Hoiatada kaebajat, et kohtumääruse kättesaamise kinnitamise viivitamatult (hiljemalt 1 päeva jooksul alates määruse saamisest) esitamata jätmise korral trahvib kohus kaebajat seaduses sätestatud korras (trahvihoiatus). Edasikaebamise kord Käesoleva määruse resolutsiooni p 1 ja 5 peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest arvates.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.25.05.2018 esitas X. X (X. X) (sünd xx.xx.xxxx) Tallinna Halduskohtule kaebuse Eesti Töötukassa vastu.
2.12.06.2018 määrusega jättis kohus kaebuse käiguta ja andis kaebajale 15 päevase tähtaja kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks. Ühtlasi hoiatas kohus, et kaebuse puuduste kõrvaldamata jätmisel tagastab kohus kaebuse läbivaatamatult.
3.13.06.2018 esitas kaebaja kohtule teabenõude, milles soovis teada, kes on haldusasjas vastustajaks.
4.15.06.2018 kirjaga teavitas kohus kaebajat, et kohus on jätnud kaebuse käiguta ning kohus teeb järgnevad menetlustoimingud peale kaebaja poolse vastuse saamist. Kohus edastas uuesti kaebajale ka käiguta määruse koos makseinfo dokumendiga. Ühtlasi palus kohus kinnitada dokumentide kättesaamist.
5.17.06.2018 teatas kaebaja kohtule, et võtab tagasi oma 13.06.2018 esitatud teabenõude.
6.17.06.2018 esitas kaebaja kohtule uue avalduse, mis on pealkirjastatud teabenõudena. Kaebaja märgib, et kaebuse esitamisega algab halduskohtumenetlus ning kaebaja soovib kasutada oma õigust esitada küsimusi teistele menetlusosalistele, kuid käesoleval hetkel puuduvad kaebajal selleks andmed. Kaebaja soovib teada, kes on vastustajaks käesolevas haldusasjas.
7.Vastuseks kaebaja 17.06.2018 avaldusele teatas kohus, et õige on küll kaebaja viide, et kaebuse esitamisega algab halduskohtumenetlus, kuid kaebaja jätab tähelepanuta, et menetlust juhib kohus, mitte kaebaja. Kaebaja saab teistele menetlusosalistele küsimusi esitada peale kaebuse menetlusse võtmist – kaebus võetakse menetlusse eraldi määrusega. Vastavas määruses määratakse kindlaks ka vastustaja, menetlustähtajad ja määrus edastatakse kaebajale teadmiseks. Kohus selgitas kaebajale, et selleks, et kaebuse saaks üldse menetlusse võtta, tuleb kaebajal esmalt kõrvaldada kaebuse puudused vastavalt kohtu 12.06.2018 määrusele. Kui kaebaja kaebuse puuduseid ei kõrvalda, siis kohus kaebust menetlusse võtta ei saa (sh ei saa kindlaks määrata vastustajat) ning kaebus tuleb tagastada. Nimetatud vastus toimetati kaebajale 25.06.2018 tema kasutatud ja/või kohtule kommunikeerumiseks edastatud e-posti aadressidele [email protected] ja [email protected] ning 20.06.2018 tähtsaadetisena isiku kodusele aadressile.
8.28.06.2018 esitas kaebaja kohtule uue teabenõudena pealkirjastatud dokumendi, milles soovib vastust oma 17.06.2018 teabenõudele.
9.28.06.2018 kirjaga selgitas kohus kaebajale, et kaebaja 13.06.2018 järelepärimisele on vastatud 15.06.2018 ja 17.06.2018 järelepärimisele on vastatud 19.06.2018. Kohus selgitas veelkord, et teeb järgmised menetlustoimingud kui kaebaja on vastanud 12.06.2018 määrusele. Kohus edastas kaebajale uuesti 12.06.2018 määruse ja 19.06.2018 vastuse päringule.
