P. P. kaebus Anija Vallavalitsuse 19.12.2016 ettekirjutuse nr 16-3/1096-4 osaliseks ja 16.11.2017 hoiatuse nr 16-3/1096-9 tühisuse tuvastamiseks, 16.11.2017 täitekorralduse nr 163/1096-8 õigusvastasuse tuvastamiseks ja vastustaja kohustamiseks kõrvaldama täitekorralduse tagajärjed
Menetlusosalised
Kaebaja – P. P., volitatud esindaja Peeter Malve Vastustaja – Anija vald, volitatud esindaja Tiiu Siig
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta P. P. kaebus rahuldamata.
Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda.
Tagastada P. P. enam tasutud riigilõiv 3 (kolm) eurot.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 01.08.2018 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.P. P. (kaebaja) kuulub Harju maakonnas Anija vallas XXXXX külas kinnistu XXXXXXXX (kinnistusregistri nr XXXXXXXX, katastriüksuse nr XXXXX:XXX:XXXXX), millel asuvad ehitisregistri kohaselt küün (kood XXXXXXXXX), laut (kood XXXXXXXXX), pumbamaja (kood XXXXXXXXX) ja kompressorihoone (kood XXXXXXXXX).
2.Anija Vallavalitsus alustas 30.07.2015 kaebaja suhtes riiklikku järelevalvet, mille käigus tuvastati, et kaebajale kuuluv laut on ohtlikus seisukorras ega vasta ehitusseadustiku (EhS) nõuetele. Vallavalitsus tuvastas 30.07.2015 paikvaatluse käigus, et kinnistul asuv ühekorruseline kiviehitis on osaliselt lagunenud. Lauda aknad on katki ja kinni katmata. Kõrvaliste isikute juurdepääs hoone varisemisohtlikule konstruktsioonile ei ole takistatud. Varisemisohtlikule alale on juurdepääs piiramata ja märgistamata, mistõttu on see ohtlik ümbritsevale loodus- ja inimkeskkonnale. Vallavalitsus tegi 11.08.2015 kaebajale ettekirjutuse ja hoiatuse sunnivahendi rakendamiseks, kuid tuvastas 02.02.2016 järelkontrolli käigus, et kaebaja ei ole täitnud kohustust muuta hoone nõuetele vastavaks. Vallavalitsus vestles kaebajaga telefoni teel 2016. a veebruaris, märtsis, aprillis, mais, juulis, augustis ja septembris, kuid kaebaja ei täitnud lubadust tulla vestlusele. Vallavalitsus teavitas kaebajat 18.11.2016 kirjaga kaebajale kuuluva lauda puudustest ning andis võimaluse esitada oma arvamus ja vastuväited. Kaebaja nõustus 12.12.2016 vastuses ehitise puudustega, sh varisemisohuga, kuid märkis, et selle ehitisega ei ole tal majanduslikult tasuvat ideed. Kohalik kogukond teab, kelle laudad need on, ja omapäi võõrasse valdusesse ei sisene.
3.Anija Vallavalitsus kohustas 19.12.2016 ettekirjutusega nr 16-3/1096-4 kaebajat tegema XXXXXXXXX kinnistul asuva lauda seina- ja katusekonstruktsioonid lõuna ja lääne poolt korda hiljemalt 01.06.2017 (resolutsiooni p 1.1, põhjenduste p 3.1), katma lauda avatud aknad kinni hiljemalt 01.06.2017 (resolutsiooni p 1.2, põhjenduste p 3.1), sulgema sissepääsud hoonesse hiljemalt 01.06.2017 (resolutsiooni p 2, põhjenduste p 3.2), heakorrastama kinnistu hiljemalt 01.06.2017, st koristama ära vanaraua (resolutsiooni p 3, põhjenduste p 3.3), ning kandma hiljemalt 01.01.2020 ehitisregistrist maha XXXXXXXX kinnistul olematu küüni (resolutsiooni p 4, põhjenduste p 3.4). Ettekirjutuse tähtajaks täitmata jätmise korral rakendatakse p-s 3.1 märgitud kohustuse osas sunniraha 800 eurot, p-s 3.2 märgitud kohustuse osas sunniraha 100 eurot ja p-s 3.3 märgitud kohustuse osas sunniraha 100 eurot. Sunniraha vabatahtliku tasumise tähtaeg on 16.06.2017, pärast seda edastatakse nõue täitmiseks kohtutäiturile. Järelkontrolli tegemise ajaks määrati 26.05.2017 kl 10:00.
4.Anija Vallavalitsus määras 24.05.2017 e-kirjaga järelkontrolli ajaks 07.06.2017 kl 10:00. Kaebaja palus 06.06.2017 e-kirjas pikendada täitmise tähtaega kuni 21.06.2017. Vallavalitsus määras 09.06.2017 teatega ettekirjutuse p-de 3.1 ja 3.2 täitmise uueks tähtpäevaks 11.08.2017. Kaebaja palus 11.08.2017 e-kirjas pikendada täitmise tähtaega oktoobri lõpuni, sest viljakoristuse tööd on esmatähtsad. Vallavalitsus määras 14.08.2017 otsusega ettekirjutuse p-de 3.1 ja 3.2 täitmise tähtpäevaks 01.11.2017. Vallavalitsus teatas 03.11.2017 e-kirjaga kaebajale, et kontrollib 08.11.2017 kl 14:15 XXXXXXXX kinnistul ettekirjutuse täitmist.
5.Anija Vallavalitsus tuvastas 08.11.2017 paikvaatlusel, et hoone katusekonstruktsioon on varisemisohtlik, pööningukonstruktsiooni lõuna- ja läänepoolne katuseosa on lagunenud, sissepääsud hoonesse on avatud ja võõrastele lukustamata, mõned lauda aknad on avatud, varisemisohtlikule alale on juurdepääs piiramata ja märgistamata, hoone on välisel vaatlusel ohtlikus seisukorras ega vasta EhS-i nõuetele (EhS § 16 lg 1 ja § 19 lg 1 p 4). Paikvaatluse aktile on lisatud fotod. Vallavalitsuse ehituskomisjon leidis 08.11.2017 ehitusjärelevalve protokollis, et XXXXXXXX kinnistu omanik ei ole täitnud ettekirjutust. Täitekorraldusega
2(11)
3-17-2887
tuleb kaebajale kohaldada sunnivahendina sunniraha 900 eurot ja edastada täitekorraldus kohtutäiturile. Ettekirjutuse uueks vabatahtliku täitmise tähtajaks otsustati määrata 20.02.2018.
