Neopol Invest OÜ kaebus Maksu- ja Tolliametilt kahjuhüvitise väljamõistmiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – Neopol Invest OÜ, volitatud esindajad vandeadvokaadid Daniil Savitski ja Kalev Aavik Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja Andreas Aas
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 28.05.2018 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
Neopol Invest OÜ määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Neopol Invest OÜ määruskaebus osaliselt.
2.Tühistada Tallinna Halduskohtu 28.05.2018 määrus nr 3-18-531 osas, millega kohus luges kaebuse esitatuks kaebetähtaega rikkudes ning lõpetas haldusasja menetluse Maksu- ja Tolliameti 09.02.2015 otsusega nr 12.2-7/0022 ja 21.04.2016 otsusega nr 12.2-7/00022-2 tekitatud kahju hüvitamise nõudes. Saata asi vastavas osas halduskohtule menetluse jätkamiseks.
3.Muus osas jätta määruskaebus rahuldamata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 124 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3).
1.Maksu- ja Tolliamet määras 20.12.2012 otsusega Neopol Invest OÜ-le käibemaksu tagatise summas 1 miljon eurot. Maksu- ja Tolliamet tunnistas 04.09.2014 otsusega nr 12.2-7/00231 Neopol Invest OÜ kütuse müügi tegevusloa nr VKM000850 alates 05.09.2014 kehtetuks. Neopol Invest OÜ vaidlustas selle otsuse halduskohtus (haldusasi nr 3-14-51993). Halduskohus rahuldas kaebuse, tühistas
3-18-531 maksuhalduri otsuse ning kohustas maksuhaldurit sooritama Neopol Invest OÜ kütuse müümise tegevusloa taastamiseks vajalikke toiminguid. Otsus jõustus 09.02.2015. Maksu- ja Tolliamet peatas 09.02.2015 otsusega nr 12.2-7/0022 Neopol Invest OÜ kütuse müügi tegevusloa nr VKM000850 alates 10.02.2015 kuni tegevusloa kehtetuks tunnistamise otsustamiseni. Neopol Invest OÜ vaidlustas otsuse (haldusasi nr 3-15-467). Halduskohus rahuldas kaebuse, tühistas maksuhalduri 09.02.2015 otsuse osas, millega peatati kütuse müügi tegevusluba. Halduskohtu otsus jõustus Riigikohtu 11.10.2017 otsusega. Maksu- ja Tolliamet tunnistas 21.04.2016 otsusega nr 12.2-7/00022-2 kehtetuks oma 09.02.2015 otsuse, millega Neopol Invest OÜ kütuse müügi tegevusluba nr VKM000850 oli peatatud ning tunnistas tegevusloa kehtetuks alates 22.04.2016. Neopol Invest OÜ vaidlustas otsuse halduskohtus, kes rahuldas kaebuse ning tühistas tegevusloa kehtetuks tunnistamise. Tallinna Halduskohtu otsus jõustus 06.11.2017 Riigikohtu määrusega, kuna maksuhaldur loobus kassatsioonkaebusest.
2.Neopol Invest OÜ esitas 07.12.2017 maksuhaldurile kahju hüvitamise taotluse, milles palus hüvitada kahjuna 4 400 854,80 eurot, mis koosneb saamata jäänud tulust 3 511 320,40 eurot ja viivistest 889 534,40 eurot. Maksu- ja Tolliamet jättis 12.02.2018 otsusega Neopol Invest OÜ taotluse rahuldamata, leides, et taotlus on sisuliselt põhjendamata ega ole ka tähtaegne.
3.Neopol Invest OÜ esitas 14.03.2018 kaebuse Maksu- ja Tolliametilt kahjuhüvitise 3 511 320,40 eurot ja selle lisanduva viivise väljamõistmiseks. Kaebaja leidis, et kaebus tuleb lugeda tähtaegseks kaebuse p-des 2.1-2.6 toodud asjaoludel. Lisaks esitas kaebaja tähtaja ennistamise taotluse. Kaebaja lähtus tähtaja hindamisel ja arvutamisel Riigikohtu poolt asjas nr 3-3-1-20-15 avaldatud seisukohtadest.
4.Maksu- ja Tolliamet leidis, et kaebus ei ole tähtaegne ning kaebetähtaja ennistamine ei ole põhjendatud.
