XXX kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 4. aprilli 2018. a otsuse nr 4.2-1/34608-14 tühistamiseks
Menetlusosalised ja nende Kaebaja – XXX esindajad Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja Peeter Aleksašin Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta XXX kaebus haldusasjas nr 3-18-1176 rahuldamata.
2.Poolte menetluskulud jätta nende enda kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 1. oktoobril 2018. a. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).
Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) Lõuna prefektuuri 27.09.2016. a otsusega anti XXX relvaluba nr RL779318 kehtivusega kuni 16.11.2020. Relvaloa kohaselt võib isik enese ja vara kaitseks omada ja kanda püstolit Sig-Sauer, kaliiber 22LR, nr F360678.
2.PPA Lõuna prefektuuri 24.11.2016. a otsusega peatati relvaseaduse (RelvS) § 43 lg 1 p 2 alusel relvaloa kehtivus, sest XXX tunnistati 11.10.2016. a kahtlustatavaks karistusseadustiku (KarS) § 424 järgi mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis.
3.Harju Maakohtu 03.10.2017. a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-17-8819 mõisteti XXX süüdi KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises. Karistusregistri kohaselt jõustus kohtuotsus 19.10.2017. a.
4.PPA Lõuna prefektuuri 04.04.2018. a otsuse nr 4.2-1/34608-14 punkti 2 kohaselt (tl 5–7) tunnistati XXX relvaluba nr RL779318 kehtetuks RelvS § 43 lg 3 p 2 ja lg 31 ja § 44 lg 6 alusel, kuna XXX on kriminaalkorras karistatud ning on enda ja teiste isikute turvalisust ohustava käitumise tõttu sobimatu relvaluba omama.
5.XXX vaide jättis PPA 15.05.2018. a vaideotsusega nr 4.2-1/34608-17 (tl 10–11) rahuldamata.
6.XXX esitas 14.06.2018. a Tartu Halduskohtule kaebuse (tl 1–4) PPA 04.04.2018. a otsuse nr 4.2-1/34608-14 tühistamiseks.
7.Kaebaja taotleb vaidlustatud otsuse tühistamist, kuna tema arvates ei ole otsus selge ja üheselt mõistetav ning on motiveerimata ja kaalutlusvigadega. Otsuses antakse subjektiivseid väärtushinnanguid. Kriminaalasi lahendati kokkuleppemenetluses. Relvaseadus on rangem, kui Euroopa Nõukogu direktiiv 91/477 artikkel 5 lõige b. Asjaolu, et PPA ei ole hinnanud seaduse kooskõla Euroopa Liidu õiguse ja põhiseadusega, on vastuolus haldusorgani kohustusega tagada Euroopa Liidu õiguse tõhus rakendamine.
8.Vastustaja vaidleb kaebusele vastu. Kaebuses on taotletud vale numbriga otsuse tühistamist. Piirkonnapolitseiniku arvamuse kohaselt ei ole XXX enda eluviisi ja käitumise tõttu sobilik püstolit kandma. Otsuse tegemisel on asjaolusid kaalutud ja leitud, et XXX ei ole oma käitumisest tingituna sobilik tulirelva valdama ja relvaluba tuleb tunnistada kehtetuks. XXX on kriminaalkorras karistatud ja on ka pärast 31.08.2016. a toime pandud kuritegu 17.05.2017. a pannud toime väärteo. Relvaloa omaja isikuomadustele on seadusandja seadnud kõrgemad nõudmised. XXX on teiste isikute turvalisust ohustava käitumise ja õiguskorda ükskõikse suhtumise tõttu sobimatu tulirelvi omama. Relvaloa kehtetuks tunnistamine on ajutine meede, mis ei võta XXX õigust tulevikus uuesti relvaluba taotleda. Otsus ei piira kaebaja põhiõigust, kaebaja vaba eneseteostamise õigust on piiratud teiste isikute õiguse elule ja tervisele kaitseks.