6.Anija Vallavalitsus kohaldas 16.11.2017 täitekorraldusega nr 16-3/1096-8 kaebaja suhtes ettekirjutuse p-s 3.1 märgitud kohustuse täitmata jätmise eest sunniraha 800 eurot ja ettekirjutuse p-s 3.2 märgitud kohustuse täitmata jätmise eest sunniraha 100 eurot. Järelkontrolli käigus tuvastati, et ettekirjutuse p-des 3.1 ja 3.2 märgitud kohustusi ei ole täidetud.
7.Anija Vallavalitsus määras 16.11.2017 hoiatusega nr 16-3/1096-9 kaebajale ettekirjutuse uueks vabatahtliku täitmise tähtpäevaks 20.02.2018 ja järelkontrolli ajaks 28.02.2018 kl 14:00. Ettekirjutuse p-s 3.1 märgitud kohustuse tähtajaks täitmata jätmise korral rakendatakse sunniraha 1000 eurot ja p-s 3.2 märgitud kohustuse täitmata jätmise korral sunniraha 200 eurot.
8.Tallinna kohtutäitur Toomas Saarma algatas vallavalitsuse 16.11.2017 täitekorralduse ja avalduse alusel kaebaja osas täitemenetluse. Kaebaja kontolt peeti kinni 955,20 eurot, mis sisaldas sunniraha 900 eurot.
9.Kaebaja esitas 25.01.2018 vallavalitsusele kasutusteatise, et kasutab tema omandis olevat lauta küttepuude hoidlana. Vallavalitsus teavitas 05.02.2018 e-kirjaga, et kaebaja kirja ei saa käsitleda kasutusteatisena EhS-i tähenduses. Kasutusteatisele on kehtestatud vorminõuded ja esitamise kord. Kasutusteatis tuleb esitada vähemalt 10 päeva enne ehitise kasutama hakkamist (EhS § 48 lg 2). Täidetud peavad olema ehitise kasutamisele esitatavad nõuded (EhS § 47 lg 2). Kohalik omavalitsus kontrollib ehitise vastavust ja võib esitada täiendavaid tingimusi (EhS § 48 lg 5). Arvestades hoone seisukorda, ei saa kohalik omavalitsus muuta kasutamise otstarvet ja lubada hoone kasutamist, kui hoone on lagunenud ja ohtlik. Hoone tuleb esmalt korda teha.
10.Anija Vallavalitsuse 06.02.2018 paikvaatluse aktist nähtuvalt on lauda konstruktsioon varisemisohtlik, pööningukonstruktsiooni lõuna- ja läänepoolne katuseosa on lagunenud, sissepääsud hoonesse on avatud ja võõrastele isikutele lukustamata, mõned lauda aknad on avatud, varisemisohtlikule alale on juurdepääs piiramata ning märgistamata, esitatud kasutusteatis ei vasta nõuetele – hoone ohtliku seisundi tõttu on võimatu muuta kasutusotstarvet, hoone rikub XXXXX küla välisilmet. Vallavalitsuse ehituskomisjon leidis 06.02.2018 ehitusjärelevalve protokollis, et kaebaja ei ole täitnud ettekirjutuses märgitud kohustusi. Järelkontroll otsustati teha 28.02.2018. Ehitis ei vasta nõuetele, et muuta kasutusotstarvet.
11.Kaebaja esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, mille kohus võttis menetlusse nõuetes tuvastada 19.12.2016 ettekirjutuse tühisus p 3.1 osas, millega kohustati kaebajat katma kinni või sulgema lauda uksed ja aknad, ja p 3.2 osas, millega kohustati kaebajat sulgema sissepääsud hoonesse, tuvastada 16.11.2017 hoiatuse tühisus, tuvastada 16.11.2017 täitekorralduse õigusvastasus ja kohustada Anija valda (vastustaja) kõrvaldama täitekorralduse tagajärjed. Põhjendused:
11.1.Kaebaja selgitas 2017. a juunis valla arhitektile, et amortiseerunud lauta ei ole majanduslikult mõttekas korda teha. Kaebaja tegi ettepaneku, et lõhub kokku vajunud katuse ära. Ülejäänud hoonet saaks ta oma vajaduste kohaselt kasutada. Uste ja akende sulgemine ei sobi kaebaja eesmärgiga kasutada ruume küttepuude hoidmiseks, sest liikuv õhk viiks niiskuse välja. Kaebajale tundus, et selline lahendus sobib vastustajale. 2017. a juuli lõpuks sai suurem osa tööst tehtud – kokku kukkunud katus lõhuti välja. Tegemata jäi mõne tunni töö – katuselt mõnede katteta roovide eemaldamine. Kuna kaebaja on talupidaja ja algas lõikuseperiood, siis ei olnud tal enam aega nende töödega jätkata ja ta saatis vastustajale sellekohase e-kirja. Pärast lõikust algasid sajud, mis muutsid katuse libedaks ja tööde lõpetamise võimatuks. Kaebaja
3(11)
3-17-2887
helistas kontrolli toimumise päeval vastustajale ja teatas, et ta ei saa kohale tulla. Pärast seda ei ole kaebajaga kuni 16.11.2017 täitekorralduse saatmiseni ühendust võetud.
11.2.Ettekirjutus on haldusmenetluse seaduse (HMS) § 63 lg 2 p-de 3 ja 5 kohaselt tühine, sest seda ei ole andnud pädev organ ja ettekirjutusega pandud kohustused ei ole täidetavad või on vastuolulised. Kaebajalt nõutakse ettekirjutusega alusetult palju. Ettekirjutuses ei ole kaebajale kohustuseks pandud töid sisult ega mahult piisavalt arusaadavalt lahti kirjutatud ega selgitatud. Kaebajal ei ole kohustust sulgeda aknaid ja uksi hoones, mida ta kasutab küttepuude kuivatamiseks ja hoidmiseks.
