A.G.i kaebus Sotsiaalkindlustusameti 24.07.2017 otsuse nr 92583 tühistamise nõudes ja Sotsiaalkindlustusameti kohustamise nõudes teha uus otsus, millega arvestada ümber kaebaja pension, lähtudes Politsei- ja Piirivalveameti 30.03.2017 teatisest
Menetlusosalised
Kaebaja – A.G. Vastustaja – Sotsiaalkindlustusamet, esindaja Silvia Azojan
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta A.G.i kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates. Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib apellatsioonkaebuse arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.A.G.ile makstakse politseiametniku väljateenitud aastate pensioni. A.G. esitas Sotsiaalkindlustusametile (edaspidi: SKA) 6.06.2017 avalduse, milles soovis, et tema pensioni arvestamise aluseks võetakse mitte viimase ametikoha ametipalk, vaid soodsaim viimase viie aasta seast perioodil 1.01.2010–1.03.2012.
2.SKA jättis 24.07.2017 otsusega nr 92583 A.G.i avalduse rahuldamata. Otsuse kohaselt valis A.G. 2012. aastal viimase ametikoha ehk uurija palgaastmele vastava palgamäära, mis vastavalt Riigikohtu 6.01.2015 otsusele asjas nr 3-4-1-18-14 oli vaja arvutada ümber sarnast tööd tegevate politseiametnike palkadest 1.01.2013 seisuga. 2013. a ümberarvutamise tulemusel tuli viia pensioni arvestuse aluseks olnud uurija ametikoht vastavusse uurija ametikohaga, kus uueks palgaastmeks on 5. A.G. tegi teadliku valiku 2012. aastal, kui valis pensioni suuruse arvutamise aluseks olevaks ametipalgaks oma viimase ametikoha palgaastmele vastava palgamäära, mitte teenistuse viie viimase aasta hulgast valitud temale soodsaima palgamääraga ametikoha töötasu. A.G. esitas 1.08.2017 otsuse peale vaide.
3.SKA jättis 13.09.2017 vaideotsusega nr 1.1-10/34789 A.G.i vaide rahuldamata.
4.Tallinna Halduskohtule saabus 3.10.2017 A.G.i kaebus SKA 24.07.2017 otsuse nr 92583 tühistamiseks ja SKA kohustamiseks teha uus otsus, millega arvestada ümber kaebaja pension, lähtudes Politsei- ja Piirivalveameti (edaspidi: PPA) 30.03.2017 teatisest. Samas esitas kaebaja taotluse tunnistada politsei ja piirivalve seaduse (PPVS) § 106 lg 1, § 104 lg 1 p 1 ja § 105 lg 1 põhiseadusega vastuolus olevaks.
KAEBAJA SEISUKOHAD
5.Kaebaja ei nõustu vaidlustatud otsusega, kuna see on põhjendamata, ebaseaduslik ning rikub kaebaja õigust saada suuremat pensioni. Otsuses on tuginetud sättele, mida PPVS-s ei ole.
6.Kaebaja pensioneerus 2.02.2012 9. palgaastmelt uurija ametikohalt. Alates 1.01.2013 rakendus uus palgasüsteem ning muutusid politseiametnike töötasustamise põhimõtted. Muudatustega määrati kõigile 5. palgaaste. A.G. töötas perioodil 1.01.2010–1.01.2012 erimenetleja ametikohal, mis vastas uue palgaastmestiku järgi 9. palgaastmele. Kui A.G. oleks teadnud, et politseiamet muudab oluliselt palgasüsteemi, siis oleks ta valinud pensionile minekul erimenetleja ametikohale vastava ametipalga. Pensionile minnes teadis kaebaja, et tema pension arvestatakse 9. astme ametipalga järgi ning tal oli valikuvõimalus. Pärast palgasüsteemi muutmist pidi kaebajale jääma valikuvõimalus, vastasel juhul on tegemist ebavõrdse kohtlemisega, võrreldes isikutega, kellel palgasüsteemi ei muudetud ning kellel oli valikuvõimalus. Kaebajal oli õigustatud ootus, et tema pension arvestatakse 9. palgaastme järgi.
