Kaebaja – OÜ DODILEXI, volitatud esindaja Jana Kaup Vastustaja – MTÜ EESTI RAHVUSVAHELISTE AUTOVEDAJATE ASSOTSIATSIOON, seaduslik esindaja Toivo Kuldkepp
Menetlustoiming
Kaebuse tagastamine
MTÜ
EESTI
AUTOVEDAJATE
käskkirja nr 34
RESOLUTSIOON
Tagastada OÜ DODILEXI kaebus.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale saab esitada määruskaebuse otse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 204 lg 1).
ASJAOLUD
1.MTÜ EESTI RAHVUSVAHELISTE AUTOVEDAJATE ASSOTSIATSIOON (vastustaja) väljastas 20.08.2013 OÜ-le DODILEXI (kaebaja) ühenduse tegevusloa kehtivusega kuni 20.08.2023.
2.Vastustaja kohustas 12.05.2016 ettekirjutusega nr 384 kaebajat kõrvaldama tema tegevuses tuvastatud puudused 1 kuu jooksul ja hoiatas, et puuduste kõrvaldamata jätmisel võidakse tegevusloa kehtivus peatada või see kehtetuks tunnistada. Kaebaja ei vasta Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 21.10.2009 määruse (EÜ) nr 1071/2009 (millega kehtestatakse ühiseeskirjad autoveo-ettevõtja tegevusalal tegutsemise tingimuste kohta ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 96/26/EÜ) (määrus nr 1071/2009) art 5 p-s b ja autoveoseaduse kuni 31.05.2018 kehtinud redaktsioonis (AutoVS) § 5 lg-s 10 sätestatud nõuetele – tal ei ole viimase 6 kuu jooksul ehk alates 01.11.2015 ühtegi kehtivat ühenduse tegevusloa kinnitatud ärakirja. See annab aluse väita, et ta ei teosta reaalselt tasulist veosevedu ega vasta määruse nr 1071/2009 art 3 lg 1 p-s a ja art 5 p-s b toodud nõuetele ehk ta ei tegutse Eestis vedaja tegevusalal stabiilselt
3-18-1121
ja tõhusalt. AutoVS § 5 lg 10 järgi peab pärast ühenduse tegevusloa saamist 6 kuu möödudes olema vedaja kasutuses vähemalt üks mootorsõiduk, mille kohta peab vedaja olema taotlenud ja saanud ühenduse tegevusloa kinnitatud ärakirja. Ettekirjutus saadeti 12.05.2016 kaebaja e-posti aadressile [email protected].
3.Kaebaja vastas 19.05.2016 vastustajale oma e-posti aadressilt [email protected], et sai ettekirjutuse kätte.
4.Vastustaja kohustas 15.02.2018 ettekirjutusega nr 122 kaebajat kõrvaldama tema tegevuses tuvastatud puudused 1 kuu jooksul ja hoiatas, et puuduste kõrvaldamata jätmisel võidakse tegevusloa kehtivus peatada või see kehtetuks tunnistada. Kaebaja ei vasta määruse nr 1071/2009 art 5 p-s b ja AutoVS § 5 lg-s 10 sätestatud nõuetele – tal ei ole viimase 6 kuu jooksul ühtegi kehtivat ühenduse tegevusloa kinnitatud ärakirja. See annab aluse väita, et ta ei teosta reaalselt tasulist veosevedu ega vasta määruse nr 1071/2009 art 3 lg 1 p-s a ja art 5 p-s b toodud nõuetele ehk ta ei tegutse Eestis vedaja tegevusalal stabiilselt ja tõhusalt. AutoVS § 5 lg 10 järgi peab pärast ühenduse tegevusloa saamist 6 kuu möödudes olema vedaja kasutuses vähemalt üks mootorsõiduk, mille kohta peab vedaja olema taotlenud ja saanud ühenduse tegevusloa kinnitatud ärakirja. Ettekirjutus saadeti 15.02.2018 kaebaja e-posti aadressile [email protected].