10.29.06.2018 saabus kohtule teabenõue, milles kaebaja soovib teada: „1) Mis õigus on haldusorganitel edastada avaliku teabe seaduse sätestatud korras taotlenud dokumendid aadressidel [email protected] ja [email protected], kuigi kaebaja taotles edastada dokumendid ainult aadressile [email protected]; 2) Mis õigus on kohtu administratsioonil sundida kaebajat osalema menetlustes, kus kaebaja ei ole menetlusosaline, aga seal, kus kaebaja on menetlusosaline, teha näiliselt toimingud, mis ei lahenda asja ja ainult viivitavad asjaajamisega.“
11.Kohus vastas kaebaja 29.06.2018 päringule oma 02.07.2018 kirjaga selgitades mh kaebajale veelkord, et tal tuleb menetluse jätkamiseks täita kohtu 12.06.2018 määrus. Kohus märkis veel, et kaebaja 29.06.2018 kirjast nähtub, et kaebaja on kohtu 12.06.2018 määruse kätte saanud, millest tulenevalt tuleb kaebuse puudused kõrvaldada hiljemalt 16.07.2018.
12.Kaebaja on keeldunud vastu võtmast kohtu poolt tähitud kirjaga edastatud järgmisi dokumente: 12.06.2018 määrus+makseinfo, 13.06.2018 kaebaja teabenõue, 19.06.2018 vastus päringule. Kaebaja teatab vastavast keeldumisest ka kohtule oma 13.07.2018 kirjaga.
13.16.07.2018 teatab kaebaja, et nõuab keelata ja lõpetada kohtu nimetuse kasutamine nii postisaadetise saabumise teadetel, kui ka ümbrikutel anonüümsete ning ametlikult mittekinnitatud dokumentide edastamisel kaebaja elukoha aadressile. 27.07.2018 saabus kohtule kaebaja uus menetlusdokument, kus ta palub tuvastada menetlusnormide rikkumised, korraldada kohtuistung ja anda välja kaebajale kohtuistungil õige Eesti Vabariigi isikut tõendav dokument, võimaldada esitada küsimusi teistele menetlusosalistele, tunnistajatele ja ekspertidele e-toimiku süsteemi vahendusel.
14.14.08.2018 kohtunõudega selgitas kohus esmalt, et Tallinna Halduskohus on 02.07.2018 ja 05.07.2018 edastanud kohtuasjas nr 3-18-1034 kaebuse esitanud X. Xle oma 02.07.2018 vastuse kaebuse esitaja halduskohtule 29.06.2018 esitatud avaldusele, mis oli pealkirjastatud teabenõudena. Nimetatud vastus on kaebajale saadetud ta enda poolt kohtule avalduse esitamiseks kasutatud e-kirja aadressile [email protected] (tl 53) ja kaebaja poolt avalduses märgitud vastuse saamiseks soovitud e-maili aadressile [email protected] . Kohtu nimel on eelnimetatud vastust sisaldanud e-kirjad kaebajale saatnud selleks õigust omav kohtuametnik istungisekretär MariAnn Bubõr ja teinud seda nähtuvalt kohtute infosüsteemist 02.07.2018 ning korduvalt 05.07.2018 kohtu ametlikult e-kirja aadressilt. Samuti on kaebajale edastatud e-kirjades kõigil juhtudel eraldi palutud viivitamatult kinnitada nende kättesaamist. Kaebaja ei ole kohtu poolt saadetud e-kirjade kättesaamist kinnitanud. Vastavalt HKMS § 72 lg 2 ja 4 ja TSKMS § 311 1 lg 5 võib kohus kohtudokumentide kättesaamise kinnituse viivitamata esitamata jätmisel selle esitamiseks kohustatud ja seda kohustust rikkunud menetlusosalist trahvida. Kohus hoiatab kaebajat, et käesoleva kohtunõude ja sellele lisatud dokumentide kättesaamise kinnituse viivitamatult esitamata jätmise korral trahvib kohus kaebajat seaduses ettenähtud korras (trahvihoiatus). Kohus märkis, et saadab käesoleva kohtunõudega kaebajale kolmandat korda kohtumenetluse raames ta enda poolt kohtule esitatud e-kirja aadressile kohtu 02.07.2018 vastuse. Kohus kohustab kaebajat e-kirja ja selle manuste (käesolev kohtunõue ja kohtu 02.07.2018 vastus) kättesaamise kohta viivitamatult (hiljemalt 1 päeva jooksul alates kohtudokumentide kättesaamisest) saatma elektroonilisel teel kinnituse nende kättesaamise kohta e-posti aadressile [email protected] . Kohus edastas kohtunõude e-posti aadressidele [email protected] ja aadressile [email protected] .
15.25.08.2018 saabus kohtule e-posti aadressilt [email protected] kaebaja avaldus, mille märgib olevat täienduse oma 16.07.2018 menetlusdokumendile. Kaebaja märgib, et Omniva töötaja keeldus koostamast tähtsaadetise nr RR625842652EE ümbriku avamise kohta kättetoimetamisel protokolli. Kaebaja nõuab kõiki protokolle ja enda isikuandmete kasutamise lõpetamist.
KOHTU SEISUKOHT
Trahvi määramine
16.Vastavalt HKMS § 72 lg 2 ja 4 ja TSKMS § 311 1 lg 5 võib kohus kohtudokumentide kättesaamise kinnituse viivitamata esitamata jätmisel selle esitamiseks kohustatud ja seda kohustust rikkunud menetlusosalist trahvida. HKMS § 77 lg 2 sätestab, et halduskohtumenetluse tagamisel lähtutakse tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-dest 43–47. TsMS § 46 lg 2 alusel võib isikule trahvi määrata üksnes siis, kui talle on tehtud trahvihoiatus, välja arvatud juhul, kui eelnev hoiatamine ei ole võimalik või mõistlik. Tallinna Halduskohtu 14.08.2018 kohtunõudes hoiatas kohus kaebajat, et käesoleva kohtunõude ja sellele lisatud dokumentide kättesaamise kinnituse viivitamatult esitamata jätmise korral trahvib kohus kaebajat seaduses ettenähtud korras (trahvihoiatus). TsMS § 46 lg 1 kohaselt kui kohtul on käesolevas seadustikus sätestatud juhul õigus määrata rahatrahv, võib selle määrata kuni 3200 eurot ulatuses, kui käesolevas seadustikus ei ole ette nähtud teisiti. Trahvi suurust määrates arvestab kohus isiku varalist seisundit ja muid asjaolusid.
17.Kohus leiab, et kaebaja on rikkunud korduvalt omapoolset kohustust viivitamatult kinnitada kohtumääruse ja teiste kohtudokumentide kättesaamist ning kaebajat tuleb seetõttu trahvida. Kaebaja ise on kohtule edastanud oma kontaktandmed sh e-posti aadressi andmed, kuhu kohus on kaebajale edastanud kõik menetlusdokumendid. Vaatamata korduvatele palvetele kinnitada kohtudokumentide kättesaamist ei ole kaebaja seda teinud. Seejuures on kaebaja ilmselgelt pidevalt kasutanud vastavaid e-posti aadresse edastades sealt asjasse puutumatuid kirju jättes täitmata nii 12.07.2018 kohtumääruse kui ka hilisemad kohtu poolt vastuseks kaebaja päringutele antud juhised. Kaebaja ei ole kordagi kinnitanud korrektselt ühegi menetlusdokumendi kättesaamist, milline kohustus tuleneb elektroonilise kättetoimetamise osas kaebajale HKMS § 73 ja TsMS § 3111 lg 5. Lisaks on kaebaja 27.06.2018 keeldunud vastu võtmast talle tähitud kirjaga saadetud kohtudokumente rikkudes sellega HKMS § 28 sätestatud menetlusosalise kohustusi. Kaebajal on menetlusosalisena on kohustus olla kohtule kättesaadav ning juhul kui kaebaja sidevahendid muutuvad on kaebajal kohustus sellest viivitamatult kohut teavitada (vt HKMS § 28). Kaebaja on oma kontaktandmed kohtule andnud, kuid ei kinnita nendelt kohtu dokumentide kättesaamist. Selline käitumine on pahatahtlik ega ole kooskõlas põhimõttega, et menetlusosaline peab oma menetlusõigusi kasutama heauskselt. Kohus leiab arvestades, et kaebaja on kohtule kirjutanud 25.08.2018 e-posti aadressilt [email protected], siis pidi kaebaja ka kohtu 14.08.2018 kohtunõude, mis edastati talle mh e-posti teel eelpool nimetatud e-posti aadressile kätte saama koos trahvihoiatusega. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et antud juhul on põhjendatud kaebajat trahvida HKMS § 28 lg 2, § 72 lg 4 ning TsMS § 311 1 lg 5 alusel ja juhindudes HKMS § 77 ning TsMS § 46 lg-st 1 summas 50 eurot. Kohus leiab, et nimetatud summa on proportsionaalne arvestades kaebaja pahatahtlikku käitumist oma kohustuste täitmata jätmisel ja menetluse venitamisel. Summa ei ole ülemäära suur, kuid kohtu arvates piisav ennetamaks kaebaja sarnast käitumist tulevikus.
