Politsei- ja Piirivalveameti taotlused varjupaigataotlejate A. H. H. M.i ja A. K. A. A.i kinnipidamiseks ja paigutamiseks Politsei- ja Piirivalveameti kinnipidamiskeskusesse
Istungil osalenud isikud
Taotleja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja Janika Valge Isikud, kelle õigusi taotlus puudutab: A. H. H. M. (haldusasi nr 3-18-1405) A. K. A. A. (haldusasi nr 3-18-1407) Tõlk – Kadri Jõgi
Asja läbivaatamine
Lihtmenetluses kohtuistungil, 16. juulil 2018
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Politsei- ja Piirivalveameti taotlused.
2.Anda Politseija Piirivalveametile luba varjupaigataotlejate A. H. H. M.i ja A. K. A. A.i kinnipidamiseks ja paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse alates 16. juulist 2018 kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui kaheks kuuks.
3.Jätta A. H. H. M.i ja A. K. A. A.i taotlused riigi õigusabi saamiseks rahuldamata.
Edasikaebamise kord
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest.
1.Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) esitas 15. juulil 2018 Tartu Halduskohtule taotlused varjupaigataotlejate A. H. H. M.i ja A. K. A. A.i kinnipidamiseks ja paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 361 lg 2 p-de 3, 4 ja 5 alusel.
1.1.PPA ametnikud pidasid 14. juulil 2018 kell 10.15 kinni Võru maakonnas, Võru vallas, Viitka külas kolm meesterahvast. Isikud nimetasid ennast Egiptuse Araabia Vabariigi kodanikeks. Isikud toimetati asjaolude selgitamiseks Lõuna prefektuuri ametiruumidesse. Kiirabi kontrollis isikute tervislikku seisundit ja leidis, et kõigi kolme isiku tervislik seisund on rahuldav ja isikud hospitaliseerimist ei vaja. Isikud esitasid kõik Egiptuse kodaniku passid, milles olid olemas Vene Föderatsiooni kehtivad viisad. Üheks isikuks osutus A. H. H. M. ning teiseks A. K. A. A..
1.2.Välismaalaste seaduse (VMS) § 43 lg 1 kohaselt peab välismaalasel Eestisse saabumiseks ja Eestis viibimiseks olema seaduslik alus. A. H. H. M. ja A. K. A. A. on välismaalased ja neil puudub VMS § 43 mõistes seaduslik alus Eestis viibimiseks ning samuti on isikud saabunud Eesti Vabariiki ebaseaduslikult. Väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 15 lg 1, § 15 lg 2 p 1, 3, § 15 lg 3 ja § 19 lg 1 alusel peeti isikud 14. juulil 2018 kell 10.15 kuni 48-tunniks kinni.
1.3.Isikud avaldasid 14. juulil 2018 kell 14.44 PPA-le suuliselt soovi varjupaiga saamiseks. Vastavalt sellele vormistati kinnipidamised VSS alusel ümber kinnipidamiseks VRKS § 15 lg 1 p 1-6, lg 6, VRKS § 361 lg 2 p-de 1-7 alusel, millega peeti isikud kuni 48-tunniks kinni. Isikute varjupaiga taotlused registreeriti nr 7001810130 ja 7001810129 all ning võeti menetlusse, kuid otsust nende suhtes ei ole veel tehtud.
