Politsei- ja Piirivalveameti taotlus varjupaigataotlejate M. F., S. I., H. S. J. kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks
Istungil osalenud isikud
Taotleja Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja Eero Mango Isikud, kelle kinnipidamist taotletakse: M. F. (haldusasi nr 3-18-1448), S. I. (haldusasi nr 3-18-1449), H. S. J. (haldusasi nr 3-18-1450), Kohtuistungi sekretär Vilve Raud Tõlk Kadri Jõgi
Asja läbivaatamine
Lihtmenetluses; kohtuistungil 20. juulil 2018
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Politsei- ja Piirivalveameti taotlused.
2.Anda luba M. F., S. I., H. S. J. kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks alates 20. juulist 2018 kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui kaheks kuuks. Edasikaebamise kord ja selgitused Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.
Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) esitas 19. juulil 2018 Tartu Halduskohtule taotluse M. F., S. I. ja H. S. J. kinnipidamiseks ja paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse välismaalasele
3-18-1448, 3-18-1449, 3-18-1450 rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 361 lg 2 p-de 1, 2, 4 ja 5 alusel. Taotlustes kajastatud asjaolud ning põhjendused olid kokkuvõtlikult järgmised.
1.1.PPA ametnikud tabasid 18. juulil 2018 kell 11:25 kolm meessoost isikut, keda kahtlustati ebaseaduslikus piiriületuses. Isikutel puudusid dokumendid. Kontrollimisel väitsid kõik isikud, et nad on Egiptuse Araabia Vabariigi kodanikud. Välismaalaste seaduse (VMS) § 43 lg 1 kohaselt peab välismaalasel Eestisse saabumiseks ja Eestis viibimiseks olema seaduslik alus. M. F., S. I. ja H. S. J. on välismaalased ja neil puudub VMS § 43 mõistes seaduslik alus Eestis viibimiseks. Samuti on isikud saabunud Eesti Vabariiki ebaseaduslikult. Väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 15 lg 1, § 15 lg 2 p-de 1 ja 3, § 15 lg 3 ning § 19 lg 1 alusel peeti M. F., S. I. ja H. S. J. 18. juulil 2018 kell 11.25 kuni 48 tunniks kinni.
1.2.Isikud avaldasid 18. juulil 2018 kell 16:50 PPA-le suuliselt soovi varjupaiga saamiseks. Vastavalt sellele vormistati kinnipidamine VSS alusel ümber kinnipidamiseks välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 361 lg 2 p-de 1-6, § 15 lg 1 p-de 1-6 ja § 15 lg 6 alusel, millega peeti isikud kuni 48 tunniks kinni. Taotlused võeti menetlusse, kuid otsust nende suhtes ei ole veel tehtud.
1.3.Isikutel ei ole välisriigi reisidokumente ega muid dokumente, mida Eesti Vabariik tunnustaks isikut tõendava dokumendina, mille alusel saaks kontrollida isikute isikusamasust või kodakondsust. Isikute samasus on tuvastatud, kontrollitud isikute ütluste ja muude tõendite alusel. Ilma ametlike dokumentideta ja vajadusega põhjalikumalt kontrollida isikute tausta ja identiteeti ei saa PPA olla veendunud, et isikud on need, kelleks nad ennast nimetavad. Samas ei ole välistatud, et isikud võivad esineda kellegi teise nimega või kasutada kellegi teise identiteeti. Seega on vajalik isikute edasine kinni pidamine, kuni isikute tuvastamine ja isikusamasuse kontroll on lõpule viidud (VRKS § 361 lg 2 p 1 ja 2).
1.4.Esineb põgenemisoht, sest esinevad väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) §-s 68 nimetatud asjaolud. Isikud on kinni peetud Eesti välispiiri ebaseadusliku ületamise tõttu, kuna saabusid Eestisse ebaseaduslikult, ületades Venemaa Föderatsiooni ja Eesti Vabariigi vahelist ajutist kontrolljoont koos grupi isikutega selleks mitteettenähtud kohas. PPA-l on põhjendatud kahtlus välismaalaste isikusamasuses ja kodakondsuses. Isikute kinnipidamine on vajalik varjupaigataotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks (VRKS § 361 lg 2 p 4).
