X.X.i kaebus Viru Vangla vastu mittevaralise kahju 15 000 euro hüvitamise nõudes (kaebajale ei antud 17.05.2017 ravimit)
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Kaebaja X.X. Vastustaja Viru Vangla, esindaja Eve Kangro
Resolutsioon
1.Jätta rahuldamata vastustaja taotlus jätta kaebus läbi vaatamata.
2.Jätta kaebus rahuldamata.
3.Poolte menetluskulud jäävad nende endi kanda.
4.Asendada otsuse tähemärgiga X.
Edasikaebamise kord
avaldamisel
kaebaja
nimi
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates, s.o hiljemalt 10.08.2018. Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
1.X.X. esitas 18.05.2017 Viru Vanglale kahju hüvitamise taotluse (tl 8-9, tõlge tl 26), mille kohaselt 17.05.2017 ei pannud meditsiinitöötaja kaebajale karpi antidepressanti kvetiapiin, mille kaebajale kirjutas välja perearst. Kaebaja ütles valvurile, et ta küsiks meditsiinitöötajalt tablette. Valvur tõi kaebajale tabletid. Kaebaja võttis tabletid sisse, kuid ei tajunud nende tavapärast toimet. Kaebaja kahtleb, kas tegemist oli kvetiapiiniga. Kuna tablett ei mõjunud, siis palus kaebaja valvuril korduvalt kutsuda meditsiinitöötaja või anda talle selline tablett, millega ta saab magama jääda. Valvur selgitas, et sellist tabletti ta anda ei saa. Valvur käis kaebaja juures kolm korda ja tõi talle nošpad, kuid see ei aita kaebajal rahuneda ja magada. Meditsiinitöötajat valvur ei kutsunud. Kaebaja ei saanud kogu öö magada ja tal hakkas pea valutama.
29.06.2017 tegi kaebaja taotlusele juurdekirjutuse, et kirjalikku vastust talle vaja ei ole, las vangla annab selle kohtule. 20.09.2017.a avalduses selgitas kaebaja, et kahju hüvitamise taotluse kaotas kontaktisik algselt ära ning juurdekirjutuse tegemise ajal oli kaebaja juba pöördunud kohtusse. Kaebaja ei loobunud kahju hüvitamise taotlusest ja leidis, et tal on kohustuslik kohtueelne menetlus läbitud.
2.Viru Vangla teatas kohtule (tl 7, 17), et kaebaja on esitanud vanglale otsuse punktis 1 nimetatud taotluse. Vangla vastustest tuleneb, et vangla ei ole kahju hüvitamise taotlust lahendanud (sh seda tagastanud või läbi vaatamata jätnud).
3.X.X. esitas 19.06.2017 Tartu Halduskohtule kaebuse (tl 1, tõlge tl 3) ning 20.09.2017 ja 07.06.2018 täiendavad avaldused (tl 23, 74, tõlge tl 25, 75). Kohus võttis kaebuse menetlusse 17.05.2017 kaebajale ravimi andmata jätmisega tekitatud mittevaralise kahju 15 000 euro hüvitamise nõudes. Kohus leidis, et kohustuslik kohtueelne menetlus on nõuetekohaselt läbitud. Kaebuse kohaselt tekitas vangla kaebajale kahju sellega, et 17.05.2017 ei andnud valvur kaebajale arsti poolt määratud antidepressante. Selle tõttu ei saanud kaebaja magada ning tal valutas pea ja hammas. Selle eest, et karbis oleksid tabletid, vastutab valvur. Kinnipeetavale on ette nähtud kaheksa tundi und ja see ei tohi olla rikutud valvuri süül. Määruskaebuses (tl 33) selgitas kaebaja, et ta esitas kaebuse vangla vastu, kuna valvuri kaudu käivad kõik ravimid.
4.Tartu Halduskohus tagastas algselt kaebuse. Kohus leidis, et tegemist on vaidlusega tervishoiuteenuse osutamise üle ja vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. Tartu Ringkonnakohus tühistas selle määruse, kuna kaebusest võib järeldada, et kaebaja vaidlustab ka valvuri tegevust vanglas tervishoiuteenuse tagamisel.
