3-17-647/52 - Majandushaldusõigus - Tervisekaitse ja toidujärelevalve - Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

Kaebuse esitaja: R. S. on seisukohal, et nimetatud haldusakt rikub tema õigusi ning palub halduskohtul see korraldus tühistada. Haldusakt on õigusvastane nii materiaalsetel kui ka formaalsetel alustel. Haldusakt on antud valedel asjaoludel ning materiaalõiguse väära kohaldamise tulemusena. Formaalselt on haldusakti andja rikkunud oluliselt menetlusõigust, jättes arvestamata asjas tähendust omavate asjaoludega. Samuti on haldusakt olulises osas põhistamata, mis on samuti iseenesest haldusakti formaalne viga ning aluseks haldusakti tühistamisele. Haldusakti andmisel on haldusakti andja loetlenud tuvastatud asjaolud (tuvastatud asjaolu 1, 2, 3 ja 4). Asjaolu 1 on tuvastatud meelevaldselt, sest haldusakti andmise aluseks olevate tegelike asjaolude loetelust ei nähtu faktilisi asjaolusid, mida oleks haldusmenetluse käigus tuvastatud ning mis saaksid olla aluseks tuvastatud asjaolule nr 1. Samuti ei nähtu haldusaktist, milles seisneb väidetav vastuolu haldusaktis nimetatud seadusesättega. Tuvastatud asjaolu 2 alusel järeldab haldusakti andja, et ta saab tuvastatuks lugeda väite, et loomad on näljas ja neil pole toitu. Tuvastatud asjaolu 3 osas ilmneb haldusaktist endast aga, et haldusakti andja ei ole suutnud tuvastada, kellele nimetatud loomad kuuluvad. Seega ei ole tegemist mitte tuvastatud asjaoluga, vaid hoopiski tuvastamata asjaoluga loomade omaniku (või loomapidaja) osas. Tuvastatud asjaolu 4 osas peab märkima, et haldusakti andja on selle asjaolu osas pidanud võimalikuks vaid üldiselt märkida, et tal on alust arvata, et asjaolu nr 4 on tõene. Seda väidet ei ole põhistatud ning haldusakti andja on selle esitanud oletusena. Siinkohal tekib küsimus, et miks ei ole haldusakti andja nimetatud asjaolu haldusmenetluse käigus kontrollinud. Tuvastatud asjaolu 5 osas tekib küsimus, milliste tõendite alusel on haldusakti andja nimetatud asjaolu tuvastanud. Haldusaktis endas ei ole nimetatud asjaoludele viidatud. Täiendavalt peab kaebuse esitaja vajalikuks märkida, et tuvastatud asjaolu 6 osas ei ole haldusakti andja enne haldusakti andmist tuvastanud hoone registreerimist enne haldusakti andmist. Eespool toodust nähtub, et haldusakti andja ei ole tuvastanud piisava põhjalikkusega asjaolusid, mis saaksid olla aluseks haldusakti andmisele ning seetõttu on oluliselt rikutud haldusmenetluse nõudeid, mis on aluseks haldusakti tühistamisele. Samuti haldusakti andja on teinud vähestest tuvastatud asjaoludest meelevaldseid järeldusi, mistõttu on samuti oluliselt rikutud haldusmenetluse nõudeid ning see on jällegi aluseks haldusakti tühistamisele. Veelgi enam, haldusakti andja on tuginenud vääradele asjaoludele, mistõttu on haldusakt õigusvastane ning tuleb samuti tühistada.

