Elektrilevi OÜ kaebus Vastseliina Vallavolikogu 28. juuni 2017. a otsuse nr 1-1.2/36 ja Vastseliina Vallavolikogu 9. augusti 2017. a vaideotsuse nr 1-1.2/41 tühistamiseks ning vastustaja kohustamiseks rahuldada kaebaja sundvalduse seadmise taotlus, alternatiivselt vastustaja kohustamiseks rahuldada kaebaja sundvalduse seadmise taotlus ainult tulevikus ehitatavate elektripaigaldiste osas
Menetlusosalised
Kaebaja Elektrilevi OÜ, volitatud esindaja Heili Raudkivi Vastustaja Võru vald, volitatud esindaja Kaja Kiilo Kolmas isik – AS Förmann NT, seaduslik esindaja Henni Nassar ja volitatud esindaja Vambola Olli
RESOLUTSIOON
Edasikaebamise kord
1.Jätta Elektrilevi OÜ kaebus haldusasjas nr 3-17-1949 rahuldamata.
2.Välja mõista Elektrilevi OÜ-lt AS-i Förmann NT kasuks menetluskulu 100 eurot. Kohtuotsuse peale saab esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o kuni 5. september 2018. a.
1.Elektrilevi OÜ esitas 15.05.2017. a töövõtja Leonhard Weiss Energy AS vahendusel Vastseliina Vallavalitsusele avalikes huvides vajaliku elektrivõrgu talumiskohustuse kehtestamiseks sundvalduse seadmise taotluse (tl 8). Taotluse kohaselt taotleb Elektrilevi OÜ asjaõigusseaduse (AÕS) § 1581 lõike 1 ning kinnisasja sundvõõrandamise seaduse (KASVS) §-de 461 ja 462 alusel elektrivõrgu talumiskohustuse kehtestamiseks sundvalduse seadmist Võru maakonnas Vastseliina vallas Vastseliina alevikus asuvale Kuuse kinnistule (katastritunnus 87401:004:0165, registriosa 3107941). Kinnistu omanikuks on AS Förmann NT. Taotluse motiivide kohaselt (tl 8) on koostatud elektrivarustuse tööprojekt nr LL2946 „Riigi Kinnisvara AS Pritsumaja kinnistu liitumine elektrivõrguga, Vastseliina alevik, Vastseliina vald, Võru maakond“. Kaablitrass on projekteeritud lähtudes optimaalseimast tehnilisest lahendusest olemasolevate maakaabelliinide kõrvale. Olemasolevatele kaablitele on Võru
maavanema poolt välja antud korraldus maa koormamiseks 08.03.2012 nr 1-1/110. Seadusest tuleneva talumiskohustuse kehtestamiseks ei ole võimalik Kuuse kinnistu omanikuga teha notariaalset isikliku kasutusõiguse lepingut (omanik pole nõus maakaabelliini paigaldamisega), mistõttu soovitakse talumiskohustuse kehtestamist sundvalduse seadmise teel. Sundvaldust soovitakse seada uuele projekteeritud maakaabelliinile ja varem paigaldatud maakaabelliinidele. Kaabelliini pikkuseks Kuuse kinnistul on ca 36 m ja kaitsevööndi pindala kinnistul on koos eelnevalt paigaldatud maakaabelliinidega 84 m2.
2.Riigi Kinnisvara AS ja Elektrilevi OÜ sõlmisid 13.04.2017. a liitumislepingu Päästeteenistuse hoone elektrienergia võrguühendusega liitumiseks uue võrguühenduse loomisega, läbilaskevõimega 3 x 250 A kinnistul eraldi asuvas liitumiskilbis ostja toitekaabli kingadel, liitumistasuga 39 072 eurot (tl 25–29).
3.Vastseliina Vallavolikogu 28.06.2017. a otsusega nr 1-1.2/36 (tl 16–19) jäeti Elektrilevi OÜ taotlus sundvalduse seadmiseks rahuldamata.
4.Vastseliina Vallavolikogu 09.08.2017. a vaideotsusega nr 1-1.2/41 (tl 24) jäeti Elektrilevi OÜ vaie vallavolikogu 28.06.2017. a otsusele rahuldamata.
5.Elektrilevi OÜ esitas 25.09.2017. a Tartu Halduskohtule kaebuse Vastseliina Vallavolikogu 28.06.2017. a otsuse nr 1-1.2/36 ja 09.08.2017. a vaideotsuse nr 1-1.2/41 tühistamiseks ning vastustaja kohustamiseks rahuldada kaebaja sundvalduse seadmise taotlus, alternatiivselt vastustaja kohustamiseks rahuldada kaebaja sundvalduse seadmise taotlus ainult tulevikus ehitatavate elektripaigaldiste osas.
6.Vaidlustatud otsuse ja vaideotsuse tegi Vastseliina Vallavolikogu. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 22.06.2017. a määruse nr 105 "Lasva valla, Orava valla, Sõmerpalu valla, Vastseliina valla ja Võru valla osas haldusterritoriaalse korralduse ja Vabariigi Valitsuse 3. aprilli 1995. a määruse nr 159 „Eesti territooriumi haldusüksuste nimistu kinnitamine“ muutmine" § 1 lg-te 1 ja 2 kohaselt moodustati Lasva valla, Orava valla, Sõmerpalu valla, Vastseliina valla ja Võru valla ühinemise teel uus haldusüksus, mille nimeks määrati Võru vald. Vastustajaks kohtuasjas on praeguseks Võru vald (HKMS § 17 lg 1).
7.Võru Vallavalitsus väljastas 05.04.2018. a korraldusega nr 179 kasutusloa nr 181237/04204 (Vastseliina alevikus Pätisilla tee 6 asuvale Päästekomando hoone, kasutamise otstarbe Päästeteenistuse hoone) { https://www.ehr.ee/app/w/page?4, 31.07.2018. a}. Kaebaja seisukoht
8.Kaebuse kohaselt on vastustaja põhjendused sundvalduse seadmise taotluse ja vaide rahuldamata jätmiseks meelevaldsed, asjakohatud ja ebaseaduslikud. Sellest rikuvad otsused kaebaja õigusi ja huve ning ei võimalda kaebajal täita temale õigusaktidega pandud kohustusi.
