S. D.i hagi SGT Group OÜ vastu töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamise ja sissenõutavaks muutunud tasude nõudes SGT Group OÜ taotlus S. D.i poolt töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbivaatamiseks hagimenetluses
Hagihind
1 646,35 eurot
Kohtuistungi toimumise aeg
23. august 2016. a / kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja esindajad
Hageja:
S. D. (isikukood xxxxx, elukoht xxx)
Hageja esindaja:
Maksim Fedotov, Maksim Fedotov Õigusbüroo, e-post: [email protected]
Kostja:
SGT Group OÜ (registrikood 12150957, asukoht: Papiniidu 29-34, 80022 Pärnu)
Kostja esindajad:
Georgi Tinjakov, juhatuse liige, e-post: [email protected] ; Marko Roose, volikirja alusel; advokaat Ants Nõmmik, Advokaadibüroo Nõmmik, e-post: [email protected]
RESOLUTSIOON
1.Tuvastada SGT Group OÜ ja S. D.i vahel 01.04.2015. a sõlmitud töölepingu ülesütlemise tühisus TLS § 86 lg 1 alusel.
2.Lugeda SGT Group OÜ ja S. D.i vahel sõlmitud tööleping lõppenuks TLS § 79 alusel alates 08. juunist 2015. a. 1 (8)
Jätta S. D.i saamata jäänud töötasu nõue rahuldamata.
4.Välja mõista SGT Group OÜ-lt S. D.i kasuks vähem makstud puhkuse hüvitist summas 51 (viiskümmend üks) eurot 48 senti ning sissenõutavaks muutunud viivis summas 2 (kaks) eurot 74 senti.
5.Välja mõista SGT Group OÜ-lt S. D.i kasuks viivis alates 05.02.2016. a kuni põhinõude (51,48 eurot) täitmiseni VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud määras.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
Jätta menetluskulud poolte endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.S. D.i ja SGT Group OÜ vahel oli 01.04.2015. a sõlmitud tööleping, mille kohaselt asus töötaja tööle ehitajana. Hageja töökohaks oli Soome Vabariik. 04. juunil 2015. a kontrollisid tööandja ehitusplatse Soome Vabariigi tööinspektorid. Kontrollides hageja dokumente tuvastati, et S. D.i tööluba on kehtetu. 06. juunil 2015. a naases hageja Eestisse ning teavitas kostjat oma valmisolekust tööle asumise suhtes. 23. juunil 2015. a avastas hageja Maksu- ja Tolliameti registrist, et tööandja poolt on töösuhe lõpetatud 08.06.2015. a TLS § 86 lg 1 alusel, kusjuures esmalt oli märgitud töölepingu ülesütlemise aluseks TLS § 79.
2.S. D. esitas 27. juulil 2015. a töövaidluskomisjonile avalduse, milles taotles töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse tuvastamist ja hüvitist vastavalt TLS § 100 lg 4 kolme kuu keskmise palga ulatuses ning sissenõutavaks muutunud tasusid: maikuu töötasu summas 1 680 eurot, puhkusetasu 190,35 eurot. Töövaidluskomisjoni 11. novembri 2015. a otsusega rahuldati avaldus osaliselt. Töövaidluskomisjon tuvastas töölepingu ülesütlemise tühisuse TLS § 86 lg 1 alusel, luges osapoolte vahelise töösuhte lõppenuks TLS § 79 alusel alates 08. juunist 216. a ning mõistis välja alljärgnevad summad: saamata jäänud töötasu kokku 1 456 eurot ning puhkusehüvitis 190,35 eurot.