1.4.VRKS § 361 lg 2 p 3 kohaselt võib varjupaigataotlejat vältimatu vajaduse korral kinni pidada isiku riiki saabumise ja riigis viibimise õiguslike aluste kontrollimiseks. Isikud on välismaalased ja neil puudub seaduslik alus Eestis viibimiseks ning samuti on isikud saabunud Eesti Vabariiki ebaseaduslikult. Isikud selgitasid, et neid toodi Venemaal kuni mingi kohani ja siis autojuht selgitas, et nüüd nad peavad minema siit edasi. A. H. H. M.i sõnul maksis ta Venemaal ühele isikule 700 USD, et teda viidaks Itaaliasse. Edasitoimetaja lubas isiku viia Venemaalt ühte lennujaama ja sealt saab isik seaduslikult edasi liikuda Itaaliasse. A. K. A. A. selgitas, et on maksnud Venemaal ühele isikule 700 USD sellise piiriületuse eest. Edasitoimetaja selgitas, et nad viibivad seaduslikult Eestis. Samas lubas edasitoimetaja isiku ja ta kaaslased saata lennuki või rongiga Itaaliasse. Isikud saabusid Egiptusest Venemaale 4. juulil 2018 „Domodedovo“ lennujaama kaudu. A. H. H. M.i omab Vene Föderatsiooni viisat 236885908; kehtivusega 18. juuni 2018 – 5. juuni 2019; mitmekordne; 90 päeva. A. K. A. A. omab Vene Föderatsiooni viisat 236885732; kehtivusega 17. mai 2018 – 4. mai 2019; mitmekordne; 90 päeva.
1.5.VRKS § 361 lg 2 p 4 kohaselt võib varjupaigataotlejat vältimatu vajaduse korral kinni pidada varjupaigataotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks, eelkõige juhul, kui on olemas põgenemise oht. Isikud saabusid Eestisse ebaseaduslikult, ületades Venemaa Föderatsiooni ja Eesti Vabariigi vahelist ajutist kontrolljoont selleks mitteettenähtud kohas. Kuigi isikutel on olemas kehtiv reisidokument ja seal on olemas kehtiv Venemaa viisa, siis Venemaa ei ole nõus isikuid tagasi võtma. Arvestades käesoleva juhtumi asjaolusid, ei ole PPA-l võimalik varjupaigataotlusi nõuetekohaselt menetleda ilma, et isikuid kinni peetaks, sest VRKS § 18 lg 2 kohaselt vajab kontrollimist eelkõige VRKS § 4 lg-des 1 ja 3, §-s 20, § 201 § 21 lg-s 1 ja § 22 lg-des 1 ja 3 sätestatud asjaolude esinemine. Tarvilik on sooritada lisaks muid vajalikke menetlustoiminguid. Antud juhul käsitletakse põgenemiseohuna ka seda, et esinevad VSS §-s 68 nimetatud asjaolud. Isikute suhtes rakendub VSS § 68 p 8 - välismaalane on kinnipeetud Eesti välispiiri ebaseadusliku ületamise tõttu kuna saabus Eestisse ebaseaduslikult ületades Venemaa Föderatsiooni ja Eesti Vabariigi vahelist ajutist kontrolljoont koos teise isikuga selleks mitteettenähtud kohas.
1.6.VRKS § 361 lg 2 p 5 kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat vältimatu vajaduse korral kinni pidada, kui on põhjendatud alus arvata, et isik on esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse lahkumiskohustuse edasilükkamiseks või väljasaatmise vältimiseks. PPA-l on põhjendatud alus arvata, et isikud on esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse lahkumiskohustuse edasilükkamiseks või väljasaatmise vältimiseks. Kui A. H. H. M.ile hakati tõlkima kinnipidamise protokolli ja selgitati selle sisu, siis esitas ta rahvusvahelise kaitse taotluse. A. K. A. A. tabati 14. juulil 2018 kell 10.15, kuid alles kell 14.44 avaldas isik PPA-le suuliselt soovi varjupaiga saamiseks. Kui isikutel oleks tõsimeelne soov taotleda Eestis rahvusvahelist kaitset, oleksid nad võinud saabuda seaduslikult rahvusvahelisse piiripunkti ning teha seda seal. Selliselt toimides oleksid nad käitunud korrektselt ja seadusekuulekalt. PPA-l puuduvad andmed, et isikud oleksid üritanud leida
seaduslikku viisi reisimiseks või pöördunud mõne Schengeni riigi saatkonna poole, et endale viisat või elamisluba taotleda ja siis seaduslikult piire ületada. Isikud on tunnistanud seletuskirjas, et nad ei soovinud Eestis rahvusvahelist kaitset taotleda, vaid soov oli äriga tegeleda Itaalias. Seega viitab isikute käitumine, et tahtlus oli suunatud ebaseaduslikule Eestisse sisenemisele, et edasi suunduda Itaaliasse. Eestis rahvusvahelise kaitse taotlemine ei oleks sellisel juhul eesmärk, vaid vahend, et jõuda Euroopasse.