9.AÕS § 1581 lg 1 kohaselt peab kinnisasja omanik taluma oma kinnisasjal tehnovõrku või rajatist ja lubama selle ehitamist kinnisasjale, kui tehnovõrk või -rajatis on vajalik avalikes huvides ja puudub muu tehniliselt ning majanduslikult otstarbekam võimalus tehnovõrguga või -rajatisega liituda sooviva isiku tarbimiskoha ühendamiseks tehnovõrguga või -rajatisega või tehnovõrgu või -rajatise arendamiseks. Viidatud säte kohustab kinnisasja omanikku taluma nii olemasolevat kui alles ehitatavat tehnovõrku või -rajatist. Kõnealusel juhul on täidetud mõlemad AÕS § 1581 lg 1 sätestatud tingimused.
10.Vastustaja on 09.08.2017. a otsuses märkinud, et sundvalduse taotluse rahuldamata jätmisel on vastustaja lähtunud avalikust huvist, kuid otsusest nähtub, et vastustaja peab selle all silmas Kuuse kinnistu omaniku kui valla suurima tööandja ja seeläbi valla elanike huvi. Eelnimetatu ei ole kooskõlas aga AÕS §-ga 1581, mille kohaselt peab hoopis tehnovõrk või -rajatis olema vajalik avalikes huvides.
11.Kaebaja poolt pakutud tehniline lahendus elektrivõrgu trassi asukoha osas on tehniliselt ja majanduslikult otstarbekaim, mida kaebaja on selgitanud nii sundvalduse seadmise taotluses, suhtluses vastustaja ja Kuuse kinnistu omanikuga, samuti kõigi osapoolte vahel aset leidnud vastustaja korraldatud kohtumisel. On ilmne, et kaabelliini kulgemise trassi osas esineb alati alternatiivseid lahendusi liituja võrguga ühendamiseks, kuna trass saab läbida erinevaid kinnistuid. Kaebaja kohustub õigusaktidest tulenevalt valima tehniliselt ja majanduslikult optimaalseima lahenduse, samuti peab võrguga liitumine toimuma liituja jaoks mõistlike kuludega. Alternatiivse lahenduse kohane võrguga liitumine oleks Riigi Kinnisvara AS-ile hinnanguliselt enam kui 22 000 euro võrra kallim tehniliselt ja majanduslikult optimaalseimast lahendusest.
12.Kaebaja rõhutab, et otsus, milline trass on tehniliselt ja majanduslikult optimaalseim, on siiski kaebaja kui võrguettevõtja langetada. Kinnisasja omanik ja vastustaja ei saa selles osas kaebajale ettekirjutusi teha, kuna neil puuduvad mistahes teadmised elektrivõrgule kehtestatud nõuetest ja parameetritest ning võrgu toimimispõhimõtetest. Muuhulgas puudub vastustajal õigus otsustada elektrivõrgu perspektiivse kasutuse üle. Elektrivõrk on tervik ning muudatused võrgu ühes osas mõjutavad ilmselgelt võrgu toimimist ka muudes osades. Vastustaja 28.06.2017 otsusest nähtuvad Kuuse kinnistu omaniku aktsiaseltsi Förmann NT väited, mille kohaselt võiks teatud tehnorajatised ja -võrgu ümber paigutada tema äranägemise kohaselt, mis on „kõige otstarbekam“, on eeltoodust tulenevalt asjatundmatud ega kuulu arvestamisele.
13.Vastustaja on 28.06.2017 otsuses tuginenud muuhulgas asjaolule, mille kohaselt on Kuuse kinnistu omanikule kaebaja tegevuse tulemusena tekkinud kahju. Tegemist on asjakohatu, meelevaldse ja ka pahatahtliku väitega, kuna mistahes kahju hüvitamise nõuet ei ole aktsiaselts Förmann NT kaebajale seoses kinnistul paikneva elektripaigaldisega kunagi esitanud. 28.06.2017 otsuses on vastustaja viidanud ka sellele, et kinnistu omanik ei saa pärast kaablite paigaldamist kasutada tema omandisse kuuluvat maad ettevõtluse eesmärgil, mis tekitab ettevõtjale kahju ka tulevikus. Väidetavalt tekib suisa olukord, kus kaitsevööndis „ettevõttel puudub täielik maa kasutamise võimalus“. Kaebaja märgib, et sellised väited kinnistu kasutamise võimatusega seoses on paljasõnalised ning otsusest ei nähtu, et volikogu oleks kontrollinud nende tõele vastavust. Eeltoodust tulenevalt ei ole asjakohane vastavasisulistest väidetest sundvalduse seadmise taotluse rahuldamata jätmisel lähtuda. Ka ei vasta tõele väide, mille kohaselt puudub kinnistu omanikul mistahes võimalus maad kasutada.
14.Kaebaja soovib ehitada olemasolevate, Võru maavanema 08.03.2012. a korraldusega hõlmatud maakaabelliinide kõrvale täiendavad maakaabelliinid. Arvestades nii olemasolevaid kui tulevikus (sundvalduse alusel) rajatavaid maakaabelliine, on nende kaitsevööndi pindala Kuuse kinnistul 84 m2 . Kuuse kinnistu kogupindala on 7 824 m2. Eeltoodust nähtub, et sundvalduse objektiks olevad elektripaigaldised puudutavad marginaalset osa Kuuse kinnistust. Otsuste põhjendustest nähtuvalt on vastustaja eesmärgiks saavutada vallavolikogus esindatud kohaliku ettevõtja jaoks soodne olukord, sõltumata muu tehniliselt ja majanduslikult otstarbekama lahenduse puudumisest ja elektrivõrguga liitumiseks avaliku huvi olemasolust.
Kaebaja märgib, et kohalik omavalitsus kohustub otsuste langetamisel lähtuma seaduses sätestatud piiridest ega või neist oma suva kohaselt väljuda.