KOHTU PÕHJENDUSED
9.Kohus jääb eelmenetluses võetud seisukoha juurde, et kaebus sisaldab otsuse numbris kirjaviga ja on arusaadav, millist otsust kaebaja vaidlustab, sest see on kaebusele lisatud. Kaebuse väited puudutavad üksnes relvaloa kehtetuks tunnistamist, seega saavad kaebaja õigusi rikkuda üksnes otsuse resolutsiooni punktid 2 ja 3, mitte otsus tervikuna. RelvS § 43 lg 3 p 2 sätestab, et Politsei- ja Piirivalveamet tunnistab soetamisloa või relvaloa kehtetuks, kui loa omaja ei vasta enam relvaseadusega kehtestatud nõuetele või kui esineb RelvS § 36 lõike 1 punktis 1–7, 9 või 10 või § 40 lõikes 1 nimetatud asjaolu. RelvS § 36 lg 1 p 6 (19.03.2018–30.06.2018 kehtinud redaktsioonis) kohaselt ei anta soetamisluba ega relvaluba füüsilisele isikule, kes on kriminaalkorras karistatud. [RT I, 27.12.2010, 7 - jõust. 14.12.2010 - Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi otsus tunnistab relvaseaduse § 43 lõike 3 punkti 2 koostoimes § 36 lõike 1 punktiga 6 põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks osas, milles see ei võimalda soetamisloa või relvaloa kehtetuks tunnistamisel arvestada kriminaalkorras karistatu isikut ja tema toimepandud tegu.] [RT I, 28.05.2013, 8 - jõust. 23.05.2013 - Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi otsus tunnistab relvaseaduse § 41 lõige 9 koostoimes sama seaduse § 36 lõike 1 punktiga 6 2(5)
põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks osas, milles see ei võimalda relvaloa või relvakandmisloa vahetamisel arvestada kriminaalkorras karistatu isikut ja tema toimepandud tegu.] RelvS § 43 lg 31 kohaselt võib Politsei- ja Piirivalveamet tunnistada soetamisloa või relvaloa kehtetuks, kui loa omaja on enda või teise isiku turvalisust ohustava eluviisi või käitumise tõttu sobimatu seda liiki relva soetama või omama.
10.Kohus, hinnates asjas kogutud tõendeid vastastikuses seoses ja kogumis, on seisukohal, et kaebuse rahuldamiseks puudub alus. Nagu juba osundatud, RelvS § 43 lg 3 p 2 sätestab, et PPA tunnistab soetamisloa või relvaloa kehtetuks, kui loa omaja ei vasta enam relvaseadusega kehtestatud nõuetele või kui esineb RelvS § 36 lg 1 p-s 1–7, 9 või 10 või § 40 lg-s 1 nimetatud asjaolu. Vaidlust ei ole, et praegusel juhul esines kaebaja puhul RelvS § 36 lg 1 p-s 6 sätestatud asjaolu, sest ta mõisteti kriminaalasjas tehtud maakohtu 03.10.2017. a otsusega süüdi liiklussüüteo (kuriteo) toimepanemise eest.
11.Praegusel juhul pani kaebaja toime kuriteo, mis on suunatud määratlemata hulga inimeste elu ja tervise vastu, milliste süütegude karistamise läbi kaitstavaks õigushüveks ongi inimeste elu ja tervis.
12.Kaebaja on omistanud ebakohase tähenduse Harju Maakohtus kriminaalasja läbivaatamise vormile (kokkuleppemenetlus), kuna isiku KarS § 424 järgi süüdimõistmine eeldab see süütegu subjektiivsete tunnuste poolest tahtlust kõigi selle koosseisu objektiivsete tunnuste suhtes. Halduskohus märgib vastuseks kaebusele, et kaebaja pidi seega täitma KarS § 424 koosseisu vähemalt kaudse tahtlusega. Kaudse tahtluse korral tunneb toimepanija ära enda käitumises sisalduva ohtlikkuse ja kiidab heaks oma teo võimaliku tagajärje (Riigikohtu 31.03.2008 otsus nr 3-1-1-4-08, p 19). Kaebaja pidi seega teadma või vähemalt pidama võimalikuks, et ta juhib sõidukit joobeseisundis. Kaebajat ei oleks saanud mõista süüdi kriminaalkorras, kui ta oleks narkootikume tarvitanud kergemeelsusest või hooletusest, nagu ta püüab veenda halduskohut, mistõttu nõustub halduskohus vastustaja käitlusega kaebaja versiooni elulisest mitteusutavusest.
13.Kaebajal oli võimalus vaidlustada kriminaalasjas tuvastatud asjaolusid vastavas menetluses edasikaebeõigust kasutades, vaatamata kokkuleppemenetlusele. Vastustaja on kaalutlusõigust kohaldades arvestanud kaalutlusõiguse piiride ja eesmärgiga.