5.Vastustaja teavitas 20.04.2018 kirjaga nr 400 kaebajat, et kuna kaebaja ei ole ettekirjutuses näidatud puudusi tähtajaks kõrvaldanud, kaalub vastustaja AutoVS § 191 p 1 alusel kaebajale antud ühenduse tegevusloa kehtetuks tunnistamist. Kaebajale anti kuni 21.05.2018 võimalus esitada oma arvamus ja vastuväited. Kiri saadeti 20.04.2018 kaebaja e-posti aadressile [email protected].
6.Vastustaja tunnistas 29.05.2018 käskkirjaga nr 34 kaebajale antud ühenduse tegevusloa AutoVS § 191 p 1 alusel alates 01.06.2018 kehtetuks. Kaebajal tuli kehtetuks tunnistatud tegevusluba tagastada vastustajale AutoVS § 18 lg-s 5 sätestatud korras. Käskkirja põhjenduste kohaselt ei ole kaebaja 15.02.2018 ettekirjutuses toodud puudusi tähtajaks kõrvaldanud ega ka 20.04.2018 saadetud kirja kohta arvamust ja vastuväiteid esitanud. Käskkiri saadeti 29.05.2018 kaebaja e-posti aadressile [email protected].
7.Kaebaja esitas 05.06.2018 Tallinna Halduskohtule kaebuse vastustaja 29.05.2018 käskkirja nr 34 tühistamiseks ja esialgse õiguskaitse taotluse. Põhjendused: 7.1 Kaebaja ei ole vastustaja 15.02.2018 ettekirjutust ja 16.04.2018 otsust kätte saanud. Seega jääb talle arusaamatuks, miks temalt ühenduse tegevusluba ära võeti. Haldusaktide saatmise viis ei olnud nõuetekohane ja neid ei saa lugeda kaebajale kättetoimetatuks. 7.2 Kaebajal peab olema majandustegevuseks ühenduse tegevusluba. Kaebajal on 2 sõidukit (registrimärkidega 015 BKF ja 004 BAO), millega tehakse kaubavedu nii Eestis kui ka välismaal. Vaidlustatud käskkirja täitmine ja tegevusloa tagastamine rikub kaebaja õigusi ja tekitab põhjendamatuid ebamugavusi ning toob kaasa rahalise kahju, kuna kaebaja ei saa tegeleda majandustegevusega. 7.3 Kaebaja ainsaks juhatuse liikmeks ja töötajaks on Vladimir Gribkov, kes teenib kaebaja kaudu oma perele ülalpidamist. Kui kaebajalt võetakse tegevusluba, jääb juhatuse liige tööta ja sissetulekuteta. Samuti maksab kaebaja teenitud rahaga kaubaveoauto Iveco liisingumakseid.
2(6)
3-18-1121
7.4 Vastustustaja 29.05.2018 e-postiga edastatud käskkirjal ei olnud digiallkirja ega digitemplit ning sellele käskkirjale eelnenud haldusaktide puhul puudub kaebajal igasugune informatsioon nii nende vormi kui ka kättetoimetamise kohta. Vaidlustatav haldusakt on nii formaalselt kui materiaalselt õigusvastane, mistõttu puudub alus ühenduse tegevusloa kehtetuks tunnistamiseks.