15.Kaebaja 11.12.2017. a menetlusdokumendi kohaselt (tl 51–54) ei ole Perametsa alajaama kaebaja kinnistult teisele kinnistule ümberpaigutamine tehniliselt otstarbekaim lahendus, sest sellega kaasneks nii alajaama kui maakaablite ümberehitamine. Maavanema 2012. a korraldus andis kaebajale õiguse korralduses nimetatud elektripaigaldiste ehitamiseks, mille kohta on vald väljastatud ka ehitusloa. Vastustaja vastuväited
16.Vastustaja leiab, et Vastseliina Vallavolikogu otsused on kaalutletud ja seaduslikud ning ei riku kaebaja õigusi.
17.Vastseliina Vallavolikogu 29.08.2007. a määrusega nr 24 kehtestatud Vastseliina valla üldplaneeringu kohaselt läbib Raami ja Kuuse kinnistut keskpinge õhuliin ning samuti on üldplaneeringu koosseisus alajaam Kuuse kinnistu piiril.
18.Vastseliina Vallavolikogu 14.06.2001. a otsusega nr 22 kehtestatud Vastseliina alevikus Võidu tänava ja Jeedasküla vahelise maa-ala detailplaneeringu kohaselt on kruntidel 15 ja 16 elektri õhuliini kaitsevöönd. Need puudutavad Raami ja Kuuse kinnistut. Vastavalt seletuskirja tabelile 1 „Planeeritud krundid planeeringu alal“ on samuti kruntidele positsiooniga 15, 16 ja 17 ära määratud elektri õhuliini kaitsevöönd. Detailplaneering hõlmab Võidu tänava ja Jeedasküla vahelise maa-ala kehtiva detailplaneeringu POS 10 ja POS 11 planeeringu lahendust.
19.Vastseliina Vallavolikogu 27.08.2014 otsusega nr 38 kehtestatud Pritsumaja detailplaneeringu kohaselt on planeeritud tehnovõrgud aluseks planeeringualal edaspidi koostatavatele ehituslikele projektidele. Krundi Pos 1 ühendused olemasolevate tehnovõrkudega on lahendatud olemasolevate liitumispunktide kaudu. Tehnovõrkudele ja rajatistele reserveeritud maa-alad on näidatud detailplaneeringu põhiplaanil. Eelnimetatud planeeringu punkti 4.8.5 kohaselt läbivad planeeringuala Elektrilevi OÜ-le kuuluvad elektrivarustuse maakaablid ja õhuliin. Krundi Pos 1 elektrivarustuse vajalik võimsus on 3x250A. Selleks on planeeritud uus maakaabelliin Perametsa I jaotusalajaamast kuni planeeritud krundi liitumis-arvestikilbini. Kaabel paigaldatakse olemasoleva elektrimaakaabli kaablikoridori 0,5m kaugusele olemasolevast kaablist. Krundile on ette nähtud platsi välisvalgustus ja maakaabli paigalduskoridor. Planeeringu punkti 4.11 kohaselt näeb planeering ette servituudi (isiklik kasutusõigus) seadmise vajaduse olemasolevatele ja uutele kavandatud krunte läbivatele tehnorajatistele. Servituutide asukoht on kajastatud ka planeeringu seletuskirja lisas kaardil 4. Kuuse kinnistule ei laiene Pritsumaja detailplaneeringu ala.
20.21.06.2017 toimus Vastseliina Vallavalitsuses koosolek, kus osalesid kõikide osapoolte esindajad. Elektrilevi OÜ esindajad tutvusid koosolekul Kuuse kinnistu omaniku poolt esitatud vastuväidete ja ettepanekutega. Toimunud koosolekul pakkusid Elektrilevi OÜ esindajad välja kolm alternatiivset lahendust tekkinud olukorrale: seada sundvaldus Kuuse kinnistule avalikes huvides vajaliku elektrivõrgu talumiseks; paigaldada kaabel Raami kinnistu piiri äärde ja viimane kulgeks sealt edasi kuni Perametsa I alajaamani; paigaldada Perametsa I alajaam teise asukohta st tee äärde.
21.Viimasena nimetatud alternatiivse võimaluse kohta esitas Elektrilevi OÜ ligikaudse kalkulatsiooni Perametsa I alajaama ümbertõstmiseks maksumusega 22 298,80 eurot. AS
FÖRMANN NT ja Raami kinnistu omanik Riho Tarros teise alternatiivse lahendusega nõus ei olnud. Samuti küsiti Raami kinnistu omanikult Riho Tarroselt, kas viimane on nõus alajaama paigutamisega Raami kinnistule, kuid viimane ei olnud nõus. Toimunud koosoleku arutelu käigus selgus, et Elektrilevi OÜ kõik võimalikud investeeringud peavad olema põhjendatud ning Elektrilevi OÜ esindaja sõnul alajaama ümbertõstmisega läheb kinnistule juurdepääs paremaks, kuid teiselt poolt olemasolevate trasside suhtes ja olemasolevate tarbijate suhtes elektri teekond pikeneb ja halveneb, kuid faktilist tõestusmaterjali Elektrilevi OÜ poolt esitatud ei ole. Samuti väitsid Elektrilevi OÜ esindajad, et tööstuspiirkonna arenemise suhtes Perametsa I alajaamast tööstuspiirkonna jaoks rohkem perspektiivi ei ole ning selleks ongi teeäärsed maakaabelliinid. Vastseliina vallal on olemas piirkonna jaoks detailplaneering, mille kohaselt lahendatakse tööstusala uute alajaamade baasil. Samuti tunnistas Elektrilevi OÜ esindaja, et juriidiliselt on ebakorrektsus, et isiklik kasutusõigus on seadmata, aga väidab, et maaomanik oli maad omandades sellest sisuliselt teadlik, et kaablid on projekteeritud. Elektrilevi OÜ esindaja sõnul oleks alternatiivseks variandiks tulles vastu Kuuse kinnistu omaniku soovile paigaldada kaabel Raami kinnistu piiri äärde ja sealt edasi alajaamani. Elektrilevi OÜ esindaja tõi välja, et kui paigaldada alajaam tee äärde, siis selle kohta on tehtud kalkulatsioon, mille sisse on arvestatud Raami kinnistu uus liitumispunkti asukoht ja õhuliinide demontaaž. Kuuse kinnistu omaniku arvamuse kohaselt on ühekordne investeering majanduslikult alati odavam kui investeerimata jätmine. Samuti Perametsa I alajaamast viidavad õhuliinid vajavad lahendamist. Olemasolevad õhuliinid ei vasta nõuetele ning need tuleb kaablisse viia. Samuti tekib täiendav oht piirangute tekkeks kinnistuomanikele. Elektrilevi OÜ-l lasub kohustus tagada Perametsa I alajaamast väljaviidava 0,4 kv fiider F 1 nõuetekohasus. Sellele on viidanud ka AS Stik-Elekter esindaja, kes pöördus Kuuse kinnistu omaniku poole seoses Perametsa I alajaamast väljaviidava 0,4 kv fiider F 1 nõuetekohasuse tagamisega. Töö tellijaks oli Elektrilevi OÜ. Seega on mõistlik kõik Perametsa I alajaamaga seonduv lahendada kompaktselt, sest tegemist on alevikus asuva tööstuspiirkonnaga, kus võib tekkida vajadus olemasolevatel ettevõtetele või uutel tekkivatel ettevõtetel täiendava elektrivõimsuse järele.