7.Kaebaja esitas SKA-le pensioni ümberarvestamise avalduse ja PPA 30.03.2017 teatise, mille kohaselt tema soodsaim palk oli 1100 eurot. SKA on kohustatud nimetatud teatise alusel kaebaja pensioni ümber arvestama. SKA-l ei ole õigust anda hinnangut PPA tegevusele ja otsustada, kas PPA-l oli õigus uue teatise väljastamiseks. Selle tegevusega väljus SKA oma pädevuse piiridest.
8.PPVS § 106 lg 11 alusel on võimalik kaebaja pension ümber arvestada. Sadadel politseiametnikel on seda ka tehtud.
9.PPA 16.02.2012 väljastatud teatis on kehtetu, kuna PPA väljastas 30.03.2017 uue teatise. SKA on kohustatud lähtuma viimasest teatisest ning pensioni ümber arvestama.
10.PPVS § 106 lg 1 ja 11, § 104 lg 1 p 1 ning § 105 lg 1 ei keela pensioni ümberarvestamist. Juhul, kui kohus leiab, et nimetatud sätted ei võimalda pensioni ümberarvestamist, tuleb algatada põhiseaduslikkuse järelevalve.
VASTUSTAJA SEISUKOHAD
11.Vastustaja palub jätta kaebus rahuldamata ja kaebaja menetluskulud kaebaja enda kanda. Kaebajale määrati PPA 16.02.2012 teatise alusel alates 2.03.2012 PPVS-s sätestatud politseiametniku pension, võttes aluseks tema viimase ametikoha, milleks oli uurija ametikoht 9. palgaastme palgamääraga ja teenistusastmetasuga vanemkomissari teenistusastme järgi. Riigikohtu üldkogu 6.01.2015 otsusega nr 3-4-1-18-14 (edaspidi: Riigikohtu otsus 3-4-1-18-14) tunnistati põhiseaduse vastaseks ja kehtetuks PPVS § 106 lg 1 osas ja PPVS muutmise seaduse § 1 punkt 4 osas, milles need ei võimaldanud politseinikele, kes pensioneerusid perioodil 1.01.2010 kuni 31.12.2012, määratud vanaduspensione tõsta lähtuvalt sarnast tööd tegevate politseinike ametipalkadest 1.01.2013. 14.05.2015 edastas PPA SKA-le kirja nr 1.9-3/762-2, millest nähtuvalt kaebaja pensioni arvutamise aluseks olev palk ei muutunud. Kaebaja ametipalk oli teenistusest vabastamisel 940,78 eurot ja seisuga 1.01.2013 oleks tema ametipalk olnud samuti 940,78 eurot. Seega ei arvutatud kaebajale määratud politseiametniku pensioni ümber.
12.Kaebaja vaidlustas Tallinna Halduskohtus SKA 20.04.2015 otsuse, millega jätkati talle pensioni maksmist varasemas suuruses. 22.01.2016 otsusega jättis Tallinna Halduskohus A.G.i kaebuse rahuldamata. Tallinna Ringkonnakohus jättis A.G.i apellatsioonkaebuse rahuldamata ja Tallinna 2(5)
Halduskohtu otsuse muutmata. Tallinn Halduskohtu ja Tallinna Ringkonnakohtu otsused jõustusid Riigikohtu 6.02.2017 määrusega, millega otsustati mitte menetleda A.G.i kassatsioonkaebust.