8.Vastustaja palus 07.06.2018 vastuses jätta esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Vastustaja saatis kaebajale ettekirjutuse 15.02.2018, kirja nr 400 20.04.2018 ja käskkirja 29.05.2018 kaebaja äriregistrisse kantud e-posti aadressile [email protected]. Tegemist on kaebaja poolt kasutatava aadressiga, mida tõendab käskkirja kättesaamine. Kaebaja huvi puudumine e-posti jälgida võib omada negatiivseid tagajärgi. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 55 lg 4 teise lause järgi ei pea elektroonilisele haldusaktile lisama digitaalallkirja, kui haldusorgani juht või tema volitatud isik on turvalisel viisil tuvastatav. Vaidlusalune probleem on kaebajale teada. Vastustaja tegi samal alusel kaebajale ettekirjutuse 2016. a, saatis selle samale e-posti aadressile ja kaebaja vastas sellele. Kaebajal oli ühenduse tegevusluba, kuid puudusid tegevusloa kinnitatud ärakirjad, sest puudusid sõidukid. Märgitud asjaolu oli ka ühenduse tegevusloa kehtetuks tunnistamise aluseks. AutoVS § 5 lg 10 kohaselt peab pärast ühenduse tegevusloa saamist 6 kuu möödudes olema vedaja kasutuses vähemalt üks mootorsõiduk, mille kohta peab vedaja olema taotlenud ja saanud ühenduse tegevusloa kinnitatud ärakirja. Kaebuses viidatud käskkirja kehtivuse peatamine ei oma praktilist tähtsust, sest tegevusloa ärakirja puudumine (mis oli käskkirja aluseks) ei võimalda kaebajal tegutseda AutoVS-i mõttes. Pikka aega tegevusluba omava isikuna pidi kaebaja olema teadlik tagajärgedest, mis kaasnevad tegevusloa ärakirja puudumisega enam kui 6 kuu vältel. Kaebuses märgitud kaubiku (registreerimismärgiga 004 BAO) puhul ei ole vaja ühenduse tegevusloa kinnitatud ärakirja, sest selle täismass on väiksem kui 3500 kg. Veoauto Iveco (registreerimismärgiga 015 BKF) on kasutuses teises äriühingus (OÜ Ilanda-Auto) ja sellel on teise osaühingu tegevusloa kinnitatud ärakiri. Kaebajat on korduvalt teavitatud puudustest ja antud võimalus puudused mõistliku aja jooksul kõrvaldada.
9.Tallinna Halduskohus jättis 08.06.2018 määrusega kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata, sest kaebus on perspektiivitu. Põhjendused: 9.1 AutoVS § 4 lg 1 järgi peab vedajal tasulise veoseveo korraldamiseks olema ühenduse tegevusluba ja iga tema kasutatava mootorsõiduki kohta ühenduse tegevusloa kinnitatud ärakiri, kui sama seaduse, välislepingu või Euroopa Liidu õigusaktiga ei ole sätestatud teisiti. AutoVS § 3 lg-st 1 nähtuvalt kohaldatakse sellist nõuet veose tasulise veo korral, mida korraldatakse vedaja omandis oleva või kasutuslepingu alusel kasutatava auto või autorongiga, mille täismass ületab 3500 kg. Ühenduse tegevusloata on lubatud korraldada AutoVS § 41 lg-s 2 nimetatud vedusid. AutoVS § 5 lg 10 järgi peab pärast tegevusloa saamist vedaja kasutuses olema vähemalt üks sõiduk, mille tõendamiseks peab vedaja vähemalt 6 kuu jooksul tegevusloa kehtivusaja algusest arvates olema taotlenud ja saanud tegevusloa kinnitatud ärakirja. 9.2 Vastustaja selgitustest nähtub, et kaebajal oli küll olemas ühenduse tegevusluba, kuid puudus tegevusloa kinnitatud ärakiri, mis peab iga üle 3500 kg täismassiga mootorsõiduki kohta olemas olema. Kaebaja esitas kohtule sõiduki Iveco IS70CI2BA 60C17, registreerimismärgiga 015 BKF, registreerimistunnistuse, millest nähtuvalt on kaebaja sõiduki vastutav kasutaja. Sõiduki täismassiks on 5995 kg. See näitab, et kaebaja kasutuses on üle 3500 kg täismassiga sõiduk, mida saaks veoseveoks kasutada, kui kaebajal oleks olemas lisaks tegevusloale ka mootorsõiduki kohta väljastatud tegevusloa ärakiri. Kaebajal seda aga pole. Teine sõiduk (Citroën Jumper, registreerimismärgiga 004 BAO) on kaebaja omandis ja selle täismass on 3500 kg. Seega eelpool viidatud tegevusloa ja selle ärakirja nõuded selle sõiduki kohta ei kehti.