22.21.06.2017. a arutas Vastseliina vallavolikogu majanduskomisjon sundvalduse seadmist AS FÖRMANN NT kuuluvale Kuuse kinnistule. Komisjon kaalus ühelt poolt OÜ Elektrilevi taotlust ja alternatiividega kaasnevaid kulusid. Teiselt poolt aga AS-le FÖRMANN NT tekkivaid takistusi ning kulusid ja leidis, et ei toeta Elektrilevi OÜ taotlust sundvalduse seadmiseks Kuuse kinnistule paigaldatava elektri maakaabelliini talumiseks. Komisjoni ettepanek oli viia Elektrilevi OÜ alajaam uuesilla tänava äärde.
23.Samuti oli Vastseliina Vallavalitsus 27.12.2016. a vastu võtnud korralduse nr 211 projekteerimistingimuste määramise kohta. Nimetatud korralduse kohaselt määrati projekteerimistingimused Võru maakonnas Vastseliina vallas Vastseliina alevikus projekti “Perametsa I alajaama 0,4 kV fiider F1 nõuetekohasuse tagamine, Tööstuse tn, Vastseliina alevik, Vastseliina vald, Võru maakond (IL4221)“ projekteerimiseks vastavalt Elektrilevi OÜ lähteülesandele nr 25033. Projekteerimise kavandatavaks tegevuseks oli ehitise püstitamine ning kinnistute omanikega, kelle omandit hakkab planeeritav rajatis koormama, tuleb sõlmida vastavasisuline notariaalne leping tehnorajatise talumiseks. Projekteerija soovis kooskõlastada tegevuse Kuuse kinnistu omanikuga, kui omanik ei olnud nõus, et kaablid tulevad tema maale ja pakkus omapoolse lahenduse milleks alajaama ümberpaigutamine ja kaablite paigaldamine Võidu tänavale. Projekteerija tunnistas, et tegemist on mõistliku lahendusega ja koostas ka vastavasisulise eskiisi.
24.Elektrilevi OÜ taotledes sundvalduse seadmist Kuuse kinnistule, on küll kaalunud erinevaid alternatiivseid lahendusi, kuid oli siiski otsustanud taotleda sundvalduse seadmist. Sundvalduse seadmine oleks olnud mõistlik ainult sellisel juhul, kui puuduvad muud alternatiivsed
lahendused maakaabli paigaldamiseks. Antud juhul on varasemalt projekteerija pakkunud välja teistsugust lahendust ning Elektrilevi OÜ oli pakkunud välja 21.06.2017. a koosolekul juba kaks alternatiivset lahendust. Samuti tõid pooled välja, et kogu õhu elektriliinide süsteem tuleb lahendada kompaktselt tervikpildist vaadatuna ja lähtuvalt. Siinkohal ei tohi jätta tähelepanuta, et sundvalduse seadmise puhul on tegemist siiski kinnistu omaniku koormamisega ning mis seab takistuse ettevõtjale kasutada oma maad ettevõtluseks, tekitades sellega kinnistu omanikele kahju.
25.Vastseliina vallavolikogu arutas oma korralisel istungil 30.08.2017. a alajaama ümberpaigutamise toetamist 1 500 euro ulatuses ning ka AS FÖRMANN NT oli nõus toetama rahaliselt alajaama ümberpaigutamist. Seega olid nii vastustaja kui ka AS FÖRMANN NT nõus rahaliselt toetama Elektrilevi OÜ poolt teostatavat investeeringut.