1.7.VRKS §-s 29 sätestatud järelevalvemeetmed (kindlaksmääratud kohas elamine, registreerimisele ilmumine, elukohast eemal viibimisest teatamine, dokumentide hoiule andmine) ei pruugi olla piisavalt tõhusad. Isikud saabusid Eestisse ebaseaduslikult, ületades Eesti ja Venemaa Föderatsiooni vahelist ajutist kontrolljoont selleks mitteettenähtud kohas grupis. Isikutel puuduvad majanduslikud- ja sotsiaalsed sidemed Eestiga ning elukoht. Isikute eelnev käitumine viitab põgenemise ohule. Asjaolud kogumis viitavad, et on reaalne oht, et vabanemise korral isikud lahkuvad Eestist ega ole enam PPA-le kättesaadavad menetlustoiminguteks. Isikud on seletuskirjas maininud, et nende sihtriigiks on Itaalia ja nad lahkuksid Eestist ka peale siin varjupaiga saamist.
2.Käesolevas haldusasjas toimus 16. juulil 2018 kohtuistung. A. H. H. M. selgitas istungil, et soovib jääda Eestisse ning ta ei saa kodumaale tagasi minna sealsete raskuste tõttu. Temale teadaolevalt saabus ta Eestisse seaduslikult. Kui ta oleks teadnud, et saabus Eestisse ebaseaduslikult, ei oleks ta Eestisse tulnud. A. K. A. A.i sõnul teadis ta, et tuldud tee ei olnud ebaseaduslik. A. K. A. A. soovib jääda Eestisse, kuna Egiptuses on elu raske ja tema elu oleks seal ohus, sest kodumaal pole tööd ning seal on revolutsioonilised liikumised ja sõjaolukord. Mõlemad isikud kinnitasid, et Eestiga sidemed neil puuduvad ning mujal nad varjupaika taotlenud ei ole. Muuhulgas taotlesid mõlemad isikud kohtuistungil advokaati.
KOHTU SEISUKOHT
3.Isikud esitasid 16. juulil 2018 toiminud kohtuistungil taotlused advokaadi määramiseks ehk taotlused riigi õigusabi saamiseks. Kohtule esitatud pöördumistest nähtuvalt mõistab kohus, et isikud soovivad õigusabi nende esindamiseks halduskohtumenetluses haldusasjades nr 3-18-1405 ja 3-18-1407.
4.Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. RÕS § 7 lg 1 p 1 aga sätestab, et riigi õigusabi ei anta, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Kui esinevad RÕS § 7 lg-s 1 sätestatud alused riigi õigusabi andmisest keeldumiseks, siis sellisel juhul isiku majanduslik seisund asja otsustamist ei mõjuta.
5.Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul esineb RÕS § 7 lg 1 p-s 1 nimetatud alus riigi õigusabi andmisest keeldumiseks. Kohtu hinnangul on A. H. H. M.i ja A. K. A. A.i puhul tegemist isikutega, kellel on võimalik teha oma taotlused kohtule vajalikul määral arusaadavaks ning anda iseseisvalt seletusi. Lisaks selgitab kohus taotluse menetlemiseks vajalikud asjaolud, seadusesätted ning võimaliku kohtupraktika välja enda initsiatiivil. Seega on isikud võimelised taotluste lahendamiseks korraldatud kohtuistungil osalema iseseisvalt ilma riigi õigusabi määramiseta. Arvestades eeltoodut ning ajalist faktorit, millest tulenevalt ei oleks koheselt võimalik ka leida advokaati, kes A. H. H. M.i ja A. K. A. A.i esindaks, jätab kohus RÕS § 7 lg 1 p-st 1 tulenevalt A. H. H. M.i ja A. K. A. A.i riigi õigusabi taotlused rahuldamata. Olukorras, kus isikud soovivad advokaati käesolevas haldusasjas tehtava määruse edasikaebamisel, on neil võimalik seda taotleda koos määruskaebusega.
