Eesistuja Villem Lapimaa, liikmed Oliver Kask ja Monika Laatsit
Otsuse tegemise aeg ja koht
21.06.2018, Tallinn
Haldusasja number
3-17-2000
Haldusasi
XX kaebus Sotsiaalkindlustusameti 24.07.2017 otsuse nr 92583 tühistamiseks ja Sotsiaalkindlustusameti kohustamiseks teha uus otsus, millega arvestada ümber kaebaja pension, lähtudes Politsei- ja Piirivalveameti 30.03.2017 teatisest Kaebaja – XX Vastustaja – Sotsiaalkindlustusamet, volitatud esindaja Silvia Azojan
Menetlusosalised
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 02.03.2018 otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
XX apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta XX apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 02.03.2018 otsus muutmata.
Menetlusosaliste apellatsiooniastme menetluskulud jätta nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 23.07.2018. Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata
3-17-2000 menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Sotsiaalkindlustusamet (SKA) määras 05.03.2012 otsusega nr 3388 XX-le alates 02.03.2012 politsei- ja piirivalve seaduse (PPVS) alusel politseiametniku väljateenitud aastate pensioni. Pensioni suuruse arvestamise aluseks võeti XX viimase ametikoha ehk uurija (9. palgaaste) ametipalk 940,78 eurot (palk 801,45 eurot, millele lisandus 139,33 eurot teenistusastme tasu).
2.01.01.2013 rakendus uus palgasüsteem ning muutusid politseiametnike töötasustamise põhimõtted. Muudatusega määrati uurijatele 5. palgaaste, millele vastavaks kuupalgamääraks oli 801 eurot.
3.Tulenevalt Riigikohtu üldkogu 06.01.2015 otsusest asjas nr 3-4-1-18-14 edastas Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) 17.02.2015 SKA-le teabe 01.01.2010–31.12.2012 pensioneerunud isikute kohta 01.01.2013 kehtestatud uutest ametipalkadest, lähtudes sarnast tööd tegevate politseiametnike ametipalkadest.
4.SKA 20.04.2015 otsusega nr 3388/1 jätkati XX-le pensioni maksmist endises suuruses. SKA märkis otsuses, et PPA esitatud uutest palgaandmetest lähtuvalt on alates 01.01.2013 uurija ametipalk 940,78 eurot, st uus ametipalk ei suurenenud võrreldes ametipalgaga, mis oli valitud pensioni arvutamise aluseks pensioni esmakordsel määramisel. Seetõttu ei muutunud ka pensioni suurus.
5.XX vaidlustas SKA 20.04.2015 otsuse Tallinna Halduskohtus. Tallinna Halduskohus jättis 22.01.2016 otsusega haldusasjas nr 3-15-1313 kaebuse rahuldamata. Tallinna Ringkonnakohus jättis XX apellatsioonkaebuse rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu otsuse muutmata. Halduskohtu ja ringkonnakohtu otsused jõustusid Riigikohtu 06.02.2017 määrusega, millega jäeti XX kassatsioonkaebus menetlusse võtmata.
6.XX esitas SKA-le 06.06.2017 avalduse, milles soovis, et tema pensioni arvestamise aluseks võetakse mitte viimase ametikoha ametipalk, vaid soodsaim viimase viie aasta seast perioodil 01.01.2010–01.03.2012. Avaldusele oli lisatud PPA 30.03.2017 teatis nr 1.9-3/2690-2, millest nähtuvalt oli XX teenistuse viimase viie aasta hulgas soodsaima palgaga ametikohaks erimenetleja ametikoht, millel ta töötas 01.01.2010 kuni 31.12.2011 9. palgaastme järgi.