3.SGT Group OÜ esitas 09. detsembril 2015. a kohtule taotluse S. D.i töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbivaatamiseks hagimenetluse korras hagina. 2 (8)
4.S. D. esitas 04. veebruaril 2016. a kohtule hagiavalduse, milles palus välja mõista kostjalt sissenõutavaks muutunud tasud. Hageja esitas 08. augustil 2016. a täpsustatud nõude, milles palub tuvastada, et töölepingu ülesütlemine oli seaduse nõuetele mittevastavuse tõttu tühine. Palub tuvastada, et töölepingulised suhted on poolte vahel lõppenud 18. juunil 2015. a, välja mõista kostjalt vähemmakstud töötasu koos puhkusetasuga kokku 2 582,35 eurot (töötasu perioodil 18.05.2015. a kuni 04.06.2015. a summas 1 456 eurot; töötasu perioodil 05.06.2015. a kuni 17.06.2015. a summas 936 eurot, puhkusetasu 190,35 eurot), sissenõutavaks muutunud viivis 130,09 eurot ning viivis kuni põhinõude täitmiseni.
5.23. augustil 2016. a toimunud kohtuistungil selgitas hageja esindaja, et hageja viimane tööpäev oli 17.06.2015. a. Hageja ei ole nõus, et töölepingu lõpetamise kuupäevaks on märgitud 08.06.2015. a. Perioodil 09.06.2015. a kuni 17.06.2015. a pidasid pooled läbirääkimisi, mis seisnesid selles, et tööandja teavitas, et esinevad probleemid ning rohkem tööd teha ei saa. Vestlused toimusid telefoni teel perioodil 04.06-10.06.2015. a. Tööandja ütles 10.06.2015. a, et tööleping on lõpetatud. Hageja tööd alates 09.06.2015. a enam kostja juures ei teinud, kuna 04.06.2015. a toimus kontroll ning pärast seda pidi hageja objektilt lahkuma.
6.Hageja 21. oktoobril 2016. a esitatud seisukohtades palub hageja tuvastada töölepingu ülesütlemise tühisus seaduse nõuetele mittevastavuse tõttu, tuvastada, et töölepingulised suhted on lõppenud 18.06.2015. a. Hageja leiab, et pooltevaheline käitumine annab aluse lõpetada töösuhted poolte kokkuleppel. Välja mõista kostjalt 2 845,89 eurot, millest töötasu moodustab perioodil 18.05.2015. a kuni 04.06.2015. a summas 1 456 eurot, perioodil 05.06.2015. a kuni 17.06.2015. a summas 936 eurot, kasutamata jäänud puhkusehüvitis 453,89 eurot ning sissenõutavaks muutunud viivis summas 143,37 eurot (0,02 % päevas). Mõista kostjalt välja viivised põhinõudelt seadusega sätestatud määras alates hagiavalduse esitamisest kuni põhinõude täitmiseni ning jätta kohtukulud kostja kanda.
7.Kostja volitatud esindaja selgitas kohtuistungil, et töötajaga ei saanud töösuhet jätkata, kuna hagejal puudus sellekohane tööluba Soome Vabariigis. Nimelt „halli passiga“ isikud saavad tööd teha tööloa alusel kolm kuud, kuna hagejal oli luba läbi saanud tuli töölt lahkuda või uut taotleda. Tööandja on maksnud töötajale kuni 04.06.2015. a töötamise eest ning viimane ülekanne tehti 08.06.2015. a, mis sisaldab ka lõpparvet. Poolte kokkuleppel oli töötasu suuruseks 13 eurot tunnist, millelt arvestati maha seadusega ettenähtud maksud. Puhkusetasu suhtes on kokkulepe, et seda arvestatakse 18,5% keskmisest palgast ning makstakse peale tööleping lõpetamist. Kostja seadusliku esindaja selgituste kohaselt tuli hagejal esitada taotlus tööloa saamiseks, mis maksab 500 eurot, peale loa esitamist oleks saanud tööd teha. Hagejal sai kolmekuune luba läbi, kuid uut taotlust hageja ei esitanud. Pärast seda käis kontroll ja teavitas, et „hallide passidega“ isikud tööd enam Soomes teha ei tohi.
8.Kostja esitas 25. oktoobril 2016. a kokkuvõtte arvestusest (tl 111), mille kohaselt on hageja tunnilehtede alusel teinud tööd kostja juures kokku 303 tundi, millele lisaks on teostatud tükitööd 420 euro eest. Kokku moodustub töötasu 4 359 eurot, millelt arvestatakse maha (Soomes kehtivad) maksud, kusjuures 390,54 eurot on maksuvaba, tulu-/sots. maks 11%. Hagejale on arvestatud puhkusetasu 18% summas 784,62 eurot. Seega on hagejale kokku panka kantud 4 968,34 eurot.
