Haridus ja kultuur › Muu haridus ja kultuur

181 lg 1, § 182 lg 1). Samaks kuupäevaks tuleb apellatsioonkaebus esitada ka juhul, kui selle koostamiseks vajatakse menetlusabi. Menetlusabi taotluse ja apellatsioonkaebuse võimalike puuduste kõrvaldamise lahendab ringkonnakohus. Kui apellant ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Kuusalu Vallavalitsus andis 12.01.2017 korralduse nr 24 „Spordi treeningrühmade ja andekate sportlaste toetamine 2017. aasta vallaeelarvest“ (edaspidi korraldus), mille punktis 1 kinnitati Kuusalu valla 2017. aasta eelarvest toetatavate treeningrühmade ja andekate noorsportlaste nimekirjad vastavalt korralduse lisale. Korralduse andmisel tugineti vallavolikogu kultuuri- ja spordikomisjoni ettepanekutele (Kuusalu Vallavolikogu kultuuri- ja spordikomisjoni 13.12.2016 protokoll nr 8 ja selle päevakorrapunktid 1 ja 2). Karateklubi IVL MTÜ ei nõustunud korraldusega ja komisjoni otsusega ning esitas 03.02.2017 vaide, mis jäeti 13.02.2017 (allkirjastatud 14.02.2017) vastuskirjaga nr 11-4/545 (vaideotsusega) rahuldamata. Karateklubi IVL MTÜ esitas 16.03.2017 Tallinna Halduskohtule kaebuse Kuusalu Vallavalitsuse 12.01.2017 korralduse nr 24 ”Spordi treeningrühmade ja andekate sportlaste toetamine 2017. aasta vallaeelarvest“ ja Kuusalu Vallavalitsuse 13.02.2017 vaideotsuse nr 114/545 tühistamiseks osas, millega jäeti MTÜ Karateklubi IVL taotlus rahuldamata summas 1206,88 eurot ning vastustaja kohustamiseks vaadata uuesti läbi MTÜ Karateklubi IVL taotlus toetuse saamiseks.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

Kaebuse esitaja leiab, et vaidlustatud korraldus ja vaideotsus on antud ilma õigusliku aluseta ning on põhjendamata. Nende tegemisel ei ole lähtutud õigusnormidest, mis näevad ette sporditoetuste määramise. Toetus on määratud ebaõigesti, mistõttu jääb kaebuse esitaja ilma toetuse summast, mida tal oleks olnud õigus saada. Sellega on rikutud kaebaja subjektiivseid õigusi. Korraldus on formaalselt ning materiaalselt vastuolus Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 55 lg-te 1 ja 4, § 56 lg-te 1-3, § 57 lg 1 sätestatuga. Korraldusel puudub sisuline põhjendus ning vaidlustamisviide. Vaideotsusel puudub resolutsioon vaide lahendamise kohta, samuti sisuline põhjendus ning vaidlustamisviide. Korralduses ja vaideotsuses ei ole toodud algandmeid ega viidatud algdokumentidele, millele tuginedes otsustused on tehtud, samuti pole neis toodud kaalutlusi ega põhjendusi, mis võimaldaks hinnata nende õiguspärasust. Puudub informatsioon ja põhjendused, kui palju on spordiklubis rühmi, lapsi või noori ning millises vanuses nad on, andmed treenerite kvalifikatsiooni kohta jne, kuigi sellest informatsioonist sõltub toetuste jagamine. Toetust taotlenud ja saanud isikute treeningrühmade arv on üle paisutatud, sest arvestatud on ka rühmi, kus treenivad koolieelikud ehk 5-6 aastased lapsed, kuigi Kuusalu Vallavolikogu 28.09.2016 määruse nr 18 „Spordi treeningrühmade ja andekate sportlaste toetamise kord Kuusalu vallas“ (määrus) § 1 lg 1 sätestab, et toetatakse 7-19 aastaseid ning nimetatud määruse järgi saab klubidelt summasid maha arvestada ainult rühma kaupa, mitte suvalisi summasid, mis ei jagu treeningrühma toetussummaga.