14.PS § 11 kohaselt tohib õigusi ja vabadusi piirata ainult kooskõlas põhiseadusega. Need piirangud peavad olema demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ega tohi moonutada piiratavate õiguste ja vabaduste olemust. PS § 19 lg 1 kohaselt on igaühel õigus vabale eneseteostusele. Selle normi kaitsealasse võib kuuluda ka õigus soetada ja omada relva (vt Riigikohtu 14.10.2010 otsuse nr 3-4-1-10-10 p 40 ja seal viidatud praktika). Relva omamise ja kasutamise eelduseks on kehtiv relvaluba (RelvS §-d 34, 44). Kaebajale oli väljastatud relvaluba enese ja vara kaitseks. Relvaga turvalisuse tagamine enese ja vara kaitsmise eesmärgil on üks vaba eneseteostuse lubatud viise (Riigikohtu otsuse nr 3-4-1-10-10 p 44). Kuna relvaloa kehtetuks tunnistamine võtab kaebajalt õiguse relva omada ja kasutada, siis on vaidlustatava otsusega riivatud kaebaja õigust vabale eneseteostusele.
15.RelvS § 43 lg 3 p 2 eesmärk on ennetada ohtu inimese elule ja tervisele ning tagada avalik kord. Need eesmärgid on vaba eneseteostuse piiramiseks lubatavad (Riigikohtu 26.03.2009 otsuse nr 3-4-1-16-08 p 28 ja otsuse nr 3-4-1-10-10 p 49).
16.Halduskohus on seisukohal, et käesoleva juhtumi asjaolusid arvestades on RelvS § 43 lg 3 p 2 koostoimes § 36 lg 1 p-ga 6 mõõdukas.
3(5)
Riigikohtu menetletud asjas nr 3-4-1-10-10 oli vaidluse all RelvS § 43 lg 3 p 2 kooskõla põhiseadusega koostoimes RelvS § 36 lg 1 p-ga 6, mis sätestas, et soetamisluba ega relvaluba ei anta füüsilisele isikule, kes on kriminaalkorras karistatud. Riigikohus tunnistas RelvS § 43 lg 3 p 2 koostoimes § 36 lg 1 p-ga 6 põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks osas, milles see ei võimalda soetamisloa või relvaloa kehtetuks tunnistamisel arvestada kriminaalkorras karistatu isikut ja tema toimepandud tegu. Riigikohus leidis, et kaalutlusõigust välistav relvaseaduse regulatsioon ei arvesta võimalusega, et iga kriminaalkorras karistatud isik ei pruugi kaitstavaid õigushüvesid relvaga rünnata ning et igasuguse kuriteo ja isiku puhul ei saa olla tõenäosus, et kaitstavaid õigushüvesid relvaga rünnatakse, sedavõrd suur, et ilma kaalumata relvaluba kehtetuks tunnistada (vt otsuse p 59). Muuhulgas selgitas Riigikohus viidatud otsuses järgmist: „/---/ kõige paremini tagab ühelt poolt inimese elu ja tervise kaitse, riigi julgeoleku ning avaliku korra ja teiselt poolt kriminaalkorras karistatud isiku üldise vabaduspõhiõiguse kaitse, kui relvaseaduse kohaldajal on võimalik arvestada relvaloa või soetamisloa kehtetuks tunnistamisel kriminaalkorras karistatud isiku, toimepandud kuriteo asjaolude ja muude oluliste asjaoludega ning põhjendatud huvidega. Üldise vabaduspõhiõiguse piiramisel ette nähtud kaalutlusruum väldib isiku muutumist riigivõimu objektiks ja aitab kaasa inimväärikuse tagamisele (p 64). /---/ eelöeldu ei tähenda seda, et seadusandja ei võiks kehtestada selliseid regulatsioone, kus soetamisloa või relvaloa andjal ei ole kaalutlusõigust. Ka õigusakt, mis ei võimalda kaalutlusõigust, võib olla põhiseadusega kooskõlas. Seadusandja võib ise jõuda kaalumise tulemusel põhjendatud järelduseni, et isikute põhiõigused ja vabadused on tagatud ka menetleja kaalutlusõiguse olemasoluta /---/. Seadusandjal on otsustusvabadust kasutades võimalik piiritleda relvaseaduses asjaolud, mille esinemisel tuleb kriminaalkorras karistatud isiku relvaluba või soetamisluba kohustuslikus korras kehtetuks tunnistada.(p 65)“.