7.Sotsiaalkindlustusamet jättis 24.07.2017 otsusega nr 92583 XX avalduse rahuldamata. Otsuse kohaselt valis XX 2012. aastal viimase ametikoha ehk uurija palgaastmele vastava palgamäära, mis vastavalt Riigikohtu üldkogu 06.01.2015 otsusele asjas nr 3-4-1-18-14 oli vaja arvutada ümber sarnast tööd tegevate politseiametnike palkadest 01.01.2013 seisuga. 2013. aasta ümberarvutamise tulemusel tuli viia pensioni arvestuse aluseks olnud uurija ametikoht vastavusse uurija ametikohaga, kus uueks palgaastmeks on 5. XX tegi teadliku valiku 2012. aastal, kui valis pensioni suuruse arvutamise aluseks olevaks ametipalgaks oma viimase ametikoha palgaastmele vastava palgamäära, mitte teenistuse viie viimase aasta hulgast valitud temale soodsaima palgamääraga ametikoha töötasu.
8.XX esitas 01.08.2017 SKA otsuse peale vaide, mille SKA jättis 13.09.2017 vaideotsusega nr 1.1-10/34789 rahuldamata.
2(6)
3-17-2000
9.XX esitas 03.10.2017 Tallinna Halduskohtule kaebuse SKA 24.07.2017 otsuse tühistamiseks ja vastustaja kohustamiseks teha uus otsus, millega arvestada ümber kaebaja pension, lähtudes PPA 30.03.2017 teatisest. 1) Kaebaja pensioneerus 02.02.2012 uurija ametikohalt (9. palgaaste). Alates 01.01.2013 rakendus uus palgasüsteem ning muutusid politseiametnike töötasustamise põhimõtted. Muudatustega määrati kõigile 5. palgaaste. XX töötas perioodil 01.01.2010–01.01.2012 erimenetleja ametikohal, mis vastas uue palgaastmestiku järgi 9. palgaastmele. Kui XX oleks teadnud, et PPA muudab oluliselt palgasüsteemi, siis oleks ta valinud pensionile minekul erimenetleja ametikohale vastava ametipalga. Pensionile minnes teadis kaebaja, et tema pension arvestatakse 9. palgaastme ametipalga järgi. Pärast palgasüsteemi muutmist pidi kaebajale jääma valikuvõimalus – vastasel juhul koheldakse kaebajat ebavõrdselt võrreldes isikutega, kelle palgaastet ei muudetud ning kellel oli valikuvõimalus. Kaebajal oli õigustatud ootus, et tema pension arvestatakse 9. palgaastme järgi. 2) Kaebaja esitas SKA-le pensioni ümberarvestamise avalduse ja PPA 30.03.2017 teatise, mille kohaselt tema soodsaim palk oli 1100 eurot. SKA on kohustatud nimetatud teatise alusel kaebaja pensioni ümber arvestama. SKA-l ei ole õigust anda hinnangut PPA tegevusele ega otsustada, kas PPA-l oli õigus uue teatise väljastamiseks. Selle tegevusega väljus SKA oma pädevuse piiridest. Otsuses pole viidatud ühelegi PPVS sättele, mis keelaks kaebajal valida pensioni ümberarvutamiseks teist palka. 3) PPA 16.02.2012 teatis on kehtetu, kuna 30.03.2017 väljastati uus teatis. SKA on kohustatud lähtuma viimasest teatisest ning pensioni ümber arvestama. PPVS § 106 lg 1 alusel on võimalik kaebaja pension ümber arvestada. Sadadel politseiametnikel on seda ka tehtud. PPVS § 106 lg 1, § 104 lg 1 p 1 ning § 105 lg 1 ei keela pensioni ümberarvestamist. Juhul, kui kohus leiab, et nimetatud sätted ei võimalda pensioni ümberarvestamist, tuleb algatada põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus.