Haldusakti andja ei ole arvestanud asjaoludega, et loomade lahtipääsemine ei ole tingitud R. S. olenevatest asjaoludest, vaid asjaoludest, mis temast ei sõltu. Samas on need asjaolud aga haldusakti andjale teada. Kõige paremaks näiteks asjaolude problemaatika osas on siinkohal tuvastatud asjaolu 3, mille juures on haldusakti andja möönnud, et R. S. ei ole tunnistanud loomi enda või temaga seotud äriühingutele kuuluvateks. Haldusaktist aga ei selgu, millisele järeldusele haldusakti andja selles osas on jõudnud. Siinkohal on kaebuse esitaja seisukohal, et toodud näide viitab nii kõikide asjaolude tuvastamata jätmisele haldusakti andmisel kui ka haldusakti puudulikule motivatsioonile. Haldusakti andja on nimetanud haldusakti andmise alusena Korrakaitseseaduse § 28 lg-d 1 ja 2. Kaebuse esitaja peab vajalikuks siinkohal märkida, et tegemist on normiga, mida tuleb kohaldada kaalutlusõiguse normide kohaselt. Nagu eespool on juba selgitatud, on haldusakti andja jätnud tuvastamata kõik asjas tähendust omavad asjaolud, teinud asjaolude põhjal meelevaldseid järeldusi ning osaliselt tuginenud vääradele asjaoludele. Selliselt ei saa ka kaalutlusõiguse teostamine olla õiguspärane. Samas, haldusaktis puudub kaebuse esitaja jaoks piisava põhjalikkusega põhistus kaalutlusõiguse teostamise osas haldusakti andja poolt, mis on täiendavalt aluseks haldusakti tühistamisele. Kaebuse esitaja peab vajalikuks märkida, et haldusakt ei ole piisavalt sisuliselt määratletud. Nii näiteks on R. S. pandud kohustus tagada ettekirjutuses 1 nimetatud tagajärgede ärahoidmine. Mida täpselt aga R. S. peab tegema, seda haldusaktist ei nähtu. Sellisena on haldusakt sisuliselt määratlemata. See tähendab, et haldusaktist ei selgu see, mida R. S. tegema peab või tegemata jätma peab. Siit tuleneb ka vaidlustatava haldusakti teine probleem. Sellisena ei saa haldusakt olla aluseks sunniraha määramisele, kuivõrd on sisuliselt määratlemata. Haldusaktist endast nähtub, et haldusakti andja kavandab R. S. suhtes sunniraha määramist, kuid haldusakti enda sisust tulenevalt ei ole võimalik tuvastada tegusid või tegemata jätmisi ning seetõttu ei ole ka vaidlustatava haldusakti sisu osas võimalik sunniraha määramine. Ettekirjutuse 1 täitmine ei ole võimalik alates ettekirjutusest nimetatud tähtajast, kuivõrd haldusakt on antud poolteist kuud enne nimetatud tähtaega. Ettekirjutuse 2 täitmine ei ole võimalik, sest kohustus oleks tulnud täita enne haldusakti andmise tähtpäeva ning enne selle teatavakstegemist. Ettekirjutuse 4 täitmine ei ole võimalik, sest kinnistu on juba registreeritud. Vastustaja: Vastustaja ei nõustu kaebaja etteheidetega asjaolude tuvastamise kohta. Vastustaja kontrollaktis, mis sisaldab kaevatavaid ettekirjutusi, on märgitud, et asjaolud on tuvastatud RVK-le perioodil 05.11.2015 kuni 02.01.2017 laekunud kaebuste ja nendele lisatud fotode alusel. Viidatud materjalist nähtub järgnev: - 05.11.2015 laekus e-kiri politseist: "Annan teada, et alates 1.05.2015a kuni tänaseni on politseile laekunud kokku 29 teadet R. S. kuuluvatest veistest sõiduteel. Neli teadet on laekunud Rapla vallast XXXXXX külast ja 25 teadet Rapla vallast Tallinn-Rapla-Türi tee ääres peetavatest veistest. Neist alates esimest oktoobrist on 13 teadet. Alates eelmisest nädalast on juba ülepäeviti teateid. R. S. ise väidab, et keegi lõhub tema aedu jms. mida ei ole kuidagi võimalik kindlaks teha kas see vastab tõele või mitte. Kas kuidagi oleks võimalik seda loomaomanikku mõjutada? Pimedat aega on järjest rohkem ja suurel maanteel olevad veised kujutavad endast suurt ohtu liiklejatele. Kas me koos saaks asjaga midagi ette võtta?" ; 09.11.2015 laekus e-kiri kodanikult: "Pöördun murega. Talunik R. S. on oma veised taas hooletusse jätnud. Loomad ei püsi aedikus ja nende lemmik kohaks on saanud meie maakodu Kehtna vallas XXXXXXXXX külas, XXXX kinnistul. Viimasel aastal on olukord väljunud kontrolli alt. Aastate pikkune töö haljastusega on hävitatud. Mitmendat korda alustame uuesti haljastuse rajamist. Samuti muru tahab juba mitmendat korda uuesti rajamist. Nüüd veel lisaks uued õunapuud istutada. Kogu maakodu ümbrus ja hoov on üks suur tallatud karjamaa. Ikka väga masendav ja kurb, sest loomad on jälle ja jälle kohal. Sügisel sõid veised ühe hetkega õunapuud tühjaks. Nii ka naabritel. Neil oli õunu palju. Loomad olid pikali ja gaase täis nagu suured pallid. Kas nad lõhkesid või mitte ja kui palju selliseid veel metsas oli, seda ei tea. Ligi

