Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Monika Laatsit ja Villem Lapimaa
Määruse tegemise aeg ja koht
13. august 2018, Tallinn
Haldusasja number
3-18-1261
Haldusasi
XX kaebus Riigimetsa Majandamise Keskuse kohustamiseks haldusaktide andmiseks ja toimingute tegemiseks, mis on suunatud Jõgeva maakonnas Mustvee vallas Kõveriku külas asuvate kinnisasjade Karumetsa (16402:002:0226) ja Karude (16401:002:0411) avaliku enampakkumise tulemusel sõlmitud lepingute tühistamisele
Menetlusosalised
Kaebaja – XX Vastustaja – Riigimetsa Majandamise Keskus
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 4. juuli 2018. a määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
XX määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Võtta menetlusse XX määruskaebus Tallinna Halduskohtu 4. juuli 2018. a määruse peale haldusasjas nr 3-18-1261.
Jätta XX riigi õigusabi taotlus rahuldamata.
Jätta XX esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.
Jätta XX määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 4. juuli 2018. a määrus haldusasjas nr 3-18-1261 muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse resolutsiooni p-de 2‒4 peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (riigi õigusabi seaduse § 15 lg 8, halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 119 lg 1, § 252 lg 7, § 235 lg-d 1 ja 3). Määruse resolutsiooni 1 peale ei saa määruskaebust esitada.
1.XX sai 12.01.1999 Avinurme vallas (praegu Mustvee vald) Kõveriku külas asuva elamu ja kõrvalhoonete omanikuks. XX esitas 16.02.1999 avalduse nende hoonete juurde 30‒40 ha suuruse maa ostueesõigusega erastamiseks. Avinurme Vallavalitsuse maakorraldaja koostas 2000. a septembris 20 ha suuruse maa kohta piiride kulgemise ettepaneku. Avinurme Vallavalitsus võttis 03.01.2006 vastu korralduse nr 6, milles esitas XX-le ligikaudselt 20 ha suuruse ostueesõigusega erastatava maaüksuse piiride kulgemise ettepaneku, määras maakasutuse sihtotstarbe, teatas vastuväidete esitamise ja katastriüksuse moodustamise tööde tellimise tähtaja ning hoiatas, et erastamise õigus kaob, kui tellimuse esitamise tähtaega mõjuval põhjusel ei järgita.
2.Avinurme Vallavalitsuse 22.05.2006 korraldusega nr 94 lõpetati maa ostueesõigusega erastamise menetlus ning märgiti, et XX-le kuuluvate ehitiste teenindamiseks vajalik ca 0,4 ha suurune maa jäetakse riigi omandisse ja ehitiste omaniku kasuks seatakse hoonestusõigus.
3.XX esitas 19.05.2006 Tartu Halduskohtule kaebuse Avinurme Vallavalitsuse 22.05.2006 korralduse nr 94 tühistamiseks ja toimingute õigusvastaseks tunnistamiseks (haldusasi nr 306-976). Tartu Halduskohus jättis 23.11.2016 otsusega kaebuse rahuldamata. Tartu Ringkonnakohus rahuldas 20.03.2007 otsusega XX apellatsioonkaebuse osaliselt ja tühistas Tartu Halduskohtu otsuse osas, millega jäeti rahuldamata XX kaebus tunnistada Avinurme Vallavalitsuse toimingud (tegevusetuse vormis) talle maa erastamisel ajavahemikul 16.05.1999‒03.01.2006 õigusvastaseks. Tartu Ringkonnakohus tunnistas nimetatud Avinurme Vallavalitsuse toimingud õigusvastaseks. Muus osas jättis Tartu Ringkonnakohus Tartu Halduskohtu kohtuotsuse muutmata.
4.Keskkonnaministri 05.07.2011 käskkirjaga nr 957 jäeti Karude (16401:002:0411), Karumetsa (16402:002:0226) ja Mäeserva maaüksused riigi omandisse vastavalt maareformi seaduse (MaaRS) § 31 lg-le 8.
5.Keskkonnaministri 25.11.2016 käskkirjaga nr 1-2/16/1211 (muudetud 27.12.2016 käskkirjaga nr 1-2/16/1352) anti Maa-ameti volitatud valitsemisel olevad maaüksused, mis on valdavalt kaetud metsaga, üle Riigimetsa Majandamise Keskusele (RMK), sealhulgas Karude ja Karumetsa maaüksused.