3(6)
3-18-1121
9.3 Kuna kaebaja ei ole asjaoludest nähtuvalt taotlenud sõidukile Iveco tegevusloa ärakirja, siis puudub tal õigus selle sõidukiga tasulist veosevedu teostada vaatamata asjaolule, et tal endal on tegevusluba olemas. Seega ei too kaebaja majandustegevuse piirangut kaasa tegevusloa kehtetuks tunnistamine, vaid sõidukil tegevusloa ärakirja puudumine. Nimetatud ärakiri on vastustaja selgituste kohaselt puudunud kaebajal üle 6 kuu. 9.4 Asjaoludest nähtuvalt andis vastustaja 15.02.2018 ettekirjutusega kaebajale võimaluse viidatud puudus kõrvaldada. Kaebaja seda määratud tähtajaks ei teinud. Seega jättis kaebaja ise seaduses sätestatud nõuded täitmata. Kuna tegemist oli seadusest tuleneva nõudega ning ettevõtjad peavad tundma nende tegevusvaldkonda reguleerivaid õigusnorme, siis pidi kaebaja tegevusloa ärakirja olemasolu nõudest iga mootorsõiduki kohta olema teadlik ilma, et vastustaja sellele tema tähelepanu oleks juhtinud. Vastustaja selgitas kaebajale sellise nõude olemasolu juba 12.05.2016 ettekirjutuses. Tegevusloa ärakirja puudumine võimaldas vastustajal põhjendatult järeldada, et kaebaja tasulist veosevedu ei korralda ja tegevusluba ei vaja, mis andis aluse tunnistada tema tegevusluba kehtetuks. 9.5 Ka juhul, kui lugeda dokumendid vormiliste puudustega olevaks, ei anna need vead alust haldusakti tühistamiseks või tühisuse tuvastamiseks (HMS § 58, § 63 lg 2).
10.Tallinna Halduskohus jättis 11.06.2018 määrusega kaebuse käiguta ja andis tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Kohus palus, arvestades vastustaja 15.02.2018 ettekirjutuses toodut ja seadusest tulenevat nõuet omada iga vedu teostava mootorsõiduki kohta tegevusloa ärakirja, kaebajal täiendavalt põhjendada, miks ta peab vastustaja 29.05.2018 käskkirja õigusvastaseks. Kaebajal tuli selgitada, mis põhjusel tal nõutavad tegevusloa ärakirjad puuduvad. Samuti tuli tal selgitada, mis põhjusel ei ole ta saanud kätte tema äriregistrijärgsele e-posti aadressile vastustaja poolt saadetud e-kirju (või on saanud need kätte valikuliselt). Kui kaebaja peab vajalikuks vaidlustada ka 15.02.2018 ettekirjutust, tuli tal arvestada kaebetähtaja ja selle ennistamise vajadusega.
11.Kaebaja sai kohtu 11.06.2018 määruse kätte 13.06.2018, seega tuli vastus esitada hiljemalt 28.06.2018. Kaebaja ei ole kohtule vastanud.
KOHTU PÕHJENDUSED
12.Kohus selgitas 08.06.2018 määruses kaebajale, miks ta peab esitatud kaebust perspektiivituks, ning andis 11.06.2018 määrusega kaebajale võimaluse kaebust täiendada ja täpsustada. Kaebaja ei ole kohtule vastanud. Seega lähtub kohus kaebuse perspektiivikuse üle otsustamisel kohtule teada olevatest asjaoludest.