loomadele minna ei julge enam. Loomad on hirmunult olnud väga agressiivsed. Igakord kui teatame talunikule, et loomad jälle lahti, suudab tema end õigustada ja hoopis meid süüdistada, et me tugevat aeda ümber kinnistu ei ole ehitanud. Kes hooletu talupidajaga peaks tegelema? Kuidas kodanik peaks käituma kirjeldatud olukorras?"; - 04.11.2016 laekus e-kiri kodanikult, milles tõstatati küsimus loomade pidamisest lagunenud hoonetes, samuti loomade viibimisest vabadusest ja nende poolt toime pandud rüüstamisest ning nimetati loomapidajana R. S. Ekirjale oli lisatud kodaniku varasem meilivahetus kohaliku omavalitsuse üksuse ametnikuga samal teemal; - 23.11.2016 laekus e-kiri kodanikult, milles taaskord viidati loomade lahti olemise faktile ja millele olid lisatud 12.11.2016 tehtud fotod; - 29.11.2016 laekus teade politseilt selle kohta, et politsei oli pidanud käima teelt R. S. veiseid ära ajamas. Teate kohaselt oli R. S. lubanud kohale tulla ja loomi karjatada; - 01.12.2016 e-kirjaga edastas politsei 29.11.2016 sündmuskohal tehtud fotod loomadest; - 30.11.2016 laekus RVK-le e-kiri politseist: "Täna kl 10.55 teatati, et Rapla vallas XXXX küla juures Rapla poolt enne Töngi bussipeatust on teel u 20 veist. Liiklus takistatud. 11:10 loomade omanik R. S. helistas ise välijuhile ja andis teada, et ajas loomad teelt ära."; - 30.11.2016 laekus e-kiri kodanikult: "Juhime jätkuvalt tähelepanu sellele, et olukord XXXXXX ja selle ümbruses ei ole paranenud kuna loomad jätkuvalt hulguvad ringi ja rüüstavad hoove. Lisaks on märgatud, et veised tapetakse XXXXXXXXX kinnistu hoones ja loomsed jäätmed maetakse metsa. XXXXXXXX ja XXXXXXX kinnistute omanik on OÜ Cosmix." E-kirjale olid lisatud manusena fotod; 01.12.2016 laekus e-kiri kodanikult: "Meil on Raplamaal XXXX külas majapidamine ning viimastel aastatel on kõrvalkinnistutel lehmakarja hakatud pidama. Tänaseks on korduvalt juhtunud, et lehmakari ületab omaniku poolt pandud aia ja elektrikarjuse ning tuleb üle maantee meie maadele. Tulemuseks on mitmel korral olnud rikutud õuemaa ning üldine ebameeldivus nii väljaheidete kui sõtkutud aia näol. Meie territoorium on välisvalve all, mistõttu on sündmuse korduvalt fikseerinud G4S ja samuti on informeeritud politseid. Lehmade omanik on läbinisti süüdimatu ega pole hüvitanud kahju ega võtnud midagi ette ka edasise kahju vältimiseks, kuigi on korduvalt räägitud. Kuna loomakari on omapäi ning lisaks meie maale pidevalt ka KosePurila maanteel, kus on piisavalt tihe liiklus, siis meid huvitaks, et kas võib kahelda loomade korrektses pidamises ja kohtlemises?"; - 05.12.2016 laekus PRIA e-kiri, millega edastati vihje hulkuvate loomade kohta XXXXXX külas. Vihje kohaselt on külaelanikud äärmiselt häiritud hulkuvatest loomadest, kes toiduotsingul käivad hoovides ja saastavad majaümbrusi väljaheidetega. Lisaks märgib vihje esitaja, et on märgatud veiste tapmist XXXXXXX kinnistu hoones ja loomsete jäätmete metsa vedamist; - 08.12.2016 teavitati RVK-d ja politseid telefoni teel hulkuvatest loomadest XXXXX külas ning samal päeval edastati e-kirja teel ka fotod sündmusest; - 17.12.2016 laekus RVK-le kodaniku pöördumine lahtiolevate loomade kohta. Ekirjale olid lisatud fotod olukorrast; - 02.01.2017 saatis kodanik RVK-le e-kirja hulkuvate loomade kohta XXXXXXX bussijaamas 01.01.2017. E-kirjale oli lisatud foto sündmusest; 02.01.2017 saatis kodanik RVK-le e-kirja ja foto hulkuvatest loomadest Purila külas 02.01.2017. 