Kaebuse esitaja taotles 15.10.2016 taotluses toetuse määramist summas 12 900 eurot. Kaebajale määrati toetust summas 7721,69 eurot. Juhul, kui vastustaja oleks lähtunud määrusest, siis õige toetuste jaotuse korral oleks pidanud olema kaebaja toetuse summa kokku 8928,57 eurot. Seega kaebajale anti toetust 1206,88 eurot vähem (8928,57 - 7721,69 = 1206,88), mis nähtub ka vastavast kalkulatsioonist (kaebaja 22.05.2017 menetlusdokumendi lisa 2), millises on välja toodud selgitused toetuse arvestamise põhimõtete kohta. Et spordiklubide treeningrühmade arv oli ebaõigesti määratletud, kuna nad ei olnud toetuskõlblikud, sest ei vastanud määruses esitatud nõuetele, siis sai kaebaja vähem toetust, kui oleks pidanud saama. Õigusnormidele vastaval toetuse jagamisel oleks kaebaja saanud toetust 1206,88 eurot rohkem, mis on sisuliselt kaebaja kahju, kuna ta on selle summa võrra vähem toetust saanud. Menetlusosalist ei kuulatud ära ega antud võimalust vastuväidete esitamiseks. Haldusorgan on kohustatud välja selgitama menetletavas asjas olulise tähendusega asjaolud ja vajaduse korral koguma selleks tõendeid oma algatusel (HMS § 6), mida vastustaja ei ole teinud. Taotluste läbivaatamisel ei ole lähtutud määrusest ning selles sätestatud põhimõtetest ning tingimustest toetuse taotlejale. Kuna osa taotlejaid ei vastanud tingimustele ja taotlused ei olnud määrusega kooskõlas, siis ei olnud võimalik ka nendele taotlejatele toetust määrata ning olemasolevad toetuse rahalised vahendid tuli arvestada ja välja maksta taotlejatele, kes vastasid määruse tingimustele. Toetuste jaotamisel on eelistatud spordiklubisid ja sportlasi, kellega seotud isikud on Kuusalu vallavolikogu kultuuri- ja spordikomisjoni (KSK või komisjon) liikmed. Komisjoni otsuse vastuvõtmisel osalesid mitmed isikud, kellel oli nende otsuste vastuvõtmisel huvide konflikt, kuna nad ise on spordiklubi juhatuses või nende isikutega lähedalt seotud, kes raha said. Sisuliselt on tegemist korruptsioonisüüteoga. Isikud osalesid asja menetlemisel ja otsuste vastuvõtmisel, kuigi oleksid pidanud ennast taandama. Määramata jäetud toetust on võimalik maksta lisaeelarvest või muult eelarverealt nagu on vastustaja ka varem teinud, mida tõendab ka 19.09.2017 istungil kohtule esitatud 02.09.2014 MTÜ Kuusalu Karate Kooli sporditegevuse rahastamise leping. Nimetatud spordiklubi juhatuse liige Margus Soom on samaaegselt ka volikogu liige. Veelgi enam, ka kohtupraktika kohaselt peab kohalik omavalitsus õigusvastase tegevusega tekitatud kahju hüvitama ning ebaõigluse heastama ning selleks leidma rahastamise võimaluse toetusteks ette nähtud rahast või oma eelarvest muul moel. Kaebajal on õigus taotluse läbivaatamisele õiguspärases menetluses ja õiguspärasele otsustamisele. Tegemist on järjepidevalt jagatava toetusega ning tegemist ei ole ressursiga, mille kasutamisel oleks ajaline lõplik piir ja mille jaotamist kehtiv õigus edaspidi keelaks. Olukorras, kus ilmneb, et taotleja on õigusvastaselt toetusest ilma jäänud ja tema taotlus tuleks rahuldada, tuleb toetust jagaval avaliku võimu kandjal (praegusel juhul Kuusalu vald) leida võimalus taotluse rahastamiseks kas toetusteks ette nähtud rahast või oma eelarvest muul moel. Korralduses põhjenduste esitamata jätmist ei saa õigustada asjaolu, et taotlusi vaatas läbi kõigepealt komisjon, ega ka asjaolu, et lõpliku otsuse langetas kollegiaalorganina vallavalitsus. Vallavalitsus kasutas otsustamiseks kolmeastmelist menetlust: I astmel vaatas taotlused läbi vallavalitus abivallavanem Aare Etsi isikus, II astmel tegi komisjon oma ettepanekud ja muudatused, ning III astmel tutvus vallavalitsus komisjoni ettepanekuga, kes enne lõplike otsuste tegemist oleks pidanud veenduma nende sisulises õiguspärasuses, kuid see jäi tegemata. Vastustaja on hea halduse põhimõtet rikkunud, sest ei ole välja selgitanud kõiki vajalikke asjaolusid, muuhulgas hinnates asjaolusid ebaõigesti. Raha jagamise eest oli vastutav vald. Vallal oli võimalik valida, kas kinnitada komisjoni otsus või mitte. Vastustaja on vastuses kaebusele möönnud eksimust ning välja toonud järgneva: „Käesoleval juhul oli tegu tegevustoetuse esmakordse eraldamisega uue spordikorra alusel, siis kindlasti saab volikogu kultuuri- ja spordikomisjon edaspidi spordiklubide treeningrühmade hindamisel oma ettepanekut vallavalitsusele põhjalikumalt motiveerida.“. Seega tunnistab vastustaja, et vaidlustatavad aktid ei ole põhjendatud ega motiveeritud.