1.5.Isikud on väitnud, et nende reisimise sihtpunktiks ei olnud Eesti. Tõsimeelse sooviga taotleda Eestis rahvusvahelist kaitset, oleksid isikud saanud saabuda seaduslikult rahvusvahelisse piiripunkti ning teha seda seal. Selliselt toimides oleksid isikud käitunud korrektselt ja seadusekuulekalt. Isikutel ei ole kaasas reisidokumenti – dokumendi puudumine on levinud praktika tagasisaatmise raskendamiseks. PPA-l puuduvad andmed, et isikud oleksid üritanud leida seaduslikku viisi reisimiseks ning pöördunud mõne Schengeni riigi saatkonna poole, et endale viisat või elamisluba taotleda ja siis seaduslikult piire ületada. Seega viitab isikute käitumine sellele, et eesmärk oli siseneda ebaseaduslikult Euroopa Liidu liikmesriiki. Rahvusvahelise kaitse taotlemine ei ole antud juhul eesmärgiks, vaid vahendiks. Isikute ütlused viitavad, et Eestit sooviti kasutada transiitriigina. Tuvastatud asjaolud kogumis on sellised, mis õigustavad isikute kinnipidamist ja kinnipidamiskeskusesse paigutamist (VRKS § 361 lg 2 p 5).
2.Haldusasjas toimus 20. juulil 2018 kohtuistung, kus menetlusosalised selgitasid kokkuvõtvalt järgmist.
2.1.M. F. selgitas, et ei ole PPA-le antud selgitustes öelnud, et lõppsihtkohaks oli Saksamaa. Eesmärgiks oli taotleda rahvusvahelist kaitset turvalises riigis. Isik on enda sõnade kohaselt teinud kõik õigesti ning andnud teada soovist tulla Eestisse. Tulin Eestisse seetõttu, et siin on vähe araablasi ja ta soovib siin elada. Rahvusvahelise kaitse taotlust ei esitanud Venemaal sellepärast, et Venemaal ei saa seda teha. Moskvas olles saime tuttavaks inimesega, kes lubas meid viia seaduslikult Eestisse. Ei ole kunagi soovinud riiki siseneda ebaseaduslikult. Kui oleks teadnud, et praegune olukord tekib, siis oleks jäänud Moskvasse ja üritanud seal tööd leida. Meid peteti sellega, et viidi autoga kohta, kus me ei saanud aru, kus oleme. See isik võttis ka minu passi ära.
3-18-1448, 3-18-1449, 3-18-1450
2.2.S. I. märkis, et vajab rahvusvahelist kaitset kuna Egiptuses on olukord võimatu. Oma olukorda püüdis eelnevalt parandada kiriku kaudu. Isik rõhutas, et on kristlane. Riiki sisenemise ja rahvusvahelise kaitse taotluse esitamise asjaolud on sarnased M. F. poolt selgitatuga. Väga paljud egiptlased on liikunud Euroopasse, sellepärast leidsingi, et mujal ei saa rahvusvahelist kaitset taotleda.
2.3.H. S. J. märkis, et Egiptuses on võimatu elada. Sain aru, et meid toodi Eestisse seaduslikult. Kui oleks teadnud, et siseneme riiki ebaseaduslikult, oleks kohe esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse.
2.4.PPA esindaja jäi kohtuistungil taotlustes märgitud asjaolude juurde ning leidis, et isikute kinnipidamine on VRKS § 361 lg 2 p-de 1, 2, 4 ja 5 alusel põhjendatud.
KOHTU SEISUKOHT
3.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 264 lg 1 kohaselt annab kohus seadusega sätestatud juhtudel haldustoimingu tegemiseks loa ja pikendab seda. Sama paragrahvi lõige 2 kohaselt esitab selleks volitatud haldusorgan (s.o PPA) kirjalikult taotluse loa saamiseks koos põhjendusega ning seaduses ettenähtud ja asja otsustamiseks vajalike tõendite ja seletustega.