17.Relvaloa kehtetuks tunnistamine välistab kaebaja võimaluse kasutada turvalisuse tagamiseks relva ning uue loa saamine pärast karistusandmete kustutamist eeldab loa uut taotlemist, millega kaasneb mõningane aja- ja rahakulu (riigilõivu tasumine). Kohus mõistab põhimõtteliselt isiku soovi enda ja vara kaitseks kohaseid abinõusid kasutada. Samas ei ole Eesti ühiskond ega looduskeskkond oma iseloomult üldteada olevalt selline, et relva omamine oleks turvalisuse tagamiseks ilmtingimata vajalik. Kohus on seisukohal, et turvalisust saab alternatiivselt tagada ka muude abinõudega, näiteks turvateenuse kasutamise, signalisatsiooni või turvakaamera paigaldamisega jne. Ka Riigikohus on märkinud, et turvalisuse tagamine ei eelda alati relva kasutamist (otsuse nr 3-4-1-10-10 p 44). Relvaloa kehtetuks tunnistamine RelvS § 43 lg 3 p 2 ja § 36 lg 1 p 6 ei ole ka alatine tagajärg kogu eluks. RelvS § 36 lg 2 näeb ette, et § 36 lg 1 p-st 6 tulenev keeld ei laiene isikule, kelle karistusandmed on kustutatud karistusregistrist karistusregistri seaduse kohaselt. Kokkuvõttes ei ole relvaloa kehtetuks tunnistamine seega kaebaja jaoks eriliselt intensiivne piirang. Kõnealuse abinõuga kaitstavad õigushüved – inimeste elu ja tervis ning avalik kord – on seevastu väga kaalukad. Kaalumisvigu ei ole vastustaja teinud. Isegi kui vastustaja oleks diskretsiooni teostamisel oma otsust põhjalikumalt motiveerinud, oleks ta tõenäoliselt jõudnud relvaloa kehtetuks tunnistamise üle otsustamisel samale tulemusele. Tuleb arvestada, et isikuomadused on ajas muutuvad ning ainuüksi kaebajale relvaloa väljastamine 2016. a lõpus ei välista temast lähtuvat ohtu avalikule korrale. Relva omamisega kaasnevad kõrgendatud riskid ning kaebaja poolt toime pandud kuritegu viitab selgelt ründele avalikule korrale. Arvestades tulirelvade ohtlikkust, piisab kui esineb sellise ründe oht. Avalik huvi turvalisusele kaalub üles kaebaja huvi vabale eneseteostusele. Kaebaja poolt pärast relvaloa peatamist uue liiklusalase süüteo (väärteo) 17.05.2017. a toimepanemine annab samuti põhjendatud aluse vaidlustatud otsuse tegemisel aluseks olnud eeldusele, et kaebaja võib enda käitumisega avalikku korda ning teisi isikuid ohustada. Varasema kohtupraktika (vrdl Tallinna
4(5)
Ringkonnakohtu otsus asjas nr 3-13-70234, p 12) kohaselt eeldab aga RelvS § 36 lg 1 p 7 kohaldamine väärteootsusega karistamist, mitte karistatava teo toimepanemist.
18.Kaaludes ühelt poolt kaebaja õigust kasutada relva turvalisuse tagamiseks ning teiselt poolt vajadust ennetada ohtu teiste inimeste elule ja tervisele ning avalikule korrale, leiab halduskohus, et viimati nimetatud hüvede kaitsmise vajadus on kaebaja õigustest kaalukam. Seega ei ole vaidlustatud otsus vastuolus ka kaebaja viidatud Euroopa Nõukogu direktiiv 91/47 artikkel 5 lõikes b sätestatuga, sest käesoleva kaasuse tõendite kogum tõendab kaebajast lähtuvat ohtu nendele hüvedele ja annavad aluse pidada kaebajast lähtuvat ohtu kaitstavaks ka kooskõlas kaebaja viidatud direktiiviga.
19.Neil faktilistel ja õiguslikel asjaoludel jääb kaebus rahuldamata.
20.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 108 lg 1 alusel kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Otsus tehakse kaebaja kahjuks, mistõttu tema menetluskulud jäävad tema enda kanda. HKMS § 109 lg 1 ls-st 4 tulenevalt pole alust vastustaja võimalike menetluskulude väljamõistmiseks kaebajalt. (allkirjastatud digitaalselt)
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.