XX kaebus Keila Linnavolikogu 26.11.2019 otsuse nr 28 „Keila Põhikooli ümberkorraldamine“ osaliseks tühistamiseks
Menetlusosalised
Vaidlustatud kohtulahendid
Kaebaja XX, seaduslik esindaja YY Vastustaja Keila linn, volitatud esindaja vandeadvokaat Allar Jõks Tallinna Halduskohtu 13.02.2019 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
XX määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta XX määruskaebus Tallinna Halduskohtu 13.02.2020 määruse peale haldusasjas nr 3-19-2458 menetlusse.
2.Rahuldada XX määruskaebus. Tühistada Tallinna Halduskohtu 13.02.2020 määruse haldusasjas nr 3-19-2458 resolutsiooni p-d 2 ja 3. Lugeda XX halduskohtule esitatud kaebus tähtaegseks. Saata haldusasi ettevalmistava menetluse jätkamiseks Tallinna Halduskohtule.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse resolutsiooni punkt 2 peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 124 lg 4, § 155 lg 5, § 235 lg-d 1 ja 3).
1.Keila Linnavolikogu liitis 26.11.2019 otsusega nr 28 Keila Põhikooli Keila Kooliga, lõpetas Keila Põhikooli tegevuse 1. septembriks 2020, lõpetas alates 2020/2021. õppeaastast vastuvõtu Keila Põhikooli ning tagas Keila Põhikooli õpilastele võimaluse jätkata vajadusel venekeelse põhihariduse omandamist Keila Koolis. Lisaks määras Keila Linnavolikogu eesti õppekeelega Keila Põhikooli osas klassides õppekeeleks vastavalt vajadusele vene keele järgmiselt: 2020/2021. õppeaastal 2.–9. klassis, 2021/2022. õppeaastal 3.–9. klassis,
3-19-2458 2022/2023. õppeaastal 4.–9. klassis, 2023/2024. õppeaastal 5.–9. klassis, 2024/2025. õppeaastal 6.–9. klassis, 2025/2026. õppeaastal 7.–9. klassis, 2026/2027. õppeaastal 8.–9. klassis, 2027/2028. õppeaastal 9. klassis. Otsus tuli avaldada ajalehes, milles Keila linn avaldab ametlikke teadaandeid.
2.Keila Lehes avaldati 29.11.2019 muu hulgas alljärgnev tekst: Linnavolikogu otsustas valdava häälteenamusega liita Keila Põhikooli Keila Kooliga 1. septembril 2020. Põhikooli õpilastele tagatakse võimalus jätkata vajadusel venekeelse põhihariduse omandamist Keila Koolis, kuid venekeelse õppega 1. klassi järgmisel õppeaastal ei avata. Keila linnaelanikest vene kodukeelega lapsed omandavad alushariduse Keila eestikeelsetes lasteaedades. Volikogu määras Keila Kooli põhikooli osas õppekeeleks vastavalt vajadusele vene keele järgmiselt: 2020/2021. õppeaastal 2.–9. klassis, 2021/2022. õppeaastal 3.–9. klassis, 2022/2023. õppeaastal 4.–9. klassis, 2023/2024. õppeaastal 5.–9. klassis, 2024/2025. õppeaastal 6.–9. klassis, 2025/2026. õppeaastal 7.–9. klassis, 2026/2027. õppeaastal 8.–9. klassis, 2027/2028. õppeaastal
9.klassis.
3.XX esitas 27.12.2019 halduskohtule riigi õigusabi taotluse enda esindamiseks halduskohtumenetluses. Taotluse p-s 5 on märgitud järgmist: „Taotleja pidi minema 01.09.2020. a. venekeelse 1 klassi. Keila Linnavolikogu võttis vastu 26.11.2019 otsuse nr 28 „Keila Põhikooli ümberkorraldamine“, millega likvideeris alates 2020. a. venekeelse 1 klassi. Seega taotlejalt on ära võetud õigus õppida venekeelses 1 klassis. Taotleja soovib esitada Tallinna Halduskohtule kaebuse Keila Linnavolikogu 26.11.2019 otsuse nr 28 tühistamiseks selleks, et temal oleks võimalus õppida venekeelses 1 klassis.“
4.YY esitas 31.12.2019 halduskohtule kaebuse Keila Linnavolikogu 26.11.2019 otsuse nr 28 „Keila Põhikooli ümberkorraldamine“ osaliseks tühistamiseks. Kaebaja esitas koos kaebusega ka menetlusabi taotluse.