5.Vastustaja taotles 19.04.2018.a vastuses (tl 59-60) kaebuse läbi vaatamata jätmist või rahuldamata jätmist. Vastustaja arvates on kaebus valesti menetlusse võetud, kuna kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ette nähtud kohustuslikust korrast. Kaebaja esitas Viru Vanglale venekeelse kahju hüvitamise taotluse 18.05.2017. Taotluse lahendamise tähtaeg oli kaks kuud selle nõuetekohasest esitamisest arvates. Taotlus ei olnud nõuetekohane, kuna vajas riigikeelde tõlkimist. 29.06.2017 teavitas kaebaja kirjalikult, et ta ei soovi kirjalikku vastust. Sellega võttis kaebaja taotluse tagasi ja menetlus lõppes. Viru Vanglal ei olnud enam kohustust taotlusele vastata ega koostada ka mõnda muud otsustust. Kaebaja tervisekaart (tl 64-65) tõendab, et arsti 27.04.2017.a otsuse (ravilugu 481) alusel lõppes kaebajale kvetiapiini andmine 03.05.2017. Valvuril ei olnud võimalik väljastada kaebajale ravimit, mida talle enam arsti poolt määratud ei olnud. Tervisekaardi 17.05.2017.a kanne (ravilugu 486) tõendab, et kuna kaebaja ei saanud uinuda, anti talle 150 mg kvetiapiini. Seega väljastati kaebajale 17.05.2017 vaidlusalune ravim. Kui kaebaja vajas valuvaigistit, oli tal seda võimalik valvurilt küsida. Kaebaja on Viru Vanglas paiknenud väga pikka aega ja on teadlik, et valu korral väljastavad valvurid tavaelus käsimüügis olevat valuvaigistit. Ravivajaduse ja -viisi üle otsustab vanglas arst, mitte valvur ega kinnipeetav. Kinnipeetavale ettenähtud ravimid paigutab ravimipinalisse vastavalt arsti ettekirjutusele meditsiiniosakonna õde. Igal ravi saaval kinnipeetaval on individuaalne ravimipinal. Valvurid väljastavad pinalis olevad ravimid kinnipeetavale vastavalt ravimi manustamiskorrale. Üksuses töötav meditsiiniõde kontrollib igapäevaselt ravimipinali sisu ehk ravimite olemasolu. Arvestades eeltoodut on välistatud, et arsti poolt määratud ravim jääks kinnipeetaval saamata.
Kohtu seisukoht Kaebuse läbi vaatamata jätmise taotluse lahendamine
6.Kohus põhjendas 21.03.2018.a määruse punktides 8-10, miks kohus leiab, et kaebaja on nõuetekohaselt läbinud kohustusliku kohtueelse menetluse. Kohus jääb nende põhjenduste juurde ja ei korda neid. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 43 lg 1 p 2 sätestab tõepoolest, et haldusakti andmise menetlus lõpeb taotleja poolt taotluse tagasivõtmisega. Praegusel juhul oli aga kaebaja avalduse täpne sõnastus järgmine: „Kirjalikku vastust mul vaja ei ole, las vangla annab selle kohtule“ (tl 9 pöördel, tõlge tl 26). Kaebaja oli selle avalduse esitamise ajal kohtule kaebuse esitanud ning kohus ei olnud mingeid kaebajale teada olevaid menetlustoiminguid teinud. Kaebaja avaldusest ei saa kuidagi välja lugeda kaebaja soovi võtta taotlus tagasi HMS § 43 lg 1 p 2 tähenduses ehk seda, et kaebaja kahju hüvitamist endale enam ei soovi. Kuna kaebaja ei võtnud taotlust tagasi ning kaebuse menetlusse võtmise aja seisuga oli taotluse lahendamise tähtaeg möödunud, siis puudub alus jätta kaebus läbi vaatamata põhjusel, et kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. Kohus jätab vastustaja sellekohase taotluse rahuldamata. Kaebuse lahendamine
7.Riigikohus on selgitanud, et halduskohtu pädevuses on lahendada vaidlusi, mis seonduvad vangla avalik-õigusliku tegevuse või tegevusetusega vanglas tervishoiuteenuse tagamisel. Kui kinnipeetaval on etteheiteid talle osutatud tervishoiuteenuse kvaliteedi kohta, siis on vaidluse lahendamine maakohtu pädevuses (Riigikohtu lahend 3-3-1-50-14 p 10-12). Seega saab kohus praeguse kohtuasja raames hinnata Viru Vangla tegevust kaebajale tervishoiuteenuse tagamisel vaidlusaluse juhtumi ajal. Kohus ei saa hinnata meditsiiniosakonna tegevust kaebajale tervishoiuteenuse osutamisel, sh ravimite määramisel või kaebaja abi- või ravivajaduse hindamisel.
