MTÜ Looduskaitseühing Kotkas kaebus Sihtasutuse Keskkonnainvesteeringute Keskus juhatuse 10.08.2017 otsuse nr 1-25/251 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – MTÜ Looduskaitseühing Kotkas, volitatud esindaja vandeadvokaat Kalev Aavik Vastustaja – Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus, juhatuse liige Veiko Kaufmann, volitatud esindaja Jaanika Vilde
Menetlustoiming
Kompromissi kinnitamine ja menetluse lõpetamine
RESOLUTSIOON
1.Kinnitada MTÜ Looduskaitseühing Kotkas ja Sihtasutuse Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) vahel 14.08.2018 sõlmitud kompromiss järgmiste tingimustega: 1) KIK tühistab KIK juhatuse 10.08.2017 tagasinõudeotsuse nr 1-25/251 hiljemalt 7 päeva jooksul arvates kompromissi kinnitava kohtumääruse jõustumisest. 2) KIK ei tee uut tagasinõudeotsust, mis oleks samasisuline KIK 10.08.2017 otsusega nr 1-25/251 ega muud tagasinõudeotsust lamminiidu säilitamise ja sihipärase kasutamise kohustuse rikkumise osas seoses projektiga „Lamminiitude taastamine Alam-Pedja looduskaitsealal Elva-Ilmatsalu luhal“, millele toetuse andmine otsustati KIK 13.07.2010 otsusega nr 1-25/120. 3) KIK hüvitab kaebajale menetluskulud kohtu poolt välja mõistetud ulatuses, mida kompromissi kinnitamisel kaebajale ei tagastata, s.o summas 782,50 eurot.
2.Tühistada Tallinna Halduskohtu 17.07.2018 kohtuotsus haldusasjas nr 3-17-2744 ja lõpetada haldusasja nr 3-17-2744 menetlus.
Tagastada riigilõiv 167,50 eurot MTÜ Looduskaitseühing Kotkas arveldusarvele nr EE092200221001140706 AS-is Swedbank.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 155 lg 5, § 204 lg 1).
3-17-2744
ASJAOLUD JA SENINE MENETLUSKÄIK
1.MTÜ Looduskaitseühing Kotkas (MTÜ) esitas 03.03.2010 KIK-ile taotluse Euroopa Regionaalarengu Fondist rahastatava toetuse saamiseks projektile „Lamminiitude taastamine Alam-Pedja looduskaitsealal Elva-Ilmatsalu luhal“.
2.KIK rahuldas 13.07.2010 otsusega nr 1-25/120 MTÜ projekti taotluse täies ulatuses. KIK kiitis 20.03.2015 kirjaga nr 3-7/38-103 heaks projekti lõpparuande. Projekti lõplikuks toetuse summaks kujunes 222 715,79 eurot ja abikõlbulike kulude summaks 247 463,20 eurot.
3.KIK-i juhatuse 10.08.2017 otsusega nr 1-25/251 loeti mitteabikõlblikuks projekti toetus summas 11 135,79 eurot ja omafinantseering summas 1237,37 eurot, muudeti vastavalt KIK-i 13.07.2010 otsust ning nõuti MTÜ-lt tagasi 11 135,79 eurot.
4.MTÜ esitas 13.12.2017 Tallinna Halduskohtule kaebuse KIK-i 10.08.2017 otsuse tühistamiseks. Koos kaebusega esitas kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse, milles palus peatada KIK-i juhatuse 10.08.2017 otsuse kehtivus.
5.Tallinna Halduskohus võttis 20.12.2017 määrusega MTÜ kaebuse menetlusse ning keelas esialgse õiguskaitse korras KIK-i juhatuse 10.08.2017 otsuse sundtäitmise kohtuasjas tehtava menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumiseni.
6.Tallinna Halduskohus rahuldas 17.07.2018 otsusega MTÜ kaebuse, tühistas KIK-i juhatuse 10.08.2017 otsuse ning mõistis KIK-ilt MTÜ kasuks välja menetluskulud 950 eurot.
7.KIK ja MTÜ esitasid 15.08.2018 Tallinna Halduskohtule ühise taotluse kompromissi kinnitamiseks ja menetluse lõpetamiseks. Taotluse kohaselt saavutasid pooled kokkuleppe vaidluse lahendamiseks kompromissiga alljärgnevatel tingimustel: 1) KIK tühistab KIK juhatuse 10.08.2017 tagasinõudeotsuse nr 1-25/251 hiljemalt 7 päeva jooksul arvates kompromissi kinnitava kohtumääruse jõustumisest. 2) KIK ei tee uut tagasinõudeotsust, mis oleks samasisuline KIK 10.08.2017 otsusega nr 1-25/251 ega muud tagasinõudeotsust lamminiidu säilitamise ja sihipärase kasutamise kohustuse rikkumise osas seoses projektiga „Lamminiitude taastamine Alam-Pedja looduskaitsealal Elva-Ilmatsalu luhal“, millele toetuse andmine otsustati KIK 13.07.2010 otsusega nr 1-25/120, sest projektialal peab lamminiidu säilitamise korraldama kaitseala valitseja koos maa haldajaga. 3) KIK hüvitab kaebajale menetluskulud kohtu poolt välja mõistetud ulatuses, mida kompromissi kinnitamisel kaebajale ei tagastata, so summas 775 eurot.
