Rein Lossi (Loss) kaebus valijate nimekirja kandmata jätmisega ja esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 999 eurot ning Viru Vanglale kohustava ettekirjutuse tegemiseks
Resolutsioon
Tagastada kaebus.
Edasikaebamise kord ja muud selgitused
Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Määrus toimetatakse kätte kaebajale.
Asjaolud
1.Rein Loss esitas 08.04.2018 Tartu Halduskohtule kaebuse seoses valijate nimekirja kandmata jätmisega ja esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 999 eurot. Ühtlasi taotles kaebaja Viru Vanglale kohustava ettekirjutuse tegemist kohustada vanglat tegema haldusasja nr 3-17-2036 toimikust täielik koopia. Kaebaja taotles ka riigi õigusabi määramist. Kohtu seisukoht
2.Kohus tutvus kaebusega ja selle täiendustega. Tulenevalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 2 lg 4 teisest lausest ning kaebaja tegelikust tahtest lähtudes tõlgendab kohus kaebust kui kaebust, mis on esitatud Jõhvi vallasekretäri vastustega 09.10.2017 nr 3-3/4814-1 ja 13.10.2017 nr 3-3/4814-3 (kaebaja valijate nimekirja kandmata jätmine) ja esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisega haldusasjas nr 3-17-2036 tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 999 eurot, aga samuti Viru Vanglale kohustava ettekirjutuse tegemiseks teha ja edastada kaebajale haldusasja 3-17-2036 materjalidest koopiad.
3.HKMS § 120 lg 1 p 8 kohaselt kaebuse saanud alluvusjärgne kohus muu hulgas kontrollib, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.
4.Esmalt hindab kohus hüvitamisnõude lubatavust, mis on esitatud seoses kaebaja valijate nimekirja kandmata jätmisega (I) seejärel hüvitamisnõude lubatavust seoses esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisega haldusasjas nr 3-17-2036 (II), viimasena otsustab kohus kohustamiskaebuse lubatavuse üle (III) ning võtab seisukoha riigi õigusabi taotluse osas (IV). I
5.Kohus märgib, et haldusasjas nr 3-17-2106 kaebaja juba taotles Jõhvi vallasekretäri 09.10.2017 vastuse nr 3-3/4814-1 ja 13.10.2017 vastuse nr 3-3/4814-3 (kaebaja valijate nimekirja kandmata jätmine) õigusvastasuse tuvastamist ja eelpoolnimetatud tegevusega talle tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist summas 10 000 eurot. Tartu Halduskohus tagastas kaebuse 16.02.2018 määrusega tervikuna HKMS § 121 lg 2 p-de 1 ja 2 alusel, kuna leidis, et Jõhvi vallasekretäri 09.10.2017 vastus nr 3-3/4814-1 ja 13.10.2017 vastus nr 3-3/4814-3 ei riiva kaebaja õigusi. Kohtumäärus jõustus 09.03.2018.
5.1.HKMS § 43 lg 2 kohaselt kaebuse tagastamine ja läbi vaatamata jätmine ei võta õigust pöörduda uuesti kohtusse. Kaebuse tagastamisel või läbi vaatamata jätmisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. HKMS § 43 lg 1 sätestab, et halduskohtule kaebuse esitamine ei ole lubatud, kui sama isik on halduskohtule juba esitanud kaebuse sama nõudega samal alusel ning: 1) selle kohta on jõustunud kohtuotsus; 2) selle kohta on jõustunud kohtumäärus menetluse lõpetamise kohta või 3) varasem kaebus on kohtu menetluses. Sellest tulenevalt on korduva hüvitamiskaebuse esitamine osas, milles kaebaja taotleb valijate nimekirja kandmata jätmisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist, antud juhul lubatud.
5.2.HKMS § 44 lg 1 sätestab, et kaebusega võib halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguse kaitseks. Kaebeõiguse jaatamiseks tuleb kohtul kõigepealt anda hinnang sellele, kas haldusorgani tegevus või tegevusetus riivab kaebaja subjektiivseid õigusi. Juhul, kui vaidlusaluse tegevusega või tegevusetusega kaebaja subjektiivseid õigusi ei ole piiratud, siis puudub kaebajal kaebeõigus ja kaebus kuulub tagastamisele.
