Tartu Halduskohus tagastas 8. märtsi 2018. a määrusega D. Tsajuni kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 4 alusel, kuna kaebajal ei olnud kohustuslik kohtueelne menetlus nõuetekohaselt läbitud. Määruse põhjendustes märgiti järgnevat.
2.1.Viru Vangla tagastas 18. detsembri 2017 otsusega nr 6-12/640-2 ja 10.01.2018 otsusega nr 6-16/173-3 kaebaja kahju hüvitamise taotlused, kuna taotlused nr 6-16/168-1, 6-16/169-1 ja 6-16/175-1 olid esitatud vanglale vene keeles. Vangla märkis, et kaebaja oskab eesti keelt, kuna varasemalt on kaebaja esitanud vanglale ka eestikeelseid pöördumisi. Halduskohus leidis, et taotluste tagastamine oli õiguspärane.
2.2.Kaebaja esitas vanglale kahju hüvitamise taotluse ka 15. novembril 2017 (registreeritud kahju hüvitamise taotlus nr 6-16/143-1), kuid selles on mittevaralise kahju nõude alus erinev kohtule esitatutud kahju hüvitamise nõude alusest. Taotluses on kaebaja kirjeldanud töö mahtu ning taotlenud välja mõista 500 eurot kompensatsiooni täiendava töö eest, kuid kaebuses on
kaebaja nõudnud mõista välja raha rohkem töötatud tundide eest ja esitanud rahalise nõude 109 eurot.
3.Kaebaja sai Tartu Halduskohtu 8. märtsi 2018. a määruse kätte 13. märtsil 2018 ja esitas
13.märtsil 2018 Tartu Halduskohtule taotluse 8. märtsi 2018. a määrusest venekeelse tõlke saamiseks.
4.Kaebaja esitas 21. märtsil 2018 riigi õigusabi taotluse määruskaebuse esitamiseks Tartu Halduskohtu 8. märtsi 2018. a määruse peale.
5.Tartu Ringkonnakohus jättis 23. märtsi 2018. a määrusega kaebaja riigi õigusabi taotluse rahuldamata riigi õigusabi seaduse § 7 lg 1 p 1 alusel, kuna taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Kaebaja sai nimetatud määruse kätte 27. märtsil 2018. Kaebaja esitas samal kuupäeval taotluse määruse venekeelse tõlke saamiseks, mille ta sai kätte 4. aprillil 2018.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
6.Kaebaja esitas Tartu Halduskohtu 8. märtsi 2018. a määruse peale määruskaebuse
5.aprillil 2018. Määruskaebuse kohaselt ei valda kaebaja eesti keelt. Kõik avaldused, mis ta on kirjutanud eesti keeles, aitas tal koostada vangla ise. Kaebaja jääb seisukohale, et vangla ei ole maksnud talle rohkem töötatud ületundide eest, kuigi oleks pidanud seda tegema. Koos määruskaebusega esitas kaebaja taotluse määruskaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks. Taotluse kohaselt esitas kaebaja määruskaebuse hilinemisega, kuna ta esitas kohtule riigi õigusabi taotluse ning kui ta oli kohtult vastuse saanud, esitas koheselt määruskaebuse ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Ringkonnakohus leiab, et kaebaja määruskaebus tuleb lugeda tähtaegseks. Määruskaebuse rahuldamiseks alust ei ole.
8.Kaebaja on määruskaebuse Tartu Halduskohtu 8. märtsi 2018. a määruse peale esitanud
5.aprillil 2018. HKMS § 204 lg 1 kohaselt esitatakse määruskaebus ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates. Halduskohus on 8. märtsi 2018. a määruses ka selgitanud edasikaebamise korda ning seda, et määruskaebuse võib esitada 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.