8.Vangistusseaduse (VangS) § 52 lg 1 ja 2 ning § 53 lg 1 kohaselt osutab tervishoiuteenuseid vanglas tervishoiutöötaja, arst on kohustatud pidevalt jälgima kinnipeetavate terviseseisundit, ravima neid vanglas olevate võimaluste piires ja vajaduse korral suunama ravile asjakohase eriarstiabi osutaja juurde ning kinnipeetavale tagatakse ööpäevaringse vältimatu abi kättesaadavus. VangS § 105 lg 21 p 9 alusel sätestatakse kodukorras muuhulgas kinnipeetava meditsiiniline teenindamine.
9.Viru Vangla kodukorra punkt 11.1.1 näeb ette, et kinnipeetav pöördub suuliselt oma probleemiga üksuse juhi määratud ametniku poole. Ametnik selgitab välja probleemi olemuse ja vajaduse korral edastab probleemi elektrooniliselt muule struktuuriüksusele, sh meditsiiniosakonnale. Kodukorra punktide 20.3 ja 20.4 kohaselt teavitab kinnipeetav oma osakonna kontaktisikut vajadusest minna meditsiiniosakonna teenistuja konsultatsioonile või saada arstiabi, vältimatu abi vajadusest teavitatakse kohe valvemeedikut. Viru Vangla kodukorra punkti 20.1 kohaselt korraldab kinnipeetavate meditsiinilise teenindamise meditsiiniosakond ning meditsiiniosakonna teenistujad töötavad kinnitatud
graafiku alusel ööpäeva ringi. Punkt 20.7 näeb ette, et ravimeid annavad kinnipeetavaile vangla ettenähtud aegadel osakonna valvurid. Vastustaja selgitas, et kinnipeetavale ette nähtud ravimid paigutab ravimipinalisse meditsiiniõde vastavalt arsti ettekirjutusele. Eeltoodu tähendab, et valvuri ülesanne vaidlusaluses juhtumis oli anda kaebajale ravimipinalis olevad ravimid ning teavitada meditsiiniosakonda sellest, et kaebaja vajab arstiabi.
10.Kohtu hinnangul on tõendatud, et kaebajale ei olnud 17.05.2017 arsti poolt määratud ravimit kvetiapiin. Seda tõendab 27.04.2017 ravilugu 481, arst Reet Aadamsoo: kuna ravimit Kvetiapin võtab ebaregulaarselt, oma suva kohaselt, lõpeb ravimi viimine ära 03.05.2017. Edasi psühhotr. ravimite võtmine psühhiaatri korralduste kohaselt (tl 64). Seega ei saanud valvur anda kaebajale vaidlusalust ravimit, kuna seda ei olnud ja ei pidanudki olema kaebaja ravimipinalis.