11.3.16.11.2017 täitekorraldus on õigusvastane, kuna kaebaja on ettekirjutuse olulises osas ja vabatahtlikult täitnud. Silmariivav osa laudast on maha lammutatud. Laut ei kujuta endast reaalset ohtu, mida näitab see, et vastustaja ei ole asunud ise asendustäitmise korras ohtu kõrvaldama. Laut asub hajaasustusega külas, see ei ole maha jäetud ja tegemist on eravaldusega. Seda arvestades ei ole sunniraha määramine proportsionaalne ega avalike huvidega kooskõlas. Kuna ettekirjutus on tühine, on ka sunniraha määramine õigusvastane.
11.4.16.11.2017 hoiatus on tühine, sest sellega kohustatakse kaebajat täitma tühist ettekirjutust.
12.Vastustaja palus jätta kaebuse rahuldamata. Põhjendused:
12.1.Kaebaja eirab avalikku huvi ja soovib varisemisohtlikust ehitisest tuleneva ohtliku olukorra jätkumist. Sissepääsud ehitisse on avatud. Varisemisohtlikule alale, kus katusekonstruktsioon võib igal hetkel sisse langeda, on juurdepääs piiramata ja märgistamata. Ehitise omanikul on kohustus tagada hoone korrashoid ja kasutamise ohutus (EhS § 19 lg 1 p 4). Vastavalt tuleohutuse seaduse (TuOS) § 5 lg-le 2 peavad kasutusel mitteolevate ehitiste välisseintes olevad ning keldri ja pööningu ukse-, akna- ja muud avad olema suletud või tuleb muul viisil tõkestada neisse kõrvaliste isikute sissepääs. Ettekirjutuse täitmine on üldistes huvides.
12.2.Kaebaja 25.01.2018 kasutusteatis sooviga muuta ehitise sihtotstarvet ja kasutada seda küttepuude hoidlana ei vasta EhS 5. peatüki 1. jaos sätestatud vorminõuetele ega esitamise korrale (majandus- ja taristuministri 19.06.2015 määrus nr 67). Kasutusteatis tuleb esitada vähemalt 10 päeva enne ehitise kasutama hakkamist (EhS § 48 lg 2). Ehituskomisjoni 06.02.2018 paikvaatluse aktist ja fotodest selgub, et kaebaja ei ole kõrvaldanud mitte ühtegi 08.11.2017 paikvaatluse aktis ja protokollis märgitud puudust. Hoone on ohtlikus olukorras ega vasta EhS-is sätestatud nõuetele ning selle kasutusotstarvet muuta ei saa. Isegi, kui kaebaja oleks enne ehitise kasutusotstarbe muutmist esitanud vormikohase kasutusteatise (EhS § 48 lg 3), ei oleks vastustaja saanud kasutusteatist väljastada, sest ehitise kasutamisele esitatavad nõuded ei ole täidetud (EhS § 47 lg 2).
12.3.Vastustaja 07.03.2018 paikvaatluse aktist ja fotodest nähtub, et ehitise lõunapoolne varisemisohtlik katusekonstruktsioon oli osaliselt ära koristatud, samas pööningukonstruktsiooni läänepoolne katuseosa oli koristamata, sissepääsud ehitisse on endiselt avatud ja lukustamata ning osa lauda aknaid on avatud. Seisuga 04.04.2018 on ehitis jätkuvalt ohtlikus olukorras ega vasta EhS-i nõuetele. Vastustaja pikendas 30.04.2018 ettekirjutuse p-de 3.1 ja 3.2 täitmise tähtaega, määrates uueks tähtpäevaks 02.07.2018.
12.4.Ettekirjutuse p-d 3.1 ja 3.2 on õiguspärased ettekirjutuses toodud faktilistel ja õiguslikel alustel. Kaebaja ei täitnud ehitise ohutusele sätestatud nõudeid (EhS § 8, § 11 lg 1 ja lg 2 p-d 1, 3 ja 10, § 16 lg 1 p 1, § 19 lg 1 p 4). Samuti ei täitnud ta Anija Vallavolikogu 21.08.2014 määruse nr 27 „Anija valla heakorra eeskiri“ § 5 p-s 7 sätestatud kohustust hoida korras ja tervetena hoonete fassaad ja sinna juurde kuuluvad elemendid (välisseinakate, uksed, katused),
4(11)
3-17-2887
samuti § 5 p-s 12 määratud kasutusel mitteoleva ehitise omaniku kohustust tagada ehitise ja sinna juurde kuuluva krundi heakord ning vältida hoone varisemisohtlikkust, vajadusel lammutada ohtlik hoone, sulgeda sissepääsud hoonesse ja krundile.
12.5.Vastustajal oli EhS § 130 lg 2 ja korrakaitseseaduse (KorS) § 28 lg 1 järgi õigus riikliku järelevalve käigus avastatud ehitise puuduste kõrvaldamiseks teha kaebajale ettekirjutus koos hoiatusega. Ettekirjutuse tegemine olukorras, kus varisemisohtliku seina ja katusekonstruktsiooniga ehitis avatud sissepääsude ning akendega kujutas endast ohtu, oli põhjendatud ja hädavajalik. Varisemisohtlik ehitis kujutas eelkõige ohtu inimese tervisele, varale ja keskkonnale. Kaebaja ei ole ehitise ohutusnõudeid täitnud.
12.6.Kaebaja palus 07.06.2017 ettekirjutuse täitmise tähtaja pikendamist kuni 21.06.2017 ehk pidas võimalikuks ettekirjutuse täitmist 2 nädala jooksul. Kaebaja ei teavitanud vastustajat ettekirjutuse täitmist takistavatest asjaoludest, nagu tööde suur maht või teadmatus, milliseid töid teha. Vastustaja pikendas korduvalt ettekirjutuse täitmise tähtaega. Kaebajal oli peaaegu aasta ehk piisavalt aega ettekirjutuse täitmiseks. Kaebaja väited ettekirjutusega pandud liialt koormavatest kohustustest on paljasõnalised ja otsitud. Kaebajal puudub kaitstav subjektiivne õigus jätta ehitise omanikuna täitmata õigusaktidest tulenevad kohustused (EhS § 16). Ettekirjutus, mis seaduslikul alusel nõuab kaebajalt EhS-ist tulenevate kohustuste täitmist ja ohu likvideerimist, ei ole tühine.
12.7.Täitekorraldus sunnivahendi rakendamiseks on õiguspärane. Kaebaja väide, et ta on ettekirjutuse olulises osas täitnud, on paljasõnaline. 08.11.2017 paikvaatluse aktist nähtuvalt olid ettekirjutuse p-d 3.1 ja 3.2 jätkuvalt täitmata. Paikvaatluse akt koos fotodega ja ehituskomisjoni 08.11.2017 protokoll lükkavad ümber kaebaja väite, et suurem osa nõutud töödest oli tehtud. Asendustäitmise ja sunniraha seaduse (ATSS) § 2 lg-s 1 ettenähtud sunnivahendi rakendamise eeldused olid täidetud. Puudusid sunnivahendi lubatavust välistavad asjaolud (ATSS § 8 lg 3 p-d 1-4). Seega vastas 16.11.2017 täitekorraldus ATSS § 9 lg-le 1 ja puuduvad õiguslikud alused täitekorralduse õigusvastasuse tuvastamiseks. Kaebajal oli võimalus hoida ära enda suhtes sunniraha kohaldamine, kui ta oleks ettekirjutusega pandud kohustuse tähtaegselt täitnud. Kaebaja ei teavitanud objektiivse takistuse olemasolust. Täitekorralduse õiguspärasusest tulenevalt puudub alus vastustajalt nõuda selle tagajärgede kõrvaldamist.
12.8.Hoiatus on õiguspärane, selle tühisuse tuvastamiseks puuduvad õiguslikud alused. Hoiatuse aluseks olev ettekirjutus on kehtiv isegi selle õigusvastasuse tuvastamisel ja on täitmiseks kohustuslik (HMS § 60).
12.9.Arvestades, et EhS § 133 alusel on kohustuse täitmisele sundimiseks sunniraha ülemmäär füüsilisele isikule 6400 eurot ja hinnates inimestele, nende varale ja keskkonnale varisemisohtlikust hoonest tulenevaid võimalikke ohtlikke mõjutusi, olid hoiatuses määratud sunniraha suurused põhjendatud. Vaidlustatud hoiatusega on sunniraha suuruseks vastavalt 1000 eurot ja 200 eurot. Ka viidatud määrad ei küündi EhS §-s 133 sätestatud suuruseni ja on seega õiguspärased, arvestades, et kaebaja on ilmutanud selget tahtmatust ettekirjutust täita.
KOHTU PÕHJENDUSED
Vaidlusalused küsimused
13.Vaidlus toimub 19.12.2016 ettekirjutuse, 16.11.2017 täitekorralduse ja 16.11.2017 hoiatuse üle. Vastustaja on esitanud kohtule ka hiljem koostatud haldusakte ettekirjutuse täitmise tähtaja pikendamise kohta. Kaebaja ei ole neid praeguses asjas vaidlustanud, seepärast kohus nende õiguspärasust ega kehtivust ei hinda (HKMS § 2 lg 3).
5(11)
3-17-2887
14.HMS § 60 lg 2 järgi on kehtiva haldusakti resolutiivosa kohustuslik igaühele, sh haldus- ja riigiorganitele. Haldusakti resolutiivosa on haldusaktiga kindlaksmääratavaid õigusi ja kohustusi sisaldav osa. Haldusakti muudel osadel, sh haldusakti põhjenduses tuvastatud asjaoludel on iseseisev õiguslik tähendus ainult seaduses sätestatud juhtudel. Viidatud sättest nähtuvalt saab isikule kohustusi panna vaid haldusakti resolutsiooniga, mitte põhjendustega. Praeguses asjas on vastustaja läbivalt ekslikult käsitanud kohustusi sisaldavatena ettekirjutuse põhjendusi (p-d 3.1 ja 3.2), mitte resolutsiooni (p-d 1.1, 1.2 ja 2). Vastustaja on korduvalt hilisemate haldusaktidega pikendanud ettekirjutuse täitmise tähtaegu, viidates ettekirjutuse põhjendustes toodud kohustustele, mitte resolutsioonis toodud kohustustele. Samamoodi on vastustaja käitunud ka täitekorralduse koostamisel. Ka kaebaja on sellest tulenevalt taotlenud ekslikult ettekirjutuse põhjenduste punktide tühisuse tuvastamist. Kaebaja taotles kaebuses ettekirjutuse tühisuse tuvastamist p 3.1 osas, millega kohustati kaebajat katma kinni või sulgema lauda uksed ja aknad, ja p 3.2 osas, millega kohustati kaebajat sulgema sissepääsud hoonesse. Haldusakti põhjendusi ei saa tühistada ega ka nende tühisust tuvastada. Kohus tõlgendab HKMS § 2 lg-st 4 lähtudes kaebaja nõuet ja loeb tühisuse tuvastamise nõude esitatuks ettekirjutuse resolutsiooni p-de 1.2 ja 2 peale.
15.Muus osas kaebaja ettekirjutust ei vaidlusta, mh samuti p-s 3.1 käsitletud kohustuse osas teha korda lauda seina- ja katusekonstruktsioonid lõuna ja lääne poolt (ettekirjutuse resolutsiooni p 1.1). Vaidlustamata osas kohus ettekirjutust ei kontrolli (HKMS § 2 lg 3).
16.Samuti lähtub kohus asja lahendamisel asjaolust, et vaidlusalune laut (ehitisregistri kood 116031071) oli ettekirjutuse tegemise ajal ja sunniraha määramise ajal registreeritud ehitisregistris laudana, mille peamine kasutamise otstarve on loomakasvatushoone (HKMS § 158 lg 2). Kaebaja esitas vastustajale kasutusteatise kasutusotstarbe muutmise sooviga alles 25.01.2018. Vastustaja ei ole ehitise kasutusotstarvet ehitisregistris siiani muutnud. Kaebaja ei ole vastustaja tegevust või tegevusetust kasutusotstarbe muutmisega seoses vaidlustanud, seepärast kohus kasutusotstarbe muutmisega seonduvat ei kontrolli.
17.Kaebajale on antud menetluse käigus mitmel korral võimalus kaebuse nõudeid muuta ja juhitud tähelepanu tühisuse tuvastamise nõude perspektiivitusele (19.02.2018 määruses). Kaebaja jäi kindlaks tühisuse tuvastamise nõudele ega soovinud tühistamise nõuet esitada, seega tuleb asi lahendada kaebaja nõuetest lähtudes (HKMS § 2 lg 3). 19.12.2016 ettekirjutuse tühisuse tuvastamise nõue
18.HMS § 63 lg 2 järgi on haldusakt tühine, kui sellest ei selgu haldusakti andnud haldusorgan (p 1); sellest ei selgu haldusakti adressaat (p 2); seda ei andnud pädev haldusorgan (p 3); see kohustab toime panema õigusrikkumise (p 4); sellest ei selgu õigused ja kohustused, kohustused on vastukäivad või seda ei ole muul objektiivsel põhjusel võimalik kellelgi täita (p 5). HMS § 63 järgi on tühine haldusakt kehtetu algusest peale ja seda ei ole kohustust täita.
19.Kaebaja leiab, et ettekirjutus on tühine, sest seda ei ole andnud pädev haldusorgan ja ettekirjutusega pandud kohustused ei ole täidetavad või on vastuolulised. Kohtu hinnangul ei ole vaidlusalune ettekirjutus tühine ühelgi HMS § 63 lg-s 2 märgitud alusel, sh kaebaja viidatud alustel.
20.Vastustaja on viidanud ettekirjutuses õigusnormidele (EhS § 130 lg 2, §-d 131, 132, KorS § 28 lg 1, ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse § 28), mis annavad talle pädevuse sellise ettekirjutuse tegemiseks. EhS § 130 lg 2 järgi on kohaliku omavalitsuse üksus pädev teostama riiklikku järelevalvet ehitiste üle, sh ehitise korrashoiu ja kasutamise nõuetele vastavuse üle (p 5). Kohalikul omavalitsusorganil on korrakaitseorganina õigus ja kohustus 6(11)
3-17-2887
kasutada KorS-is sätestatud riikliku järelevalve üld- ja erimeetmeid. Vastustaja tuvastas haldusmenetluse käigus, et kaebajale kuuluv laut on lagunenud ja varisemisohtlik, kõrvalistele isikutele ei ole juurdepääsu laudale piiratud, mistõttu võib laut olla nende jaoks ohtlik. EhS § 16 lg 1 järgi tuleb ehitise olemasolu vältel tagada selle ohutu seisund ja visuaalne korrasolek (sama EhS § 11 lg 1). Ehitis, ehitamine ja ehitise kasutamine ning ehitamisega seonduv muu tegevus on ohutu, kui see ei põhjusta ohtu inimesele, varale või keskkonnale (EhS § 8). EhS § 19 lg 1 p-st 4 nähtuvalt on ehitise omaniku kohustuseks tagada ehitise korrasolek ja kasutamise ohutus. Vastustaja on viidanud kohtumenetluses põhjendatult ka TuOS § 5 lg-le 2, millest tuleb omanikule kohustus sulgeda kasutusel mitteolevate ehitiste välisseintes olevad ning keldri ja pööningu ukse-, akna- ja muud avad või tõkestada muul viisil neisse kõrvaliste isikute sissepääs. Kaebaja ei ole täitnud ehitise omanikule ettenähtud kohustusi, mh kohustust hoida ära ehitisest tulenev oht teistele isikule. Järelikult oli vastustajal seadusest tulenev alus ja pädevus ettekirjutuse andmiseks. See, et kaebaja soovib muuta ehitise otstarvet või ei pea otstarbekaks hoonel lammutustöid teha, ei muuda vastustaja pädevust kontrollida ehitise nõuetelevastavust ja teha KorS § 28 alusel ohu või korrarikkumise kõrvaldamiseks ettekirjutus. Kaebaja ei ole vaidlustanud haldusorgani sisepädevust ettekirjutuse andmisel.
21.Ettekirjutusega pandud kohustused ei ole vastuolulised ja on täidetavad. Vastustaja nõudis ettekirjutuse resolutsiooni p-des 1.2 ja 2, et kaebaja kataks kinni ehitise avatud aknad ja sulgeks sissepääsud hoonesse. Kohtu hinnangul on resolutsioon selge ega saanud tekitada mingit ebaselgust. See, kuidas kaebaja hoonesse sissepääsud sulgeb, on tema valida. Peamine on saavutada ettekirjutuse eesmärk – vältida kõrvaliste isikute sissepääs hoonesse ja lagunevast hoonest põhjustatud ohtu. Vastustaja selgitustest nähtuvalt kestis haldusmenetlus enne ettekirjutuse andmist juba 1,5 aastat (riiklik järelevalvemenetlus algatati 30.07.2015) ning kaebajale selgitati korduvalt lagunevast ehitisest tulenevat ohtu ja selle kõrvaldamise vajadust. Kaebajal oli võimalik ebaselguse korral küsida vastustajalt selgitusi. Selle tegemata jätmine näitab, et ettekirjutus oli kaebaja jaoks selge. Kaebaja soovimatus ettekirjutust täita ei muuda ettekirjutust ebaselgeks ega tühiseks.
22.Samuti ei ole põhjendatud kaebaja arvamus, et ettekirjutusega nõutakse temalt alusetult palju. Arvestades lauda varisemisohtu, on põhjendatud nõue takistada sissepääs lauta, et selle kokkuvarisemine ei tooks kellelegi kaasa kahju. Vaatamata sellele, et tegemist on eraomandis oleva kinnistuga, kuhu kõrvalistel isikutel ei ole asja, ei tähenda see, et kaebajal puudub kohustus lagunevat hoonet korrastada ja ohtu vältida. Sissepääsude sulgemise kohustus peab vältima kinnistule sattunud isikute (nt mängivate või koduloomi taga otsivate laste) või loomade sissepääsemise võimaluse varisemisohtlikusse hoonesse.
23.Riigikohtu järjepideva praktika kohaselt peab haldusakti tühisus olema ilmselge (vt nt Riigikohtu 15.10.2013 otsus haldusasjas nr 3-3-1-35-13, p 12). Praegusel juhul ei olnud ettekirjutuse tühisus ilmselge – kaebaja on asunud seda täitma ja taotlenud korduvalt täitmise tähtaja pikendamist. Seega ei olnud tühisuse alused kaebaja jaoks ilmselged ja ettekirjutus ei ole tühine.
24.Ettekirjutus on vormi- ja põhjendamispuudustega. Ettekirjutuses puuduvad igasugused põhjendused ja kaalutlused (HMS § 56). Viidatakse vaid varasemas menetluses koostatud dokumentidele ja ettekirjutuse aluseks olevatele õigusnormidele. Ettekirjutuses sisalduvas hoiatuses seotakse sunniraha ettekirjutuse põhjendustes (p-des 3.1-3.3) välja toodud kohustustega, mitte resolutsioonis välja toodud kohustustega, kuigi täitmiseks kohustuslik on haldusakti resolutsioon (HMS § 60 lg 2). Samas ei mõjuta need rikkumised ettekirjutuse kehtivust, vaid õiguspärasust. Ka küsimus, kas valla nõutud tööd on ehitisest tulenevat ohtu arvestades proportsionaalsed, puudutab ettekirjutuse õiguspärasust, mitte ei muuda ettekirjutust tühiseks. Õigusvastane ettekirjutus ei ole tühine. Kui kaebaja leidis, et ettekirjutus on 7(11)
3-17-2887
õigusvastane, tulnuks ettekirjutust vaidlustada tühistamiskaebusega. Ettekirjutuses on olemas vaidlustamisviide, seega pidi kaebajale vaidlustamise võimalus olema arusaadav. Kehtiv haldusakt on selle võimalikule õigusvastasusele vaatamata täitmiseks kohustuslik, kuni seda ei ole täidetud, kehtetuks tunnistatud või tühistatud (HMS § 60 lg 1, § 61 lg 2).
25.Ettekirjutuse täitmiseks anti piisav aeg ja seda on mitmel korral pikendatud, seega ei saa ettekirjutuse täitmist pidada võimatuks ka selle täitmise tähtaja tõttu. Viide ilmastikuoludele on asjakohatu, sest selle aja jooksul on olnud erinevaid ilmu. Pealegi ei saa vihmased ilmad takistada lauda uste, akende ja muude sissepääsude sulgemist. Samuti ei ole kaebajal kohustust teha töid ise, vaid tal on võimalus tellida vajalike tööde tegemine mõnelt teenuseosutajalt. Rahaliste vahendite nappus ei õigusta seadusjärgsete kohustuste täitmata jätmist.
26.Samuti ei muuda ettekirjutust tühiseks asjaolu, et kaebaja soovib muuta vaidlusaluse ehitise kasutusotstarvet. Tühisuse alused peavad esinema juba haldusakti andmise ajal. Hiljem muutunud asjaolud annavad HMS § 44 järgi õiguse taotleda haldusmenetluse uuendamist ja haldusakti muutmist või kehtetuks tunnistamist, mitte ei muuda haldusakti tühiseks. Kaebaja on väljendanud soovi muuta hoone kasutusotstarvet alles pärast ettekirjutusega antud tähtaja möödumist.
27.Ettekirjutust ei muuda tühiseks ka asjaolu, et valla arhitekt võis jätta kaebajale mulje, nagu aktsepteeritakse kaebaja ettepanekut täita ettekirjutust osaliselt. Vaatamata suuliselt antud lubadustele ei ole haldusmenetlust uuendatud ega ettekirjutust muudetud. Suulise kokkuleppega ei saa haldusakti muuta, sest haldusakt peab olema kirjalikus vormis (HMS § 55 lg 2) ja haldusakti saab muuta vaid haldusaktiga (HMS § 64 lg 1, § 70 lg 1) (vt sarnaselt Riigikohtu 08.12.2016 otsus haldusasjas nr 3-3-1-62-16, p 11). Kuni haldusorgan ei ole haldusakti kehtetuks tunnistanud ega muutnud, on see endiselt kehtiv ja täitmiseks kohustuslik.
28.Ettekirjutust ei muuda tühiseks asjaolu, et kaebaja arvates ei ole tegemist ohtu kujutava ehitisega. Vastustaja on mitmete paikvaatluste käigus tuvastanud ja kohtule esitatud fotodega tõendanud, et laut on varisemisohtlik (katus on osaliselt sisse vajunud) ning avatud/katkised aknad ja uksed ei takista sissepääsu lagunemisohtlikusse hoonesse (vt ettekirjutuse juures olevaid ning 08.11.2017, 06.02.2018, 07.03.2018 ja 04.04.2018 paikvaatluste fotosid). See, et külarahvas teab, kellele kuuluva kinnistuga on tegemist, ei takista inimeste (nt mängivate laste) sissepääsu lagunevasse hoonesse ja sellest tekkida võivat ohtu. Vastustaja on viidanud õigusnormidele, mis kohustavad ehitise omanikku vältima hoone varisemisohtlikkust ning sulgema sissepääsud hoonesse ja krundile. Tegemist on kaebajale kui ehitise omanikule seadustest tulenevate kohustustega. Ettekirjutusega kohustatakse kaebajat täitma tema seadusjärgseid kohustusi. Kaebaja ei ole neid kohustusi järginud. Seega oli ettekirjutuse tegemine põhjendatud ja ettekirjutuses nõutut ei saa pidada ebaproportsionaalseks võrreldes ehitise varisemisega tekkida võiva kahjuga. See, et vastustaja ei ole asendustäitmise korras asunud ise kaebaja asemel ehitist korrastama või seda lammutama, ei võta kaebajalt temal lasuvate kohustuste täitmise kohustust.
29.Eeltoodud põhjendustel leiab kohus, et ettekirjutus ei ole tühine ja kaebus tuleb ettekirjutuse tühisuse tuvastamise nõudes jätta rahuldamata. 16.11.2017 täitekorralduse õigusvastasuse tuvastamise nõue ja heastamisnõue
30.Täitekorralduse puhul on tegemist toiminguga. Kaebaja taotles vastustaja 16.11.2017 täitekorralduse õigusvastaseks tunnistamist ja selle tagajärgede kõrvaldamist (heastamist).
31.KorS § 28 ja EhS § 133 annavad korrakaitseorganile õigusliku aluse ettekirjutuse täitmata jätmise korral ATSS-is sätestatud sunnivahendi rakendamiseks. ATSS § 2 lg 1 järgi
8(11)
3-17-2887
rakendatakse sunnivahendit, kui haldusorgani ettekirjutus jäetakse hoiatuses märgitud tähtaja jooksul täitmata. Enne sunnivahendi rakendamist peab haldusorgan tegema adressaadile kirjaliku hoiatuse (ATSS § 7 lg 1). Hoiatusega ettekirjutuse vabatahtlikuks täitmiseks antud tähtaeg peab võimaldama sunnivahendi adressaadil kohustus täita (ATSS § 7 lg 3).