3 (8)
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
9.Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi on põhjendatud osaliselt ja tuleb rahuldada osaliselt. Töösuhete lõppemine
10.TLS § 95 lg 1 kohaselt töölepingu võib üles öelda kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ülesütlemisavaldusega. Vorminõuet rikkudes tehtud või tingimuslik ülesütlemisavaldus on tühine; lg 2 sätestab, et tööandja peab ülesütlemist põhjendama. Töötaja peab põhjendama erakorralist ülesütlemist. Ülesütlemist peab põhjendama kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Vastavalt TLS § 104 lg 1 seadusest tuleneva aluseta või seaduse nõuetele mittevastav töölepingu ülesütlemine on tühine.
11.Hageja on vaidlustanud kostjapoolse töölepingu ülesütlemise, leides, et see on seaduse nõuetele mittevastavuse tõttu tühine.
12.Osapoolte vahel ei ole vaidlust selles, et tööandja poolt on esitamata töölepingu ülesütlemise avaldus. Riigikohus on oma 05.03.2014. a lahendis nr 3-2-1-187-13 selgitanud: „TLS §-s 95 sätestatud töölepingu ülesütlemise avaldus on ühepoolne tehing TsÜS § 67 lg 2 teise lause tähenduses. Töölepingu ülesütlemiseks on nõutav kirjalikku taasesitamist võimaldav vorm. Vorminõuet rikkudes tehtud avaldus on tühine (p 17)“.
13.Antud juhul ei ole kostja hagejaga nõuetekohaselt töölepingut üles öelnud. Samas on kostja töötamise registrisse (TVK tl 10) tehtud märge, et pooltevaheline töösuhe on üles öeldud TLS § 86 lg 1 alusel. Kohus märgib, et nimetatud kande tegemine registrisse ei asenda seadusega ettenähtud kirjalikku taasesitavat vormi töölepingu ülesütlemise avalduse tegemisel. Kohus selgitab, et töölepingu ülesütlemise avaldusest peab nähtuma lepingut üles öelda sooviva poole tahe vabastada pooled lepinguliste kohustuste edasisest täitmisest (Riigikohtu 09.04.2014. a lahend nr 3-2-1-21-14 p 11).
14.Kostja poolt ei ole seadusega ettenähtud vormis töölepingu ülesütlemise avaldust hagejale esitanud, seega on tööandja vorminõuet rikkunud ning töölepingu ülesütlemine TLS § 86 lg 1 alusel tühine.
15.Hageja leiab, et pooltevaheline töösuhe on lõppenud poolte kokkuleppel 18.06.2015. a. Kostja leiab, et töölepingulised suhted lõppesid 08.06.2015. a.
16.Vastavalt TLS § 79 pooled võivad nii tähtajalise kui tähtajatu töölepingu igal ajal kokkuleppel lõpetada.
17.Kuigi pooled kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis töölepingulisi suhteid TLS § 79 alusel ei ole lõpetanud, selgitab kohus, et kokkuleppel lepingu lõpetamine on üks lepinguvabaduse põhimõtteid. Seaduseandja ei ole näinud poolte kokkuleppel töösuhte lõpetamisel ette eriregulatsiooni ega ka kindlat vorminõuet, mis annab võimaluse lepingu osapooltele lepingulised suhted lõpetada ka suuliselt.
18.Antud juhul saab lähtuda poolte tahtest, mis on väljendub reaalses käitumises. Kohtuistungil selgus, et hageja lahkus töölt 04. juunist 2015. a, kuna oli vormistamata Soomes töötamiseks 4 (8)
vajalik tööluba. Peale kontrolli teostamist tööinspektorite poolt keelati hagejal töö tegemine, mistõttu töötaja oli sunnitud töölt lahkuma. Hageja kinnitas, et kostja teavitas telefoni teel, et töösuhted on lõppenud. Seega oli hageja teadlik töösuhete lõppemisest. Lähtudes poolte tahtest töösuhted lõpetada, loeb kohus, et osapoolte töösuhted on lõppenud poolte kokkuleppel (TLS § 79).