11.Tõendatud on ka see, et kaebajal oli vaidlusaluse juhtumi ajal võimalik teavitada valvurit sellest, et ta vajab meditsiinilist abi, ning valvur edastas selle teabe meditsiiniosakonnale. Seda tõendab meditsiiniõde Kersti Kevato selgitus (tl 61). Meditsiiniõde selgitas, et 17.05.2017 oli kaebajal ravikuur kvetiapiiniga lõppenud, kaebaja ei olnud sel päeval ravimit saanud ja seetõttu ei saanud uinuda. Meditsiiniõde andis kaebajale 150 mg kvetiapiini, kuna psühhiaater L. Ermose loal võib õde manustada varem psühhiaatri poolt ordineeritud ravimit samas doosis. Kell 22:30 helistas valvur, et kaebaja on paanikas ja ei saa uinuda, kuna tabletid ei mõjuvat. Õde selgitas, et ta ei saa ise määrata midagi peale palderjani. Kaebajal oli ravimpinalis 6 tabletti palderjani, mille ta manustas. Kaebaja oli tahtnud kohe ka järgmise õhtu 6 tabletti, kuid valvur sellest keeldus. Kell 23:24 helistas valvur ning informeeris õde, et kaebaja kirjutab nii valvuri kui õe peale kaebuse, kuna nad ei ole suutnud teda magama panna. Eeltooduga samasisuline on kaebaja tervisekaardi kanne 17.05.2017, ravilugu 486 (tl 64). Seega edastas valvur meditsiiniõele kaebaja pöördumise, edastas kaebajale meditsiiniõe antud ravimid ning suhtles meditsiiniõega ka hiljem, kui kaebaja väitis, et talle antud ravim ei mõju. Edasine kaebaja abivajaduse hindamine ning sobiva ja vajaliku sekkumise määramine oli meditsiinitöötaja pädevuses. Kuna valvur edastas kaebaja mure meditsiiniosakonnale, siis ei ole õige kaebaja väide, et valvur meditsiinitöötajat ei kutsunud. Puuduvad igasugused tõendid selle kohta, et kaebajale antud ravim ei olnud sama ravim, mille valvurile andis meditsiinitöötaja.
12.Vastustaja seletuse kohaselt on valvuril võimalik anda kinnipeetavale käsimüügis olevaid ravimeid. Nii kaebaja kui vastustaja avaldused näitavad, et valvur püüdis kaebajale sel viisil abi osutada. Kaebaja enda sõnul pakkus valvur talle korduvalt ravimit no-spa. Seetõttu puudub kohtul alus kahelda, et vajadusel oleks kaebaja saanud küsida valvurilt ka valuvaigistit. Kaebaja ei tuginegi tegelikult sellele, et tal olid valud. Kaebaja oli põhiliselt häiritud sellest, et ta ei saanud magada ja valvur ei andnud talle ravimit, mille abil ta oleks saanud magama jääda. Valvurile ei saa ette heita seda, et valvuri käsutuses olevatel ehk käsimüügis olevatel ravimitel ei olnud kaebaja soovitud mõju.
13.Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 sätestab, et isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, võib nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada sama seaduse § 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega.
Kuna vastustaja oli vaidlusaluse juhtumi toimumise ajal korraldanud tervishoiuteenuste osutamise nii, et meditsiiniline abi oli kaebajale kättesaadav, siis puudub praeguses asjas avaliku võimu kandja õigusvastane tegevus või tegevusetus avalik-õiguslikus suhtes. Kui puudub vähemalt üks kahju hüvitamise eelduseks olev tingimus, siis ei ole kahju hüvitamise nõuet võimalik rahuldada ning muude tingimuste täidetust ei ole enam vaja uurida. Kohus jätab kaebuse rahuldamata.
14.Kui kaebajal on etteheiteid vangla poolt talle osutatud tervishoiuteenusele, sh kui kaebaja leiab, et meditsiiniõde oleks pidanud pärast kvetiapiini sissevõtmist kaebaja juurde tulema või et talle anti sobimatu ravim, siis tuleb tal esitada hagi maakohtule. Seda selgitas kohus ka 05.10.2017.a määruses
Menetluskulud, otsuse avaldamine
15.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Selle sätte alusel on menetluskulude kandmine kaebaja kohustus. Vastustaja ei ole esitanud menetluskulude nimekirja või kuludokumente ning kohus jätab HKMS § 109 lg 1 alusel menetluskulud välja mõistmata. See tähendab, et poolte menetluskulud jäävad nende endi kanda. Kohus vabastas kaebaja 21.03.2018.a määrusega 450 euro suuruse riigilõivu tasumisest. Sellega tegi kohus lõpliku otsustuse, et kaebajal riigilõivu tasuda ei tule, ning puudub vajadus riigilõivu tasumise täiendavaks reguleerimiseks otsuses.
16.HKMS § 175 lg 3 alusel asendatakse otsuse avaldamisel kaebaja nimi tähemärgiga X.
/allkirjastatud digitaalselt/ Karin Jõks Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.