4.Taotluses nimetatud isikud on Eestisse saabunud ebaseaduslikult, sest ületasid Eesti ja Venemaa vahelise kontrolljoone selleks õigust omamata, neil puudub välismaalaste seaduse § 43 lg-s 1 sätestatud seaduslik alus Eestis viibimiseks ning nad on esitanud rahvusvahelise kaitse taotlused. Reeglina paigutatakse rahvusvahelise kaitse taotlejad VRKS § 34 lg 1 alusel elama neile mõeldud majutuskeskusesse. Juhul, kui taotleja suhtes ei ole võimalik tõhusalt kohaldada VRKS § 29 lg-s 1 sätestatud järelevalvemeetmeid ning esineb VRKS § 361 lg-s 2 sätestatud alus, võib rahvusvahelise kaitse taotleja vältimatu vajaduse korral kinni pidada ja paigutada ta halduskohtu loal kuni kaheks kuuks kinnipidamiskeskusesse (VRKS § 361 lg 1 ja § 362 lg 2).
5.VRKS § 361 lg-st 1 tulenevalt peab kinnipidamine olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab arvestama igal üksikjuhtumil välismaalasega seotud olulisi asjaolusid. Praegused taotlused on esitatud tuginedes VRKS § 361 lg 2 p-dele 1, 2, 4 ja 5. VRKS § 361 lg 2 p-de 1, 2, 4 ja 5 kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat vältimatu vajaduse korral kinni pidada isiku tuvastamiseks või isikusamasuse kontrollimiseks (p 1), isiku kodakondsuse kontrollimiseks või väljaselgitamiseks (p 2), rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks, eelkõige juhul, kui on olemas põgenemisoht (p 4) ning kui on põhjendatud alus arvata, et isik on esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse lahkumiskohustuse edasilükkamiseks või väljasaatmise vältimiseks (p 5).
6.VRKS § 362 lg 2 sätestab, et kui rahvusvahelise kaitse taotlejat on vaja sama seaduse § 361 lg-s 2 sätestatud alusel ja lg-s 1 nimetatud põhimõtteid arvestades kinni pidada kauem kui 48 tundi, taotleb PPA halduskohtult loa tema kinnipidamiseks ja paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse kuni kaheks kuuks.
7.Arvestades PPA taotlustes kirjeldatud asjaolusid, leiab kohus, et taotlustes nimetatud isikute kinnipidamine on vajalik ja põhjendatud.
8.Isikute isikusamasus ja kodakondsus on tuvastatud nende endi ütluste ja muude tõendite alusel, kuid ilma välisriigi reisidokumendi või muu isikut tõendava dokumendita. Eelnevast tulenevalt ei saa PPA ja kohus olla veendunud, et isikud on need, kelleks nad ennast nimetavad. Kõikidel isikutel puuduvad reisidokumendid ning need anti vabatahtlikult isikute liikumist abistanud isikute kätte. PPA menetluses on M. F. ja S. I. oma nimekuju muutnud, S. I. on lisaks muutnud ka sünniaega. Kohtu hinnangul tekitavad ka isikute riiki sisenemise ning reisimise asjaolud
3-18-1448, 3-18-1449, 3-18-1450 põhjendatud kahtluse, et isikud on tahtlikult või vähemalt raskest hooletusest tingituna reisidokumentidest loobunud, mis võib omakorda olla kantud soovist raskendada enda tuvastamist. Pole tavapärane, et isikud loobuvad vabatahtlikult oma reisidokumentidest, mis on isiku tuvastamiseks, riiki seaduslikult sisenemiseks ning seal toimingute tegemiseks hädavajalikud. On väheusutav, et puudutatud isikud ei saanud dokumentide säilitamise vajadusest aru. Puudutatud isikute poolt kohtuistungil antud ütlused ei veena samuti kohut, et reisidokumentide puudumine oli põhjustatud objektiivsest asjaolust. Kohtu hinnangul on väheveenvad ka väited selle kohta, et isikud sisenesid riiki enda arvates seaduslikult. Kohus arvestab ka asjaoluga, et PPA ja kohus tegutsevad isikute kinnipidamiseks esmakordse loa andmisel piiratud informatsiooni tingimustes. Piiratud informatsiooni tõttu piisab esmakordse loa andmiseks sellest, et kinnipidamiskeskusse paigutamine on vajalik ega ole ilmselgelt mittemõõdukas (vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi 29. jaanuari 2015. a määruseid asjas nr 3-31-52-14, p 14; 3-3-1-48-14, p 16). Kohtu hinnangul on käesoleval hetkel VRKS § 361 lg 2 p-dele 1 ja 2 tuginemine põhjendatud. Kohus peab ka oluliseks rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamist, milleks on isikute kinnipidamine vajalik, et tagada nende kättesaadavus menetluse ajal (VRKS § 361 lg 2 p 4). Eelnimetatud alustele saab siiski tugineda eelkõige siis, kui esineb põhjendatud kahtlus, et taotlejate puhul esineb põgenemisoht.