19.Poolte vahel on vaidlus, kas töösuhted lõppesid 08. juunil 2015. a või 18. juunil 2015. a.
20.Hageja leiab, et töösuhted on lõppenud 18.09.2015. a. Kohtule hageja poolt esitatud Dimatec Group OÜ tõendist (tl 65) selgub, et hageja on asunud alates 18.05.2015. a tööle antud ettevõttesse. Kohtuistungil selgus, et töötaja peale 04. juunit 2015. a tööd tööandja juures ei teinud. Hageja selgitas, et objektil oli töö lõpetamata, mistõttu oli töötaja töö ootel kuni uue töölepingu sõlmimiseni. Tööandja lubas ajada tööloa asjad korda ning seejärel oleks töö jätkunud. Hageja kinnitas, et tööandja helistas 10. juunil ja selgitas, et tööleping on lõpetatud.
21.Kohus selgitab, et töölepinguliste suhete lõppemine ei ole seotud teise tööandjas juurde tööle asumisega, mida eeldab hageja. Teadaolevalt Euroopa majanduspiirkonna väliste maade kodakondsust omavad isikud või kodakondsuseta isikud vajavad Soomes töötamiseks töötaja elamisluba, mis eeldab töökoha olemasolu. Tööloa saamiseks tuleb nii tööandjal kui ka töötajal täita teatud ankeedid, mis tagaks tööloa vormistamise. Ilma töötaja elamisloata võib Soomes töötada kuni kolm kuud (www.eures.ee ).
22.Kohtuistungil selgus, et töötaja oli ka varem Soome Vabariigis tööd teinud, mistõttu kolmekuuline tähtaeg oli möödunud. Selleks, et tööd teha välisriigis, pidi ka hageja ise olema teadlik, mida selleks teha, et töötamine oleks seaduslik. Seega ei saanud hageja eeldada, et ainult tööandjal tuleb asjad korda ajada. Hageja kohustus oli esitada vastavasisuline taotlus, mida töötaja ei teinud. Kuna hageja jäi ise ootele ning ei tegutsenud, ei saanud ka töösuhted jätkuda, millest ka tööandja selgesõnaliselt teada andis.
23.Pooled on ise käitunud viisil, mis annab alust eeldada, et töölepingulised suhted lõppesid 08. juunil 2015. a. Tõendamata on hageja väited, et tööandja lubas peale Soome Vabariigist lahkumist tööd anda. Kinnitust on leidnud, et töötaja peale 04. juunit 2015 . akostja heaks tööd ei ole teinud ning tööandja väljendas selgelt, et töösuhted on lõppenud.
24.Eeltoodust lähtuvalt loeb kohus et pooltevahelised töölepingulised suhted lõppesid TLS § 79 alusel alates 08. juunist 2016. a. Sissenõutavaks muutunud tasud
25.Esmalt pöörab kohus tähelepanu asjaolule, et Maksu- ja Tolliameti andmetel on kostja tasunud makse hageja eest Eesti Vabariigis mais 2015. a (tl 124). Kohtule esitatud arvestustest nähtub, et kostja on aluseks võtnud Soome Vabariigis kehtivad maksud. Tulumaksu seadusest lähtuvalt võtab kohus aluseks Eestis kehtivad maksumäärad. Kohus selgitab, kuna kui isik teenib väljaspool Eesti Vabariiki tulu, kuid tema elukoht Eestis säilib, tuleb kõik tulud ka Eestis deklareerida. Selleks, et erinevates riikides teenitud tulusid ei maksustataks topelt, lähtutakse maksustamisel riigisiseselt kehtestatud topeltmaksustamise vältimise sätetest ning riikidevahelistest topeltmaksustamise vältimise lepingutest. Töötasu
5 (8)
26.Hageja palub kostjalt välja mõista vähemmakstud töötasu mai (periood 18.05-29.05) ja juunikuu (periood 01.06-17.06) eest.