13.A.G. esitas 6.06.2017 avalduse taotlusega arvutada talle määratud pension ümber, võttes pensioni arvutamise aluseks tema teenistuse viimase viie aasta soodsaima palgaga ametikoha. Avaldusele oli lisatud PPA 30.03.2017 teatis nr 1.9-3/2690-2, millest nähtuvalt oli A.G.i teenistuse viimase viie aasta hulgas soodsaima palgaga ametikohaks erimenetleja ametikoht, millel ta töötas 1.01.2010 kuni 31.12.2011 ametipalgaga 9. palgaastme järgi 1047 eurot ja teenistusastmetasuga 53 eurot vanemkomissari teenistusastme eest.
14.PPVS § 100 lg-dest 1 ja 11, § 104 lõige 1 p-st 1 ning § 105 lg-st 1 tuleneb, et ametikohta, mille ametipalk võetakse pensioni suuruse arvutamise aluseks, saab valida pensioni määramisel. Samuti ei sätesta PPVS § 106 juba määratud pensioni ümberarvutamise alusena uue pensioni suuruse arvutamise aluseks oleva ametikoha ja ametipalga valimist. Ainus erand kehtestati tulenevalt Riigikohtu otsusest asjas nr 3-4-1-18-14, mille järgi tuleb 1.01.2010 kuni 31.12.2012 pensioneerunud politseiametnike pensionid enne PPVS § 106 lõikes 1 sätestatud indekseerimise rakendamist ümber arvutada lähtuvalt 1.01.2013 taastatud sarnast tööd tegevate politseinike ametipalkadest. A.G.ile määrati alates 2.03.2012 pension, mis arvutati PPA teatises toodud viimase ametikoha ametipalga alusel. Nimetatud pensioni määramise otsust ja pensioni suuruse arvutamise aluseks viimase ametikoha võtmist A.G. ei vaidlustanud.
KOHTU PÕHJENDUSED
15.Kohus leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata ning põhjendab oma otsust järgmiselt.
16.Vaidlustatud otsuses on SKA tuginenud PPVS § 100 lg-le 1 ning PPVS § 106 lg-le 1. PPVS § 100 lg 1 p 1 ja p 2 järgi on politseiametniku pensioni suuruse arvutamise aluseks olevaks ametipalgaks tema viimase ametikoha palgaastmele vastav palgamäär või diferentseeritud palgamäär või teenistuse viie viimase aasta hulgast valitud talle soodsaim palgamäär või diferentseeritud palgamäär ametikoha järgi, millel ta teenis vähemalt 12 kuud järjest, ja tema viimasele teenistusastmele vastav teenistusastmetasu. Lõike 1 punktis 1 nimetatud viimase ametikoha palgaastmele vastav palgamäär, teenistuse viie viimase aasta hulgast valitud soodsaim palgamäär ning punktis 2 nimetatud teenistusastmetasu võetakse politseiametniku pensioni arvutamisel aluseks suuruses, mis kehtivad päeval, millest alates pension määratakse, välja arvatud juhul, kui pension arvutatakse sama paragrahvi lõike 2 alusel (PPVS § 100 lg 11). Valiku, milline palk pensioni suuruse arvutamise aluseks võetakse, teeb pensioni saamiseks õigustatud politseiametnik ise.
17.PPVS § 104 lg 1 p-st 1 tulenevalt määratakse politseiametniku väljateenitud aastate pension alates seaduses sätestatud pensioniõigusliku vanuse täitumise või politseiteenistusest vabastamise päevast. PPVS § 105 lg 1 järgi määratakse väljateenitud aastate pension eluajaks. Nimetatud sätetest tuleneb, et politseiametniku väljateenitud aastate pension määratakse ühekordse otsusega eluajaks, lähtudes pensioni suuruse arvutamisel politseiametniku valitud ametipalgast. Menetlusosaliste vahel ei ole vaidlust, et kaebaja valis pensioni suuruse arvutamise aluseks 2012. aastal viimase ametikoha ehk uurija palgaastmele vastava palgamäära.