10.Sotsiaalkindlustusamet vaidles kaebusele vastu ning palus jätta see rahuldamata. 1) Kaebajale määrati PPA 16.02.2012 teatise alusel alates 02.03.2012 PPVS-s sätestatud politseiametniku pension, võttes aluseks tema viimase ametikoha, milleks oli uurija ametikoht
9.palgaastme palgamääraga ja teenistusastmetasuga vanemkomissari teenistusastme järgi. Riigikohtu üldkogu tunnistas 06.01.2015 otsusega asjas nr 3-4-1-18-14 põhiseaduse vastaseks ja kehtetuks PPVS § 106 lg 1 osas ja PPVS muutmise seaduse § 1 p 4 osas, milles need ei võimaldanud politseinikele, kes pensioneerusid perioodil 01.01.2010 kuni 31.12.2012, määratud vanaduspensione tõsta lähtuvalt sarnast tööd tegevate politseinike ametipalkadest 01.01.2013 seisuga. PPA edastas 14.05.2015 SKA-le kirja nr 1.9-3/762-2, millest nähtuvalt kaebaja pensioni arvutamise aluseks olev palk ei muutunud. Kaebaja ametipalk oli teenistusest vabastamisel 940,78 eurot ja 01.01.2013 oleks tema ametipalk olnud samuti 940,78 eurot. Seega ei arvutatud kaebajale määratud politseiametniku pensioni ümber. 2) PPVS § 100 lg-dest 1 ja 11, § 104 lg 1 p-st 1 ning § 105 lg-st 1 tuleneb, et ametikohta, mille ametipalk võetakse pensioni suuruse arvutamise aluseks, saab valida pensioni määramisel. Samuti ei sätesta PPVS § 106 juba määratud pensioni ümberarvutamise alusena uue pensioni suuruse arvutamise aluseks oleva ametikoha ja ametipalga valimist. Ainus erand kehtestati tulenevalt Riigikohtu otsusest asjas nr 3-4-1-18-14, mille järgi tuleb 01.01.2010 kuni 31.12.2012 pensioneerunud politseiametnike pensionid enne PPVS § 106 lg-s 1 sätestatud indekseerimise rakendamist ümber arvutada lähtuvalt 01.01.2013 taastatud sarnast tööd tegevate politseinike ametipalkadest. XX-le määrati alates 02.03.2012 pension, mis arvutati PPA teatises toodud viimase ametikoha ametipalga alusel. Kaebaja ei vaidlustanud pensioni määramise otsust. 3(6)
3-17-2000
11.Tallinna Halduskohus jättis 02.03.2018 otsusega kaebuse rahuldamata ja menetluskulud poolte endi kanda. 1) PPVS § 100 lg 1 p 1 ja p 2 järgi on politseiametniku pensioni suuruse arvutamise aluseks olevaks ametipalgaks tema viimase ametikoha palgaastmele vastav palgamäär või diferentseeritud palgamäär või teenistuse viie viimase aasta hulgast valitud talle soodsaim palgamäär või diferentseeritud palgamäär ametikoha järgi, millel ta teenis vähemalt 12 kuud järjest, ja tema viimasele teenistusastmele vastav teenistusastmetasu. Lõike 1 punktis 1 nimetatud viimase ametikoha palgaastmele vastav palgamäär, teenistuse viie viimase aasta hulgast valitud soodsaim palgamäär ning punktis 2 nimetatud teenistusastmetasu võetakse politseiametniku pensioni arvutamisel aluseks suuruses, mis kehtivad päeval, millest alates pension määratakse, välja arvatud juhul, kui pension arvutatakse sama paragrahvi lõike 2 alusel (PPVS § 100 lg 11). Valiku, milline palk pensioni suuruse arvutamise aluseks võetakse, teeb pensioni saamiseks õigustatud politseiametnik ise. PPVS § 104 lg 1 p-st 1 ja PPVS § 105 lg-st 1 tuleneb, et politseiametniku väljateenitud aastate pension määratakse ühekordse otsusega eluajaks, lähtudes pensioni suuruse arvutamisel politseiametniku valitud ametipalgast. Puudub vaidlus, et kaebaja valis pensioni suuruse arvutamise aluseks 2012. aastal viimase ametikoha ehk uurija palgaastmele vastava palgamäära. PPVS annab politseiametnikule valikuõiguse pensioni taotlemisel, ent ei võimalda tehtud valikut hiljem muuta. Pensioni ümberarvutamise keelu saab tuletada lubava normi puudumisest. 2) Kohus ei nõustu kaebaja seisukohaga, et tema pension tuleb ümber arvutada mitte kaebaja viimase ametipalga järgi, vaid talle soodsaima ametipalga järgi. Kaebaja 06.06.2017 esitatud avaldus pensioni ümberarvutamiseks ei ole käsitatav soovina pensioni ümberarvutamiseks PPVS § 106 tähenduses ega ole võrreldav Riigikohtu otsuses nr 3-4-1-18-14 käsitletud pensioni ümberarvutamisega. Pensioni arvutamise ametipalga muutmist ei toimu (ega toimunud) pensioni indekseerimisel kehtiva PPVS § 106 redaktsiooni alusel ning kuni 01.01.2013 kehtinud PPVS § 106 alusel toimunud pensioni ümberarvutamisel. Enne 01.01.2013 oli pensioni ümberarvutamise sisuks pensioni suuruse korrigeerimine, lähtudes pensioni arvutamise ametipalga suuruse muutumisest. Alates 01.01.2013 toimub pensioni indekseerimine, mis seisneb pensioni suuruse korrutamises Vabariigi Valitsuse poolt igal aastal kehtestatava indeksiga. Pensioni ümberarvutamisel lähtutakse praegu ja lähtuti ka enne 01.01.2013 pensioni arvutamisel ametipalgast, mille politseiametnik oli valinud pensioni määramisel. 3) Tulenevalt Riigikohtu otsusest asjas nr 3-4-1-18-14 tuli aastatel 2010 kuni 2012 pensioneerunud politseiametnike väljateenitud aastate pension 01.01.2013 seisuga arvutada, lähtudes politseiametniku poolt pensioni määramisel valitud pensioni arvutamise ametipalga suurusest 01.01.2013. PPA 16.02.2012 teatise nr 1.9-3/160-1 alusel määras SKA kaebajale alates 02.03.2012 politseiametniku pensioni, võttes aluseks tema viimase ametikoha, uurija ametikoha palgamääraga 9. palgaastme järgi ja teenistusastmetasuga vanemkomissari teenistusastme järgi. Peale nimetatud Riigikohtu otsust väljastas PPA SKA-le 17.02.2015 kirjaga nr 1.9-3/338-1 teate kaebaja andmete kohta, mille järgi kaebaja pensioni arvutamise aluseks olev ametipalk ei muutunud. Riigikohtu otsusest ei tulene, et aastatel 2010 kuni 2012 pensionile jäänud politseiametnikud oleksid pidanud saama uuesti valida, millisest palgast pensioni arvutamisel lähtutakse. 4) Väär on kaebaja seisukoht, et SKA pidi kaebaja pensioni määramise otsust muutma seoses sellega, et PPA esitas 30.03.2017 uue teatise, kus on kajastatud, milline oli kaebaja jaoks soodsaim palk kaebaja viimase viie teenistusaasta jooksul. SKA on selgitanud, et PPVS ei sätesta võimalust valida määratud pensioni ümberarvestamise aluseks uut ametipalka. SKA ei ole kohustatud PPA teatise alusel kaebaja pensioni ümber arvestama.