5.3.Kohus on seisukohal, et antud juhul on tegemist sama hüvitamisnõudega, mis on juba haldusasjas nr 3-17-2106 tagastatud enne 01.01.2018 kehtinud HKMS § 121 lg 2 p-de 1 ja 2 alusel ning kohus jääb samade kaebuse tagastamise põhjenduste juurde ja ei korda neid. Kokkuvõtlikult asus kohus seisukohale, et kaebajal puudus Jõhvi vallavalitsuse territooriumil põhiseaduse (PS) § 156 lg-s 2 ja kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse (KOVVS) § 5 lg-s 1 sätestatud hääletamisõigus. Kohus leidis, kuna rahvastikuregistris olevate andmete järgi on kaebaja püsivaks elukohaks registreeritud Tallinna linn, siis Jõhvi vallasekretäri vastused, millega sisuliselt jäeti kaebaja taotlused tema valijate nimekirja kandmiseks rahuldamata, ei riiva kaebaja PS § 156 lg-s 2 ja KOVVS § 5 lg-s 1 sätestatud hääletamisõigust (aktiivset valimisõigust). PS § 156 lg-s 2 ja KOVVS § 5 lg-s 1 sätestatud hääletamisõiguse riivega oleks tegemist siis, kui kaebaja oleks pöördunud taotlusega tema valijate nimekirja kandmiseks Tallinna kesklinnaosa valitsuse poole ja selle esindaja oleks kaebaja taotluse rahuldamata jätnud. Kohus jääb eelpoolnimetatud põhjenduste juurde.
5.4.Järelikult, kuna Jõhvi vallasekretäri vastused ei riiva kaebaja subjektiivseid õigusi, esineb kaebajal HKMS § 44 lg-s 1 sätestatud kaebeõiguse piirang ning ta ei vaja ta seoses valijate nimekirja kandmata jätmisega ka kohtulikku kaitset.
5.5.Sellest tulenevalt ning võttes arvesse haldusasjas esitatud põhjendusi, tagastab kohus kaebaja korduva hüvitamisnõude seoses tema valimisnimekirja kandmata jätmisega HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel. II
6.Kaebaja taotles hüvitada talle mittevaraline kahju seoses esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisega. Kohus tõlgendas kaebaja kahjunõuet selliselt, et ta nõuab mittevaralise kahju hüvitamist haldusasjas nr 3-17-2036 kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmise tõttu. Tartu Ringkonnakohus leidis 13.11.2017 määruses, et halduskohus on käesolevas asjas eksinud kaebaja taotluse sisustamisel ja lugenud selle 09.10.2017 määruses kaebuseks ebaõigesti ja põhjendamatult. Halduskohtule esitatud taotlusest ja ka R. Lossi määruskaebuse väidetest nähtuvalt soovis kaebaja esitada kohtule taotlust esialgse õiguskaitse kohaldamiseks. Tartu Ringkonnakohus jättis siiski vajaduse möödumise tõttu kaebaja esialge õiguskaitse taotluse läbi vaatamata.
6.1.Sellest tulenevalt on kohus seisukohal, et kaebaja nõuab õigusemõistmise käigus talle tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist. Riigivastutuse seadus (RVastS) näeb sellisel juhul eri koosseisu. Nimelt, RVastS § 15 lg 1 sätestab, et isik võib nõuda kohtumenetluse käigus, sealhulgas kohtulahendiga tekitatud kahju hüvitamist üksnes juhul, kui kohtunik on kohtumenetluse käigus toime pannud kuriteo. Kohtulahendiga tekkinud kahju hüvitamise nõude rahuldamise eelduseks on muu hulgas kaebaja subjektiivsete ehk materiaalnormidest tulevate õiguste rikkumine, mis tõi endaga kaasa kahju tekkimise. Kohus märgib, et isegi kui kohus oleks tõlgendanud kaebaja pöördumist esialgse õiguskaitse taotlusena, oleks ta selle rahuldamata jätnud, kuna Jõhvi valla territooriumil kaebaja valimiste nimekirja kandmata jätmine oli ilmselgelt õiguspärane ja sellega ei kaasnenud mitte ühtegi kaebaja subjektiivse õiguse riivet. Seega, halduskohtu eksimus kaebaja pöördumise tõlgendamisel ei toonud ilmselgelt kaasa kaebaja subjektiivse õiguse riivet ning seega ei saanud see kaasa tuua kaebajale ka varalise ja mittevaralise kahju tekkimist. Hüvitamisnõue seoses kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse kohaldamata jätmisega haldusasjas nr 3-17-2036, ei ole kaebeõiguse piirangu tõttu lubatud.