6.RMK avaldas 22.03.2018 Ametlikes Teadaannetes enampakkumisteate, sh Karude ja Karumetsa kinnistute osas.
vara
võõrandamise
7.XX esitas 23.03.2018 RMK-le taotluse peatada koheselt ja kõrvaldada enampakkumiselt Mustvee vallas Kõveriku külas tema ostueesõigusega erastamisega taotletavad maad Karude ja Karumetsa, kuna need maad on osa ühtsest tervikust tema 1999. a-l ostueesõigusega erastamise avalduse alusel 40 ha ulatuses taotletavatest maadest ning avaldus on Avinurme Vallavalitsuse, nüüd ka Mustvee Vallavalitsuse süül jätkuvalt lahendamata.
8.XX esitas 28.03.2018 Tartu Halduskohtule e-kirja teel taotluse, milles palus Tartu Halduskohtul viivitamatult peatada kõik toimingud tema 1999. a ostueesõigusega erastamisega avalduse alusel 40 ha taotletaval maal ja kohustada RMK-d koheselt Karude ja Karumetsa kinnistud enampakkumiselt välja võtma, kuna tegemist on tema ostueesõigusega erastatavate maadega, mis on käesoleva ajani Avinurme Vallavalitsuse süül lahendamata. Tartu Halduskohus registreeris taotluse haldusasjana nr 3-18-624, jättis 11.04.2018 määrusega kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata ja andis 03.04.2018 määrusega haldusasja alluvuse järgi üle Tallinna Halduskohtule.
2(5)
3-18-1261
9.Tallinna Halduskohus tagastas 14.05.2018 määrusega kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel. Tallinna Ringkonnakohtu 20.06.2018 kohtumäärusega jäeti kaebaja poolt esitatud määruskaebus rahuldamata. Tallinna Ringkonnakohus leidis, et kaebajal puudub kaebeõigus temale mittekuuluvate kinnistute enampakkumisel võõrandamata jätmise nõudmiseks. Kaebaja esitas ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule, kus määruskaebus on menetlusse võtmise otsustamisel.
10.XX esitas 20.06.2018 Tallinna Halduskohtule kaebuse (täiendatud 25.06.2018), milles palus koheselt tunnistada tühiseks Karude ja Karumetsa kinnistute võõrandamine RMK poolt. Kirjale on lisatud 20.06.2018 kuupäeva kandev väljatrükk Ametlikest Teadaannetest, millelt nähtuvalt on RMK võõrandanud avalikul enampakkumisel Jõgeva maakonnas Mustvee vallas Kõveriku külas asuva Karumetsa kinnistu (registriosa nr 4901008, katastritunnus 16402:002:0226).
11.Tallinna Halduskohus tagastas 04.07.2018 määrusega HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel kaebuse kaebeõiguse puudumise tõttu. 26.06.2018 on Ametlikes Teadaannetes avaldatud riigivara võõrandamise teade, mille kohaselt on RMK võõrandanud avalikul enampakkumisel OÜ-le Karo Mets Jõgeva maakonnas Mustvee vallas Kõveriku külas asuva Karude kinnisasja (katastritunnus 16402:002:0411). Kohus tõlgendas kaebaja nõuet selliselt, et kaebaja taotleb, et kohus kohustaks RMK-d haldusaktide andmiseks ja toimingute tegemiseks, mis on suunatud Karumetsa ja Karude kinnistute avaliku enampakkumise tulemusel sõlmitud lepingute tühistamisele. Praeguse seisuga on ilmselge, et erastamist puudutav vaidlus ei ole pooleli ja kaebajal ei ole ostueesõigusega maade erastamise õigust. Vastava õiguse puudumist kontrollisid Tallinna Halduskohus ja Tallinna Ringkonnakohus haldusasjas 3-18-624. Asjas on tuvastatud, et Avinurme Vallavalitsuse 22.05.2006 korraldusega nr 94 lõpetati maa ostueesõigusega erastamise menetlus, kuna kaebaja ei tellinud katastriüksuse moodustamist ega teatanud vallale mõjuvat põhjust, miks ta seda ei teinud. Kaebaja nõudis haldusasjas nr 3-06-976 Avinurme Vallavalitsuse 22.05.2006 korralduse nr 94 tühistamist, kuid Tartu Ringkonnakohtu 20.03.2007 kohtuotsusega jäi kaebus korralduse tühistamise nõude osas rahuldamata. Riigikohtu 27.06.2007 kohtumäärusega nr 3-7-1-3-221 jäeti kaebaja kassatsioonkaebus menetlusse võtmata, mistõttu on Tartu Ringkonnakohtu 20.03.2007 kohtuotsus jõustunud. Kuna Avinurme Vallavalitsuse 22.05.2006 korraldus nr 94 kehtib ja selle vaidlustamise võimalused on ammendatud, tuleb lugeda, et maa ostueesõigusega erastamise menetlus on lõpetatud. Et kaebajal ei ole korraldusest tulenevalt Karumetsa ja Karude kinnisasjade maa ostueesõigusega erastamise õigust, ei saa kaebajal olla ka subjektiivset õigust nõuda kinnisasjade võõrandamiseks sõlmitud lepingute tühistamist. Sellest tulenevalt ei ole kaebajal ka õigust nõuda lepingute tühistamisele suunatud haldusaktide andmist ja toimingute sooritamist.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
12.XX palub 22.07.2018 määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 04.07.2018 määrus, rahuldada taotlus riigi õigusabi korras esindaja määramiseks ning peatada ja keelata igasugused toimingud Karumetsa ja Karude kinnistutega, sh keelata kinnistutel metsaraie ja kinnistute võõrandamine kolmandatele isikutele.
