lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-18-1294/4

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Tartu kohtumaja · 23.07.2018

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
3-18-1294/4
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
23.07.2018
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
832
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Halduskohus

Kohtunik

Sirje Kaljumäe

Määruse tegemise aeg ja koht

23. juuli 2018, Tartu

Haldusasja number

3-18-1294

Haldusasi

Tõnis Palmi kaebus vangistuses viibimise ja kriminaalmenetluse toimingutega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – Tõnis Palm Kaebuse tagastamine

Menetlustoiming

RESOLUTSIOON

Tagastada Tõnis Palmi kaebus.

Edasikaebamise kord Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT

1.Tartu Vangla kinnipeetav Tõnis Palm esitas 01.07.2018 halduskohtule kaebuse järgmiselt sõnastatud taotlusega: „Palun hüvitada Tõnis Palmile vangistusega tervise halvendamisega ja võhikliku, kuritahtliku kahtlustuse ja süüdistamisega tekitatud kahju 20 000 (kakskümne tuhande) euro ulatuses.“ Seega soovib kaebaja vangistuses viibimisega ja kriminaalmenetlusega tema tervisele tekitatud kahju hüvitamist. Vangistuses viibimisega tekitatud kahju hüvitamise nõue
2.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 47 lg 1 kohaselt võib seadus näha mõnda liiki nõude lahendamiseks ette kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Sellisel juhul võib kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt rahuldatud. Vangistusseaduse (VangS) § 11 lg 8 kohaselt on kinnipeetaval või vahistatul vangla tekitatud kahju hüvitamiseks õigus halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et ta on eelnevalt esitanud

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

3-18-1294

riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. Viidatud sättega on kehtestatud kohustuslik kohtueelne menetlus.

3.Tartu Vangla on vastuseks kohtunõudele 06.07.2018 (tl 27) teatanud, et kaebaja on Tartu Vanglale esitanud 25.05.2018 pöördumise nr 2-5/719 (tl 28), milles ta soovis teabenõude korras saada õiendit oma tervise kohta. Meditsiiniosakond on väljastanud 30.05.2018 kaebajale ümbrikus terviseõiendi. Kaebaja ei ole Tartu Vangla vastuse kohaselt 2018. aastal vanglale vaideid ega kahjunõudeid esitanud. Eelnevast järeldub, et kaebaja ei ole läbinud kohustuslikku kohtueelset menetlust vangla vastu esitatud kahju hüvitamise nõude esitamiseks. Seetõttu ei ole täidetud kaebuse lubatavuse eeldus HKMS § 47 lg 1 tähenduses.
4.HKMS § 121 lg 1 p 4 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. Eelnevat arvestades tuleb kaebus Tartu Vangla vastu esitatud osas viidatud alusel tagastada.
5.HKMS § 43 lg-st 2 tulenevalt ei võta kaebuse tagastamine kaebajalt õigust uuesti kohtusse pöörduda seaduse nõuetele vastava kaebusega, sh pärast kohustusliku kohtueelse menetluse läbimist. Kriminaalmenetluse toimingutega tekitatud kahju hüvitamise nõue
6.Kaebaja taotleb ka kahju hüvitamist, mis tema tervisele on tekitatud väidetavalt kriminaalmenetluse käigus. Kaebaja toob välja tema arvates õigusvastased jälitustoimingud ning väidab, et talle esitatud süüdistus ja süüdimõistmine ei põhine erialateadmistega isiku arvamusel või ekspertiisil.
7.Kaebuse saanud kohus peab kaebuse lubatavuse üle otsustamisel kindlaks tegema, kas tegemist on halduskohtu pädevusse kuuluva kaebusega (HKMS § 120 lg 1 p 8; § 121 lg 1 p 1). HKMS § 4 lg 1 järgi on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. Halduskohus tagastab kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel, kui selle lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses.
8.Süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise alused, ulatuse ja korra määrab kindlaks süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seadus (SKHS; § 1 lg 1). Menetleja poolt kriminaalmenetluses tekitatud kahju hüvitab Eesti Vabariik Rahandusministeeriumi kaudu (SKHS § 2). Kui menetleja rikub süüliselt menetlusõigust ja põhjustab seeläbi isikule kahju, on isikul õigus nõuda sellise kahju hüvitamist sõltumata sellest, milline on selle süüasja lõpptulemus, mille raames isikule kahju tekitati (SKHS § 7 lg 1). SKHS § 14 lg 1 kohaselt esitatatkse taotlus kahju hüvitamiseks SKHS § 5, 6 või 7 alusel kriminaalmenetluses prokuratuurile. SKHS § 15 sätestab kaebuse edasise menetlemise Riigiprokuratuuris. Kui Riigiprokuratuur jätab kaebuse või taotluse osaliselt või täielikult rahuldamata või läbi vaatamata või tähtaja jooksul lahendamata, võib isik esitada Riigiprokuratuuri määruse peale kirjaliku kaebuse maakohtule, kelle tööpiirkonnas SKHS §-s 5 või 6 alusel antav määrus on koostatud või kelle tööpiirkonnas tekitati kahju SKHS § 7 tähenduses (SKHS § 17 lg 1). SKHS § 17 lg-s 4 on sätestatud maakohtu määruse vaidlustamise kord.

2(3)

3-18-1294

Kuigi tegemist on olemuselt avalik-õigusliku vaidlusega, on seadusandja näinud süüteomenetlusega tekitatud kahju hüvitamiseks seega ette eraldi menetluskorra ning sellise vaidluse lahendamiseks puudub halduskohtul pädevus.

9.Kaebusest saab teha ka järelduse, et kaebaja peab põhjendamatuks tema suhtes tehtud süüdimõistvat kohtuotsust, kuna ei nõustu teokoosseisule antud hinnanguga, ja leiab, et asja lahendamisel pole küsitud erialaasjatundja arvamust. Maakohtu otsusega mittenõustumisel on kaebajal olnud võimalus seda vaidlustada kriminaalmenetluse seadustikus sätestatud korras (KrMS § 318). Halduskohtu pädevuses oleks küll õigusemõistmisega tekitatud kahju hüvitamise nõude lahendamine riigivastutuse seaduse § 15 lg-te 1 ja 4 järgi (kui kohtunik on kohtumenetluse käigus toime pannud kuriteo; kui Euroopa Inimõiguste Kohus on rahuldanud tema individuaalkaebuse Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni või selle protokolli rikkumise tõttu asjaomases menetluses, kui rikkumine viis asja ebaõige lahendamiseni ja isikul puuduvad muud võimalused oma õiguste taastamiseks). Praegusel juhul ei ole kaebaja taolistele asjaoludele tuginenud.
10.Eelnevat arvestades tuleb kaebus kriminaalmenetluses tekitatud kahju hüvitamise nõude osas tagastada HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel halduskohtu pädevuse puudumise tõttu.
11.Kaebaja on esitanud ka menetlusabi taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks. Kuna kohus tagastab kaebuse, puudu vajadus menetlusabi taotluse sisuliseks lahendamiseks.

/allkirjastatud digitaalselt/ Sirje Kaljumäe kohtunik

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium