M. M. kaebus Tallinna Linnavalitsuse 09.08.2017 korralduse nr 1152-k osaliseks tühistamiseks ning Tallinna linna kohustamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja: M. M. Vastustaja: Tallinna linn, volitatud esindaja Eva Vanamb
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalikus menetluses
Resolutsioon
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud poolte endi kanda.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale on õigus esitada hiljemalt 06.08.2018 apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule. Kui apellant ei ole apellatsioonkaebuses märkinud, et soovib asja arutamist kohtuistungil, eeldatakse, et ta on nõus kirjaliku menetlusega. Vastuapellatsiooni võib esitada 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse kättetoimetamisest arvates vastuapellatsioonkaebuse esitajale või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.M. M. on Tallinna linnas asuvate XXXXXXXXX tee XXX ja XXXXXXXXX tee XXX kinnisasjade omanik. Kaebuse kohaselt asuvad kinnistud 100% ulatuses kõrgepingeliinide kaitsetsoonis ning neid läbib üldplaneeringukohane rohekoridor.
Kaebaja esindaja pöördus ajendatuna Tallinna Linnavaraameti kirjast 26.04.2017 e-kirjaga (tl 8 pöördel - 9) Tallinna Linnaplaneerimise Ameti (edaspidi TLPA) poole märkides, et kehtiv katastriüksuste sihtotstarve (sotsiaalmaa, alaliiki määramata), mh XXXXXXXXX XXX ja XXX kinnisasja osas, ei ole korrektne ning arvestades Haabersti linnaosa üldplaneeringus ettenähtud kinnistuid koormavate ülekandeliinide maakaablisse panemisega lähema 5 aasta jooksul ning kaebaja soovi esitada lähiajal detailplaneeringu algatamise taotlus, võiks määrata sihtotstarbeks elamumaa või kui sellist võimalust ei ole, siis tootmismaa. 03.05.2017 e-kirjas (tl 7 pöördel – 8) märkis kaebaja esindaja, et alternatiivina oleks võimalik määrata ka ärimaa sihtotstarve.
1(8)
08.08.2017 kirjas (tl 12) taotles kaebaja esindaja sihtotstarbeks elamumaa või alternatiivina tootmismaa määramist.
3.Tallinna Linnavalitsuse 09.08.2017 korraldusega nr 1152-k määrati M. M. kuuluva XXXXXXXXX tee XXX katastriüksuse (katastritunnus XXXXX:XXX:XXXX), mille sihtotsarve seni oli sotsiaalmaa (ilma alaliigita), sihtotstarbe alaliigiks üldkasutatav maa.
4.09.09.2017 esitas M. M. Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles nõuab Tallinna Linnavalitsuse 09.08.2017 korralduse nr 1152-k tühistamist XXXXXXXXXX tee XXX katastriüksust puudutavas osas ning Tallinna linna kohustamist (kohustada Tallinna linna võtma vastu korraldus XXXXXXXXXX tee XXX ja XXX kinnistutele üldplaneeringukohase sihtotstarbe määramise kohta või alternatiivselt kohustada Tallinna linna võtma vastu korraldus XXXXXXXXX tee XXX ja XXX kinnistutele sihtotstarbeta maa sihtotstarbe määramiseks).
5.Kaebaja esindaja esitas 19.09.2017 TLPA-le detailplaneeringu algatamise taotluse (tl 36-37) eesmärgiga muuta kinnistute sihtotstarve elamumaaks ja saada ehitusõigus korterelamute ehitamiseks.
6.Tallinna Halduskohtu 13.11.2017 määrusega võttis kohus kaebuse menetlusse. 07.03.2018 määrusega andis kohus menetlusosalistele kompromissläbirääkimiste pidamiseks aega kuni 05.04.2018.
7.06.04.2018 teatas vastustaja, et ei näe võimalust kompromissiks.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
Kaebaja seisukoht
8.Kaebaja nõuab Tallinna Linnavalitsuse 09.08.2017 korralduse nr 1152-k tühistamist osas, milles see puudutab XXXXXXXX tee XXX sihtotstarbe alaliigi (üldkasutatav maa) määramist. Lisaks nõuab kaebaja Tallinna linna kohustamist XXXXXXXXX tee XXX ja XXX kinnisasjadele üldplaneeringu kohase sihtotstarbe (elamumaa, ärimaa või tootmismaa) määramiseks või alternatiivselt neile kinnistutele sihtotstarbeta maa sihtotstarbe määramiseks.
9.Omandireformi käigus kinnistute esmakinnistamisel määrati kõrgepingeliinide aluste maade sihtotstarbeks sotsiaalmaa. Tolleaegne omanik ega ka kaebaja ei ole varasemalt sihtotstarbe muutmise taotlemist või detailplaneeringu algatamist võimalikuks pidanud, kuna kinnistud on 100% ulatuses kõrgepingeliinide kaitsetsoonis ning ka üldplaneeringute kohaselt oli kinnistutel kaitsetsoon ja ka rohekoridor. Pärast Haabersti üldplaneeringu (edaspidi Haabersti ÜP) kehtestamist (Tallinna Linnavolikogu 20.04.2017 otsusega nr 40) on olukord muutunud. Üldplaneeringu kohaselt asuvad kinnistud segahoonestusalas, rohekoridori laiust on oluliselt vähendatud ning asukohta muudetud ja määratud on ülekandeliinide teisaldamise ajad.
10.Kaebaja hinnangul ei vasta Tallinna Linnavalitsuse 09.08.2017 korraldus maakatastriseadusele (MaaKatS) ning Vabariigi Valitsuse 23.10.2008 määrusele nr 155 „Katastriüksuse sihtotstarvete liigid ja nende määramise kord“ (edaspidi määrus nr 155). Vastavalt nimetatud määrusele on sotsiaalmaa kas ühiskondlike ehitiste maa või üldkasutatav maa. Kaebajale kuuluv XXXXXXXXXX tee XXX kinnistu ei vasta aga kummalegi alaliigile ja sellise alaliigi määramine võib kaebajale potentsiaalselt majanduslikult kahjulik olla. Näiteks on tehnorajatiste talumistasudega seotud kohtuvaidlustes kerkinud küsimus sellest, kui suuri piiranguid on ülekandeliinid kinnistute sihtotstarbelisele kasutamisele põhjustanud. Vabariigi Valitsuse määruse seletuskiri ütleb selgelt, et üldkasutatava, avalikult kasutatava maa puhul on tegemist avalikkusele suunatud funktsiooni omava maaga ning sellised maad on peamiselt munitsipaalomandis. Kaebajale kuuluvad kinnistud neile tingimustele ei vasta. Kaebaja ei soovi sellise olukorra jätkumist, kus kinnistutele on määratud sihtotstarve, mis on mõeldud ennekõike munitsipaalmaale. Kaebaja nõustub küll sellega, et kinnistute olukord ei ole võrreldes 2(8)
1998. aastaga muutnud, kuid rõhutab, et tegemist on endiselt eraomandis olevate kinnistutega, millel puudub avalikkusele suunatud funktsioon. Kohalik omavalitsus on ühepoolselt kuulutanud eraomandis oleva kinnistu avalikus kasutuses olevaks, mis riivab omandiõigust.
11.Linnal on võimalik parandada viga, mis kinnistute esmakinnistamisel tehti. MaaKatS § 18 lg 6 sätestab, et planeerimisseaduse kohase detailplaneeringu koostamise kohustuse puudumise korral määrab kohalik omavalitsus katastriüksuse sihtotstarbe planeerimisseaduse kohase üldplaneeringu alusel. Kaebaja leiab, et seadusest ja määrusest tulenevalt oleks kinnistutele võimalik määrata nii tootmismaa kui ka üldplaneeringule vastav elamu- või ärimaa sihtotstarve, mis järgib ümbritsevate kinnistute kasutusotstarbeid. Ka Maa-amet leidis, et määruse järgi ei vasta XXXXXXXXX tee XXX katastriüksuse sihtotstarve sotsiaalmaa alaliikidele. Seega ei saa nendele katastriüksustele neid sotsiaalmaa alaliike määrata.
12.Hoone on üks ehitise alaliik, mistõttu on väär vastustaja väide, et sihtotstarve määratakse vaid hoonete kasutusotstarvete järgi. Määruse kohaselt tuleb sihtotstarve määrata ehitiste kasutusotstarvete järgi ja kuna ehitisteks on nii hooned kui ka rajatised, siis tulebki aluseks võtta tehnorajatiste hulka kuuluvad liinirajatised.
13.Kaebaja hinnangul ei ole vastustajale esitatud detailplaneeringu algatamise ettepanek ja esitatud kaebus seotud. Kaebaja soovib kas tegelikust olukorras lähtuva sihtotstarbe määramist või kuni detailplaneeringu kehtestamiseni sihtotstarbeta maa sihtotstarbe määramist. Vastustaja seisukoht
14.Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata ja menetluskulud kaebaja kanda. Kaebusest ei nähtu kaebaja subjektiivsete õiguste rikkumist.
15.Tallinna Linnavalitsuse 27.03.1998 korraldusega nr 1685-k määrati maakasutuse sihtotstarbeks sotsiaalmaa (100%). Õigustatud isikutele on korraldus teatavaks tehtud ja selle peale kaebusi esitatud ei ole.
16.Tallinna Linnavalitsuse 09.08.2017 korralduse nr 1152-k sisuks on juba varasemalt määratud sotsiaalmaa sihtotstarbe alaliigi määramine. Korralduse andmisel juhindus Tallinna linn MaaKatS §-st 18 ja määrusest nr 155, mille § 6 p-i 13 kohaselt tuleb sotsiaalmaa (maa, millelt ei taotleta kasumit) sihtotstarbe määramisel ära määrata ka sihtotstarbe alaliik – ühiskondlike ehitiste maa või üldkasutatav maa. Seega ei määratud kaebaja kinnistule uut sihtotstarvet, vaid üksnes olemasoleva sihtotstarbe alaliik.
17.Vastustaja hinnangul on kaebaja olnud korrektselt menetlusse kaasatud. Vastustaja on haldusmenetluse käigus objektiivselt tegelikku olukorda hinnanud ning võtnud arvesse, et XXXXXXXXX tee XXX katastriüksuse olukord ei ole võrreldes sotsiaalmaa sihtotstarbe määramise ajaga muutnud. Õigusaktid ei välista võimalust, et üldkasutatav maa võib olla eraomandis ning eraomandis olevale maale saab määrata sotsiaalmaa sihtotstarvet koos alaliigiga.
18.Kaebaja esitas 19.09.2017 TLPA-le detailplaneeringu algatamise ettepaneku ning see on hetkel menetluses. Hoonestamise võimalused, sh sobivad funktsioonid ja ulatus selguvad detailplaneeringu koostamise käigus. Vastustajale jääb arusaamatuks, kuidas rikub määrusekohane sihtotstarbe alaliigi määramine kaebaja subjektiivseid õigusi. Kui kaebaja taotletud detailplaneering kehtestatakse, saab kaebaja koos ehitusõigusega oma kinnistule ka soovitud sihtotstarbe.
19.Kaebaja kohustamisnõue jääb vastustajale arusaamatuks. Planeerimisseaduse (PlanS) § 126 lg 1 p-i 3 kohaselt on üheks detailplaneeringu ülesandeks ehitusõiguse määramine. Sama
3(8)
paragrahvi lg 4 p-i 1 kohaselt määratakse krundi ehitusõigusega ka krundi kasutamise sihtotstarve või sihtotstarbed. Vaidlustatud korraldus seda ei takista.
20.Vastustaja ei nõustu kaebaja viidatud Maa-ameti seisukohaga ning rõhutab, et vastavalt määrusele nr 155 määrab katastriüksuse sihtotstarbe kohalik omavalitsus. Lähtuvalt määruse §-st 6 määratakse katastriüksuse sihtotstarvete liigid lähtuvalt olemasolevast ehitusõigusest. Kaebaja kinnistu ei vasta määruse § 6 p-i 1, 2 ega 3 tingimustele. Samuti ei ole võimalik kaebaja kinnistutele määrata sihtotstarbeta maa sihtostarvet, kuna kaebaja on esitanud detailplaneeringu algatamise taotluse. Sellises olukorras ei ole sihtotstarbeta maa sihtotstarbe määramise tingimused täidetud. Küll aga rikuks kaebaja soovitud sihtotstarbe määramine kaebaja subjektiivseid õigusi, kuna maa maksustamishinnad on kaebaja soovitud maa sihtotstarbe korral kordades kõrgemad kui kaebaja kinnistutel olemasoleva sihtotstarbe „sotsiaalmaa“ puhul (v.a võrreldes sihtotstarbeta maaga).
KOHTU PÕHJENDUSED
21.Kohus leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata.
22.Kaebaja taotleb kaevatava korralduse tühistamist XXXXXXXXX tee XXX katastriüksuse sihtotstarbe alaliigi määramise osas. Samuti palub kaebaja kohustada Tallinna linna võtma vastu korraldus XXXXXXXXXX tee XXX ja XXX kinnistutele üldplaneeringukohase sihtotstarbe määramise kohta või alternatiivselt kohustada Tallinna linna võtma vastu korraldus XXXXXXXXXX tee XXX ja XXX kinnistutele sihtotstarbeta maa sihtotstarbe määramiseks.
23.01.07.2018 jõustusid maakatastriseaduse muudatused. Sellega seoses kaotas määrus nr 155 kehtivuse ning katastriüksuse sihtotstarvete liigid sätestati seaduse tasandil (kehtiva MaaKatS § 181). Kohus viitab otsuse põhjendavas osas enne 01.07.2018 kehtinud sätetele koos täiendiga v.r. (vana redaktsioon).
24.Haldusakti ja toimingu õiguspärasust hindab kohus haldusakti andmise või toimingu tegemise aja seisuga (vrd HKMS § 158 lg 2 teine lause). Kohustamisnõude lahendamisel arvestab kohus ka otsuse tegemise ajaks kujunenud õiguslikku ja faktilist olukorda (vrd ka Riigikohtu halduskolleegiumi otsused haldusasjades nr 3-3-1-79-16; 3-3-1-13-13).
25.Kohtu kokkuvõttev seisukoht, miks kaebus tuleb jätta rahuldamata, on järgmine: Vaidlust ei ole selles, et Tallinna Linnavalitsuse 27.03.1998 korraldusega nr 1682-k määrati XXXXXXXXX tee XXX ning XXXXXXXXX tee XXX kinnistutel katastriüksuse sihtotstarbeks sotsiaalmaa 100% ning selles, et korraldus on kehtiv. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 60 kohaselt on kehtiv haldusakt täitmiseks kohustuslik. Kehtivust ei välista see, et kaebaja sai vaidlusaluste kinnistute omanikuks pärast kõnealuse korralduse jõustumist. Tähtsust ei oma, millistel asjaoludel korraldust kohtus ei vaidlustatud. Kõnealuse haldusakti kehtivust ei saaks muuta ka kohtu poolt tehtav otsus sotsiaalmaa alaliigi määramise korralduse tühistamiseks, kuna tegemist on kahe eraldiseisva haldusaktiga. Kohus ei saa tühistada kaebuse esemeks mitteolevat haldusakti. Arvestades, et tegemist on 1998. aastal antud haldusaktiga, olnuks kaebuse täiendamiseks ning tuvastamisnõude esitamiseks ettepaneku tegemine kaebetähtaja ületamise tõttu tarbetu. Ka pole kaebaja väitnud, et see olnuks andmise ajal õigusvastane. Katastriüksuste sihtotstarbeks oleks ka pärast kaevatava haldusakti tühistamist jätkuvalt sotsiaalmaa, kuid ilma alaliigita. Seega ei muudaks tühistamiskaebuse rahuldamine XXXXXXXXX tee XXX sihtotstarvet. Kaevatavat korraldust tühistava otsuse tagajärg saaks olla koos kohustamisnõude rahuldamisega üksnes see, et haldusorganil tuleks kaebaja taotlus katastriüksuste sihtotstarbe muutmiseks uuesti läbi vaadata. Seejuures tuleks arvestada, et 19.09.2017 esitas kaebaja detailplaneeringu algatamise taotluse (tl 36-37), mille menetlemine käesoleval ajal veel kestab. Detailplaneeringu 4(8)
algatamise taotluse eesmärgiks on mh elamumaa sihtotstarbe määramine. Kahe paralleelse menetluse läbiviimine oleks isegi selle õiguslikult võimalikuks osutumise korral igal juhul ebaotstarbekas. Seega, isegi kui teoreetiliselt oleks võimalik kohustada kaebaja taotlust uuesti läbi vaatama, peaks haldusorgan arvestama selle lahendamisel vahepeal muutunud asjaoludega (detailplaneeringu algatamise taotluse esitamine), millest tulenevalt tuleks kaebaja taotlus jätta läbi vaatamata või uuesti rahuldamata. Maa, millele kaebaja ise taotleb detailplaneeringu kaudu elamumaa sihtotstarvet, ei saa olla määratud sihtotstarbeta maaks ning elamumaa sihtotstarbe määramise üle saab otsustada detailplaneeringu menetluses. Ilma kohustamisnõude rahuldamiseta ei ole kaebajal võimalik oma eesmärki saavutada ning sotsiaalmaa alaliigi määramine ei oma kaebajale õiguslikult ega faktiliselt ebasoodsat mõju, kuivõrd sotsiaalmaa sihtotstarve jääb kehtivast 27.03.1998 korraldusest tulenevalt edasi ka siis, kui alaliigi määramise osas kaevatav korraldus tühistada. Seetõttu on käesolev kohtuvaidlus kaebajale tarbetu ning kohus ei nõustu kaebajaga, et sotsiaalmaa alaliigi määramine rikuks tema subjektiivseid õigusi kuni detailplaneeringuga uue sihtotstarbe määramiseni.
26.Kohtu hinnangul on kaebaja taotluse menetlemisel tehtud eksimusi, kuid need ei too kaasa kaevatava haldusakti tühistamist (HMS § 58).
26.1.Kuni 30.06.2018 kehtinud määruse nr 155 § 6 p 13 teine lause kohustas sotsiaalmaa sihtotstarbe määramisel ära määrama ka sihtotstarbe alaliigi, mis kaebaja kinnistute puhul oli määramata. Seoses piirneva maa erastamismenetlusega ning 23.10.2008 vastu võetud määrusega nr 155 tekkis kohalikul omavalitsusel vajadus täpsustada täiendavalt sotsiaalmaa alaliik, millest tulenevalt pöörduti ka kaebaja poole (tl 9). Sellest võib järeldada, et haldusorgan algatas haldusmenetluse oma initsiatiivil.
26.2.Määruse nr 155 § 2 lg 1 kohaselt võis kohalik omavalitsus muuta katastriüksuse sihtotstarvet mh ka kinnisasja omaniku taotluse alusel. Haldusorgani algatatud haldusmenetluses esitas kaebaja 26.04.2017 taotluse (vrd e-kiri tl 8 pöördel - 9) katastriüksuse sihtotstarbe muutmiseks (vt kohtuotsuse p 2). Ka on kaebaja seda hilisema menetluse käigus korduvalt (03.05.2017, 04.05.2017 ja 08.08.2017) täpsustanud. Isegi kui vastustaja varasemaid pöördumisi taotlusena ei käsitanud, tulnuks hiljemalt kaebaja vastuväitena esitatud pöördumisest (08.08.2017, vrd tl 12, „Jääme oma seisukoha juurde ning palume mitte määrata sotsiaalmaa alaliiki, vaid määrata uus, seadustele ja Haabersti üldplaneeringule vastav, sihtotstarve“) järeldada, et tegemist on taotlusega. Taotluse kohta olnuks otstarbekas anda eraldiseisev haldusakt, millega oleks saanud jätta taotluse rahuldamata, seda põhjendades, ning määrata samas sotsiaalmaa alaliik. Kaevatavas korralduses kaebaja taotlust käsitletud pole ning põhjendused puuduvad. Seega on kaebaja pöördumist valesti käsitanud ning haldusakt on põhjendamispuudustega. Nagu kohus eelnevalt märkis, ei too see siiski kaasa tühistamiskaebuse rahuldamist, kuna uuesti otsustamisel ei saaks teha teistsugust otsust.
26.3.Vastustaja on 23.08.2017 kirjaga nr 5-4/1478-3 (tl 33) kaebajale vastanud. Kirja sisust nähtuvalt ja vahepeal muutunud asjaoludest (detailplaneeringu algatamise taotluse esitamine) tulenevalt pole kahtlust, et ka kaebaja pöördumise taotlusena käsitamise korral ning korrektsel menetlemisel oleks tulemus sama.
27.Maa sihtotstarbe määramine on haldusakt ning selle regulatiivsus võib väljenduda mitmes asjaolus. Näiteks võib sellest sõltuda maa kasutamise viis, maamaksu suurus jne (vrd ka Riigikohtu halduskolleegiumi 28.04.2005 määrus asjas nr 3-3-1-13-05). Ka maa sihtotstarbe
5(8)
alaliigi määramine on haldusakt, mis võib riivata kaebaja subjektiivseid õigusi ja mille tühistamist saab kohtult nõuda. Tühistamiskaebuse rahuldamise eelduseks on subjektiivsete õiguste rikkumise tuvastamine (HKMS § 2 lg 1, § 44 lg 1). Kaebaja on selgitanud, et praeguse olukorra jätkumine kahjustab tema majanduslikke huve tehnorajatiste talumistasu vaidlustes. Kohus leiab, et vaidlustatud korraldus ei riku kaebaja kaebuses väljatoodud subjektiivseid õigusi.
27.1.Pooltel puudub vaidlus, et Haabersti ÜP võimaldab maakasutuse otstarbest tulenevalt põhimõtteliselt määrata üldplaneeringukohaste sihtotstarvetena elamumaa, ärimaa või tootmismaa sihtotstarbe, kuna Haabersti ÜP maakastutusplaanist (Põhikaart 1, leitav arvutivõrgus: https://www.tallinn.ee/est/g6449s98801) nähtuvalt on kaebaja kinnistute maakasutuse juhtotstarbeks segahoonestusala. Samas tuleb rõhutada, et üldplaneeringuga maaaladele määratav juhtotsarve ei ole samastatav konkreetsele katastriüksusele määratava sihtotstarbega ning üldplaneeringuga katastriüksuse sihtotstarvet ei määrata. Tegemist on üksnes üldplaneeringuga määratava maa-ala kasutamise valdava otstarbega, mis annab kogu määratud piirkonnale edaspidi maakasutuse põhisuunad (vrd planeerimisseaduse § 6 p 9). Praegusel juhul omab määravat tähtsust see, kas tegemist on detailplaneeringu kohustusega alaga või mitte.
27.2.Kohtu arvates on praegusel juhul ilmne, et tegemist on detailplaneeringu koostamise kohustusega ning vastustaja ei saanud MaaKatS v.r § 18 lg 2 kohaselt üldplaneeringust lähtuda. Isegi juhul, kui detailplaneeringu koostamise kohustust eitada, ei saaks kaebaja katastriüksustele määrata elamumaa, ärimaa või tootmismaa sihtotstarvet. Vastustaja on õigesti märkinud, et nende sihtotstarvete määramiseks polnud määruses nr 155 sätestatud nõuded täidetud (vt põhjendused vastustaja 06.04.2018 seisukoha punktis 4, tl 48 pöördel). Olukorras, kus kaebaja kinnisasjal puuduvad ehitised ning tal pole ka ehitusõigust, ei vasta katastriüksus elamumaa ega ärimaa sihtotstarbele. Kaebaja on pidanud võimalikuks ka tootmismaa sihtotstarbe määramist, kuid kohtu hinnangul ei võimalda pelgalt asjaolu, et kaebaja kinnistul on elektri ülekandeliinid, katastriüksuse sihtotstarbeks tootmismaad määrata. Kaebaja viide (20.01.2018 seisukoht, tl 42), et ehitise mõiste hõlmab nii hooneid kui rajatisi, on iseenesest õige. Samas ei asu kaebaja kinnisasjadel elektriliinide ülekandemaste ning kinnisasjal paiknev tehnovõrk, mille suhtes kehtib seadusest tulenev talumiskohustus ei ole tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 54 lg 2 kohaselt kinnisasja oluliseks osaks. Maakatastrist (Aluskaart. Maa-amet 2018) nähtuvalt ei ulatu XXXXXXXXX tee XXX kinnisasi mastide alusele maa-alale ning ülekandeliinide mastid asuvad katastritunnusteta reformimata riigimaal (vrd ka kaebaja algatatud detailplaneeringu seletuskiri: https://tpr.tallinn.ee/Link/File?id=294336, lk 4). Olukorras, kus tegemist pole iseseisva, vaid tehnovõrgu tarbeks moodustatud katastriüksusega, ei saa ülekandeliinide olemasolu olla sihtotstarbe muutmise aluseks. Seega isegi juhul, kui detailplaneeringu algatamise taotlust poleks esitatud, saaks võimalikuks pidada vaid sihtotstarbeta maa sihtotstarbe määramist. Sellisel juhul vastaksid kaebaja kinnistud sihtotstarbeta maa tunnustele (ehitusõiguseta maa, millele ei ole võimalik või otstarbekas sihtotstarvet määrata, MaaKatS § 181 lg 13).
27.3.Kui seni sotsiaalmaa sihtotstarbega katastriüksuse osas jäetakse sihtotstarve „sihtotstarbeta maaks“ muutmata, ei riku see kaebaja õigusi seoses maamaksu suurusega. Vastustaja esitatud dokumendist „Tallinna linna maa väärtuste loetelu sihtotstarbe liikide ja kõlvikute kaupa“ (tl 50) nähtub, et nii sotsiaalmaa kui ka sihtotstarbeta maa sihtotstarbe puhul on maa maksustamishind sama. Ka kaebaja ise kinnitab, et sotsiaalmaa sihtotstarve toob talle kaasa väiksema maamaksu kohustuse, kui oleks tema taotletud sihtotstarvete puhul (vrd kaebaja esindaja 04.05.2018 e-kiri, tl 7). Kohtu hinnangul on üldkasutatava maa sihtotstarbe alaliigi määramine kaebajale pigem majanduslikult kasulik, kuna maamaksuseaduse § 4 lg 1 p-i 10 kohaselt ei maksta maamaksu üldkasutatava maa sihtotstarbega maalt. Kaebajal ei ole kohtus kaitstavat subjektiivset õigust 6(8)
tasuda suuremat maamaksu ja nõuda selleks maa sihtotstarbe muutmist. Ka võimalikes tehnorajatiste talumistasude vaidlustes ei ole kaebaja olemasoleva sotsiaalmaa sihtotstarbe korral halvemas olukorras kui ta oleks sihtotstarbeta maa puhul, kuna sihtotstarbeta maa sihtotstarbe puhul ei saa kerkida küsimust sellest, kui suures ulatuses on maa sihtotstarbekohane kasutamine võimalik. Muude, nn „üldplaneeringukohaste“ sihtotstarvete määramine poleks praegusel juhul aga võimalik, mistõttu ei saa nende määramata jätmine ka kaebaja õigusi rikkuda.
27.4.Kaebaja ei ole väitnud ega ka põhjendanud, et sotsiaalmaa sihtotstarve takistaks tema poolt algatatud detailplaneeringu menetlemist või selle eesmärkide saavutamist. Seda ei kinnita ka vastustaja.
27.5.Kohtule ei nähtu, et kehtiv sihtotstarve mõjutaks kuidagi maa faktilist kasutamist, arvestades, et kinnistud asuvad praegu kõrgepingeliinide kaitsetsoonis. Sihtotstarbe muutmine faktilist olukorda ei muuda. Ka see, et kaebajale kuuluvale eramaale on määratud sotsiaalmaa sihtotstarve, ei anna kolmandatele isikutele õigust seda omavoliliselt kasutada. Kohtu hinnangul ei ole eraomandis olevale maale sotsiaalmaa sihtotstarbe ega ka selle alaliikide määramine välistatud.
27.6.Kokkuvõtvalt leiab kohus, et kaevatav haldusakt ei riku kaebaja põhiseaduses sätestatud omandipõhiõigust.
28.Kuna kaebaja on taotlenud detailplaneeringu algatamist, on ilmne, et katastriüksuse sihtotstarbe määramine on seotud detailplaneeringu menetlusega ega saa toimuda mingis paralleelses menetluses. Seega ei nõustu kohus kaebajaga, et sihtotstarbe määramine ja planeeringumenetlus pole seotud. Kuivõrd kohtumenetluse jooksul on õiguslik olukord mõnevõrra muutunud, analüüsib kohus, kas praeguses olukorras saaks vastustaja uuel läbivaatamisel teisiti otsustada. Asjas puudub vaidlus, et vastustajal oli ja on pädevus katastriüksuse sihtotstarbe määramiseks (varasemalt määruse nr 155 § 1 lg 2 alusel ning praegu MaaKatS § 18 lg 1 alusel). MaaKatS § 2 punkti 9 kohaselt on katastriüksuse sihtotstarve õigusaktidega lubatud ja nendes sätestatud korras määratud katastriüksuse kasutamise otstarve või otstarbed. Kehtiva MaaKatS § 18 lg 1 sätestab, et linna- või vallavalitsus määrab katastriüksusele MaakatS §-s 181 nimetatud sihtotstarbe, lähtudes järgmistest põhimõtetest: 1) ehitisteta katastriüksusele määratakse sihtotstarve maa tegeliku kasutuse alusel või detailplaneeringu koostamise kohustuse puudumisel üldplaneeringu alusel; 2) katastriüksusele määratakse sihtotstarve detailplaneeringu koostamise kohustuse korral kehtestatud detailplaneeringu alusel; 3) ehitist teenindavale katastriüksusele määratakse kogu ulatuses ehitise kasutamise otstarbest tulenev sihtotstarve ehitise tegeliku kasutuse, ehitusloa, ehitisteatise, linna- või vallavalitsuse kirjaliku nõusoleku või kasutusloa alusel. Viidatud normidest nähtub, et esmalt