3(5)
3-18-1261 Kohus on määruses tuginenud väidetele, mis ei vasta tõele. Kaebaja ei ole keeldunud 03.01.2016 korralduse nr 6 vastuvõtmisest. Avinurme Vallavalitsus jättis korralduse kaebajale sihilikult edastamata ja lõi kunstlikult koostöös postkontoriga teate korralduse vastuvõtmisest keeldumise kohta. Kaebaja sai korraldusest teada alles kohtus. Vastustaja ei ole toiminud õiguspäraselt kaebajale 16.02.1999 avalduse alusel 40 ha maa ostueesõigusega erastamisel. Kaebajale haldusasjas nr 3-06-976 määratud advokaat ei kaitsnud kaebaja õigusi täielikult, millest oli tingitud ka 22.05.2006 korralduse nr 94 tühistamise kaebuse rahuldamata jätmine. Tõele ei vasta halduskohtu väide, et Avinurme Vallavalitsuse 22.05.2006 korraldus nr 94 kehtib. Esitaks on nimetatud korraldus vastu võetu kohtumenetluse ajal (haldusasi nr 3-06976) ja teiseks on Avinurme Vallavalitsus 01.12.2010 võtnud vastu uue korralduse nr 118.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
13.Ringkonnakohus leiab, et XX määruskaebus tuleb HKMS § 207 lg 1 alusel võtta menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 121 lg 4), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 toodud nõuetele. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1, riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9). Ringkonnakohus peab võimalikuks lahendada määruskaebuse eeldatavalt vastustajalt seisukohta küsimata.
14.Määruskaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruse põhjendustega ega pea vajalikuks neid kõiki korrata (HKMS § 201 lg 4, § 203 lg 2).
15.HKMS § 121 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. Kaebajal kaebeõiguse olemasolu välja selgitamiseks tuleb muu hulgas kontrollida, kas talle saab omistada väidetava õiguse, mille kaitseks ta halduskohtusse pöördus. HKMS § 44 lg-st 1 tulenevalt peab halduskohtule enda õiguste kaitseks esitatav kaebus olema otseses puutumuses isiku mõne konkreetse subjektiivse avaliku õigusega ning halduskohtus ei ole kaitstav pelgalt isiku mõningane puutumus või huvi.
16.Halduskohus on vaidlustatud määruses kaebajale õigesti selgitanud, et kaebaja 1999. a-l esitatud maa ostueesõigusega erastamise taotluse menetlus on lõpetatud ja kaebajal ei ole ostueesõigusega maade erastamise õigust. Eelnevat on leidnud haldusasja nr 3-18-624 raames ka Tallinna Halduskohus 14.05.2018 määruses ja Tallinna Ringkonnakohus 20.06.2018 määruses. Tallinna Ringkonnakohus selgitas 20.06.2018 määruses muu hulgas kaebajale, et Tartu Ringkonnakohus asus haldusasjas nr 3-06-976 tehtud 20.03.2007 otsuses seisukohale, et XX oli saanud kätte Avinurme Vallavalitsuse 03.01.2006 korralduse nr 6. Ringkonnakohus tuvastas otsuses, et kaebaja ei esitanud 03.01.2006 korraldusele nr 6 vastuväiteid ega tellinud tähtaegselt katastriüksuse moodustamise tööd (otsuse p 6). Tartu Ringkonnakohus jõudis vaidluse asjaolusid kogumis hinnates järeldusele, et kuigi Avinurme Vallavalitsuse toimingud (tegevusetuse vormis) kaebajale maa erastamisel ajavahemikul 16.05.1999‒03.01.2006 olid õigusvastased, puudus alus Avinurme Vallavalitsuse 22.05.2006 korralduse nr 94 tühistamiseks. Tartu Ringkonnakohtu 20.03.2007 otsus on jõustunud. Seega on ekslik XX määruskaebuses esitatud seisukoht, et Avinurme Vallavalitsuse 22.05.2006 korraldus nr 94 ei kehti. Nimetatud korraldus, millega lõpetati kaebaja 1999. a-l esitatud maa ostueesõigusega erastamise taotluse menetlus, millega olid hõlmatud ka Karude ja Karumetsa kinnistud, kehtib ka praegu. Kuna korralduse vaidlustamise võimalused on ammendatud, siis on maa ostueesõigusega erastamise menetlus lõpetatud.