32.Vastustaja 19.12.2016 ettekirjutuses sisaldus hoiatus sunniraha määramise kohta, kui ettekirjutus jäetakse tähtajaks täitmata. Ettekirjutuse täitmiseks anti tähtaeg kuni 01.06.2017. Vastustaja pikendas 09.06.2017 e-kirjaga ettekirjutuse täitmise tähtaega kuni 11.08.2017 ja 14.08.2017 otsusega kuni 01.11.2017. Seega oli kaebajal ettekirjutuse täitmiseks aega enam kui 10 kuud. Kohtu hinnangul on see piisav, et täita ettekirjutusega pandud kohustused. Vajadusel saanuks kaebaja hankida endale abitööjõudu nõutud tööde tegemiseks.
33.Kohus leidis eespool, et ettekirjutus ei ole tühine, see kehtib ja on täitmiseks kohustuslik. Ettekirjutus ei ole ebaselge, mis takistanuks seda täita. Samuti ei ole ettekirjutusega nõutu õigusvastane või ebaproportsionaalne. Kaebajal on seadusest tulenev kohustus tagada tema omandis oleva ehitise ohutus kogu selle olemasolu kestel. Sellise kohustuse täitmine on avalikes huvides, järelikult on ka sellise kohustuse täitmisele sundimine avalikes huvides.
34.Kaebaja ei ole ettekirjutuses nõutud töid teostanud ka pikendatud tähtaja jooksul. Kaebaja on ise tunnistanud, et osa katusetöid jäi tegemata. Samuti on ta tunnistanud, et uste ja akende sulgemisega ei ole ta soovinud tegeleda. Nõutud tööde tegemata jätmine nähtub ka vastustaja poolt korduvalt läbiviidud paikvaatluste aktidest ja fotodest. Neist nähtub, et lauda katus on endiselt varisemisohtlik ning lauda uksed ja katkised aknad on endiselt avatud ega takista juurdepääsu varisemisohtlikusse hoonesse. Seega ei ole õige kaebaja väide, et ettekirjutusega nõutud tööd olid enne täitekorralduse koostamist suuremas osas tehtud. Hoonest lähtuv oht on endiselt kõrvaldamata ja ettekirjutuse eesmärk seni saavutamata. Järelikult oli vastustajal ATSS § 8 lg-st 1 tulenev alus kohaldada kaebaja suhtes sunnivahendit. Sunnivahendi kasutamine ei ole sellises olukorras ebaproportsionaalne. Sunnivahendi rakendamist ei käsitata karistusena (ATSS § 3 lg 2), vaid selle eesmärgiks on motiveerida ettekirjutuse adressaati ettekirjutusega pandud kohustust täitma (ATSS § 3 lg 3). Antud juhul puudusid sunnivahendi rakendamist välistavad asjaolud (ATSS § 8 lg 3).
35.See, et vastustaja ei ole korraldanud asendustäitmist, ei muuda sunnivahendi rakendamist õigusvastaseks. Ehitisest tuleneva ohu kõrvaldamise esmane ja peamine kohustus on omanikul. Kaebajal puudub õigus eeldada, et vastustaja täidab selle kohustuse tema eest. Vastustaja peab sekkuma ja asuma asendustäitmist korraldama siis, kui esineb vahetu oht avalikule julgeolekule või korrale, mis tuleb kõrvaldada viivitamata (ATSS § 12). Praegusel juhul selline vahetu oht ja kiire tegutsemise vajadus puudub, sest tegemist on hajaasustusega piirkonnas asuva üksiku laudaga ja puudub alus arvata, et sinna satub tihti ja juhuslikult ohtu aimamatud isikud. Erinev oleks olukord siis, kui tegemist oleks nt linnas tihedalt kasutatava tänava ääres asuva laguneva ohtliku hoonega (nagu oli tegemist Riigikohtu 08.12.2016 otsuses haldusasjas 3-3-1-62-16). Seega oli vastustajal praeguses asjas õigus mõjutada kaebajat ettekirjutust täitma sunnivahendi rakendamise kaudu. Siiski võib mingil hetkel, kui kaebaja jätab järjepidevalt ettekirjutusega pandud kohustuse täitmata ja oht jääb kõrvaldamata, vastustajal tekkida kohustus oht ise asendustäitmise korras kõrvaldada. Asendustäitmisega kaasnevad kulud jäävad kaebaja kanda (ATSS § 11 lg 1).
36.Sunnivahendina määrati sunniraha ettekirjutuses hoiatatud suuruses (ATSS § 10 lg 1). EhS § 133 järgi on kohustuse täitmisele sundimiseks sunniraha ülemmäär füüsilisele isikule 6400 eurot. Kaebaja suhtes kohaldatud sunniraha oli kordades väiksem. Kaebaja arvates ei arvestatud sunniraha määramisel töödega, mida kaebaja oli ettekirjutuse täitmiseks teinud. Isegi kui kaebaja oli mingeid töid teinud, oli sunniraha määramine põhjendatud, sest kaebaja ei olnud
9(11)
3-17-2887
ettekirjutust täitnud. Ettekirjutuse täitmiseks ei piisa ainult mingite tööde tegemiseks. Ettekirjutusega kohustati kaebajat lauda seina- ja katusekonstruktsioonid korda tegema ning sulgema sissepääsud hoonesse, sh uksed ja aknad. Vastustaja esitatud fotodest nähtub, et katus on endiselt varisemisohtlik, uksed ja aknad on avatud ja juurdepääsu varisemisohtlikusse hoonesse ei ole takistatud. Järelikult on ettekirjutus endiselt täitmata ja saavutatud pole ettekirjutusega taotletud eesmärk – varisemisohtlikust hoonest tuleneva ohu vältimine. Järelikult puudus põhjus ettekirjutuses märgitud sunniraha suuruse vähendamiseks. Määratud sunniraha ei ole seaduses ettenähtud maksimaalset sunniraha määra, ettekirjutusega pandud kohustuste olulisust ohu vältimise eesmärgil, kaebaja hoolimatust oma kohustuste täitmisse ja ettekirjutuse täitmiseks antud tähtaja pikkust arvestades ebaproportsionaalne. Kohustuse täitmise tagamiseks kasutatakse leebeimat sunnivahendit ja -määra, mis eelduste kohaselt on tõhusaimad. Haldusorgan peab valima sunnivahendi, mis isikut võimalikult vähe kahjustades sunnib teda täitma talle ettekirjutusega pandud kohustust (ATSS § 3 lg 3). Arvestades asjaoluga, et kaebaja ei ole vastustaja esitatud tõenditest nähtuvalt täitnud ettekirjutusega pandud kohustusi kuni siiani, siis ei saa kaebaja suhtes rakendatud sunniraha suurust pidada ebaproportsionaalseks, sest see ei ole motiveerinud kaebajat siiani oma kohustusi täitma.