26.Vastseliina Vallavolikogu arutas oma korralisel istungil 09.08.2017. a Elektrilevi OÜ vaiet. Vallavolikogu analüüsinud ja kaalunud Elektrilevi OÜ vaides toodud asjaolusid leidis, et Kuuse kinnistu, millele Elektrilevi OÜ taotles sundvalduse seadmist, omanikuks on AS FÖRMANN NT, mille puhul on tegemist Vastseliina valla mõistes suurima tööandjaga valla elanikkonnale. Seega on Vastseliina vallavolikogu kaaludes sundvalduse seadmist lähtunud avalikust huvist, kuna Vastseliina vallavolikogu esindab valla elanikkonna huvisid. Jätkuvalt oli Vastseliina vallavolikogu seisukohal, et alati ei ole kõige paremaks lahenduseks majanduslikult otstarbekam lahendus vaid tuleb leida lahendus arvestades ka tulevikuperspektiive. Kuna sundvalduse seadmise puhul on tegemist kinnistu omaniku koormamisega ning mis seab piirangud kinnistu omanikule kasutada oma maad, seega leiab Vastseliina Vallavolikogu, et tuleb leida lahendus, mis rahuldab kõiki osapooli ja on kõige vähem koormavam. Vastseliina Vallavolikogule teadaolevalt toimuvad Elektrilevi OÜ ja Kuuse kinnistu omaniku vahel läbirääkimised mõlemat poolt rahuldava lahenduse leidmiseks. Samuti polnud Elektrilevi OÜ esitatud täiendavaid faktilisi asjaolusid, mis tingiksid volikogu otsuse kehtetuks tunnistamise. Kolmanda isiku seisukoht
27.Kolmas isik leiab, et vastustaja otsused on seaduslikud ega riku kaebaja õigusi. Vaidluse lahendamiseks on kolmanda isiku esindaja koos vastustajaga teinud kaebajale ettepaneku koostatud projekti muutmiseks ning nõustunud Perametsa alajaama paigutamisega kolmanda isiku kinnistule selliselt, et Perametsa alajaam paigaldatakse tee äärde. Käesoleval ajal paikneb Perametsa alajaam kolmanda isiku tootmiseks vajalikke ehitiste ja rajatiste vahel. Alajaama paigutamine tee äärde on otstarbekas edasiste võrguühenduste loomiseks. Arusaamatu on kaebaja jäik seisukoht. Perametsa alajaama jätmine esialgele kohale ei ole vähimalgi määral mõistlik insenerlik lahendus. Kaebaja võrguettevõtjana peaks kaabliühendused võrgu arendamiseks ja erinevate tarbijatega liitumiseks rajama erinevatele kinnistutele ning Förmann NT AS kaotaks sisuliselt võimaluse tootmise arendamiseks talle kuuluval kinnistul. Kolmas isik ja vastustaja on igati valmis koostööks ja on andnud nõusoleku Perametsa alajaama ümberpaigutamise osaliseks finantseerimiseks. Tähelepanuta ei saa jätta AÕS § 1581 lg 2 sätestatud asjaolu, et käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud talumiskohustust ei ole isikul juhul, kui tehnovõrgust või -rajatisest tulenev kitsendus kinnisasja omanikule on oluliselt suurem kui avalik huvi tehnovõrgu või -rajatise vastu või tehnovõrguga liituda soovija huvi tehnovõrguga liitumise vastu ja on olemas võimalus ehitada tehnovõrk või -rajatis nii, et teise kinnisasja omanik ei satu samaväärsesse või halvemasse olukorda. Kohtu seisukoht
28.Halduskohus, hinnates asjas kogutud tõendeid vastastikuses seoses ja kogumis, on seisukohal, et kaebuse rahuldamiseks puudub alus.
29.Kaebaja taotleb käesolevas asjas esitatud kaebuses (tl 2–5) Vastseliina Vallavolikogu 28.06.2017. a otsuse (tl 16–18) ja selle otsuse suhtes vaidemenetluses 09.08.2017. a tehtud vaideotsuse (tl 24) tühistamist ning vastustaja kohustamist kaebaja sundvalduse seadmise taotluse rahuldamiseks, alternatiivselt vastustaja kohustamiseks kaebaja sundvalduse seadmise taotluse rahuldamiseks ainult tulevikus ehitatavate elektripaigaldiste osas.
30.Halduskohus on seisukohal, et rahuldamisele ei kuulu põhinõue ega alternatiivselt esitatud nõue. Kaebaja soovib käesolevas asjas sundvalduse seadmist kolmanda isiku kinnistule Pritsumaja kinnistu liitumiseks elektrivõrguga.
31.Vastustaja on käesolevas asjas kohtumenetluse põhjustanud haldusmenetluse läbi viinud kaebaja nimel 15.05.2017. a taotluse (tl 8) alusel. Halduskohus on seisukohal, et kaebaja poolt esitatud avalikes huvides vajaliku elektrivõrgu talumiskohustuse kehtestamiseks esitatud sundvalduse seadmise taotlus ei vasta seadusenõuetele ja selle suhtes antud haldusakt ei riku kaebaja õigusi. Kaebuse eesmärgi saavutamine ei ole põhinõudes ja alternatiivselt esitatud nõudes võimalik ilma kohustamiskaebuse rahuldamiseta.
32.Nagu osundatud, algas praegusel juhul haldusmenetlus kaebaja poolt taotluse esitamisega. Vastustaja jättis kaebaja taotluse rahuldamata. Kaebajal on õigus nõuda keelduva otsuse tühistamist. Samuti on kaebuse eesmärgi saavutamiseks kohane nõuda valla kohustamist kaebaja taotlus rahuldada. Kohtul on võimalik kohustamiskaebuse rahuldamisel teha vastustajale definitiivne või määratlemata ettekirjutus vastavalt haldusorgani kaalutlusruumi ulatusele. Kohustamisnõude rahuldamiseks peab kohus kindlaks tegema, kas avalikul võimul on seadusest tulenev kohustus haldusakti andmiseks või toimingu sooritamiseks (riigivastutuse seaduse (RVastS) § 6 lg 1). Asja lahendamiseks olulised asjaolud teeb kohus kohustamisnõude korral kindlaks samuti kohtuotsuse tegemise aja seisuga halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 158 lg 2 esimene lause, vt ka RKo 3-16-579/47 { https://www.riigikohus.ee/et/lahendid?asjaNr=3-16-579/47 , 01.08.2018. a}.
33.Kohustamiskaebuse rahuldamine on aga välistatud, kuna nii faktilised kui õiguslikud asjaolud on käesoleva kohtuotsuse tegemise ajaks võrreldes kaebaja taotluse esitamisega 2017. a mais muutunud sedavõrd olulises määras, et kaebaja taotluses toodud asjaoludel selle rahuldamine on praeguseks välistatud (HKMS § 158 lg 2 ls 1 ja § 41 lg 3). Kohus ei näe seetõttu võimalust vastustajale definitiivse ega üldise ettekirjutuse tegemiseks kaebaja taotluse kohta, sest kaebaja ei ole tõendanud kohtumenetluses, et esineb jätkuv vajadus elektrivõrgu talumiskohustuse kehtestamiseks sundvalduse seadmiseks kolmanda isiku kinnistule sel põhjusel, et Pritsumaja kinnistul oleks võimalik liituda elektrivõrguga. 15.05.2017. a taotluses toodud sundvalduse seadmise eeldused ei ole vaieldamatult enam täidetud (vrdl Tartu RngKo 3-15-1944). Ainuüksi tühistamiskaebuse rahuldamine ei viiks kaebajat kaebuse eesmärgi realiseerumisele.