13.Kohus jääb 08.06.2018 määruses toodud seisukoha juurde, et kaebus on ilmselgelt perspektiivitu. Vastustaja selgitustest nähtub ja kaebaja ei ole vaielnud vastu asjaolule, et kaebajal on olemas ühenduse tegevusluba, kuid puudub tegevusloa kinnitatud ärakiri, mis peab iga üle 3500 kg täismassiga mootorsõiduki kohta olemas olema (AutoVS § 3 lg 1, § 4 lg 1, § 5 lg 10). Kaebaja kasutuses on sõiduk Iveco, registreerimismärgiga 015 BKF, mille täismass on 5995 kg. Kuna kaebajal puudub selle sõiduki kohta tegevusloa ärakiri, siis puudub tal õigus selle sõidukiga tasulist veosevedu teostada vaatamata asjaolule, et tal endal on tegevusluba olemas. Kaebaja omandis olev sõiduk Citroën Jumper, registreerimismärgiga 004 BAO, on täismassiga 3500 kg ning sellele tegevusloa ja tegevusloa ärakirja nõuded ei kehti.
14.Kaebaja tegevusloa kehtetuks tunnistamine vastustaja 29.05.2018 käskkirjaga piirab kaebaja õigust tasulist veosevedu korraldada. Sama sätestab praegu kehtiva AutoVS § 5 lg 1. Kuid selline õigus puudub kaebajal juba tulenevalt asjaolust, et tal pole ühegi sõiduki kohta
4(6)
3-18-1121
tegevusloa ärakirja. Sama nõue kehtib ka praegu kehtivas AutoVS § 5 lg-s 1. Kaebaja ei ole selgitanud, mis põhjusel tal tegevusloa ärakiri sõiduki kohta puudub. Kuna selle olemasolu on kohustuslik, siis saab järeldada, et kaebaja sõidukiga Iveco ega muu tegevusloa ärakirja nõudva sõidukiga tasulist veosevedu ei korralda ja tal puudub vajadus tegevusloa järele.
15.Vastustaja andis 15.02.2018 ettekirjutusega kaebajale võimaluse viidatud puudus kõrvaldada. Vastustaja saatis ettekirjutuse kaebaja äriregistrijärgsele e-posti aadressile, seega tuleb vastav kiri lugeda HMS § 27 lg 2 p 3 alusel kaebajale kättetoimetatuks. On kaebaja enda risk, kui ta tema äriregistris avaldatud e-posti aadressile saadetud kirju ei loe ja haldusakte kätte ei saa. Seejuures tuli kaebajale tegevusloa ärakirja kohustus otse seadusest, mitte vastustaja ettekirjutusest. Kaebaja peab ettevõtjana olema kursis tema tegevusvaldkonda reguleerivate õigusaktidega. Samuti oli vastustaja juhtinud kaebaja tähelepanu samale puudusele juba 2016. a. Selle kirja kättesaamist on kaebaja kinnitanud. Järelikult oli kaebaja tegevusloa ärakirja nõudest teadlik.
16.Kuna kaebaja ettekirjutust ei vaidlustanud ega tähtaegselt ei täitnud, esines vastustajal alus kaebaja tegevusluba kehtetuks tunnistada (AutoVS § 19 p 1 ja § 191 p 1, § 16 lg 1 p 2, § 5 lg 10).
17.Määruse nr 1071/2009 art 3 lg 1 p-st a nähtuvalt nõutakse, et autoveo-ettevõtjad tegutseksid tegevusalal stabiilselt ja tõhusalt. Sellest järeldub, et tegevusluba on põhjendatud väljastada vaid ettevõtjale, kes ka tegelikult veoseveoga tegeleb. Tegevusluba ei anta nö igaks juhuks. Kui ettevõtja tegevusluba eeldavat veosevedu ei teosta, puudub tal vajadus tegevusloa järele ja see tuleb kehtetuks tunnistada (vt ka määruse nr 1071/2009 preambula p 7).