6.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 264 lg 1 kohaselt annab kohus seadusega sätestatud juhtudel haldustoimingu tegemiseks loa ja pikendab seda. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt taotluse loa saamiseks esitab selleks volitatud haldusorgan (s.o PPA) kirjalikult koos põhjendusega ning seaduses ettenähtud ja asja otsustamiseks vajalike tõendite ja seletustega.
7.Vaidlust ei ole asjaolus, et taotluses nimetatud isikud on Eestisse saabunud ebaseaduslikult, neil puudub VMS § 43 lg-s 1 sätestatud seaduslik alus Eestis viibimiseks ning nad on esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse. Reeglina paigutatakse rahvusvahelise kaitse taotlejad VRKS § 34 lg 1 alusel elama neile mõeldud majutuskeskusesse. Juhul, kui taotleja suhtes ei ole võimalik tõhusalt kohaldada VRKS § 29 lg-s 1 sätestatud järelevalvemeetmeid ning esineb VRKS § 361 lg-s 2 sätestatud alus, võib rahvusvahelise kaitse taotleja vältimatu vajaduse korral kinni pidada ja paigutada ta halduskohtu loal kuni kaheks kuuks kinnipidamiskeskusesse (VRKS § 361 lg 1 ja § 362 lg 2).
8.VRKS § 361 lg-st 1 tulenevalt peab kinnipidamine olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab arvestama igal üksikjuhtumil välismaalasega seotud olulisi asjaolusid. Praegused taotlused on esitatud tuginedes VRKS § 361 lg 2 p-dele 3, 4 ja 5. VRKS § 361 lg 2 p-de 3, 4, 5 kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat vältimatu vajaduse korral kinni pidada isiku riiki saabumise ja riigis viibimise õiguslike aluste kontrollimiseks (p 3), rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks, eelkõige juhul, kui on olemas põgenemisoht (p 4) ning kui on põhjendatud alus arvata, et isik on esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse lahkumiskohustuse edasilükkamiseks või väljasaatmise vältimiseks (p 5).
9.VRKS § 362 lg 2 sätestab, et kui rahvusvahelise kaitse taotlejat on vaja sama seaduse § 361 lg-s 2 sätestatud alusel ja lg-s 1 nimetatud põhimõtteid arvestades kinni pidada kauem kui 48 tundi, taotleb PPA halduskohtult loa tema kinnipidamiseks ja paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse kuni kaheks kuuks. Arvestades PPA taotlustes kirjeldatud asjaolusid, leiab kohus, et taotlustes nimetatud isikute kinnipidamine on vajalik ja põhjendatud.
10.Isikud saabusid Egiptusest Venemaale 4. juuli 2018 „Domodedovo“ lennujaama kaudu ning mõlematel isikutel on kehtivad Vene Föderatsiooni viisad. Mõlemad isikud selgitasid, et nad toodi Venemaal teatud kohani, misjärel pidid nad edasi liikuma. Arvestades isikute selgitusi riiki saabumise kohta ning et Venemaa ei ole nõustunud isikuid tagasi võtma, tuleb seega täiendavalt kontrollida isikute riiki saabumise ja riigis viibimise õiguslikke aluseid. Kohus peab oluliseks ka rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamist. Seejuures esineb kohtu hinnangul põgenemise oht, kuivõrd isikud on ületanud Eesti välispiiri ebaseaduslikult. VSS § 68 p 8 kohaselt esineb välismaalase põgenemise oht, kui välismaalane on kinni peetud Eesti välispiiri ebaseadusliku ületamise tõttu ning ta ei ole saanud luba või õigust Eestis viibida. Isikute põgenemise ohtu tuleb pidada võimalikuks ka põhjusel, et PPA-le antud seletustes on isikud avaldanud soovi mitte jääda Eestisse ning nende eesmärk oli jõuda Itaaliasse. Põgenemisohtu kinnitavad ka isikute eelnev käitumine ning Eestiga majanduslike ja sotsiaalsete sidemete puudumine.