4(6)
3-17-2000 5) Põhjendatud ei ole kaebaja seisukoht võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumise kohta. Võrdsuspõhiõiguse riive tuvastamiseks tuleb leida kaebajaga sarnases olukorras olevate isikute grupp, kellega võrreldes kaebajat koheldakse halvemini (Riigikohtu üldkogu 22.04.2014 otsus nr 3-3-1-51-13, p 69). Kuna PPVS ei võimalda politseiametnikel pensioni arvutamise ametipalga osas tehtud valikut muuta, siis kohtleb seadus kõiki võrdselt. Võrdse kohtlemise nõue ei tähenda, et asjaolude hilisema muutumise korral säilib isikul võimalus valida soodsaim tagajärg. Riigikohus leidis asjas nr 3-4-1-18-14, et põhiseadusega oli vastuolus olukord, kus üksnes teatud politseiametnike puhul võeti pensioni arvutamise aluseks n-ö vähendatud ametipalk ning sellest tulenevalt arvutati 01.01.2013 seisuga pensionid ümber selliselt, et lähtekohaks võeti palk, mida sai 01.01.2013 seisuga politseiametnik, kelle töö oli sisulises mõttes sama, mis sellel ametikohal, mille järgse palga oli pensionile jäänud ametnik pensioni määramise ajal valinud enda pensioni arvutamise ametipalgaks. Kaebaja uurija ametikoha järgi pensioni arvutamise aluseks olev ametipalk ei muutunud. Samuti ei ole kaebaja sattunud ebasoodsamasse olukorda võrreldes teiste politseiametnikega. Kõigi politseipensioni saamiseks õigustatud isikute pensionid arvutatakse samadest põhimõtetest lähtudes ning kõigi puhul on üheks aluseks nende endi poolt pensioni määramisel valitud palk. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
12.XX palub apellatsioonkaebuses halduskohtu otsus tühistada ja teha asjas uus otsus, millega tema kaebus rahuldada. 1) Halduskohus ei põhjendanud, miks peab lähtuma seisukohast, et kuna PPVS-s puudub norm, mis võimaldaks pensioni arvestamise aluseks olevat ametipalka muuta, siis pole valiku muutmine hiljem võimalik. Keelava normi puudumisel peab valiku muutmine olema lubatud. Riigikohtu otsusest asjas nr 3-4-1-18-14 järeldub, et pensioni ümberarvutamine on võimalik. Halduskohtu otsusest ei selgu, miks ei ole kaebaja taotlus käsitletav pensioni ümberarvutamisena PPVS § 106 tähenduses. Kui halduskohus leidis, et PPVS §-d 104, 105 ja 106 ei võimalda teha ümberarvutust, oleks kohus pidanud need sätted tunnistama põhiseadusega vastuolus olevaks. 2) Halduskohus tõlgendab võrdsuspõhiõigust liiga kitsalt. Olukorras, kus riik muutis palgasüsteemi, mille tulemusel osade inimeste olukord muutus võrreldes varasemaga ning teistel ei muutunud, on tegemist võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumisega. Osad politseiametnikud said pensioneerumisel teha n-ö õige valiku; kaebajal polnud piisavalt infot, et teha endale kõige kasulikum valik. Seega koheldakse kaebajat halvemini võrreldes n-ö õige valiku teinud isikutega. Samuti olid ebavõrdses olukorras need isikud, kelle ametikoha palgatingimusi pärast pensionile siirdumist ei muudetud, võrreldes nendega, kelle palgatingimusi muudeti. Kaebaja läks pensionile teadmisega, et tema viimase ametikoha palk vastab 9. palgaastmele. Palgasüsteemi muutmisega halvendati oluliselt kaebaja olukorda.