18.PPVS § 106 lg 1 alusel indekseeritakse politseiametniku väljateenitud aastate pension, välja arvatud jooksva aasta palgamäära ja teenistusastmetasu suuruse alusel arvutatud pension, iga aasta 1. aprilliks riikliku pensionikindlustuse seaduse § 26 alusel Vabariigi Valitsuse määrusega kinnitatud pensioniindeksiga. Pensioni saav isik on kohustatud kümne tööpäeva jooksul teavitama SKA-d kõikidest asjaoludest, mis toovad kaasa pensioni ümberarvutamise või selle mittemaksmise (PPVS § 106 lg 3). Seega PPVS annab politseiametnikule valikuõiguse pensioni taotlemisel, ent ei võimalda tehtud valikut hiljem muuta. Kohus ei nõustu kaebaja etteheitega, et vastustaja ei ole viidanud ühelegi normile, mis valiku muutmist keelaks. Sellise keelunormi olemasolu ei ole vajalik, kuna pensioni ümberarvutamise keelu saab tuletada lubava normi puudumisest. 3(5)
19.Kaebaja leiab, et tema pension tuleb ümber arvutada mitte kaebaja viimase ametipalga järgi, vaid talle soodsaima ametipalga järgi. Kohus sellega ei nõustu. Kaebaja 6.06.2017 esitatud avaldus pensioni ümberarvutamiseks ei ole käsitatav soovina pensioni ümberarvutamiseks PPVS § 106 tähenduses ega ole võrreldav pensioni ümberarvutamisega, lähtudes Riigikohtu otsusest 3-4-1-18-14. Pensioni arvutamise ametipalga muutmist ei toimu (ega toimunud) pensioni indekseerimisel kehtiva PPVS § 106 redaktsiooni alusel ning kuni 1.01.2013 kehtinud PPVS § 106 alusel toimunud pensioni ümberarvutamisel. Enne 1. jaanuari 2013 oli pensioni ümberarvutamise sisuks pensioni suuruse korrigeerimine, lähtudes pensioni arvutamise ametipalga suuruse muutumisest. Alates 1. jaanuarist 2013 toimub pensioni indekseerimine, mis seisneb pensioni suuruse korrutamises Vabariigi Valitsuse poolt igal aastal kehtestatava indeksiga.1 Pensioni ümberarvutamisel lähtutakse praegu ja lähtuti ka enne
1.jaanuari 2013 pensioni arvutamise ametipalgast, mille politseiametnik oli valinud pensioni määramisel.
20.Riigikohus tunnistas otsusega 3-4-1-18-14 PPVS § 106 lg 1 põhiseaduse vastaseks ja kehtetuks osas, milles säte ei võimaldanud politseinikele, kes pensioneerusid ajavahemikul 1. jaanuar 2010 kuni 31. detsember 2012, määratud vanaduspensione tõsta lähtuvalt sarnast tööd tegevate politseinike ametipalkadest 1. jaanuaril 2013. Seega aastatel 2010 kuni 2012 pensioneerunud politseiametnike väljateenitud aastate pension tuli 1. jaanuari 2013 seisuga arvutada, lähtudes politseiametniku poolt pensioni määramisel valitud pensioni arvutamise ametipalga suurusest 1. jaanuaril 2013. PPA 16.02.2012 teatise nr 1.9-3/160-1 alusel määras SKA kaebajale alates 2.03.2012 politseiametniku pensioni, võttes aluseks tema viimase ametikoha, uurija ametikoha palgamääraga 9. palgaastme järgi ja teenistusastmetasuga vanemkomissari teenistusastme järgi. Peale nimetatud Riigikohtu otsust väljastas PPA SKA-le 17.02.2015 kirjaga nr 1.9-3/338-1 teate kaebaja andmete kohta, mille järgi kaebaja uurija ametikoha järgi pensioni arvutamise aluseks olev ametipalk ei muutunud. Riigikohtu otsusest ei tulene, et aastatel 2010 kuni 2012 pensionile jäänud politseiametnikud oleksid pidanud saama uuesti valida, millisest palgast pensioni arvutamisel lähtutakse.