27.Kohtu poolt on eelnevalt tuvastatud, et töölepingulised suhted lõppesid 08. juunil 2015. a ning saamata jäänud töötasu nõudeõigus on kuni töösuhete lõppemiseni. Kuna töötasu ei pea maksma töötajale, kes on töölt lahkunud, mida töötaja 04.06.2015. a tegi, siis leiab kohus, et saamata jäänud töötasu aluseks saab võtta perioodi 18.05.2015. a kuni 04.06.2015. a.
28.TLS § 29 lg 1 sätestab, kui isik teeb tööd, mille tegemist võib asjaolusid arvestades eeldada tasu eest, eeldatakse, et töötasus on kokku lepitud, lg 3 kohaselt kokkulepitud töötasust arvestatakse maha töötaja maksukohustus ehk töötasust kinnipeetavad seaduses ettenähtud maksud ja maksed. Töötasu makstakse rahas. Kooskõlas TLS § 33 lg 1 tööandja maksab töötajale töötasu üks kord kuus, kui tasu maksmiseks ei ole kokku lepitud lühemat tähtaega. Vastavalt TLS § 71 töölepingu lõppemisel on tööandja kohustatud hüvitama töötajale kasutamata jäänud aegumata põhipuhkuse rahas. TLS § 84 kohaselt töölepingu lõppemisega muutuvad kõik töösuhtest tulenevad nõuded sissenõutavaks.
29.Kohtule esitatud töölepingu (tl 32-34) kohaselt on töötasu suuruseks 13 eurot tunnis, puhkus: 18,5% brutopalgast, mis makstakse pärast töölepingu lõpetamist. Palga maksmise päev on iga teine reede ja lõpparveldus on pärast töölepingu lõpetamist.
30.Poolte vahel on lahkarvamusi, kas 13 eurot tunnist oli kättesaadav tasu või nimetatud summalt tuli arvestada maha ka seadusega ettenähtud maksud. Kohus selgitab, et seaduseandja on ette näinud, et kokkulepitud töötasust arvestatakse maha seaduses ettenähtud maksud ja maksed. Seega loeb kohus, et kokkulepitud töötasu tunnihinne on märgitud brutosummas, ehk summas, millelt tuleb maha arvestada seadusega ettenähtud maksed.
31.Kostja poolt esitatud seisukoha kohaselt (tl 111) on hagejale arvestatud töötasu 303 tunni eest töötamise perioodi eest 07.04.2015. a kuni 04.06.2015. a, millele lisandub tükitöö 420 eurot, kokku brutosummas 4 359 eurot.
32.Konto väljavõtte kohaselt (TVK tl 8) on hageja arvele laekunud töösuhete ajal: 08.04.2015. a – 1 244,44 eurot; 17.04.2015. a – 500 eurot; 07.05.2015. a – 1 457,30 eurot; 18.05.2015. a - 500 eurot; 08.06.2015. a – 1 266,60 eurot Kokku netosummas 4 968,34 eurot (brutto 6 402,41 eurot).
33.Hageja nõudeks on saamata jäänud töötasu (perioodil 18.05.2015. a - 22.05.2015. a; 25.05.2015. a - 29.05.2015. a ning 01.06.2015. a - 04.06.2015. a). Kohtule esitatud tööaja arvestuse tabelite kohaselt (TVK tl 5-7) on hageja teinud tööd nimetatud perioodil kokku 112 tundi. Konto väljavõtte kohaselt (TVK lk 8) on kostja tasunud hagejale 18.05.2015. a ettemakse (avanss) 500 eurot ning 08.06.2015. a 1 266,60 eurot, selgitusega palk. Kohus selgitab, et kuna avanss on ettemaks, siis seda ei saanud sooritada möödunud perioodi eest, seega saab lugeda 18.05.2015. a avansilist makset välja teenimata töö eest sooritatud makseks, mida kohus võtab vaidlusaluse perioodi maksete arvestusel aluseks. Töötasu arvestus perioodil 18.05.2015. a - 04.06.2015. a: 6 (8)
töötunnid/ tunnitasu
Töötasu Töötasu bruto € neto €
Makstud tasu neto €
Enam tasutud neto €
Enam tasutud bruto €
112 (x13)
1 456
1 766,60 (500+1 266,60)
612,94 (1 766,60-1 153,66)
754,93
1 153,66
Hageja oli teostanud tööd 112 tundi (18.05.2015. a - 04.06.2015. a). Seega oli töötajal õigus saada töötasuna brutosummas 1 456 eurot (112 x 13). Kostja poolt on ettemaksuna tehtud netosummas 500 eurot (bruto 608,40 eurot) ning töölepingu lõppemisel netosummas 1 266,60 eurot (bruto 1 602,44 eurot), kokku netosummas 1 766,60 eurot (bruto 2 250,78 eurot). Seega on kostja poolt tasutud enam töötasu brutosummas 754,93 eurot (2 250,78 – 1 456).
