Viru Maakohus
Kohtunik
Marika Leimann
Määruse tegemise aeg ja koht
16. november 2016. a. Rakvere kohtumaja
Tsiviilasja number
2-16-7874
Tsiviilasi
M K hagi OÜ GTW vastu töövaidluses
Menetlustoiming
Menetluse lõpetamine hagi läbivaatamata jätmisega
Menetlusosalised ja nende
M K, ik xxxx, elukoht xxxx
esindajad
OÜ GTW, rk 12947733, asukoht Pärnu Tammsaare pst 2859
Lõpetada menetlus M K hagis (taotlus töövaidlusasja nr 4-1/769/16 läbivaatamiseks) OÜ GTW vastu töövaidluses seoses haginõude läbi vaatamata jätmisega. Tööinspektsiooni Töövaidluskomisjoni 12.05.2016 otsus töövaidlusasjas nr 4-1/769/16 ei jõustu vaidlustatud ulatuses ehk osas, millega töövaidluskomisjon avalduse rahuldas. Menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Määrus saata pooltele.
Edasikaebamise kord
Määrusele on õigus edasi kaevata 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisele järgnevast päevast arvates määruskaebuse esitamisega sama maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule.
Asjaolud, õiguslik põhistus ja järeldus
Viru Maakohtule saabus Pärnu Maakohtust 21.07.2016 kohtualluvuse järgi lahendamiseks tsiviilasi nr 2-16-7874 M K hagi OÜ GTW vastu töövaidluses (OÜ GTW taotlus vaadata töövaidluskomisjonile esitatud avaldus läbi hagimenetluse korras, töövaidlusasi nr 41/769/16). Töövaidluskomisjoni (TVK) 12.05.2016 otsusest töövaidlusasjas nr 4-1/769/16 nähtub, et TVK on rahuldanud osaliselt töötaja avalduse, mõistes OÜ-lt GTW M K’i kasuks välja välislähetuse päevaraha 05.01- 21.03.2016 summas 1536 eurot ning jättis rahuldamata M K’i avalduse ületunnitöö tasu nõudes summas 123,50 eurot. Kostja ei nõustu TVK otsusega osas, millega kostjalt mõisteti välja 1536 eurot. Individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse (edaspidi ITVS) § 24 lg 4 kohaselt kui töövaidluskomisjon avalduse täielikult või osaliselt rahuldab, võib teine pool esitada kohtule taotluse, et kohus vaataks töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbi hagimenetluse korras hagina. Sel juhul on hageja töövaidluskomisjoni poole pöördunud isik ja kostja kohtule taotluse esitanud pool. ITVS § 24 lg 5 kohaselt loetakse töövaidluskomisjonile esitatud avaldus käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud juhul hagiavalduseks. Kohus annab pooltele vajaduse korral tähtaja avalduse esitamiseks hagimenetluses ettenähtud vormis, oma seisukohtade täiendavaks põhjendamiseks ja täiendavate tõendite esitamiseks. Töövaidluskomisjonis esitatud dokumente ei pea kohus pooltele kätte toimetama. Lähtuvalt eeltoodust kohustas kohus 28.07.2016 määrusega hagejat (töötajat) esitama kohtule töövaidlusasjas nr 4-1/769/16 Tööinspektsiooni töövaidluskomisjonile esitatud avaldus hagiavaldusena osas, millega kostja vaidlustas töövaidluskomisjoni otsuse ehk osas, millega töövaidluskomisjon rahuldas hageja avalduse. Hagiavaldus pidi määruse kohaselt vastama TsMS peatükis 38 (TsMS §§ 334-340) ning TsMS § 363 menetlusdokumendile sätestatud vormi- ja sisunõuetele. Hagejal tuli muuhulgas selgelt ja loogiliselt esile tuua välistöölähetuse päevaraha nõude kujunemine ja selle aluseks olev arvutuskäik. Kohus andis hagejale nõuetekohase hagiavalduse esitamiseks aega 20 päeva käesoleva määruse kättesaamisest. Kohus hoiatas töötajat (hagejat), et juhul kui tema kui töövaidluskomisjoni poole pöördunud isik ei esita oma avaldust hagiavaldusele ettenähtud vormis kohtu määratud ajaks, jätab kohus hagiavalduse läbi vaatamata. Sel juhul töövaidluskomisjoni otsus vaidlustatud ulatuses ei jõustu (ITVS § 24 lg 7). Hageja sai maakohtu 28.07.2016 määruse kätte 24.10.2016 ning ei ole tähtaegselt ehk hiljemalt 14.11.2016 nõuetekohast hagi esitanud. Eeltoodu alusel jätab kohus hagiavalduse läbi vaatamata ning töövaidluskomisjoni otsus nr 4-1/769/16 vaidlustatud osas ei jõustu. TsMS § 423 lg 3 kohaselt jätab kohus hagi läbi vaatamata muul seaduses nimetatud juhul. Käesoleval juhul on viidatud seaduseks ITVS § 24 lg 7, mis sätestab, et kui töövaidluskomisjoni poole pöördunud isik ei esita ITVS § 24 lõikes 5 sätestatud juhul oma avaldust hagiavaldusele ettenähtud vormis kohtu määratud ajaks, jätab kohus hagiavalduse läbi vaatamata.
Üldjuhul TsMS § 426 lg 1 kohaselt hagi läbivaatamata jätmise korral loetaks, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse. Antud juhul käesoleva määruse jõustumisel jõustub töövaidluskomisjoni lahend, mis tähendab, et poolte vahel on olemas kohtueelses menetluses tehtud lahend ning samade poolte vahel sama nõuet samal alusel kohtusse TsMS § 371 lg 1 p 6 alusel esitada ei saa. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kooskõlas TsMS § 162 lg 4 jätab kohus menetluskulud vastava kulu kandnud poole enda kanda. Kohus leiab, et tekkinud õiguslikus olukorras oleks ebamõistlik ja ebaõiglane jätta kulud tulenevalt TsMS § 168 lg-st 2 täielikult hageja kanda, kuna hagiavalduse läbivaatamata jätmine ei ole käesoleval juhul tingitud hagejast vaid kostja algatatud kohtumenetlusest. Kui kohus leiab, et käesolevas asjas on hagejalt kostja menetluskulude väljamõistmine äärmiselt ebaõiglane, saab kohus hüvitatavate menetluskulude suuruse kindlaksmääramisel tuvastada, et kostja menetluskulude täies ulatuses hagejalt väljamõistmine ei ole põhjendatud (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 06.01.2010 otsus kohtuasjas nr 3-2-1-154-09, p 14).
(allkirjastatud digitaalselt) Marika Leimann kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.