18.Võimalikud vormipuudused ei too kaasa haldusakti tühisust (HMS § 63 lg 2) ega anna menetlusökonoomika põhimõttest lähtudes alust haldusakti tühistamiseks (HMS § 58).
19.Kuna kaebajal puuduvad tegevusloa ärakirjad üle 3500 kg täismassiga sõidukite kohta, siis puudub tal õigus nende sõidukitega tasulist veosevedu teostada ja tegevusloa kehtetuks tunnistamist saab seetõttu pidada kaebaja õigusi väheintensiivselt riivavaks. Kaebajal on õigus teostada tasulist veosevedu ilma tegevusloa ja selle ärakirjata praegu kehtiva AutoVS §-s 6 sätestatud juhtudel, samuti auto või autorongiga, mille suurim lubatud täismass ei ületa 3500 kg ja mille valmistajakiirus ei ületa 40 km/h (AutoVS § 5 lg 1). Kui kaebaja soovib teostada tasulist veosevedu, mis nõuab tegevusloa ja selle ärakirja olemasolu, on tal võimalik esitada vastustajale uus taotlus tegevusloa ja selle ärakirja väljastamiseks (AutoVS § 13). Järelikult ei saa vaidlusaluse haldusaktiga kaasnevat kaebaja õiguste riivet pidada intensiivseks.
20.Õiguste riivet ei muuda intensiivseks asjaolu, et kaebaja juhatuse liige V. Gribkov teenib kaebaja kaudu endale elatist. Kuna kaebajal puudus nõutav tegevusloa ärakiri, siis ei saanud ta tasulist veosevedu teostada ja sellega sissetulekut teenida. Seega ei võta ka tegevusloa kehtetuks tunnistamine temalt sellise sissetuleku teenimise võimalust. Kui kaebaja tegevusloa ärakirja puudumisele vaatamata tasulist veosevedu korraldas, siis tegutses ta ebaseaduslikult ja sellisele tegevusele ei saa kohus kaasa aidata. Kohus viitas eespool, et kaebajal on võimalik sissetulekut teenida veoseveoga, mis ei nõua tegevusluba. Samuti on kaebajal võimalik taotleda vajadusel uus tegevusluba ja selle ärakiri. Äriregistri andmetel on kaebaja juhatuse liige V. Gribkov füüsilisest isikust ettevõtja, kelle põhitegevusalaks on taksovedu. Samuti nähtub, et ta on GodsendPartner OÜ juhatuse liige. Seega puudub alus arvata, et kaebaja tegevusloa kehtetuks tunnistamine jätab kaebaja juhatuse liikme ilma elatusvahenditeta.
21.Kaebaja tegevusloa kehtetuks tunnistamine ei piira teiste ettevõtjate õigust kasutada kaebaja sõidukeid oma ettevõtluse raames tasulise veoseveo osutamiseks. Selleks peab neil
5(6)
3-18-1121
endil olema tegevusluba ja tegevusloa ärakiri sõiduki kohta. Pealegi puudub kaebajal õigus esitada kaebust teiste isikute huvides ja õiguste kaitseks (HKMS § 44 lg 1).
22.Tulenevalt eeltoodust tuleb kaebus HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel tagastada, sest kaebaja õiguste riive on väheintensiivne ja kaebuse eduväljavaated olematud.
23.HKMS § 43 lg 2 järgi ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
24.HKMS § 104 lg 5 p 2 järgi tasutud riigilõiv tagastatakse, kui kohus tagastab kaebuse selle esitajale, välja arvatud juhul, kui see toimub HKMS § 121 lg 2 alusel. Põhjusel, et kohus tagastab kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 21 järgi, ei kuulu kaebaja tasutud riigilõiv 15 eurot talle tagastamisele. /allkirjastatud digitaalselt/
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.