9.Kohtu hinnangul esineb põgenemise oht, kuivõrd isikud on ületanud Eesti välispiiri ebaseaduslikult. VKRS § 361 lg 21 kohaselt käsitatakse VKRS § 361 lg 2 p-des 4 ja 7 nimetatud põgenemisohuna seda, kui esineb VSS §-s 68 nimetatud asjaolu või isik on loata lahkunud teisest Euroopa Liidu liikmesriigist. VSS § 68 p-de 3 ja 8 kohaselt esineb välismaalase põgenemise oht, kui on põhjendatud kahtlus välismaalase isikusamasuses või tema kodakondsuses või kui välismaalane on kinni peetud Eesti välispiiri ebaseadusliku ületamise tõttu ning ta ei ole saanud luba või õigust Eestis viibida. Põgenemisohtu kinnitab isikute eelnev käitumine ning Eestiga majanduslike ja sotsiaalsete sidemete puudumine. Riiki sisenemise asjaolud ei kinnita, et isikute esmaseks huviks oli rahvusvahelise kaitse taotluse esitamine ning ametivõimudega suhtlemine. S. I. ja H. S. J. on PPA menetluses kinnitanud, et Venemaale jõudes soovisid nad asuda seal tööle, kuid hiljem soovitati neil asuda Euroopas tööle. Samuti nähtub taotluse lisaks olnud dokumentidest, et nad võisid kasutada Eesti Vabariiki transiitriigina. M. F. selgitas samuti kohtus, et kui ta oleks teadnud ette, mis menetlustoiminguid Eestis tegema hakatakse, siis ta oleks jäänud Moskvasse ja üritanud leida seal tööd. Ka see kinnitus ei suurenda usaldust, et isik on rahvusvahelise kaitse menetluse ajal ametivõimudele kättesaadav ega ürita riigist lahkuda. Kohus arvestab ka asjaoluga, et kõik isikud viibisid enne Eestisse sisenemist ligikaudu kuu aega Venemaal seoses jalgpalli maailmameistrivõistlustega. Neile kõigile oli väljastatud FAN-ID, mis andis õiguse Venemaal seoses eelnimetatud sündmusega viibida. Venemaal viibides ei pidanud isikud vajalikuks rahvusvahelise kaitse avaldust esitada, kuigi neil oli selleks piisavad võimalused. Nimetatud asjaolu kinnitab samuti, et rahvusvahelise kaitse taotluse esitamine ei olnud isikutel prioriteediks. Tõsiseltvõetavad pole isikute ütlused, et rahvusvahelist kaitset pole Venemaal võimalik taotleda. Väheoluline ei ole ka asjaolu, et isikud ei üritanud võtta ise Eesti ametivõimudega ühendust. Eeltoodud asjaolud koosmõjus on piisavad põhjendatud kahtluse tekkimiseks, et isikud võivad Eestist põgeneda ja jätkata liikumist teistes Euroopa Liidu liikmesriikides ning takistada rahvusvahelise kaitse menetluse kiiret läbiviimist. Koosmõjus reisidokumentide puudumisega ja ebaselgusega isikute isikusamasuses ning ebaseaduslikult riiki sisenemise asjaoludega on põgenemisoht kokkuvõttes piisavalt reaalne kõigi 3 isiku puhul.