04.06.2018 istungil kuulati üle tunnistaja Sulev Valdma, kes on Kuusalu vallavolikogu liige ja oli ka vallavolikogu revisjonikomisjoni esimees vaidlusaluste haldusaktide vastuvõtmise ajal. Tunnistaja on andnud ütlusi, mis tõendavad kaebaja seisukohta, et Kuusalu Vallavalitsuse 12.01.2017 korraldus nr 24 ja seetõttu ka 13.02.2017 vaideotsus on õigusvastased ja tuleb tühistada. Kaebaja õigusi on sporditoetuste jagamisel oluliselt rikutud, mistõttu on kaebajale vähem toetust arvestatud. Toetust on antud klubidele, kelle osad treeningrühmad ei olnud toetuskõlbulikud, treeneritel puudus nõutav kutsetunnistus jne, mistõttu on toetusi ebaõigesti jaotatud (rühmad, mis ei olnud toetuskõlbulikud: Keila Swimclub -1 treeningrühm, Kuusalu Tenniseklubi -2 treeningrühma, Kuusalu Karate Kool -2 treeningrühma, Jalgpalliklubi Kuusalu Kalev -2 treeningrühma).

Vastustaja leiab, et vaidlustatud korraldus on kooskõlas HMS § 56 nõuetega ning on õiguspärane, tuginedes HMS § 54 sätestatud eeldustele. Kaebaja eesmärk on kohustada vastustajat tasuma andmata jäetud toetus summas 1 206,88 eurot. Toetused jaotatakse vastavalt vastustaja kinnitatud eelarvele. Kaebuse eesmärgi saavutamine ei ole võimalik, eelkõige seetõttu, et toetused vastavatele spordiklubidele on juba jaotatud ning vastustaja eelarves puudub kaebuse eesmärgi saavutamiseks lisaraha. Tegevustoetuse arvestamisel rakendatakse põhimõtet (määruse § 3 lg 4), et pool tegevustoetuseks eraldatud summast jagatakse taotluse esitanud spordiklubide vahel võrdselt, teine pool jagatakse spordiklubide vahel lähtudes treeningrühmade arvust ja iseloomust. Metoodiliselt võetakse aluseks (määruse § 3 lg 3) kultuuriministri 26.11.2014 määruse nr 9 „Treeneri tööjõukulu toetuse määramise tingimused, sealhulgas nõuded spordialaliidule, spordiklubile ja spordikoolile ning selle omaosalusele, treeningrühmale ja treenerile, ning toetuse suuruse, jaotamise, tagasimaksmise ja tagasinõudmise kord“ lisa 2 „Laste ja noorte vanusepiirid, treeningrühma suuruse ja treeningrühma treeningkoormuse normid spordialade ning ettevalmistava, treening- ja meisterlikkuse astmete kaupa“. Vastavalt sama paragrahvi lõikele 6 põhisumma ja summa treeningrühma kohta kinnitatakse vallavalitsuse korraldusega volikogu kultuuri- ja spordikomisjoni ettepanekul, arvestades tähtajaks spordiklubidelt laekunud taotlusi ja vallaeelarves sporditegevuse toetamiseks eraldatud summaga. Et käesoleval juhul oli tegu tegevustoetuse esmakordse eraldamisega uue spordikorra alusel, siis kindlasti saab volikogu kultuuri- ja spordikomisjon edaspidi spordiklubide treeningrühmade hindamisel oma ettepanekut vallavalitsusele põhjalikumalt motiveerida. Kohalikud omavalitsused toetavad eelarveliste vahendite olemasolu korral oma haldusterritooriumil asuvate spordiorganisatsioonide tööd (Spordiseaduse § 3 lg 21). Seega ei ole see kohalikule omavalitsusüksusele seadusest tulenev kohustus. Kuusalu vald on viimastel aastatel toetanud spordiklubisid keskmiselt 55 000 euroga aastas, lisaks toetused võistluste, ürituste ja erinevate laagrite korraldamiseks „Kuusalu valla eelarvest finantseeritavate ühekordsete toetuste taotlemise ja menetlemise korra“ raames. Kohaliku omavalitsuse toetus spordile väljendub ka sporditaristu tasuta või soodustingimustel kasutada andmises. Vallaeelarvest on sporditegevusele eraldatud vahendeid järgmiselt: 2013. aastal 48 041 eurot, 2014. aastal 49 428 eurot, 2015. aastal 55 000 eurot, 2016. aastal 57 500 eurot ja 2017. aastal 55 000 + 5000 eurot andekatele noorsportlastele. Uue spordikorraga on esmakordselt Kuusalu vallas määrusega reguleeritud ka andekate noorsportlaste toetamine (5000 eurot aastas 2017. aastal 14-le noorele). Varem eraldati neile toetust spordiklubide arvelt 1100 euro ulatuses kokku. Samuti eduka tulemuse toetus, millist varem ei eksisteerinud. Vastustaja on toetuste jaotamisel lähtunud määrusest ja sätestatud kordadest. Korralduse ja vaideotsuse tühistamine ning kaebaja taotluse uuesti läbivaatamine ei too kaasa kaebuse eesmärgi saavutamist ja kahjustab korraldusega seotud kolmandate isikute huve.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud kaebusega ja vastustaja kirjalike seisukohtadega, kuulanud menetlusosaliste suulisi selgitusi ja tunnistaja ütlusi, hinnanud haldusasjas esitatud tõendeid kogumis ja koostoimes, leiab, et kaebus on põhjendatud ning tuleb rahuldada alljärgnevatel põhjendustel: Menetletud haldusasjas pooled vaidlevad selle üle, kas MTÜ-le IVL Karateklubi rahaline toetus määrati õigesti või mitte. Kaebaja leiab, et toetus oli määratud valesti ning Karateklubile IVL oleks pidanud määrama 1206,88 euro võrra suurema toetuse. Vastustaja kirjalikus vastuses kaebusele võtab omaks, et kuna käesoleval juhul oli tegu tegevustoetuse esmakordse eraldamisega uue spordikorra alusel, siis võis volikogu kultuuri- ja spordikomisjon spordiklubide treeningrühmade hindamisel tehtud ettepanekut ebapiisavalt motiveerida. Kuusalu Vallavalitsus andis 12.01.2017 korralduse nr 24 ”Spordi treeningrühmade ja andekate sportlaste toetamine 2017. aasta vallaeelarvest“, mille kohaselt Kuusalu Vallavalitsus, võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse paragrahvi 6 lõike 3 punkti 2, Kuusalu Vallavolikogu 28.09.2016 määruse nr 18 „Spordi treeningrühmade ja andekate sportlaste toetamise kord Kuusalu vallas“, Kuusalu Vallavolikogu 21.12.2016 määruse nr 22 „Kuusalu valla 2017. aasta eelarve kinnitamine” ning vallavolikogu kultuuri- ja spordikomisjoni ettepanekud, millega kinnitas Kuusalu valla 2017. aasta eelarvest toetatavate treeningrühmade ja andekate noorsportlaste nimekirjad vastavalt lisale. Viidatud lisast nähtub, et MTÜ-le Karateklubi IVL on toetuse summaks määratud 7721, 69 eurot (suurema toetuse saajad on Kuusalu Spordiklubi- 8474,22 eurot ja Kuusalu Jalgpalliklubi Kalev- 14535,09 eurot). Kuusalu Vallavalitsus ei ole selgitanud toetuste saajatele rahasummade eraldamise kriteeriume, need ei kajastu üheski vastustaja kohtule esitatud menetlusdokumendis. Kuusalu Vallavolikogu kultuuri- ja spordikomisjoni 13.12.2016 protokolli nr 8 päevakorrapunktide 1 ja 2 kohaselt komisjon otsustas toetada spordiklubisid ja andekaid sportlasi vastavalt lisatud tabelile (viimaste osas vaidlus puudub). Protokollis märgitu kohaselt Aare Ets tutvustab spordiklubide taotlusi ja koostatud koondtabelit ning komisjon vaatas taotlustes toodud andmeid ja nende vastavust kehtivale toetamise korrale. Protokollile on lisatud toetuse arvestamise tabel spordiklubide lõikes (kokku 7 toetuse saajat). Protokolli lisas olevas tabelis on kaks ettepanekute lahtrit. Kaebaja suhtes toodud summad nendes lahtrites on erinevad (9500 eurot ja 7721,69 eurot). Kohus märgib, et kõnealuse vallavolikogu kultuuri- ja spordikomisjoni ettepanek on vallavalitsusele (toetuse määramise otsustajale) soovitusliku iseloomuga ning ei kohusta vallavalitsust tegema ettepanekukohast otsust ehk siis vallal on võimalik valida, kas kinnitada komisjoni otsus või mitte. Vallavalitsus peab hindama esitatud tõendeid ja argumente ning kaaluma toetuste määramist vastavalt eelviidatud määruse nõuetele. Samas vallavalitsus peab põhjendama otsust, mille alusel on isikule määratud taotletust väiksem summa. Käesoleval juhul seda ei ole tehtud. Vastustaja ise möönab kohtule oma vastuses kaebusele, et kuna tegevustoetusi eraldati esmakordselt uue spordikorra alusel, siis kindlasti saab volikogu kultuuri- ja spordikomisjon edaspidi spordiklubide treeningrühmade hindamisel oma ettepanekut vallavalitsusele põhjalikumalt motiveerida. Kohus peab seejuures vajalikuks märkida, et lisaks komisjonile peab seda tegema ka vallavalitsus, kes on otsustaja rollis ning võib valida, kas nõustuda komisjoni ettepanekuga või mitte (oluline on muuhulgas ka see, kuivõrd põhjendatud on komisjoni ettepanek ning kas toetuse summade arvestus vastab korrale).