37.Sunnivahendit võib kuni ettekirjutusega taotletava eesmärgi saavutamiseni rakendada korduvalt (ATSS § 2 lg 2). Korduva sunniraha rakendamine ei eelda, et vastustaja annab igakordselt kaebajale ettekirjutuse täitmiseks uue tähtaja. Ettekirjutus kehtib ja on täitmiseks kohustuslik seni, kuni seda ei ole täidetud või kehtetuks tunnistatud (HMS § 61 lg 2). Ettekirjutuses antud tähtaja möödumine ei võta ettekirjutuse adressaadilt kohustust ettekirjutust täita. Seda tuleb teha võimalikult kiiresti. Haldusorgan kontrollib perioodiliselt ettekirjutuse täitmist ja saab igakordselt rakendada uuesti sunnivahendit, kui adressaat ei ole jätkuvalt ettekirjutust täitnud. Vastustajal puudub kohustus ettekirjutuse täitmise tähtaega muuta, kui selleks puuduvad olulised põhjused (vt ATSS § 8 lg 2).
38.Kuna täitekorraldus on toiming, siis ei pea see olema kirjalikult põhjendatud (ATSS § 9). Põhjendus tuleb esitada juhul, kui isik seda taotleb (HMS § 108). Vaidlusaluse täitekorralduse põhjendus on väga napp. Asjaoludest ei nähtu, et kaebaja oleks taotlenud täitekorralduse põhjendamist. Seega ei anna täitekorralduse napp põhjendus iseenesest alust täitekorralduse õigusvastasuse tuvastamiseks.
39.Kuna täitekorralduse andmiseks oli faktiline ja õiguslik alus olemas ning täitekorraldust ei saa pidada õigusvastaseks, tuleb jätta kaebaja nõue täitekorralduse õigusvastasuse tuvastamiseks rahuldamata. Järelikult puudub ka alus rahuldada kaebaja heastamisnõuet. 16.11.2017 hoiatuse tühisuse tuvastamise nõue
40.Vastustaja 16.11.2017 hoiatus, millega muudeti ettekirjutuse täitmise tähtaega, on haldusakt. Vastustaja muutis 16.11.2017 hoiatusega ettekirjutuse täitmise tähtaega, st kaebajale haldusaktiga pandud kohustust, seega on tegemist haldusakti muutva haldusaktiga (HMS § 64 lg 1, § 70 lg 1). Toiminguga ei saa haldusakti muuta.
41.Samadel põhjendustel, miks ettekirjutus ei ole tühine, ei ole ka 16.11.2017 hoiatus tühine. Selle on andnud pädev haldusorgan ja selles puuduvad vastuolud, mis muudaksid selle täitmise võimatuks. Ekslik on kaebaja arusaam, et 16.11.2017 hoiatusega kohustatakse teda täitma tühist ettekirjutust. Esiteks ei ole ettekirjutus tühine. Teiseks tuleb ettekirjutuse täitmise kohustus ettekirjutusest endast. Vaidlusaluse hoiatusega on tuldud kaebajale vastu ja pikendatud ettekirjutuse täitmise tähtaega, seega on tegemist kaebajale soodsa mõjuga haldusaktiga.
42.Kuna vastustaja 16.11.2017 hoiatus ei ole tühine, tuleb kaebus hoiatuse tühisuse tuvastamise nõudes jätta rahuldamata.
10(11)
3-17-2887
Otsus ja menetluskulude jaotus
43.Eeltoodud põhjendustel jätab kohus kaebuse terves ulatuses rahuldamata.
44.Menetluskulud tuleb jätta kaebaja kanda (HKMS § 108 lg 1).
45.Vastustaja taotles esindaja kulude väljamõistmist summas 972 eurot (koos käibemaksuga). Kehtiva kohtupraktika kohaselt on halduskohtumenetluses kantud haldusvälise õigusabi teenuse kulude väljamõistmine haldusorganile põhjendatud, kui kohtuasjas vaieldavad küsimused on väljaspool haldusorgani igapäevast põhitegevust. Haldusorganil ei ole keelatud kasutada halduskohtumenetluses välist õigusabi, kuid kohtuasi peab olema reeglina haldusorgani igapäevase põhitegevuse raamidest väljuv, et oleks õigustatud haldusvälise õigusabi teenuse kulude väljamõistmine kaebajalt (vt nt Riigikohtu 21.06.2012 otsus haldusasjas nr 3-3-1-26-12 (p-d 29 ja 30)). Praegune vaidlus seondus vastustajale õigusaktidega pandud ülesannete täitmisega ja vaidlust ei ole alust pidada vastustaja põhitegevuse raamidest väljuvaks. Seega jäävad vastustaja õigusabikulud tema enda kanda (HKMS § 109 lg 6).
46.Kuna kaebaja vaidlustas sunniraha summas 900 eurot ja taotles esialgse õiguskaitse kohaldamist, tulnuks kaebajal tasuda riigilõivu kokku 42 eurot (riigilõivuseaduse § 60 lg 4 (900 eurot × 3% = 27 eurot) ja § 60 lg 6 (15 eurot)). Kaebaja tasus asjas riigilõivu kokku 45 eurot. Järelikult 3 eurot enam. Kohus tagastab enam tasutud riigilõivu omal algatusel (HKMS § 104 lg 5 p 1 ja lg 8).
/allkirjastatud digitaalselt/
11(11)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.