10.Kohus peab samuti tõenäoliseks, et rahvusvahelise kaitse taotlused on esitatud esmajoones lahkumiskohustuse edasilükkamiseks või väljasaatmise vältimiseks, kuna isikud ei ole üritanud leida seaduslikke viise reisimiseks ega esitanud teistes riikides viibimise ajal rahvusvahelise kaitse taotlust. VRKS § 14 lg 1 kohaselt tuleb rahvusvahelise kaitse taotlus esitada viivitamatult pärast Eestisse saabumist. Kõik kolm isikut palusid rahvusvahelist kaitset tunde peale enda kinni
3-18-1448, 3-18-1449, 3-18-1450 pidamist ja peale seda, kui PPA ametnikud olid neile selgitanud, et nad vabalt edasi liikuda ei saa ning nad võidakse saata tagasi päritoluriiki või Venemaale. Riiki sisenemise asjaolusid ning isikute senist käitumist arvestades ei saa pidada taotluse esitamist 5 tundi pärast ametivõimude poolt kinni pidamist viivitamatu tegutsemisena. Kahtlust süvendab asjaolu, et isikud ei pöördunud ise ametivõimude poole, sisenesid riiki ebaseaduslikult ning loobusid oma dokumentidest. Dokumentidest loobumine viitab selgelt eesmärgile raskendada oma isiku tuvastamist, mis ei ole rahvusvahelise kaitset sooviva isiku puhul tavapärane, sest raskendab oluliselt menetlustoimingute tegemist. Isikute senised ütlused on olnud üldsõnalised ning kirjeldavad üksnes üldist olukorda Egiptuse Araabia Vabariigis. Nimetatud asjaolud kogumis kinnitavad kahtlust, et rahvusvahelise kaitse taotlus võidi esitada esmajoones väljasaatmise vältimise eesmärgil.
11.Riigikohus on asjas nr 3-3-1-52-14 leidnud, et kinnipidamine on lubatav, kui on põhjendatud kahtlus, et VRKS § 29 lg-s 1 sätestatud järelevalvemeetmed ei ole VRKS § 361 lg-s 2 sätestatud eesmärkide saavutamiseks tõhusad, s.t nende eesmärkide saavutamise ainsaks tõhusaks vahendiks on isiku kinnipidamine. VRKS § 361 lg 2 p-des 1, 2, 4 ja 5 sätestatud toimingute tegemise vajadus Riigikohtu hinnangul iseenesest isiku kinnipidamiskeskuses kinnipidamist ei õigusta.
12.Kohtu hinnangul ei ole võimalik tõhusalt kohaldada leebemaid järelevalvemeetmeid, arvestades PPA 19. juuli 2018. a taotluste asjaolusid kogumis. Isikud ületasid Eesti riigipiiri ebaseaduslikult, nad on rahvusvahelise kaitse soovi avaldanud alles tunde pärast enda kinnipidamist ning võib pidada tõenäoliseks, et nad püüavad väljasaatmisest hoidumise eesmärgil põgeneda. Kohtu hinnangul on põhjendatud tõeste asjaolude väljaselgitamine, et menetleda isikute rahvusvahelise kaitse taotlusi. Selleks tuleb tagada menetluse ajaks isikute küsitlemise võimalus ning isikute kättesaadavus. Seega on isikute paigutamine kinnipidamiskeskusesse kuni kaheks kuuks proportsionaalne. Kuigi kinnipidamiskeskusesse paigutamine riivab isikute õigusi, ei saa valitud abinõud pidada ülemääraseks. Põgenemisohu tuvastamisel ei suuda isiku paigutamine majutamiskeskusse ning tema suhtes VRKS § 29 lg‐s 1 sätestatud järelevalvemeetmete kasutamine põgenemist eelduslikult tõhusalt ära hoida.
13.Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus PPA taotlused ja annab loa paigutada taotluses märgitud isikud kinnipidamiskeskusesse alates 20. juulist 2018 kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui kaheks kuuks. VRKS § 361 lg-s 2 sätestatud kinnipidamise aluste äralangemisel tuleb rahvusvahelise kaitse taotleja viivitamatult kinnipidamiskeskusest vabastada (VRKS § 364 lg 1). (allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.