02.02.2017 MTÜ Karateklubi IVL esitas Kuusalu Vallavalitsusele vaide nr 07 Kuusalu Vallavalitsus 12.01.2017 korralduse nr 24 ”Spordi treeningrühmade ja andekate sportlaste toetamine 2017. aasta vallaeelarvest“ ja Kuusalu Vallavolikogu kultuuri-ja spordikomisjoni 13.12.2016 koosoleku protokolli nr 8 päevakorrapunktide 1 ja 2 all tehtud otsuste tühistamise ning taotluse uuesti läbivaatamise nõudes. Vaidele vastas Kuusalu Vallavalitsus 13.02.2017 vastuskirjaga nr 11-4/545, milles märgib järgnevat: „Olles Teie esitatud vaidega tutvunud, asun seisukohale, et vald on igati järginud Kuusalu Vallavolikogu määruses „Spordi treeningrühmade ja andekate sportlaste toetamise kord Kuusalu vallas“ toodud põhimõtteid. Uus spordikord, mille koostamise juures Te aktiivselt osalesite, sätestab (§ 3 lõige 6), et spordiklubide toetused „... kinnitatakse vallavalitsuse korraldusega volikogu kultuuri- ja spordikomisjoni ettepanekul, arvestades tähtajaks spordiklubidelt laekunud taotlusi ja vallaeelarves sporditegevuse toetamiseks eraldatud summaga.“ § 9 lõige 2 kordab üle, et „Toetuste väljamaksmise otsustab vallavalitsus oma korraldusega volikogu kultuuri- ja spordikomisjoni ettepanekul.“ Täpselt nii ongi talitatud. Seega jääb Teie esitatud vaie rahuldamata. Vallavalitsusel vallavolikogu kultuuri- ja spordikomisjoni ettepaneku suhtes küsimusi ei tekkinud, ent arvestades Teie vaiet, peaks ka komisjon vaides toodut käsitlema. Juhin veel Teie tähelepanu, et vastavalt korra § 9 lõikele 3 sõlmib vallavalitsus korralduse alusel ühe kuu jooksul taotlejaga sihtfinantseerimise lepingu. Kuusalu Vallavalitsuse korraldus on antud 12. jaanuaril 2017. aastal ja toetuslepingu projekt on Teile saadetud 19. jaanuaril k.a e-posti teel“. Muid põhjendusi vastuskiri (vaideotsus) ei sisalda. Kohus kuulas 04.06.2018 kohtuistungil tunnistajana üle Kuusalu Vallavolikogu liikme Sulev Valdmaa, kes oli perioodil 2013-2017 ka Kuusalu Vallavolikogu revisjonikomisjoni esimees. Tunnistaja vande all antud ütluste (mis on suuline tõend) kohaselt 2016 võeti vallas vastu uus spordi treeningrühmade rahastamise kord, mis on kinnitatud 28.09.2016 vallavolikogu määrusega nr 18. Uue korra väljatöötamisega tegeles kultuuri- ja spordikomisjon. Nimetatud komisjoni liikmete hulka kuulusid mitmed inimesed, kes olid ise kasusaajad, s.o spordirühmade treenerid, kes olid isiklikult raha jagamisest huvitatud. 2016. aastal käis tunnistaja selle komisjoni istungitel ning tema väitel kõige aktiivsemad sõnavõtjad komisjonis olid spordirühmade treenerid (nt K. L. Kuusalu Jalgrattaklubist ja S. P. Kuusalu Jalgpalliklubist Kalev), kes püüdsid seda korda lihtsamaks teha, kuna varasem kord oli väga nõudlik treenerite suhtes. Huvitatud isikud ei taandanud ennast, vaid kujundasid endale soodsamat dokumenti. Tunnistaja ütluste kohaselt tema teine tähelepanek oli see, et raha saamist taheti samuti lihtsustada. 2017 jaanuaris andis Kuusalu vald välja korralduse, mille järgi jaotati uue korra kohaselt raha treeningrühmadele. Revisjonikomisjon tutvus põhjalikult raha jagamisega veebruaris ja märtsis 2017 ning aprillis tegi revisjonikomisjon akti spordiklubide rahastamise küsimuses. Tunnistaja kinnitas, et revisjonikomisjon tuvastas mitmesuguseid rikkumisi raha jagamise protseduuris, revisjoniakt tõi välja 9 erinevat rikkumist. Tunnistaja kinnitusel kohtus ta mitmel korral abivallavanem Aare Etsiga ning juhtis tema tähelepanu nendele asjaoludele, kuid dialoogi temaga ei olnud. Aare Ets oli kutsutud ka revisjonikomisjoni istungile. Põhiline revisjonikomisjoni tähelepanek oli, et kalduti kõrvale raha jagamise korrast. Määruste väliselt olid eelistatud Kuusalu Rattaklubi ja Kuusalu Jalgpalliklubi Kalev, kellele jagati ka rohkem raha. Sulev Valdmaa selgitas, et kuna revisjoniaktile reageeringut ei olnud, siis mais 2017 kirjutas tema revisjonikomisjoni esimehena märgukirja Kuusalu Vallavalitsusele, et puudused raha jagamisel tuleb likvideerida. Tunnistaja kinnitas kohtule, et Karateklubi IVL puudujääk oli 1000-1400 euro ringis, mis võis tekkida sellest, et nt Jalgpalliklubi Kalev näitas tegelikust rohkem rühmasid ning raha said ka need, kes ei oleks pidanud saama. Tunnistaja tõi näitena juhtumi, kus 2016. aastal soovis raha saada Kuusalu Karate Kool. Komisjon lükkas selle taotluse tagasi, kuna spordiühing ei kvalifitseerunud taotluse saajaks ning oli hilinenud taotluse