8.Vastusena kohtuniku 15.08.2018 e-kirjadele selgitas vastustaja 15.08.2018 e-kirjas kompromissi lauseosa „sest projektialal peab lamminiidu säilitamise korraldama kaitseala valitseja koos maa haldajaga“ sisu ja eesmärki järgmiselt: „Kõnealuse lauseosaga sisustab KIK enda jaoks säilitamiskohustuse täitmise võimatusest Kotka poolt, kuna puudub maa kasutamise õigus, tingitud vabandatavuse, sest seadusest tulenev vastutus on pandud kaitseala valitsejale, kes tegelikkuses 2017 ka juba vastavad tööd tellis (KIK maksis)“. Vastustaja palus ühtlasi juhul, kui kohus ei loe selgitusi piisavaks, kinnitada kompromiss ilma vastava lauseosata. Samuti palus vastustaja asendada kompromissi p-s 3 summa 775 eurot summaga 782,50 eurot.
Kaebaja teavitas kohut 15.08.2018 e-kirjaga, et toetab vastustaja seisukohta/avaldust.
2(3)
3-17-2744
KOHTU PÕHJENDUSED
10.HKMS § 152 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse, kui kohus kinnitab kompromissi. HKMS § 154 lg 1 kohaselt võivad pooled kuni kaebuse kohta tehtud lõpliku lahendi jõustumiseni lõpetada menetluse kompromissiga. Kohus ei kinnita kompromissi, kui see on õigusvastane, riivab menetlusse kaasamata isiku õigusi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. HKMS § 155 lg 4 kohaselt kinnitab kohus kompromissi määrusega, millega ta ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Enne kompromissi kinnitamist selgitab kohus kaebajale ja kolmandale isikule kompromissi tagajärgi. HKMS § 155 lg 3 teisest lausest tulenevalt juhul, kui kaebuse jätab läbi vaatamata või menetluse lõpetab asja lahendanud kohus edasikaebetähtaja jooksul esitatud avalduse alusel, tühistab ta asjas tehtud lahendi.
11.Kohus leiab, et kuivõrd poolte vahel sõlmitud kompromiss viib analoogse tulemuseni võrreldes käesolevas asjas 17.07.2018 tehtud kohtuotsusega, siis ei ole põhjust lugeda kompromissi õigusvastaseks. Samas puudub kohtu hinnangul vajadus lugeda kohtu poolt kinnitatava kompromissi sõnastuse osaks selgitust, kuidas vastustaja kompromissi põhjendatust enda jaoks sisustab, seda enam, kui vastav selgitus ei seondu otseselt kohtu poolt analüüsitud asjaoludega ning puudutab menetlusväliste isikute õigusi ja kohustusi. Sellest tulenevalt kinnitab kohus kompromissi ilma lauseosata „sest projektialal peab lamminiidu säilitamise korraldama kaitseala valitseja koos maa haldajaga“.
12.Pooled on kompromisslepingus kinnitanud, et on teadlikud kompromissi kinnitamise tagajärgedest. Kohus selgitas 15.08.2018 e-kirjaga kaebajale veel ka täiendavalt, et kompromissi kinnitamisel lõpetab kohus menetluse HKMS § 152 lg 1 p 3 alusel, HKMS § 43 lg 1 p 2 kohaselt ei ole samas asjas uue kaebuse esitamine lubatud ning kohtuliku kompromissiga võetud kohustuste täitmata jätmise korral võib kohus menetlusosalist HKMS § 248 alusel trahvida.
13.Eelneva põhjal ning HKMS § 152 lg 1 p 3 ja § 155 lg-te 3 ja 4 alusel kinnitab kohus KIK-i ja MTÜ vahel 14.08.2018 sõlmitud kompromissi (arvestades 15.08.2018 lisaselgitusi), tühistab Tallinna Halduskohtu 17.07.2018 kohtuotsuse ja lõpetab asja menetluse haldusasjas nr 3-17-2744.
14.HKMS § 104 lg 6 p 1 sätestab, et kui tasutud riigilõivu suurus ületab 31,94 eurot, tagastatakse pool asjas tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Kaebaja tasus kaebuse esitamisel riigilõivu 335 eurot, seega tuleb pool riigilõivust ehk 167,50 eurot tagastada MTÜ arveldusarvele nr EE092200221001140706 AS-is Swedbank. Kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus on sisuliselt läbi vaadatud ja vastav määrus on jõustunud, seega esialgse õiguskaitse taotluselt tasutud riigilõiv tagastamisele ei kuulu (vt ka Riigikohtu 21.03.2011 määrust asjas nr 3-3-1-9-11, p 10). (allkirjastatud digitaalselt) Kaupo Kruusvee Kohtunik
3(3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.