18.TsMS § 47 lg 2 kohaselt võib aresti kuni kolmeks kuuks määrata ka rahatrahvi asendamiseks trahvi sissenõudmise võimatuse puhul. Trahvi arestiga asendamise võib ette näha juba trahvimääruses. Trahvi arestiga asendamisel kohaldatakse karistusseadustiku (KarS) §-s 72 ja täitemenetluse seadustiku §-s 201 sätestatut. Kui trahvitu trahvi tasub, vabastatakse ta arestist. Sama paragrahvi 3 sätestab, et aresti kandmine toimub määruse teinud kohtu asukoha järgses või arestialuse elukoha järgses arestimajas vangistusseaduses sätestatud tingimuste kohaselt. Eeltoodust tulenevalt hoiatab kohus, et juhul kui kaebaja ei tasu kohtu poolt määratud ajaks rahatrahvi ära, siis võib asendada selle arestiga arvestades KarS § 72.
19.Määratud trahv ei vabasta kaebajat edaspidi täitmast TsMS § 3111 lg 5 sätestatud kohustust kinnitada kohtudokumentide kättesaamist ning kohtumäärustes märgitut ning kasutamast oma menetlusosalise õigusi heauskselt. Kohus võib menetlusosalist trahvida korduvalt vastavalt TsMS 46 lg 3 (trahvihoiatus). Kaebuse tagastamine
20.Kaebuse esitaja on kohtu 12.06.2018 määruse, millega kohus jättis kaebuse käiguta kätte saanud hiljemalt 13.07.2018 (tl 55-61 pöördel). Kaebaja on oma kirjas kinnitanud, et konstateeris, et tähtsaadetise RR625842652EE ümbrik sisaldab dokumente, millest kaebaja arvates aga ei selgu dokumendid välja andnud haldusorgan ning dokumendid ei ole allkirjastatud. Kaebaja leiab, et tegemist on anonüümsete dokumentidega. Asjaolu, et kaebaja on kohtumääruse vastuvõtmisest keeldunud peale ümbriku avamist ja selle sisuga tutvumist ei muuda vastavat asjaolu, et 12.06.2018 kohtumäärus tuleb kaebajale kättetoimetatuks lugeda (vt HKMS § 72 lg 4 koosmõjus TsMS § 312-313) hiljemalt 13.07.2018. Järelikult tuli kaebuse puudused kõrvaldada hiljemalt 01.08.2018. Kaebaja kohtumääruses märgitud puuduseid ei ole kõrvaldanud. Samuti ei ole ta teatanud, et vajaks täiendavat aega kohtumäärusele vastamiseks. Kaebaja on kohtule korduvalt peale kohtumäärusega tutvumist kirjutanud esitades üksnes asjakohatuid nõudmisi seoses menetlusdokumentide vormistamisega ja kättetoimetamisega. (Lisaks arvestades kaebaja 29.06.2018 e-kirja sisu, siis on kaebaja nimetatud määruse ilmselt saanud juba 29.06.2018, kuigi kaebaja selgesõnalist kinnitust kohtumääruse kättesaamise kohta ei ole vaatamata vastavale kohustusele edastanud).