esitamisega. Vallavalitsuse istungil vallavanem aga võttis jutuks selle taotluse, et oleks vaja neile jagada 6000-7000 eurot ning kust võiks selleks raha saada. Tunnistaja Sulev Valdmaa ütlusi raha jagamise ebaselguse kohta kinnitab ka Kuusalu Vallavolikogu kultuuri- ja spordikomisjoni 13.12.2016 protokolli nr 8 juurde lisatud toetuste arvestamise tabel. Karateklubi IVL lahtris on näidatud 4 treeningrühma. Tabelis märgitakse, et toetuse suurus arvutatakse järgmise valemi alusel: T=PS(põhisumma)+TA(treeningrühmade arv)*ST(summa treeningrühma kohta, mis on 948,28). Kokku oli Karateklubil IVL 7721,69 eurot. Lahtris „Maha/Juurde“ oli Karateklubile IVL lisatud 2378,31 eurot, mis kokku arvestatuna on 10100 eurot. Tabelis lahtris „Ettepanek“ (ei ole täpsustatud, kelle ettepanek) on aga kogusummaks märgitud 9500 eurot. Eraldi tabeli kõrval on veel üks väike tabel „Komisjoni ettepanek“ kahe lahtriga „Toetus korra alusel või taotletud summa“ ja „Toetus kokku koos lisaga klubidele“. Selle mõlemas lahtris on Karateklubi IVL osas märgitud ühesugune summa7721,69 eurot. Tabelist ei nähtu, kuhu n-ö kadus summa 2378,31 eurot (tabelis ei ole välja toodud, mis summa see üldse oli). Näitena võib tuua tabelis oleva Kuusalu Rattaklubi (2 treeningrühma), mille summa kokku on tabelis toodud 5825,13 eurot, millele lisandus tabeli lahtris „Maha/Juurde“ märgitud summa 1074,87 eurot ning lahtris „Ettepanek“ on summa 6900 eurot (5825,13+1074,87=6900). Komisjoni ettepaneku tabeli lahtris „Toetus korra alusel või taotletud summa“ on näidatud 5825,13 ning lahtris „Toetus kokku koos lisaga klubidele“ on märgitud 6959,003 eurot (mis on suurem kui kahe tabelis oleva summa liitmisel saadud 6900 eurot). Veel võib näitena tuua kaks spordiklubi, kes said kõige suuremad summad- Kuusalu Jalgpalliklubi Kalev ja Kuusalu Spordiklubi. Jalgpalliklubile (7 treeningrühma) määrati tabeli kohaselt toetuse summaks kokku 10566,53 eurot, lahter „Maha/Juurde“ on tühi ning lahtris „Ettepanek“ on juba summaks 14100 eurot ning komisjoni ettepaneku lahtris „Toetus kokku koos lisaga klubidele“ on summa veelgi kasvanud 14535,09 euroni. Sama on toimunud ka Kuusalu Spordiklubiga (3 treeningrühma), nii on tabelis toetuse summaks määratud kokku 6773,41 eurot, lahter „Maha/Juurde“ on tühi ning lahtris „Ettepanek“ on märgitud juba suurem summa- 9000 eurot. Komisjoni ettepaneku lahtris „Toetus kokku koos lisaga klubidele“ on viimast summat mõnevõrra vähendatud, saades kokku 8474,22 eurot, mis on aga taotletavast summast suurem). Kohus, tutvunud toetuse arvestamise tabelis toodud andmetega, leiab, et toetuste suuruse määramine ei ole läbipaistev, jälgitav ega selgelt arusaadav ning seeläbi toetuste arvutamise metoodika ei ole kontrollitav. Kaebuse esitaja kinnitab oma arvutustele tuginedes, mis on tehtud kooskõlas toetuste jagamise korra nõuetega, et õige toetuse summa oleks kokku 8928,57 eurot, mitte 7721,69 eurot, seega kaebaja sai 1206,88 eurot vähem toetust. Kohus märgib, et vastustaja ei ole tõendanud vastupidist ega ümber lükanud kaebaja arvutuste metoodika, millest tulenevalt oleks kohtul olnud võimalik veenduda toetuse summa määramise õigsuses. Kohtule ei ole vastustaja esitanud ühtegi tõendit, mille pinnalt võiks kohus seada kahtluse alla kaebaja arvutuste õigsuse. Toetuse suuruse kujunemisse ei too selgust ka