34.Elektrilevi OÜ huvides 15.05.2017. a esitatud taotlusega avalikes huvides vajaliku elektrivõrgu talumiskohustuse kehtestamiseks sundvalduse seadmiseks (tl 8) on tõendatud, et taotleja taotleb AÕS § 1581 lõike 1 ning KASVS §-de 461 ja 462 elektrivõrgu talumiskohustuse kehtestamiseks sundvalduse seadmist Kuuse kinnistule, mille omanikuks on AS Förmann NT.
Taotlust põhjendatakse asjaoluga (tl 8), et koostatud on elektrivarustuse tööprojekt nr LL2946 „Riigi Kinnisvara AS Pritsumaja kinnistu liitumine elektrivõrguga, Vastseliina alevik, Vastseliina vald, Võru maakond“. Tööprojekti kohaselt on kaablitrass projekteeritud lähtudes optimaalseimast tehnilisest lahendusest olemasolevate maakaabelliinide kõrvale. Olemasolevatele kaablitele on Võru maavanema poolt välja antud korraldus maa koormamiseks 08.03.2012 nr 1-1/110. Seadusest tuleneva talumiskohustuse kehtestamiseks ei ole võimalik Kuuse kinnistu omanikuga teha notariaalset isikliku kasutusõiguse lepingut (omanik pole nõus maakaabelliini paigaldamisega), mistõttu soovitakse talumiskohustuse kehtestamist sundvalduse seadmise teel. Sundvaldust soovitakse seada uuele projekteeritud maakaabelliinile ja varem paigaldatud maakaabelliinidele. Kaabelliini pikkuseks Kuuse kinnistul on taotluse kohaselt ca 36 m ja kaitsevööndi pindalaks kinnistul on koos eelnevalt paigaldatud maakaabelliinidega 84 m2.
35.Vaidlust ei saa olla selles, et AÕS § § 1581 lg 1 lause 1 paneb kinnisasja omanikule kohustuse taluda oma kinnisasjal tehnovõrku või -rajatist ja lubada selle ehitamist kinnisasjale, kui tehnovõrk või -rajatis on vajalik avalikes huvides ja puudub muu tehniliselt ning majanduslikult otstarbekam võimalus tehnovõrguga või -rajatisega liituda sooviva isiku tarbimiskoha ühendamiseks tehnovõrguga või -rajatisega või tehnovõrgu või -rajatise arendamiseks. Menetlusosaliste vahel ei ole vaidlust selles, et kaebaja soovib uut kaabelliini ehitada avalikes huvides, ning et selle kaudu hakataks osutama avalikku teenust ja see saaks kuuluma isikule, kellele laieneb elektrituruseaduse § 65 lõikes 1 ja § 66 lõikes 1 sätestatud.
36.Halduskohus on seisukohal, et halduskohtule ja haldusorganile esitatud taotlus koos lisatud dokumentidega ei tõenda usaldusväärselt, et käesoleval juhul puudus muu tehniliselt ning majanduslikult otstarbekam võimalus tehnovõrguga liituda sooviva isiku tarbimiskoha ühendamiseks tehnovõrguga. Taotlus ei kajasta sõnagagi majandusliku otstarbekusega seonduvat ega selle variandi hinnakujunemisega seonduvat, mis annaks kohtule kaebaja väidete kontrollimise võimaluse.
37.Taotlus (tl 8) ei vasta selle esitamise ajal kehtinud KASVS § 461 lg-le 1 (01.03.2017– 30.06.2018. a redaktsioonis), sest ei kajasta AÕS § 1581 lg-st 1 tulenevat analüüsi selle kohta, et Pritsumaja kinnistul puudub muu tehniliselt ning majanduslikult otstarbekam võimalus tehnovõrguga või -rajatisega liituda. Samuti KASVS § 461 lg-le 2 ja § 462 lg 2 p-le 4, kuna ei sisalda sundvalduse seadmiseks muude tehniliselt ning majanduslikult sobivate võimaluste kaalumist ja välistamist ning sundvalduse seadmise eesmärgi kirjeldust nii olemasoleva kui projekteeritava maakaabelliini osas koos viitega kehtestatud detailplaneeringule, mille alusel sundvalduse seadmist ühel ja teisel juhul taotletakse. Kusjuures taotluses ei ole olemasoleva maakaabelliini osas taotlust üldse põhjendatud lisaks blanketsele maavanema korraldusele tehtud viitele, mis ei ole aga piisavaks osundatud seadusesätete kohaselt.
38.Vaatamata kohtu poolt kohtuistungil kaebajale selgitamisele, et täiendavate tõendite esitamata jätmisel võib kaebus jääda rahuldamata (tl 74), kaebaja täiendavaid tõendeid kohtule ei esitanud ega vastavat võimalust taotlenud.
39.Seoses kaebaja poolt tõendamiskoormuse täitmata jätmisega (HKMS § 59 lg 1), tugineb halduskohus valdavalt avalikes andmebaasides leiduvatele tõenditele asjas tähtsust omavate küsimuste lahendamisel.
40.Riigikohtu praktika kohaselt tuleneb KASVS § 3 lg-st 3 (koostoimes § 6 lg-ga 1), et sundvalduse seadmine on lubatav, kui selle eesmärk ei ole muul, isiku õigusi vähem piiraval moel saavutatav (Riigikohtu halduskolleegiumi 09.11.2016. a otsus asjas nr 3-3-1-57-16, p 13).
41.Puudused kaebaja 15.05.2017. a taotluses (tl 8) ei võimalda kohtul usaldusväärselt tuvastada sundvalduse seadmise lubatavust. Tegemist oleks küll seadusjärgse talumiskohustusega, mis tekib aga haldusakti vahendusel (vt P. Varul jt (koost). Asjaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne. Juura 2014, § 1581 p 4.1). Seetõttu ei nõustu halduskohus kaebaja käsitlusega, et otsus, milline trass on tehniliselt ja majanduslikult optimaalseim, oleks kaebaja kui võrguettevõtja langetada. Samuti, et kinnisasja omanik ja vastustaja ei saa selles osas kaebajale ettekirjutusi teha, kuna neil puuduvad mistahes teadmised elektrivõrgule kehtestatud nõuetest ja parameetritest ning võrgu toimimispõhimõtetest. Kaebaja käsitluse aktsepteerimine võtaks vastustajalt temale seadusega antud kaalutlusõiguse rakendamise võimaluse ja kohustuse ja paneks kohaliku omavalitsuse elektrituruseaduse § 65 lõikes 1 ja § 66 lõikes 1 nimetatud isiku taotluste menetlemisel „kummitempli“ rolli, mis oleks aga vastuolus eelpool nimetatud seaduste sätetega ja ei ole avalik õiguslike kollegiaalorganite otsustuste puhul üldteada olevalt ühiskonnas ka heakskiidetud.