6.2.Eelnevast tulenevalt ja juhindudes HKMS § 121 lg 2 p-st 1, tagastab kohus hüvitamisnõude seoses kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse kohaldamata jätmisega haldusasjas nr 3-17-2036 selle esitajale läbivaatamatult. III
7.Kaebaja taotles Viru Vanglale kohustava ettekirjutuse tegemist kohustada vanglat tegema haldusasja nr 3-17-2036 toimikust täielik koopia.
7.1.Kohus on seisukohal, et ka selle nõude osas puudub kaebajal kaebeõigus. .
7.2.Haldusasja materjalide kohaselt edastas 23.03.2018 kohus kaebaja taotlusel Viru Vanglasse haldusasja nr 3-17-2036 toimiku, et kaebaja saaks sellega tutvuda. Kaebaja tutvus toimikuga 06.04.2018. Peale toimikuga tutvumist esitas kaebaja kohtule kohustamisnõude vangla kohustamiseks väljastada talle haldusasja nr 3-17-2036 toimikust koopiad.
7.3.Kohus märgib, et haldusasja toimikust koopiate väljastamise otsustamise üle kuulub tulenevalt HKMS § 1 lg-st 2 koostoimes § 88 lg-tega 1 ja 2 halduskohtu kui
halduskohtumenetlust juhtiva organi kompetentsi, olenemata sellest, kuskohas haldusasja toimik asub. Tegemist on menetlusliku õigusega, mitte materiaalsest õigusest tuleneva subjektiivse õigusega. Järelikult, kui Viru Vangla jättis kaebaja, kas kirjalikul või suulisel taotlusel väljastamata talle haldusasja materjalide koopiad, siis ei riivanud ta kaebaja subjektiivseid õigusi.
7.4.Lähtudes eeltoodust ja juhindudes HKMS § 121 lg 2 p-st 1, tagastab kohus kaebuse kohustamisnõude osas selle esitajale läbivaatamatult.
7.5.Kohus selgitab, et tervest haldusasja toimikust nr 3-17-2036 koopiate väljastamine ei ole põhjendatud ka vajadusega pöörduda EIK-sse. Sellisel juhul peab kohus põhjendatuks taotlust osas, mis puudutab koopiate väljastamist kaebusest, kaebuse täiendusest, vastustaja vastusest ja haldusasjas tehtud kohtulahenditest. Need koopiad edastab kohus kaebajale. Muus osas jääb kaebaja taotlus rahuldamata. IV
8.Kaebaja taotles riigi õigusabi määramist käesoleva haldusasja raames ja Euroopa Inimõiguste Kohtusse pöördumiseks (EIK) seoses haldusasjaga nr 3-17-2036. Kaebuse tagastamise tõttu jätab kohus riigi õigusabi taotluse osas, milles kaebaja taotles riigi õigusabi määramist antud halduskohtumenetluses, läbi vaatamata. Riigi õigusabi taotluse seonduvalt vajadusega pöörduda kaebusega EIK-sse edastab kohus kaaskirjaga läbivaatamiseks Viru Maakohtule. Kohus juhib kaebaja tähelepanu, et riigi õigusabi taotlused seonduvalt vajadusega pöörduda kaebusega EIK-sse tuleb kaebajal esitada Viru Maakohtule.1
/allkirjastatud digitaalselt/
1 RKEKm 3-3-4-5-15, p-d 5-8.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.