kaevatav korraldus koos selle lisaga ega ka vaideotsus (vastuskiri), samuti valla kultuuri- ja spordikomisjoni protokoll nr 8 koos sellele lisatud toetuse arvestamise tabeliga. Kohus kordab ja rõhutab, et spordiklubidele toetuste määramise protseduur peab olema läbipaistev ning summade arvutuse metoodika jälgitav ja kontrollitav, et ära hoida kahtlustused ja vaidlused toetuste jagamise õiguspärasuse osas. Vastustaja on ise tunnistanud, et kultuuri-ja spordikomisjoni ettepanekud vallavalitsusele spordiklubidele toetuste määramisel ei olnud piisavalt motiveeritud. Seega vallavalitsus ei oleks pidanud võtma toetuste jagamisel aluseks vaid komisjoni ebapiisavalt motiveeritud/motiveerimata ettepanekud, seda enam, et need on vallavalitsusele üksnes soovituslikud. Kohus märgib, et enne lõplikku otsustamist oleks vastustaja pidanud üle kontrollima, kas komisjoni arvutused on tehtud kooskõlas Kuusalu Vallavolikogu 28.09.2016 määruse nr 18 „Spordi treeningrühmade ja andekate sportlaste

toetamise kord Kuusalu vallas“ nõuetega ning vajadusel pöörduma taotluse esitanud spordiühingu poole asjaolude täpsustamiseks. Vastustaja ei ole oma seisukohti sisuliselt põhjendanud. Vastustaja ei ole selgitanud toetuste jagamise tabelis kajastatud summade kujunemist. Kuna kaebuses väidetakse, et kaebajale toetuse summa on ebaõigesti määratud, eirates vastavat korda, siis on see küsimus käesolevas vaidluses oluline. Kohus märgib, et rahaliste toetuste jagamine peab olema läbipaistev ning kooskõlas vastavate õigusaktide nõuetega, mis hoiab ära vaidlused teemal „miks keegi sai suurema või väiksema summa“ jms. Seejuures tähtsust ei oma asjaolu, kas vastustaja esmakordselt jagas uue korra kohaselt toetusi või mitte, kuna see ei vabasta vastustaja põhjendamiskohustusest. Tunnistaja Sulev Valdmaa (end. valla revisjonikomisjoni esimees), kelle ütluste õigsuses ei ole kohtul alust kahelda, kinnitas kohtus, et toetuste jagamine ei olnud läbipaistev ning toime pandi rida rikkumisi, mille kohta koostati revisjoniakt ning edastati märgukiri vallavalitsusele toetuste jagamisel ilmnenud puuduste likvideerimiseks. Käesolevas kohtuvaidluses vastustaja ei ole tõendanud, et kaebaja poolt välja toodud kalkulatsioonid (arvutuste metoodika) on ebaõiged ning ei vasta kehtivale toetuste jagamise korrale. Vastustaja ei ole kaebaja seisukohti sisuliselt ümber lükanud ega ole esitanud ka omapoolset kalkulatsiooni (arvutuste metoodikat), mille alusel kohus võiks veenduda komisjoni koostatud toetuse arvestamise tabelis toodud andmete õigsuses (et kaebajale määratud toetuse summa oli õige ja vastab kehtivale korrale ning kaebaja eksib). Nendele küsimustele ei anna vastuse ka vaidele koostatud vastuskiri (vaideotsus), mis on sisult ebamäärane ja põhjendamata. Vastuskirja (vaideotsuse) sisust võib järeldada, et vastustaja ei ole vaiet sisuliselt lahendanud. Vaides puuduvad vastustajapoolsed sisulised argumendid vaides püstitatud küsimustele/probleemidele. Sellisel kujul koostatud vaideotsus ei ole aktsepteeritav ning ei vasta Haldusmenetluse seaduse nõuetele ega ka hea haldustava põhimõttele. Eelkirjeldatud asjaoludel tuleb vastustajal MTÜ Karateklubi IVL taotlus uuesti läbi vaadata ning kaebajale positiivse lahendi korral leida võimalus 1206,88 euro hüvitamiseks MTÜ-le Karateklubi IVL. Vastustaja väidab, et toetused jaotatakse vastavalt vastustaja kinnitatud eelarvele ning et kaebuse eesmärgi saavutamine ei ole võimalik, eelkõige seetõttu, et toetused vastavatele spordiklubidele on juba jaotatud ja vastustaja eelarves puudub kaebuse eesmärgi saavutamiseks lisaraha. Vastustaja on toetuste jaotamisel lähtunud määrusest ja sätestatud kordadest. Kohus ei nõustu vastustajaga, et kaebaja taotluse uuesti läbivaatamine ei too kaasa kaebuse eesmärgi saavutamist ja kahjustab korraldusega seotud kolmandate isikute huve. Kaebaja ei