tuleb analüüsida, kas tegemist on detailplaneeringu koostamise kohustusega. Detailplaneeringu koostamise kohustus tuleneb PlanS § 125 lg-st 2. Nimetatud sätte kohaselt on detailplaneeringu koostamine nõutav linnades kui asustusüksustes, alevites ja alevites ning nendega piirnevas avalikus veekogus ehitusloakohustusliku 1) hoone püstitamiseks; 2) olemasoleva hoone laiendamiseks üle 33 protsendi selle esialgu kavandatud mahust; 3) olulise avaliku huviga rajatise, näiteks staadioni, golfiväljaku, laululava, motoringraja või muu olulise avaliku huviga rajatise püstitamiseks; 4) olulise ruumilise mõjuga ehitise ehitamiseks, kui olulise ruumilise mõjuga ehitise asukoht on valitud üldplaneeringuga. Eeltoodust järeldub, et olukorras, kus sihtotstarbe määramisel selgub, et tegemist on detailplaneeringu koostamise kohustusega, ei saa sihtotstarvet üldplaneeringu alusel määrata. Seda, et sellisel juhul tuleb lähtuda detailplaneeringust, kinnitavad ka maakatastriseaduse §-i 18 7(8)
muudatusi puudutavad selgitused1: [...]Kui PlanSist tuleneb detailplaneeringu koostamise kohustus või peab kohalik omavalitsus detailplaneeringu koostamist vajalikuks, määratakse sihtotstarve kehtestatud detailplaneeringu alusel. [...] Detailplaneeringu kohustusega aladel saab ehitusõigus tekkida alles pärast detailplaneeringu kehtestamist. Seega ei ole üldplaneeringuga kavandatud perspektiivsed elamu-, äri- või tootmismaad sellisel sihtotstarbel kasutatavad enne, kui vastav detailplaneering on kehtestatud. [...] Seega ei ole õige määrata üldplaneeringust tuletatud ehitusõigust eeldavaid sihtotstarbeid aladele, kuhu kohalik omavalitsus näeb ette detailplaneeringu koostamise vajaduse, kuid planeeringut veel kehtestatud ei ole[...].
29.Ka uuel otsustamisel omaks määravat tähtsust asjaolu, et kaebaja (esindaja) on esitanud muu hulgas ka vaidlusaluseid kinnistuid hõlmava detailplaneeringu algatamise taotluse. Nimetatud taotlusest (tl 36-37) nähtub, et planeeringu koostamise eesmärgiks on kinnistute sihtotstarbe muutmine elamumaa sihtotstarbega kinnistuteks ning ehitusõiguse määramine. Kuna nii varasema kui ka kehtiva regulatsiooni kohaselt tuleb detailplaneeringu koostamise kohustuse korral lähtuda detailplaneeringust, on kaebaja viide MaaKatS v.r § 18 lg-le 6, mis reguleerib olukorda, kus puudub detailplaneeringu koostamise kohustus, asjakohatu. Sihtotstarve või sihtotstarbed tuleb määrata detailplaneeringuga. Detailplaneeringu menetluse algatamise taotluse tõttu ei saa kohus kohustada vastustajat määrama katastriüksuse sihtotstarbeks ka sihtotstarbeta maa sihtotstarvet. Vastustaja on õigesti märkinud, et olukorras, kus kaebaja peab ise võimalikuks elamumaa sihtotstarbe määramist, ei vasta see katastriüksus sihtotstarbeta maa (s.t iseseisvat katastriüksust moodustav ehitusõiguseta maa, millele ei ole võimalik või otstarbekas sihtotstarvet määrata – vrd kuni 30.06.2018 kehtinud määruse nr 155 § 6 p 10 ning kehtiva MaakatS § 181 lg 13) tunnustele.
30.Kohus leiab, et nii tühistamis- kui kohustamisnõue tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulud
31.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Kohtuotsus on tehtud kaebaja kahjuks, mistõttu jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Kuivõrd vastustaja ei ole menetluskulude nimekirja ega taotlust kaebajalt kulude väljamõistmiseks esitanud, jäävad ka vastustaja võimalikud menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1).
(allkirjastatud digitaalselt) Kristina Maimann
Kinnisasja avalikes huvides omandamise seadus 598 SE. Teine lugemine. Muudatusettepanekute loetelu. Leitav arvutivõrgus: https://www.riigikogu.ee/download/acbdf4a6-7881-49d5-9498-de31239194a5. lk 8.
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.