JK kaebus Tartu Vangla kohustamiseks väljastama kaebaja poolt nõutud teave ning kaebaja ees vabandama
Menetlusosalised
Kaebaja JK Vastustaja Tartu Vangla
RESOLUTSIOON
1.Tagastada JK kaebus.
2.Jätta JK menetlusabi taotlus läbi vaatamata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (HKMS § 121 lg 4, § 204 lg 1).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Kinnipeetav JK (kaebaja) esitas 7. mail 2018 Tartu Vanglale pöördumise sooviga saada tõend selle kohta, et ta on 2015-2017 iga päev võtnud valvuritelt ibuprofeeni ja paratsetamooli.
2.Tartu Vangla selgitas kaebajale 7. juuni 2018. a vastuses nr 6-24/3556-2, et kuna seadus ei kohusta vanglat sellist tõendit väljastama, siis jääb taotlus rahuldamata ja soovitud tõendit ei väljastata.
3.Kaebaja esitas 11. juunil 2018 vaide, milles ei nõustunud temale tõendi väljastamata jätmisega ning taotles selle väljastamist.
4.Tartu Vangla käsitles kaebaja vaiet taotlusena ning koostas 10. juulil 2018 vastuse nr 624/4571-2, milles loetleti valvurite poolt kinnipeetavatele väljastatavate ravimite raamatu andmetele tuginedes üles korrad, millal perioodil 2015-2017 on kaebajale valvurite poolt ibuprofeeni ja paratsetamooli väljastatud. Kaebaja vaides toodud väitest valvurite poolt kinnipeetavatele väljastatavate ravimite kirjapanemise kohta tegi ametnik järelduse, et kaebaja eesmärg aitab soovitud tõendi asemel täita ka väljavõte raamatust, milles valvurid märgivad kinnipeetavatele viimaste taotlusel väljastatud käsimüügiravimid.
3-18-1531
5.Kaebaja esitas 16. juulil 2018 vaide, milles ei nõustunud tema 7. mail 2018 ja 11. juunil 2018 esitatud pöördumiste menetlustega ega neile antud vastusega ning soovis, et vangla vabandaks tema ees ja kinnitaks oma eksimust. Kaebaja soovis temale antud vastuste nr 6-24/3556-2 ja 624/4571-2 kehtetuks tunnistamist ning arvestades videosalvestisi ja temale varasemalt, 14. novembril 2016 antud vastust nr 2-3/4855-2, uue vastuse tegemist, mis kinnitaks, et ta sai iga päev kuni oktoober 2017 peale jalutamist ibuprofeeni ja paratsetamooli.
6.Tartu Vangla jättis 26. juuli 2018. a vaideotsusega nr 1-11/282-2 kaebaja vaide rahuldamata.
7.Kaebaja esitas 29. juulil 2018 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palub Tartu Vanglat kohustada väljastama talle täieliku info, et ta sai iga päev pärast jalutuskäiku valvuritelt valuvaigisteid. Kaebusest nähtuvalt leiab kaebaja, et talle vangla poolt seni väljastatud andmed ravimite võtmise kohta on ebaõiged ja mittetäielikud. Kaebaja toob kaebuses välja vanglale vaidlusaluse teemaga tema poolt vanglale esitatud pöördumised ja vangla vastused ning palub kohtul need välja nõuda. Lisaks heidab kaebaja vanglale ette seda, et tema vaiet ei vaadatud läbi vaidena ning soovib, et vangla selle eest vabandaks. Kaebuses palub kaebaja ka vabastada ta riigilõivust.
8.Tartu Halduskohus tegi 13. augustil 2018 kohtunõude, millega palus Tartu Vanglal väljastada kaebuses märgitud kaebaja pöördumised vanglale ja vangla vastused pöördumistele.
9.Tartu Vangla edastas nõutud dokumendid kohtule 17. augustil 2018.
KOHTU SEISUKOHT
10.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.
11.Kaebusest ja kohtueelse menetluse materjalidest nähtuvalt mõistab kohus, et kaebaja eesmärgiks on saada Tartu Vanglalt kirjalik tõend, mis kinnitaks, et perioodil 2015-2017 on kaebajale valvurite poolt iga päev peale jalutuskäiku väljastatud valuvaigisteid ibuprofeen ja paratsetamool. Kaebuse võib aru saada, et kaebaja vajab seda maa- ja halduskohtule esitamiseks seoses käimasolevate kohtuvaidlustega. Lisaks soovib kaebaja vangla vabandamist selle eest, et vangla ei käsitlenud tema 11. juuni 2018. a pöördumist vaidena.
12.HKMS § 121 lg 2 p 21 sätestab, et kohus võib kaebuse määrusega selle esitajale tagastada, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.