ole vaidlustanud teiste spordiühingute toetuste summasid ning ei ole väitnud, et taotluse uuesti läbivaatamisel peaks juba saadud toetused ümber vaatama. Spordiühingud on toetused kätte saanud ning vastustajal puudub vajadus ja ka võimalus hakata neid üle vaatama või juba välja makstud summasid muutma. Käesolevas haldusasjas tehtud kohtuotsus vähimalgi määral toetuse saanud spordiühinguid ei puuduta. Juhul, kui vastustaja peaks positiivselt lahendama kaebaja taotluse, siis summa juurdemääramine ei pea toimuma teiste spordiühingute arvel. Kaebaja väidab, et õigusnormidele vastaval toetuse jagamisel oleks kaebaja saanud toetust 1206,88 eurot rohkem, mida saab käsitleda kaebaja kahjuna, kuna ta on selle summa võrra vähem toetust saanud, millega nõustub ka kohus. Kohus asub kokkuvõtvalt seisukohale, et vaidlusaluse toetuse summa arvutamine vastustaja poolt ei olnud selge ega arusaadav ja on põhjendamata ning vastustaja kohtumenetluses ei lükanud ümber kaebaja esitatud arvutuste metoodikat (kalkulatsiooni), mille kohaselt sai

kaebaja toetust 1206,88 eurot vähem (8928,57-7721,69=1206,88). Kaebaja arvutuste kohaselt, mis on tehtud ülalviidatud määruse/korra alusel, peaks kaebaja toetuse summa olema kokku 8928,57 eurot (nt võrdluseks Kuusalu Spordiklubi, kellel on 3 treeningrühma, MTÜ-l Karateklubi IVL on neid 4, sai toetust kokku 8474,22 eurot). Kohus kordab, et vastustaja ei ole kohtumenetluses ümber lükanud kaebaja arvutusi ega tõendanud, et kaebaja eksib. Seega tuleb Kuusalu Vallavalitsuse 12.01.2017 korraldus nr 24 ”Spordi treeningrühmade ja andekate sportlaste toetamine 2017. aasta vallaeelarvest“ ja Kuusalu Vallavalitsuse 13.02.2017 vaideotsus nr 11-4/545 tühistada osas, millega jäeti MTÜ Karateklubi IVL taotlus rahuldamata summas 1206,88 eurot ning kohustada vastustajat uuesti läbi vaatama kaebaja taotluse toetuse saamiseks. HKMS § 108 lg 1 kohaselt menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Otsus tehti vastustaja kahjuks. HKMS § 101 lg 1 järgi menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ja asja läbivaatamise kulud. Kaebaja on esitanud taotluse kantud õigusabikulude (kaebaja esindaja on Advokaadibüroo Pormeister vandeadvokaat Alo Pormeister) vastustajalt väljamõistmiseks kokku summas 2448 eurot (koos käibemaksuga), lisaks riigilõiv summas 15 eurot. Esitatud on Advokaadibüroo Pormeister poolt Karateklubi IVL MTÜ-le õigusteenuse osutamise eest 12.05.2017 arve nr 20170109 (1224 eurot) ; 30.11.2017 arve nr 20170257 (252 eurot); 23.03.2018 arve nr 20180046 (324 eurot); 29.06.2018 arve nr 20180143 (648 eurot) ning vastavad spetsifikatsioonid teostatud tööde kohta. Samuti on esitatud Advokaadibüroo Pormeister kassa sissetuleku orderid esitatud arvete järgi kokku summa 2448 euro (koos käibemaksuga) tasumise kohta. Esindaja osutas õigusteenust kokku 17 tunni ulatuses tunnitasu määraga 120 eurot tunnis, millele lisandus käibemaks 20 %. HKMS § 109 lg 6 kohaselt kohus mõistab välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Kohtupraktika kohaselt ei ole asjakohane hinnata üksikute menetlusdokumentide mahtu ja nende koostamiseks või muude toimingute tegemiseks kulutatud aega ega võrrelda erinevate menetlusosaliste esindajakulude suurust, vaid arvestada tuleb eelkõige läbitöötamist vajavate materjalide mahukust ja vaidlusaluste õigusküsimuste keerukust, samuti menetluse kestust (Riigikohtu 15.12.2014 otsus asjas nr 3-3-1-67-14, p 32.1). Õigusabikulude suurus tervikuna ei tohiks olla asja iseloomu ja tähtsust arvestades ilmselgelt ülepaisutatud. Kohtu hinnangul on õigusabi osutatud ajaliselt mõistlikus mahus. Kohus peab põhjendatuks menetluskulude väljamõistmist kokku summas 2463 eurot (so õigusabikulud 2448 eurot (koos käibemaksuga) ja riigilõiv 15 eurot).

/digitaalselt allkirjastatud/ Elle Kask Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.