9.Asja materjalidest nähtub, et kaebaja sai Tartu Halduskohtu 8. märtsi 2018. a määruse kätte
13.märtsil 2018. Seega hakkas määruskaebuse esitamise tähtaeg kulgema 14. märtsil 2018 ning määruskaebuse esitamise viimane päev oli 28. märtsil 2018. Kaebaja esitas määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 5. aprillil 2018, see tähendab esmapilgul hinnates kaheksapäevase hilinemisega. Sellegipoolest saab määruskaebuse lugeda tähtaegseks. Nimelt on kaebaja esitanud juba 21. märtsil 2018 riigi õigusabi taotluse määruskaebuse esitamiseks Tartu Halduskohtu 8. märtsi 2018. a määruse peale. Riigikohus on märkinud, et riigi õigusabi taotluse esitamine ei saa iseenesest olla kaebetähtaja ennistamise põhjuseks, sest see ei takista samal ajal kaebuse esitamist (RKHKm 3-3-1-30-13, p 12). Samas on sellessamas asjas Riigikohus lugenud tähtaegseks kaebuse seetõttu, et leidis, et kuigi kaebaja esitas kaebetähtaja kestel vaid riigi
õigusabi taotluse, oli selles väljendatud ka kaebaja tahe kaebus esitada ning haldusaktid, mida soovitakse vaidlustada, mistõttu tõlgendas Riigikohus seda kaebusena (samas, p 9). Ringkonnakohtu hinnangul on samasugune lähenemine kohaldatav ka käesolevas asjas. Kaebaja oli esitanud riigi õigusabi taotluse, kus oli ära märkinud haldusasja numbri ning on piisavalt arusaadav, et ta soovis vaidlustada 8. märtsi 2018. a määrust, millega kaebus tagastati (tl 69). See nähtub üheselt juba ka Tartu Ringkonnakohtu 23. märtsi 2018. a määrusest, milles on kaebaja eesmärgist õigesti aru saadud. Seetõttu saab lugeda määruskaebuse tähtaegseks.
10.Ringkonnakohus märgib, et alternatiivselt võiks kõne alla tulla määruskaebuse esitamise tähtaja ennistamine, sest kuigi riigi õigusabi taotluse esitamine ei takista otseselt kaebuse või määruskaebuse esitamist kohtule, ei ole isikule etteheidetav see, kui ta, pidades end võimetuks ise vastavat kohtudokumenti koostama, esitab kõigepealt vaid riigi õigusabi taotluse, lootuses, et see rahuldatakse. Selline käitumine ei ole ebamõistlik, kui isikul on tõepoolest enda kogenematuse tõttu keeruline ise kohtule vajalikku avaldust esitada. Ringkonnakohus selgitab ka, et asjaolu, et ringkonnakohus oli 23. märtsi 2018. a määruses lahendanud üksnes kaebaja riigi õigusabi taotluse ning ei tõlgendanud seda koheselt määruskaebusena, eeltoodut ei väära. Ka riigi õigusabi taotluse tõlgendamisel määruskaebuseks oleks tulnud kaebajale anda võimalus määruskaebuse puuduste kõrvaldamiseks, st selles täpsemate põhjenduste esitamiseks. Selle tulemuseni on jõutud ka käesoleval juhul, kus kaebaja on pärast riigi õigusabi andmata jätmist esitanud omapoolsete põhjendustega määruskaebuse.
11.Määruskaebus tuleb aga rahuldamata jätta. Halduskohus leidis õigustatult, et kaebaja ei ole läbinud kohustuslikku kohtueelset menetlust nõude osas, millega ta on halduskohtusse pöördunud. Vanglale esitatud venekeelsete taotluste puhul oli nende tagastamine õigustatud, kuna vaidlustatud määrusega asja juurde võetud haldusasja nr 3-18-21 materjalidest nähtub, et kaebaja valdab eesti keelt vähemalt sellisel tasemel, mis võimaldab tal neist dokumentidest aru saada. Seega ei ole usutav, et kaebaja ei oleks saanud esitada taotlust kahju hüvitamiseks ka eesti keeles. Kaebaja väide, et teda on aidatud eestikeelsete pöördumiste koostamisel, võib kohati paika pidada, kuid see ei kahanda siiski eelnevalt mainitu tõelevastavust ning kaebaja suutelisust end eesti keeles arusaadavalt väljendada.
12.Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et 15. jaanuaril 2017 registreeritud kahju hüvitamise nõuet nr 6-16/143-1 ei saa samuti käsitada taotlusena, mis kõrvaldaks menetlemist takistava puuduse. Nimelt palus kaebaja nimetatud taotluses, et talle makstaks täiendavat tasu tööülesannete eest, mida ta algselt ei pidanud sooritama. Halduskohtule esitatud kaebuses on täiendava töötasu maksmise vajaduse kaebaja hinnangul tinginud suuremas mahus sooritatud töötunnid, mitte lisaülesanded. Seega ei lange taotluses kirjeldatu kokku kaebuses mainituga.
/allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.