13.Sotsiaalkindlustusamet vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning palub jätta see rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Vastustaja jääb kõigi halduskohtus esitatud vastuväidete juurde ning nõustub halduskohtu otsuses toodud seisukohtade ja põhjendustega.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
14.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Halduskohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle muutmiseks või tühistamiseks puudub alus. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ja järgib neid ega pea seetõttu
5(6)
3-17-2000 vajalikuks halduskohtu kõiki põhjendusi üle korrata (HKMS § 201 lg 4). Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
15.Kaebaja oli ka haldusasjas nr 3-15-1313 seisukohal, et seoses palgaastmete muutmisega tulnuks talle võimaldada pensioni arvutamise ametipalga kohta uue valiku tegemist. Kohtud leidsid haldusasjas nr 3-15-1313, et PPA palgakorralduse muutmine ei tekitanud kaebajale õiguspärast ootust, et tema pensioni ümberarvutamise aluseks olev palk suureneks, sest oluline on ametikohale vastav palgaaste, mitte palgaaste iseseisvalt (vt ka Riigikohtu otsuse asjas nr 34-1-18-14 p 57.3). Ringkonnakohus jääb haldusasjas nr 3-15-1313 avaldatud seisukohtade juurde. Palgaastmete muutmine iseenesest ei riiva kaebaja õiguspärast ootust, sest see ei toonud kaasa kaebaja pensioni arvutamise aluseks oleva palga vähenemist.
16.Halduskohus on praeguses asjas õigesti selgitanud, et pensioni taotlemisel tehtud valikut ei saa enam hiljem muuta. See tuleneb koosmõjus PPVS § 100 lg-test 1 ja 11, § 104 lg 1 p-st 1 ning § 105 lg-st 1. Asjaolust, et puudub norm, mis selgelt keelaks muuta pensioni määramisel tehtud valikut, ei saa järeldada, et valiku hilisem muutmine on lubatav ja võimalik. Avalikus õiguses kehtib seaduslikkuse põhimõte (põhiseaduse § 3 lg 1), millest tulenevalt on SKA õigustatud pensioni määrama ja maksma üksnes seaduses ettenähtud tingimustel ega saa teha otsuseid, mis väljuksid seadusega lubatud raamidest. Kuna seadusandja ei ole näinud ette võimalust muuta ametkohta, mille palga järgi on arvutatud pension, ei saa SKA kaebaja 06.06.2017 avalduse alusel tema pensioni ümber arvutada.
17.Kaebaja soovitud viisil pensioni ümberarvutamine ei oleks sama, mis Riigikohtu otsuses asjas nr 3-4-1-18-14 käsitletud ümberarvutamine. Viidatud asi puudutas olukorda, kus 01.01.2013 toimunud ametipalkade tõstmisega samaaegselt asendati pensioni ümberarvutamise süsteem indekseerimise süsteemiga, mistõttu selles asjas kaebuse esitanud isikut koheldi ebavõrdselt võrreldes nende politseiametnikega, kellele määrati pension 01.01.2013 tõstetud ametipalga alusel. Kuna uurija ametipalk jäi samaks, ei ole praegusel juhul tegemist asjaga nr 3-4-1-18-14 sarnaneva olukorraga. Nagu halduskohus on märkinud, siis kõnealusest Riigikohtu lahendist ei tulene, et vahemikus 01.01.2010–31.12.2012 pensioneerunud politseiametnikud peaksid saama muuta pensioni suuruse arvutamise alust.
18.Valiku muutmist lubava normi puudumine ei ole põhiseadusega vastuolus. Ringkonnakohus ei nõustu kaebaja arusaamaga võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumisest. Kaebaja võrdleb ennast politseiametnikega, kelle ametikoha palgatingimusi pärast pensioni määramist ei muudetud. Samas kui kaebaja oleks pensioneerunud pärast 2013. aasta 1. jaanuari, oleks talle palka makstud 5. palgaastme järgi ning tema viimase ametikoha palgaastmele vastav palgamäär oleks seega olnud sama, mille järgi on talle praegu pension määratud. Asjaolu, et kaebaja oleks PPA palgasüsteemi muutmisest teadlik olles teinud teistsuguse valiku (oleks viimase ametikoha palgaastmele vastava palgamäära asemel valinud viimase viie aasta hulgast temale soodsaima palgamäära), ei too kaasa võrdse kohtlemise põhimõtet rikkuvat olukorda.
19.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kaebaja apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ning vastustaja pole ringkonnakohtule esitanud menetluskulude nimekirja ega kuludokumente, jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
(allkirjastatud digitaalselt)
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.