5.Tallinna Halduskohus luges 28.05.2018 määrusega kaebuse esitatuks kaebetähtaega rikkudes, jättis rahuldamata kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotluse ning lõpetas haldusasja menetluse. Kohus jäi kaebetähtaja osas 02.04.2018 määruses toodud seisukohtade juurde. Nimetatud määruses asus kohus seisukohale, et kaebajale kahju tekkimine on seotud maksuhalduri 04.09.2014 otsusega ning kaebajale ei tekkinud kahju mitte iga järgneva haldusakti tagajärjena eraldi, vaid viidatud otsuse tagajärjel. Kaebaja majandustegevus ei ole nimetatud haldusakti vastu võtmise järgselt taastunud, vaid majandustegevus katkes lõplikult peale otsust. Asjaolu, et kaebaja algatas erinevad kohtuvaidlused ning maksuhaldur on vastu võtnud täiendavaid haldusakte, võib tähendust omada hüvitise suuruse määramisel, kuid ei muuda kahju hüvitamise kaebetähtaja kulgemise algust. Riigikohus on 12.12.2012 määruses nr 3-31-59-12 märkinud, et koos kahju hüvitamise nõudega hakkab kulgema tähtaeg ka edaspidi tekkida võiva ettenähtava kahju osas. Edaspidi tekkida võiv kahju pidi olema kaebajale ette nähtav, sest tal puudus maksuhalduri otsustest tulenevalt kehtiv müügiluba. Kaebaja käsitluse kohaselt kulgeb kahju hüvitamise kaebuse esitamise tähtaeg iga maksuhalduri otsuse puhul iseseisvalt. Kaebaja poolt viidatud Riigikohtu määruse nr 3-3-12(4)
3-18-531 20-15 p-s 12 on kohus selgitanud, et isegi kui tegemist on jätkuva toiminguga, võib kaebuse esitamise tähtaeg hakata kulgema enne jätkuva toimingu lõppemist, kui on ilmne, et isik sai või pidi saama kahju lõplikust ulatusest teada varem. Riigikohus on oma praktikas pidanud võimalikuks ennistada nii 3-aastast kui ka 10-aastast kaebuse esitamise tähtaega olukorras, kus kaebajal on esinenud olulised ja kestvad takistused kaebeõiguse kasutamiseks selle ajaperioodi jooksul ning isiku eelduslikult rikutud õigus kaalub üles õiguskindlusele rajanevad teiste isikute õigused ja huvid. Kaebaja esitas maksuhalduri 04.09.2014 otsusele kaebuse halduskohtule 05.09.2014 ning väitis, et otsuse mõjuks on tema pankrotistumine. Seega on kaebaja juba hiljemalt 05.09.2014 olnud teadlik sellest, et maksuhalduri 04.09.2014 otsuse tagajärjel peatub tema majandustegevus kütuse müügi valdkonnas ning talle võib tekkida otsuse tagajärjel kahju, sh ei saa kaebaja teenida soovitud kasumit. Riigivastutuse seaduse (RvastS) § 17 lg 3 tähenduses hakkas kahju hüvitamise nõude esitamise tähtaeg kulgema alates 05.09.2014 ning lõppes 05.09.2017. Kaebaja esitas maksuhaldurile taotluse kahju hüvitamiseks alles 06.12.2017. Kahjust teadasaamise ja kaebuse kohtule esitamise vahele jääb üle 6 kuu, sh kahjust teadasaamise ja maksuhaldurile taotluse esitamise vahele jääb 3 kuud. Kaebaja pole tähtaja ennistamise taotluses välja toonud mitte ühtegi objektiivset takistust, mis oleks teinud võimatuks kaebuse esitamise tähtaja jooksul. Riigikohtu praktika ebaõige tõlgendamine ei ole objektiivseks asjaoluks.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
6.Neopol Invest OÜ palub määruskaebuses halduskohtu 28.05.2018 määrus tühistada ning lugeda kaebus tähtaegseks, alternatiivselt ennistada kaebetähtaeg. Riigikohus on asja nr 3-3-1-20-15 p-s 12 leidnud, et jätkuva toimingu puhul on kahjust teadasaamise hetkeks üldjuhul hetk, mil lõppes jätkuva toiminguga kahju tekitamine. Maksuhalduri 04.09.2014 otsuse puhul on kahjust teadasaamise kuupäevaks 09.02.2015, mil jõustus kohtuotsus asjas nr 3-14-51993. Maksuhalduri 09.02.2015 otsuse puhul tuleb kahjust teadasaamise kuupäevaks lugeda 21.04.2016, mil see otsus tunnistati maksuhalduri poolt kehtetuks. Maksuhalduri 21.04.2016 otsuse puhul on kahjust teadasaamise kuupäev 06.11.2017, mil jõustus kohtuotsus asjas nr 3-16-1003. Seega on kõigi haldusaktide osas esitatud hüvitamisnõue tähtaegselt. Halduskohus leidis, et kaebetähtaeg algas 05.09.2014, mil kaebaja esitas kaebuse maksuhalduri 04.09.2014 otsusele. Kohus jättis tähelepanuta, et kaebajale tekitati kahju kolme eraldiseisva haldusaktiga ning tähtaeg hakkas iga akti osas kulgema mitte kahju tekitamise alguses, vaid selle lõplikust teadasaamisest. Loogiliselt jälgitav ei ole kohtu mõttekäik, mille kohaselt ka pärast 04.09.2014 otsuse tühistamist tuleb edasise tegevusloa puudumise põhjust näha selles otsuses. Loa taastumisel oleks kaebaja saanud koheselt uuesti tegevusega alustada. Tegemist ei olnud samal alusel antava haldusakti õigusmõju pikendamisega. Kohus ei ole põhjendanud, mis on need erandlikud asjaolud, mis ei luba väita, et kahju lõplik suurus selgus alles pärast jätkuva toimingu lõppemist. Kaebaja ei saanud teada, et talle rakendatakse korduvalt erinevatel alustel sama ulatuslikku piirangut ning milline on kahju lõplik suurus.