34.Antud juhul leiab kohus, et kostja poolt on hagejale saadaolev töötasu välja makstud, kuna saadaoleva töötasu suuruseks oli (bruto) 1 456 eurot, kuid tööandja on tasunud (bruto) 2 250,78 eurot. Puhkusetasu
35.Hageja taotleb puhkusetasu summas 453,89 eurot. Kostja selgituste kohaselt on saadaolev puhkuse hüvitis 08. juunil 2015. a välja makstud. Kostja poolt esitatud arvestuse kohaselt on puhkusetasu suuruseks brutosummas 784,62 eurot (tl 111). Kostja poolt on hagejale kantud 18.06.205. a väljateenitud töötasust suurem summa. Kostja selgituste kohaselt ongi see puhkuse hüvitis. Seega loeb kohus, et kasutamata jäänud puhkuse hüvitisena on kostjale 08.06.2015. a tasutud brutosummas 754,93 eurot (2 250,78 – 1 456).
36.Kohus märgib, et ei saa lähtuda hageja poolt esitatud puhkuse hüvitise arvestustest. Nimelt esitatud arvestustest nähtub, et aluseks võetud summad on osaliselt netosummad ning osad jällegi brutosummad (tl 105). Kohus märgib kostja arvestuste suhtes, et arvestatud on 18% teenitud summast (4 359 x 18% = 784,62) (tl 111). Poolte vahel sõlmitud töölepingu kohaselt arvestatakse puhkusetasu 18,5% brutosummast (tl 34).
37.Kohus lähtub puhkusetasu arvestamisel poolte kokkuleppest, mille kohaselt kujuneb puhkusetasu suuruseks brutosummas 806,41 eurot (4 359x 18,5%). Puhkuse hüvitise arvestus: Puhkusetasu suurus (bruto) € Puhkusetasu makstud (bruto) € 806,41 754,93
Vähem makstud (bruto) € 51,48
Lähtudes arvestustest leiab kohus, et kostja poolt on vähem tasutud puhkusetasu brutosummas 51,48 eurot.
Viivis
7 (8)
38.Hageja palub sissenõutavaks muutunud viivist ja põhinõudelt viivist kuni põhinõude täitmiseni.
39.VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
40.Puhkusetasu muutus sissenõutavaks töölepingu lõppemise päeval, so 08.06.2015. a (TLS § 84 lg 1). Kostja poolt on oldud puhkusetasu summas 51,48 tasumisega viivituses 241 päeva (08.06.2015. a - 04.02.2016. a), viivise määraks nimetatud perioodil oli 8,05% aastas. Seega kujuneb viivise summaks 2,74 eurot, mille hüvitamise kohustus lasub kostjal.
41.Hageja nõuab kostjalt viivist kuni põhinõude täitmiseni. Kohus rahuldab nimetatud nõude ning kostja kohustub tasuma viivist VÕS § 113 lg 1 alusel põhisummalt (51,48 eurolt) kuni põhinõude täitmiseni.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
42.Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
43.TsMS § 163 lg 1 kohaselt, hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
44.Kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda.
/ allkirjastatud digitaalselt /
Viljo Junolainen Kohtunik
8 (8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.