11.Kohus peab tõenäoliseks, et rahvusvahelise kaitse taotlus on esitatud lahkumiskohustuse edasilükkamiseks või väljasaatmise vältimiseks, kuna isikud ei ole üritanud leida seaduslikku viisi reisimiseks ega saabunud seaduslikult rahvusvahelisse piiripunkti, ületanud seal seaduslikult riigipiiri ja taotlenud rahvusvahelist kaitset. Et isikud põhjendasid kodumaalt lahkumist asjaoluga, et seal on ohtlik, samas toomata välja ühtegi põhjust, miks Venemaa, kust nad Eestisse saabusid, ei ole nende jaoks turvaline riik, on kohus seisukohal, et rahvusvahelise kaitse saamine Eestis ei ole isikute tegelik eesmärk. Kohus leiab, et on põhjendatud kahtlus, et isikud küsisid varjupaika Eestis ainult põhjusel, et see on Venemaale lähedal ja siit on lihtne edasi pääseda mõnda teise
Euroopa Liidu riiki läbimata vahepealset dokumentide kontrolli. Isik, kelle elu on ohus, peaks paluma varjupaika aga esimese turvalises riigis.
12.Riigikohus on asjas nr 3-3-1-52-14 leidnud, et kinnipidamine on lubatav, kui on põhjendatud kahtlus, et VRKS § 29 lg-s 1 sätestatud järelevalvemeetmed ei ole VRKS § 361 lg-s 2 sätestatud eesmärkide saavutamiseks tõhusad, s.t nende eesmärkide saavutamise ainsaks tõhusaks vahendiks on isiku kinnipidamine. VRKS § 361 lg 2 p-des 1, 2, 4 ja 5 sätestatud toimingute tegemise vajadus Riigikohtu hinnangul iseenesest isiku kinnipidamiskeskuses kinnipidamist ei õigusta.
13.Kohtu hinnangul ei ole võimalik tõhusalt kohaldada leebemaid järelevalvemeetmeid, arvestades PPA 15. juuli 2018. a taotluste asjaolusid kogumis. Isikud ületasid Eesti riigipiiri ebaseaduslikult, nad on rahvusvahelise kaitse soovi avaldanud alles pärast seda, kui nad peeti kinni, ning võib pidada tõenäoliseks, et nad püüavad väljasaatmisest hoidumise eesmärgil põgeneda Itaaliasse. Kohtu hinnangul on põhjendatud tõeste asjaolude väljaselgitamine, et menetleda isikute rahvusvahelise kaitse taotlusi. Selleks tuleb tagada menetluse ajaks isikute küsitlemise võimalus ning isikute kättesaadavus. Seega on isikute paigutamine kinnipidamiskeskusesse kuni kaheks kuuks proportsionaalne. Kuigi kinnipidamiskeskusesse paigutamine riivab isikute õigusi, ei saa valitud abinõud pidada ülemääraseks.
14.Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus PPA taotlused ja annab loa paigutada taotluses märgitud isikud kinnipidamiskeskusesse kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui kaheks kuuks. VRKS § 361 lg-s 2 sätestatud kinnipidamise aluste äralangemisel tuleb rahvusvahelise kaitse taotleja viivitamatult kinnipidamiskeskusest vabastada (VRKS § 364 lg 1).
(allkirjastatud digitaalselt) Kadri Palm kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.