13.Kohtu hinnangul ei nähtu käesoleval juhul, et kaebaja soovitud tõendi väljastamata jätmine kaebaja huve niivõrd suurel määral kahjustaks, et oleks õigustatud kaebuse sisuline lahendamine. Lisaks leiab kohus, et seni esitatud andmete põhjal on ka kaebuse rahuldamise eduväljavaated äärmiselt vähesed. Kohtueelse menetluse materjalidest nähtub, et Tartu Vangla on 10. juuli 2018. a vastuses nr 6-24/4571-2 kaebajale kirjalikult välja toonud andmed selle kohta, mitu korda kaebajale perioodil 2015. a oktoober kuni 2017. a detsember igal kuul käsimüügiravimeid väljastati. Vastuses on ka kirjas, et valdavalt on kaebaja võtnud koos 2 tabletti (paratsetamool ja ibumetin). Nimetatud andmed pärinevad käsimüügiravimite väljastamise raamatutest. Tartu Vangla vaideotsuse nr 1-11/282-2 kohaselt ei ole vanglal muud teavet kaebajale väljastatud käsimüügiravimite kohta. Vastustaja väitel võimaldab vangla tehniline võimekus videosalvestistelt toimunut järele vaadata ainult kolme kuu sündmuste osas. Kinnipeetavate jalutamas käimise üle vangla arvestust ei pea ning vangla sõnul on vägagi tõenäoline, et kaebaja viidatud perioodil iga päev jalutamas ei käinud. Valvurid ei suuda ega
3-18-1531 peagi suutma meenutada ning seetõttu ka kinnitada seda, kas kaebaja on iga kord peale jalutuskäiku valuvaigisteid küsinud. Eelnevat arvestades nõustub kohus vastustaja poolt vaideotsuses väljendatud seisukohaga, et kaebajale ei saa reaalselt väljastada sellise sisuga tõendit, mida kaebaja tahab. Vastavat kohustust ei tulene vanglale ka mitte ühestki õigusaktist. Pealegi on kohtule esitatud materjalide kohaselt vangla väljastanud kaebajale tema käsutuses olevad andmed kaebajale käsimüügiravimite väljastamise kohta. Seega on kaebaja sisuliselt soovitud teabe saanud.
14.Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et kuna kaebaja õigusi ei ole intensiivselt rikutud ning asjas selgunud asjaoludel ei pea kohus kaebuse rahuldamist kuigi tõenäoliseks, siis tuleb kaebus kaebaja poolt nõutud tõendi väljastamise kohustamise nõude osas HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel tagastada.
15.Seoses kaebaja nõudega kohustada vanglat kaebaja ees vabandama leiab kohus, et kaebaja ei ole selle nõude osas läbinud vangistusseaduse § 11 lg-st 8 tulenevat kohustuslikku kohtueelset menetlust. HKMS § 47 lg 1 sätestab, et seadus võib näha mõnda liiki nõude lahendamiseks ette kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Sellisel juhul võib kohtule kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole tähtaegselt rahuldatud. HKMS § 121 lg 1 p 4 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõuete kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. Kohtule esitatud materjalidest ei nähtu, et kaebaja oleks Tartu Vanglale seoses vaide ebaõige kvalifitseerimisega esitanud kahjunõude, mille üheks liigiks on ka rahalise hüvitise asemel vabandamiseks kohustamine. Seega kuulub kaebus kahjunõude osas HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel tagastamisele.
16.Seoses esitatud hüvitamisnõudega märgib kohus täiendavalt, et isegi kui kohtueelne menetlus tuleks selle nõude osas lugeda läbituks, ei saa kohtu hinnangul kaebaja õiguste riivet kuigi intensiivseks pidada ning asjaoludest tulenevalt oleks hüvitamisnõude rahuldamine ebatõenäoline, mistõttu kuuluks kaebus ikkagi HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel tagastamisele. Tartu Vangla on 26. juuli 2018. a vaideotsuses kaebaja etteheited omaks võtnud ning möönnud, et vangla oleks pidanud selle lahendama vaidena. Vaide omaalgatuslikult ümber kvalifitseerimine taotluseks, sõltumata selle tegemise eesmärgist, ei olnud vangla hinnangul õiguspärane, kuna ainult pöördumise esitajal on õigus määrata, millena tema pöördumist tuleb käsitleda ja seda ka siis, kui ametniku arvates on olemas tõhusam viis isiku soovitud eesmärgi saavutamiseks. Arvestades seda, et vangla on õigusvastase tegevuse omaks võtnud ning kohtule ei nähtu, et seonduvalt vanglapoolse kaebaja vaide valesti kvalifitseerimisega oleks mingi kaebaja oluline õigus saanud riivatud või kaebajale kahju tekkinud, ei pea kohus tõenäoliseks kohustada vanglat kaebaja ees vabandama.
17.Kohus selgitab, et HKMS § 43 lõike 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
18.Seonduvalt kaebuses esitatud menetlusabi taotlusega märgib kohus, et kuna kaebus kuulub tagastamisele, siis jätab kohus taotluse sel põhjusel läbi vaatamata.
(allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.