21.Kohus ei nõustu kaebaja seisukohaga, et SKA pidi kaebaja pensioni määramise otsust muutma seoses sellega, et PPA esitas 30.03.2017 uue teatise nr 1.9-9/2690-2, kus on kajastatud, milline oli kaebaja jaoks soodsaim palk kaebaja viimase viie teenistusaasta jooksul. SKA ei ole vaidlustatud otsuses nimetatud teatisele hinnangut andnud. Viidatud on üksnes sellele, et PPVS ei sätesta võimalust valida määratud pensioni ümberarvestamiseks uut palka. PPA on 30.03.2017 teatises edastanud vastavalt kaebaja 27.02.2017 taotlusele info kaebaja politseiteenistuse staaži ja ametipalga kohta, eelkõige selle kohta, milline oli kaebaja soodsaima palgaga ametikoht. SKA ei ole kohustatud PPA teatise alusel kaebaja pensioni ümber arvestama. Kaebajale on politseiametniku väljateenitud aastate pension määratud tema viimase teenistuskoha palga alusel ning kaebajal ei ole õigust nõuda pensioni arvutamise ametipalga muutmist. Seega ei oma tähendust asjaolu, milline oli kaebaja teenistusaja jooksul tema jaoks soodsaima palgaga ametikoht.
22.Põhjendatud ei ole kaebaja seisukoht võrdse kohtlemise nõude rikkumise osas. Võrdsuspõhiõiguse riive tuvastamiseks tuleb leida kaebajaga sarnases olukorras olevate isikute grupp, kellega võrreldes kaebajat koheldakse halvemini (Riigikohtu üldkogu 22.04.2014 otsus nr 3-3-1-51-13, p 69). Kuna PPVS ei võimalda politseiametnikel pensioni arvutamise ametipalga osas tehtud valikut muuta, siis kohtleb seadus kõiki võrdselt. Võrdse kohtlemise nõue ei tähenda, et asjaolude hilisema muutumise korral säilib isikul võimalus valida soodsaim tagajärg. Oma otsuses 3-4-1-18-14 leidis Riigikohus, et põhiseadusega oli vastuolus olukord, kus üksnes teatud politseiametnike puhul võeti pensioni arvutamise aluseks n-ö vähendatud ametipalk ning sellest tulenevalt arvutati 1. jaanuari 2013 aasta seisuga pensionid ümber selliselt, et lähtekohaks võeti palk, mida sai 1. jaanuari 2013 seisuga politseiametnik, kelle töö oli sisulises mõttes sama, mis sellel ametikohal, mille järgse palga oli pensionile jäänud ametnik pensioni määramise ajal valinud enda pensioni arvutamise ametipalgaks. Nagu kohus punktis 20 välja tõi, kaebaja uurija ametikoha järgi pensioni arvutamise aluseks olev ametipalk ei muutunud. Võimalik, et 1. jaanuari 2013. aasta seisuga oli 1.01.2010–1.01.2012
Vt politsei-ja piirivalve seaduse muutmise seaduse eelnõu 326 SE seletuskiri
4(5)
organiseeritud ja raskete kuritegude talituse erimenetleja ametikohale vastavat tööd tegeva politseiametniku diferentseeritud ametipalk suurem kui uurija tööle sisuliselt vastava politseiametniku palk, kuid eelneva alusel ei ole kaebajal õigus nõuda pensioni ümberarvutamist. Samuti ei ole kaebaja sattunud ebasoodsamasse olukorda võrreldes teiste politseiametnikega. Kõigi politseipensioni saamiseks õigustatud isikute pensionid arvutatakse samadest põhimõtetest lähtudes ning kõigi puhul on üheks aluseks nende endi poolt pensioni määramisel valitud palk.
23.SKA 24.07.2017 otsus nr 92583 on õiguspärane, mistõttu puudub alus ka kohustamisnõude rahuldamiseks.
24.Halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lg 1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud.
(allkirjastatud digitaalselt) Kadriann Ikkonen
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.