42.Kaebaja nimel esitatud sundvalduse seadmise taotlusest nähtub, et sundvalduse taotluse esitamise põhjuseks on asjaolu, et Kuuse kinnistu omanik ei ole andnud nõusolekut olemasoleva projekteeritava maakaabelliini paigaldamiseks. Halduskohus märgib vastuseks menetlusosalistele, et kui mingi tegevus on seadusest tuleneva talumiskohustusega hõlmatud, puudub tehnovõrgu või -rajatise omanikul vajadus saada selle tegevuse läbiviimiseks maaomaniku luba. Kinnisasja omanikul on seadusest tulenevalt omandikitsenduse talumise kohustus. Kui kinnisasja omanik annab tema õiguste piiramiseks nõusoleku, siis ei ole tegemist seadusest tuleneva omandikitsendusega ning omandipõhiõiguse riivet ei esine (vt Ü. Madise jt (toimet). Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne, Juura 2012, § 32, p 5.3; arvutivõrgus http://www.pohiseadus.ee/, 01.08.2018. a).
43.Ehitisregistris sisalduvatel avalikel andmetel, täpsemalt Võru Vallavalitsuse 05.04.2018. a korralduse nr 179 alusel väljastatud kasutusloaga nr 181237/04204 (Vastseliina alevikus Pätisilla tee 6 asuv Päästekomando hoone, kasutamise otstarbe Päästeteenistuse hoone {https://www.ehr.ee/app/w/page?4, 01.08.2018. a} on tõendatud, et Päästeteenistuse hoone puhul on praeguseks tegemist kasutusel oleva hoonega, mis on liitunud elektrivõrguga. Seega on kaebaja leidnud muu tehnilise ja majandusliku lahenduse ja kohtule puudub võimalus kontrollida, et sundvalduse seadmine on üldse enam vajalik. Kaebaja esindaja väitis kohtuistungil, et tegemist on ajutise lahendusega. Kaebaja esindaja väited on paljasõnalised ja tõendamata, kusjuures nad ei oma kaebaja 2017. a taotluse üle peetavas vaidluses ka enam tähendust. Kohtu veendumusel on sundvalduse seadmise menetlus lahendatud. Kui, siis tuleks alustada uus menetlus, kui asjaolud seda võimaldavad.
44.Liitumislepinguga nr 250727 (tl 25–26) on tõendatud, et loodavaks võrguühenduse liitumispunktiks pidi olema kinnistu vahetus läheduses või kinnistul eraldi alusel asuvas liitumiskilbis ostja toitekaabli kingadel. Sama asjaolu on tõendatud Pritsumaja planeeringuga {http://www.vastseliina.ee/images/pdf/planeeringud/pritsumaja/Pritsumaja_DP_Seletuskiri_2 6052014.pdf , 01.08.2018. a}. Maa-ameti kaardirakenduse andmetega {http://xgis.maaamet.ee/xGIS/XGis?app_id=UU204&user_id=at&punkt=695762,6403704&z oom=280.752770297695&LANG=1, 01.08.2018. a } on tõendatud, et praeguseks on kasutusel oleva Päästeenistuse hoonest idasse Pritsumaja kinnistule rajatud Elektrilevi OÜ-le kuuluv alajaam, objekt 8241, taotlus 16.02.2018}. Seega loeb halduskohus tõendatuks, et Pritsumaja kinnistu elektrivõrguga liitumine on toimunud tehniliselt erinevalt, kui see oli ettenähtud liitumislepingus ja detailplaneeringus ning sundvalduse seadmise taotluses. Kuna Päästeteenistuse hoonele on väljastatud ka kasutusluba, siis jääb halduskohtule arusaamatuks, mida tähendab õiguslikult kaebaja esindaja kohtuistungil kasutatud mõiste „ajutine lahendus“ olukorras, kus liitujale on tagatud 0,4 kv võrguühendus, läbilaskevõime 3 x 250 A. Vastav lahendus peab olema kohaliku omavalitsuse ja teiste järelevalveorganite poolt tunnistatud nõutele vastavaks ja kasutusluba ei tõenda kaebaja väidetud tehnilise lahenduse ajutisust. Maa-ameti kaardirakendusega samade andmetega on samuti tõendatud, et Perametsa alajaama ja Pritsumaja kinnistu vahele jääb praeguse Vastseliina valla teema (katastritunnus 87401:001:0242, registriosa 5517650). Kas nimetatu omab mingit mõju poolte vahelisele suhtele ja vaidlusele, 2017. a taotlusest ei nähtu. Kuna aga halduskohtul ei ole avalike andmekogude andmete alusel võimalik tuvastada, kuidas tehniliselt on praeguseks Pritsumaja kinnistu elektrivõrguga liidetud, siis tõlgendab halduskohus selle asjaolu kaebaja kahjuks ning on seisukohal, et kaebaja ei ole tõendanud, et sundvalduse seadmise taotluse alusel oleks võimalik kindlaks teha, muud tehniliselt ning majanduslikult otstarbekamad võimalused olid ka tegelikkuses välistatud. Kohtule esitatud tõendite kohaselt on taotluse aluseks olnud alltöövõtu korras kaebaja poolt soetatud projekt, millele tuginedes on kaebaja alltöövõtja esitanud vallale ka sundvalduse seadmise taotluse. Kaebaja ei ole esitanud kohtule ühtegi tõendit, mille alusel saaks kohus veenduda hinna kujunemist jmt parameetreid, mille alusel hinnatakse projekti majanduslikku sobivust ja parimust. Ainuke tõend, mille kaebaja on majandusliku otstarbekuse kohta haldusmenetluses esitanud, puudutab Perametsa alajaama ümberpaigutamisega seonduvat, mis ei tõenda aga taotluse majanduslikku otstarbekust võrrelduna kasvõi Riigi Kinnisvara AS-ile määratud liitumistasuga (tl 26p), mis on lepingu kohaselt toodud toote, mitte aga kulupõhise hinnaga.