3(4)
3-18-531
7.Maksu- ja Tolliamet palub jätta määruskaebus rahuldamata, nõustudes halduskohtu määruse põhjendustega.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Hüvitamiskaebuse võib esitada kolme aasta jooksul arvates päevast, kui kaebaja sai teada või pidi teada saama kahjust ja selle põhjustanud isikust (HKMS § 46 lg 4, RVastS § 17 lg 3). Ringkonnakohus märgib esmalt, et ei nõustu halduskohtu käsitusega, mille järgi tuleb kahjunõude alusena vaadelda tegevusloa mittekehtimist alates 05.09.2014. Hüvitamiskaebuse aluseks on antud juhul kõik kolm haldusakti, s.o nii 04.09.2014, 09.02.2015 kui ka 21.04.2016 otsus. Asjaolu, et kõigi haldusaktide õiguslik tulem oli kaebaja jaoks sama (tegevusloa puudumine), ei tähenda, et tegemist oli jätkuva õigussuhtega. Maksuhaldur otsustas tegevusloa kehtetuks tunnistamise või tegevusloa peatamise igakordselt uuesti. Arvestades, et kaebaja esitas kahju hüvitamise nõude maksuhaldurile 07.12.2017, on maksuhalduri 09.02.2015 ja 21.04.2016 otsuste osas hüvitamisnõue esitatud igal juhul tähtaegselt. Küsimus, millises ulatuses oli kahju tekkinud juba 04.09.2014 otsusega, tuleb lahendada asja sisulise lahendamise käigus.
9.Vaidlus on seega eelkõige selles, millal sai kaebaja teada 04.09.2014 otsusega tekitatud kahjust, sest kahjunõude esitamise ajaks oli kolm aastat haldusakti andmisest möödunud. Halduskohus leidis, et kaebaja sai kahjust teada hiljemalt 05.09.2014, mil ta esitas 04.09.2014 otsuse vaidlustamiseks halduskohtule kaebuse, kus väitis enda pankrotistumist. Kaebaja leiab, et kahju suurus ei saanud talle selguda enne jätkuva toimingu lõppemist. Asjaolu, et tegevusloa kehtetuks tunnistamine toob kaasa kahju tekkimise, pidi kaebajale olema arusaadav kohe 04.09.2014 haldusaktiga tutvudes. Küsimus on selles, kas kaebuse esitamisega saab viivitada ajani, mil on selgunud kahju lõplik suurus. Riigikohtu lahend nr 33-1-20-15 ei ole sellele küsimusele vastamisel parimaks allikaks, sest puudutab mittevaralise kahju nõuete esitamist. Riigikohus on 30.08.2017 määruses nr 3-16-519 rõhutanud, et kahju hüvitamise nõude tähtaja kulgema hakkamine ei sõltu sellest, kas kannatanu teab kahju täpset ulatust. Seega ajast, mil isik saab või pidi aru saama, et haldusorgani tegevus tekitab talle kahju, peab ta 3 aasta jooksul pöörduma kohtusse. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et 04.09.2014 otsusega tekitatud kahju hüvitamiseks oleks kaebaja pidanud nõude esitama hiljemalt 05.09.2017. Kohtuotsus, millega maksuhalduri 04.09.2014 otsus tühistati, jõustus 09.02.2015. Kaebajal oli piisavalt aega kahjunõude koostamiseks. Asjaolu, et kaebaja viivitas kahjunõude esitamisega, et oodata ära ka hilisemate haldusaktidega tekitatud kahju suuruse selgumine, ei ole tähtaja ennistamise aluseks.
10.Eeltoodud põhjendustel rahuldab ringkonnakohus Neopol Invest OÜ määruskaebuse osaliselt. Ringkonnakohus tühistab halduskohtu 28.05.2018 määruse osas, millega kohus luges kaebuse esitatuks kaebetähtaega rikkudes ning lõpetas menetluse maksuhalduri 09.02.2015 otsusega ja 21.04.2016 otsusega tekitatud kahju hüvitamise nõudes. Muus osas jääb määruskaebus rahuldamata.
(allkirjastatud digitaalselt)
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.