5.Keila linn esitas 15.01.2020 seisukoha, milles leidis, et kaebus on esitatud kaebetähtaega rikkudes.
6.Tallinna Halduskohus lõpetas 13.02.2020 määrusega haldusasja nr 3-19-2458 menetluse kaebetähtaja rikkumise tõttu. Kohus on juba 10.01.2020 määruses haldusasjas nr 3-19-2431 kaebajale selgitanud, miks tema 27.12.2019 pöördumist ei olnud võimalik kaebusena käsitleda. Tallinna Ringkonnakohus on 03.02.2020 määruses haldusasjas nr 3-19-2431 leidnud, et kohtul polnud mingit põhjust kaebaja 27.12.2019 taotlust kaebusena tõlgendada. Seega ei saa kohus kaebaja kaebust 27.12.2019 riigi õigusabi taotluse tõttu tähtaegselt esitatuks lugeda, vaid peab lähtuma kaebaja 31.12.2019 esitatud kaebusest. Keila Linnavolikogu 26.11.2019 otsus nr 28 puudutas kohaliku elu küsimust. Otsuse resolutiivosa võis haldusmenetluse seaduse (HMS)§ 31 lg 2 kohaselt avaldada kohalikus lehes. Keila linn tegi seda 29.11.2019 Keila lehes. Vastavalt HMS § 31 lg-le 5 loetakse avaldamisega dokument kättetoimetatuks. Seega saab Keila Linnavolikogu 26.11.2019 otsuse nr 28 lugeda kaebajale kättetoimetatuks 29.11.2019, mitte 12.12.2019. Kaebaja pidi halduskohtule kaebuse esitama hiljemalt 30.12.2019, kuid kaebus esitati 31.12.2019 ehk ühepäevase hilinemisega.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
2(4)
3-19-2458
7.XX taotleb määruskaebuses halduskohtu määruse tühistamist ning asja saatmist halduskohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. Kaebaja esitas 27.12.2019 halduskohtule menetlusabi taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks ja riigi õigusabi taotluse, milles sisaldus ka kaebus Keila Linnavolikogu 26.11.2019 otsuse nr 28 tühistamiseks. Seega oli kaebus esitatud tähtaegselt. Halduskohtu järeldus ei ole õige, et Keila linn avaldas Keila lehes otsuse resolutiivosa. Keila lehes on üksnes üldsõnaline otsuse kirjeldus. Keila linna otsused ei tulnud avaldada Keila lehes. Keila linnavolikogu 18.12.2018 otsuse nr 37 kohaselt avaldatakse Keila linna ametlikud teated maakonnalehes Harju Elu. Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse (PGS) § 80 lg 3 kohaselt tuleb vanemaid ja õpilasi teavitada kirjalikult kooli ümberkujundamise otsusest. Keila linn ei ole kaebajale otsust kätte toimetanud.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Ringkonnakohus võtab määruskaebuse menetlusse (HKMS §-d 155 lg 5, 204 lg 1 ja 207 lg 1). Määruskaebuse kiiremaks lahendamiseks ei pea ringkonnakohus vajalikuks küsida vastustajalt täiendavat seisukohta.
9.Vaidluse all on küsimus, kas kaebaja 27.12.2019 avaldus sisaldas ka kaebust Keila Linnavolikogu 26.11.2019 otsuse nr 28 peale. Halduskohus asus seisukohale, et kaebaja 27.12.2019 avaldust ei saa kaebusena käsitada, sealhulgas viitas halduskohus Tallinna Ringkonnakohtu 03.02.2020 määrusele haldusasjas nr 3-19-2431.
10.HKMS § 2 lg 4 teise lause kohaselt peab kohus vajadusel välja selgitama avalduse esitaja tegeliku tahte ning sellest lähtuma. Kohtupraktikas on kaebuseks loetud kaebetähtaja jooksul esitatud riigi õigusabi taotlus, kui selles on väljendatud kaebaja tahe kaebus esitada ning nimetatud vaidlustatav haldusakt (Riigikohtu 21.06.2013 määrus haldusasjas nr 3-3-1-30-13, p 9; Tartu Ringkonnakohtu 09.10.2019 määrus haldusasjas nr 3-19-1665, p 7; Tartu Ringkonnakohtu 28.06.2018 määrus haldusasjas nr 3-18-259, p 9).