21.HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebus ei vasta HKMS §-de 37-39 nõuetele, kaebaja ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud ja puudused takistavad asja läbivaatamist. HKMS § 104 lg 2 teine lause sätestab, et riigilõivu määratud tähtpäevaks tasumata jätmise korral kaebus tagastatakse või jäetakse läbi vaatamata, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Kuna kaebuse esitaja ei ole kaebuse puudusi kõrvaldanud (kaebuse nõue ja kaebuse eesmärk ei ole selged, kaebuses põhjendused on puudulikud) ega tasunud kaebuselt riigilõivu, siis tuleb kaebus selle esitajale HKMS § 121 lg 1 p 2 ja HKMS 104 lg 2 teise lause alusel tagastada. Kohus selgitab, et HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Selgitav teade
22.Kohtule 25.08.2018 esitatud avalduse võtab kohus teadmiseks ning selgitab, et kohtule ei saa käesoleva haldusasja raames esitada nõudmisi AS Omniva vastu. Ühtlasi märgib kohus, et kaebaja on selgelt valearusaamal oma ja postiteenuse osutaja õigustest ja kohustustest postisaadetise kättetoimetamisel-vastuvõtmisel. Postiasutuse kohustus piirdub üldjoontes postisaadetise kättetoimetamisega adressaadile. Nimelt ei ole postisaadetise kättetoimetajal mingit õigust tutvuda selle sisuga ja selle kohta eraldi andmeid koguda (Postiseadus § 34 lg 2) v.a. seaduses otseselt märgitud juhud (näiteks § 32 lg 1). Kaebaja väide, et postisaadetise avamisel postisaadetise kättetoimetaja juuresolekul on tal justkui õigus selle vastuvõtmisest tulenevalt postisaadetise sisust ja vormist keelduda, kui ta laseb koostada postisaadetise avamise protokolli vastavalt postiseaduse § 32 lg-le 2, on ilmselgelt ekslikud. Nimetatud postiseaduse paragrahvi (§ 32) reguleerimisobjektiks on nähtuvalt selle lõikest 1 eelkõige juhtumid, kui postisaadetis on kahjustatud ja selle seisukord on vaja fikseerida või on vaja teostada põhjendatud kahtluse alusel sellest tulenevaid võimalikke kohustusi (näiteks tollikontroll kaupade edastamisel kasutatavate postipakkide puhul). Samuti võib seda avada juhul, kui
postisaadetiselt ei nähtu selle saatjat ja seda ei ole võimalik adressaadile kätte toimetada. Postisaadetise avamist on küll õigus nõuda ka selle saajal ja samuti nõuda selle protseduuri käigus ilmnenud asjaolude protokollimist vastavalt postiseaduse § 32 lg 4. Samas ei tähenda see õigus seda, et postiasutus peaks kuidagi võtma endale vastutuse postisaadetise saajale toimetatu sisu või vormistuse eest. Juhul, kui postisaadetise saajal tekib saadetises sisalduvate dokumentide sisu või vormistuse osas küsimusi, tuleb tal selles osas pöörduda postisaadetise saatja (käesoleval juhul ümbrikule märgitult ja dokumentidest nähtuvalt Tallinna Halduskohus) poole. Kohus märgib, et vastavalt postiseaduse § 34 lg 2 (koostoimes ka lg 1) puudub postiasutusel ka õigus koguda, töödelda ja kasutada postisaadetise sisu puudutavaid andmeid. Lisaks eeltoodule on ilmselgelt pahatahtlikud ja otsistud kaebaja väited, et temale adresseeritud tähtsaadetisest RR625842652EE ei ole arusaadav selle saatnud isik. Nähtuvalt kohtule tagastatud saadetisest (tl 55), on selle ümbrikul saadetise saatjana ametliku templiga tähistatud Tallinna Halduskohus ning ka saadetisele lisatud kohtudokumendid on kohtu ametlikel dokumendiblankettidel ja kohtumääruse õigsust on kinnitatud vastava asjakohaseTallinna Halduskohtu kinnitustempliga ja allkirjaga. Kohus märgib, et kohtu poolt edastatava tähtkirja ja sellele lisatud dokumentide vastuvõtmisest keeldumine pärast nende avamist ja paratamatult ka nende sisuga vähemalt pealiskaudset tutvumist, näitab selgesti kaebaja pahatahtlikku asja menetlusega venitamist ning soovimatust järgida kohtu seaduslikke nõudeid asja edasiseks menetlemiseks. Jättes talle juba kätte toimetatud ametlikud kohtudokumendid vastu võtmata, ei vabane kaebaja nendes toodud nõuete ja tähtaegade järgimise kohustusest ning nende mittejärgimisega kaasnevatest õiguslikest tagajärgedest.