45.Halduskohus nõustub vastustaja ja kolmanda isikuga, et Kuuse kinnistule sundvalduse seadmise arutelu 21.06.2017. a protokolliga (tl 44–45) on tõendatud alternatiivsete tehniliste ning majanduslike võimaluste olemasolu, mida ei ole kaebaja poolt vastustajale 15.05.2017. a esitatud taotluses käsitletud ja seega kohtu hinnangul usaldusväärselt välistatud.
46.Halduskohtu hinnangul on vastuvaidlematult tõendatud, et praeguseks on Pritsumaja kinnistu elektrivõrguga liidetud ilma sundvalduse seadmise otsustamiseta kohaliku omavalitsuse poolt. Seega ei ole kohtul eelpool kajastatud asjaoludel võimalik kaebust põhinõudes ja alternatiivselt esitatud nõudes rahuldada. Kohtu arusaamist mööda peaks Pritsumaja kinnistu praeguse elektrivõrguga liitmise tehnilist lahendust muutes muutma kasutusluba, koos sellest tulenevate õiguslike järelmitega. Kaebaja ei ole esitanud kohtule tõendeid uue alajaama, objekt 8241 püstitamise ja kasutusele võtmise järgse tehnilise olukorra kohta. Kohus ei saa aga seetõttu kontrollida Perajaama alajaama tehniliselt kasutamise asjaolusid seonduvalt Pritsumaja kinnistuga, milleks vastustajalt sundvalduse seadmist taotleti.
47.Neil faktilistel ja õiguslikel asjaoludel on halduskohus seisukohal, et puudub alus vastustaja kohustamiseks kaebaja 2017. aasta taotluse uuesti lahendamiseks ja vaidlustatud otsuse ning vaideotsuse tühistamiseks.
48.Kui kaebajal on jätkuvalt tehniline ja majanduslik vajadus sundvalduse järgi seonduvalt olemasoleva maakaabelliiniga, siis tuleb uues taotluses ära näidata vastav detailplaneering. Vastustaja vastusest lähtudes võivad muuhulgas asjakohasteks planeeringuteks olla Vastseliina Vallavolikogu 29.08.2007. a määrusega nr 24 kehtestatud Vastseliina valla üldplaneering, mille kohaselt läbib Raami ja Kuuse kinnistut keskpinge õhuliin ning samuti on üldplaneeringu koosseisus alajaam Kuuse kinnistu piiril. Samuti Vastseliina Vallavolikogu 14.06.2001. a otsusega nr 22 kehtestatud Vastseliina alevikus Võidu tänava ja Jeedasküla vahelise maa-ala detailplaneering, mille kohaselt on kruntidel 15 ja 16 elektri õhuliini kaitsevöönd, mis valla kinnitusel puudutab Raami ja Kuuse kinnistut (vt käesoleva otsuse p-d 17 ja 18).
49.Seoses kaebaja poolt tõendamiskoormuse mittetäitmisega ja 2017. a taotluse nõuetele mittevastavusega, jääb halduskohtule arusaamatuks, kas Pritsumaja detailplaneering oli kaebajale taotluse esitamisel aluseks, või on tollane Vastseliina vald selles osas läbi viinud nn ad hoc menetluse (vt P. Varul jt (koost). Asjaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne. Juura 2014, § 1581 p 3.3.). Arvestades käeoleval ajal kehtiva kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse (KAHOS) §-s 41 sätestatut, on halduskohus seisukohal, et kaebuse eesmärgi saavutamiseks peab kaebaja esitama kohalikule omavalitsusele uue taotluse, kui tal esineb praeguseks alus sundvalduse seadmise otsustamise taotlemiseks. Käesolev kohtulahend ei muuda Perametsa alajaama õiguslikku staatust, mistõttu ei mõjuta selle alajaama ümbertõstmise kulud vastavalt orienteeruvale kalkulatsioonile halduskohtu seisukohta kaebuse lahendamisel (tl 47).
50.Halduskohtu hinnangul ei ole ükski kaebaja argument aluseks vaidlustatud otsuste tühistamiseks ja kohustamiskaebuse rahuldamiseks. Kaebaja haldusaktid ei sisalda taolisi diskretsioonivigu, mis võiksid tingida kaebaja taotluse rahuldamata jätmise otsuse ja vaideotsuse tühistamise (HKMS § 158 lg 3). Halduskohtul puudub samal õiguslikul alusel pädevus haldusorgani eest kaalutlusõiguse kohaldamiseks. Asjaolu, et vastustaja on omaalgatuslikult ja kolmanda isiku seisukohti arvestades ( AÕS § 1581 lg 2) taotlust hinnanud ja huve kaalunud ei riku kaebaja õigusi seoses tema enda poolt puuduliku taotluse esitamisega. Tõsi, vastustaja ei ole taotlust selles esinenud puuduste tõttu käiguta jätnud ja nõudnud selle
seaduse nõuetega kooskõlla viimist, kuid kohus on seisukohal, et taotluse puudused tingisid taotluse rahuldamata jätmise. Seda mitte ainult praeguseks muutunud olude tõttu, vaid ka sundvalduse seadmise eelduste täidetuse tõendamatuse tõttu. Vaideotsus ei riku kaebaja õigusi vaidemenetluse esemest sõltumatult.
51.Neil faktilistel ja õiguslikel asjaoludel jätab halduskohus kaebuse täielikult rahuldamata.
52.HKMS § 108 lg 1 kohaselt peab kaebaja kandma enda ja teiste menetlusosaliste menetluskulud. Vastustaja ei ole menetluskulu taotlenud (HKMS § 109 lg 1). Kolmas isik taotleb kaebajalt 100 euro menetluskulu välja mõistmist (tl 81–84). Kohtuistung kestis ca 2 tundi (tl 71–75), ühikuhind on mõistlikult tagasihoidlik, tegemist on põhjendatud ja vajaliku menetluskuluga, mis tuleb HKMS § 108 lg 8 alusel kaebajalt kui kolmanda isiku vastaspoolelt välja mõista. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.