11.Halduskohus viitas määruses Tallinna Ringkonnakohtu 03.02.2020 määruses asjas nr 3-19-2431 (p 9) väljendatud seisukohale, et halduskohtul polnud mingit põhjust tõlgendada 27.12.2019 taotlust kaebusena. Ringkonnakohus väljendas viidatud lahendis oma seisukohta riigilõivu tasumisest vabastamise kontekstis. Riigilõivu vabastamise küsimuse lahendamisel on oluline, et tegemist oleks vormikohase kaebusega. Viidatud seisukoht ei välista käesolevas asjas riigi õigusabi taotluse p 5 käsitamist kaebusena aga kaebuse tähtaegsuse kontrollimise küsimuses. Halduskohus jättis tähelepanuta, et ringkonnakohus selgitas viidatud määruses ka seda, et kohtud on menetlusabi taotlusi teatud olukordades tõlgendanud kaebusena kohtusse pöördumise tähtaja kontrollimisel. Kaebuse tähtaegsuse kontrollimisel pole põhjust omistada määravat tähendust sellele, kas kohtule esitatud avaldus on pealkirjastatud kaebusena ja vastavalt sellele ka vormistatud. Menetlusdokumentides väljendatud kaebaja tahet ei tule tõlgendada kaebaja kahjuks tema õigusliku kogenematuse tõttu.
12.Ringkonnakohus nõustub kaebajaga, et 27.12.2019 riigi õigusabi taotlusest nähtub üheselt kaebaja tahe esitada vaidlustada otsust nr 28 (vt käesoleva määruse p 3). Kaebaja avaldust võib käsitada kaebusena, milles esinesid puudused. Määravat tähtsust ei saa omistada avalduse pealkirjale (vt Riigikohtu 21.06.2013 määrus haldusasjas nr 3-3-1-30-13, p 9). 3(4)
3-19-2458
13.Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 80 lg 3 sätestab, et kooli ümberkorraldamise ja tegevuse lõpetamise otsusest tuleb Haridus- ja Teadusministeeriumi, kooli, vanemaid, õpilasi ja õpilaste elukohajärgseid valla- või linnavalitsusi teavitada kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis vähemalt viis kuud enne uue õppeaasta algust. Dokumendi resolutiivosa avaldatakse üleriigilise levikuga ajalehes, kui dokument on vaja kätte toimetada enam kui sajale isikule (HMS § 31 lg 1 p 1). Kui dokument puudutab ainult kohaliku elu küsimusi, võib dokumendi resolutiivosa avaldada kohalikus lehes (HMS § 31 lg 2). Otsuse nr 28 andmise ajal õppis Keila põhikoolis 179 õpilast. Keila linn avaldas otsuse nr 28 resolutiivosa Keila lehes 29.11.2019. Lisaks kaebaja viidatud Harju Elule võis Keila linn ametlikke teateid avaldada ka Keila Lehes ja Postimehes (Keila Linnavolikogu 28.09.2010 otsuse nr 27). Keila Lehes on märgitud, et „Linnavolikogu otsustas valdava häälteenamusega liita Keila Põhikool Keila Kooliga 1. septembril 2020“. Lisaks on kirjeldatud ülejäänud resolutiivosaga otsustatut. Tegemist ei ole otsuse üldsõnalise kirjeldusega nagu kaebaja märgib, vaid resolutiivosas kajastatu üksikasjaliku taasesitamisega (vt käesoleva määruse p 2 ; dtl 73). Adressaatide informeerimise eesmärgil pole keelatud otsuse konteksti, eesmärke ja tagajärge puudutavate põhjenduste lisamine. Seega on halduskohus HMS § 31 lg-le 2–5 tuginedes õigesti leidnud, et otsuse nr 28 saab lugeda kättetoimetatuks 29.11.2019 ning kaebus tuli esitada hiljemalt 30.12.2019. Kuna 27.12.2019 esitatud riigi õigusabi taotlusest nähtub kaebaja tahe esitada kaebus, tuleb lugeda kaebus tähtaegselt esitatuks.
14.Eeltoodu tõttu rahuldab ringkonnakohus määruskaebuse ning tühistab halduskohtu 13.02.2020 määruse resolutsiooni p-d 2 ja 3. Ringkonnakohus saadab asja ettevalmistava menetluse jätkamiseks halduskohtule.
15.Kuna praegusel juhul võib tegemist olla olukorraga, kus kaebaja peaks 2020. a 1. septembril minema Keila Kooli 1. klassi ning 1. klassis haridust enam vene keeles ei anta, tuleb halduskohtul kaebeõiguse hindamisel arvestada muu hulgas Tallinna Ringkonnakohtu
30.jaanuari 2020. a määruse asja nr 3-19-2418 p-des 12 ja 13 märgitud seisukohtadega.
(allkirjastatud digitaalselt)
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.