4(5)
3-18-1261
17.Asja materjalidest nähtuvalt on RMK käesolevaks ajaks võõrandanud Karumetsa kinnistu avalikul enampakkumisel OÜ-le Valga Puu ning Karude kinnisasja OÜ-le Karo Mets. Kuna kaebajal ei ole 22.05.2006 korraldusest nr 94 tulenevalt Karude ja Karumetsa kinnisasjade maa ostueesõigusega erastamise õigust, ei saa kaebajal olla ka subjektiivset õigust nõuda RMK kohustamist haldusaktide andmiseks ja toimingute tegemiseks, mis on suunatud kinnisasjade võõrandamiseks sõlmitud lepingute tühistamisele.
18.Määruskaebuses viidatud Avinurme Vallavalitsuse 01.12.2010 korraldusega nr 118 (kättesaadav Avinurme valla veebilehe kaudu), esitati kaebajale piiride kulgemise ettepanek temale kuuluvate ehitiste teenindamiseks vajaliku riigimaa hoonestusõiguse seadmiseks ca 2,1 ha suurusele maale. Kaebaja esitas nimetatud korraldusele Avinurme Vallavalitsusele vaide ning soovis saada hoonestusõigust 40 ha suurusele maale, mille ostueesõigusega erastamist ta 1999. a-l taotles. Avinurme Vallavalitsuse 10.02.2011 istungil otsustati kinnitada kaebaja ehitiste aluse ning neid teenindava riigimaa hoonestusõiguse seadmiseks maaüksuse suuruseks ligikaudu 2,1 ha ja mitte määrata kaebaja ehitistega külgnevat 37,9 ha suurust maad ehitiste teenindusmaa koosseisu. Seega ei ole kaebaja viidatud 01.12.2010 korraldusega nr 118 otsustatud uuesti vaidlusaluste kinnistute erastamise üle, vaid tegemist on kaebaja ehitiste alusele ning neid teenindavale riigimaale hoonestusõiguse seadmist puudutava korraldusega.
19.Eeltoodust tulenevalt on halduskohus kaebuse õigesti tagastanud HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel.
20.Kaebaja on esitanud koos määruskaebusega taotluse riigi õigusabi korras esindaja määramiseks. Ringkonnakohus leiab, et riigi õigusabi korras esindaja määramine ei ole põhjendatud. Riigi õigusabi ei anta, kui taotlejal ei saa olla õigust, mille kaitsmiseks ta õigusabi taotleb (riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p 2). Et kaebajal puudub halduskohtusse pöördumiseks kaebeõigus, ei saa tal olla ka kaitsmist vajavat õigust RÕS § 7 lg 1 p 2 tähenduses. Riigi õigusabi taotlus jääb RÕS § 7 lg 1 p 2 alusel rahuldamata.
21.Määruskaebuses on esitatud esialgse õiguskaitse kohaldamise taotlus. HKMS § 249 lg 1 järgi võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Esialgse õiguskaitse kohaldamise üheks eelduseks on kaebajal subjektiivse õiguse olemasolu, mida soovitakse kaebusega kaitsta. Arvestades, et asjas esineb HKMS § 121 lg 2 p-s 1 sätestatud alus kaebuse tagastamiseks ning kaebajal puudub subjektiivne õigus, mille kaitseks ta on soovinud kaebuse esitada, puudub kaebajal ka esialgse õiguskaitse vajadus. Kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus jääb seetõttu rahuldamata.
(allkirjastatud digitaalselt)
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.