30.11.2016 pöördus RVK asjassepuutuvate kinnistute ja hoonete kasutajate väljaselgitamiseks AS Silikaat Grupp poole ning järgnenud meilivahetusest ilmnes, et "XXXXXXX ja XXXXX lauda kinnistute omanik Cosmix OÜ kinnitab, et kõnealused kinnistud ei ole välja renditud ega muul viisil kasutusse antud. Ka ei tegele omanik ise kinnistul loomade pidamisega. Aastaid tagasi kasutas XXXXXXXX kinnistut heina ladustamiseks R. S. (rendileping lõppes 31.07.2014)." R. S. on isik, kes on ise ja erinevate äriühingute kaudu tegelenud veisekasvatusega. Äriühingud, mille kaudu R. S. on tegutsenud ja mille nimi ja/või tegevusala viitab veisekasvatusega tegelemisele, on mh Jago OÜ, Tõstamaa Veis OÜ, Hereford OÜ, Purila Maa OÜ (end. Purila Veis OÜ), Paeveis ja H.E.S OÜ. Oma OÜ. Eelviidatud tõenditele tuginedes tuvastas RVK põhjendatult nii loomapidamisnõuete rikkumised kui ka asjaolu, et nende rikkumiste eest vastutab loomapidajana R. S. Oluline on märkida, et RVK saatis juba 27.12.2016 kaebajale kutse ilmuda menetlusosalisena RVK-sse tuvastatud asjaolude kohta selgitusi andma. Algselt tähitud postiga saadetud kutse tagastati postiasutuse poolt põhjusel, et saadetise üleandmine adressaadile ei olnud võimalik. 04.01.2017 saatis RVK teistkordselt kutse e-posti teel ning vastavale e-kirjale oli lisatud lõplikult vormistamata kontrollakti osa, mis sisaldas

tuvastatud asjaolusid. 05.01.2017-10.01.2017 toimus suhtlus kaebaja esindajaks nimetatud juristi P. Paal ́i ja RVK vahel, mida on kirjeldatud vaidlustatud kontrollakti lk 5 p-des 3-10. Kogu haldusmenetluse materjal oli kaebaja esindajale edastatud 17.01.2017. Kaebaja esindaja lubas oma seisukoha esitada algselt 30.01.2017 ning taotles hiljem tähtaja pikendamist kuni 14.02.2017. Vaatamata sellele kaebaja oma seisukohta ega vastuväiteid ei esitanud. Olukorras, kus RVK oli haldusmenetluses kogutud tõendite alusel asjaolud tuvastanud ja need kaebajale teatavaks teinud ning kaebaja ei esitanud tuvastatud asjaoludele mitte mingeid vastuväiteid, oli RVK õigustatud lugema kontrollaktis fikseeritud asjaolud tuvastatuks. Asjaolud nr 1-3 ei ole tuvastatud meelevaldselt ega viisil, millest pole justkui aru saada asjaolude tuvastamise aluseks olnud tõendid. Asjaolud on tuvastatud käesoleva vastuse p 6.1.1 loetletud tõendite alusel. Tuvastatud asjaolu nr 4 ei ole väljendatud mitte oletusena, nagu kaebuses ebaõigesti väljendatakse, vaid põhjendatud kahtlusena. Viidatud kahtlus rajaneb sealsamas nimetatud tõenditele. Tuvastatud asjaolu nr 5 on tõenduslikus osas rajatud sellele, et kaebaja on keeldunud talle suuliselt tehtud ettepanekutest korraldada riikliku loomatauditõrje programmi rakendusmeetmete teostamine. Vastav keeldumine on kaebaja poolt suuliselt avaldatud RVK ametnikule Riina Kaukverile ja volitatud veterinaararst Raul Vellestele. Tuvastatud asjaolu nr 6 osas esitatakse kaebuses etteheide, et haldusakti andja ei ole enne haldusakti andmist tuvastanud hoone registreerimist, millega vastustaja ei nõustu. Fakti, et katastriüksusel 66903:002:0090 asunud hoonet ei olnud loomapidamishoonena registreeritud, kontrollis RVK PRIA vastava registri andmete alusel ning ajal, mil vastav asjaolu tuvastati (04.01.2017), vastav registreering puudus. Tõsi on see, et 11.01.2017 on R. S. Paeveis OÜ nimel PRIA-s registreerinud nimetatud objekti loomapidamisalana, kuid ainuüksi sellest faktist ei saa järeldada asjaolude ebaõiget tuvastamist RVK poolt. Kaebaja teostas viidatud registreerimise pärast seda, kui oli saanud vaidlustatud kontrollakti tuvastatud asjaolude osa. Ühtlasi ei teavitanud kaebaja RVK-d sellest, et on pärast tuvastatud asjaolust teadasaamist loomapidamisala registreerinud ja asjaolud on sellest johtuvalt muutunud. Vastustaja oli kõnealust asjaolu kontrollinud ja kuivõrd puudus alus arvata, et asjaolu on muutunud, vormistati kontrollakt lõplikult esialgsel kujul 15.02.2017. Vastustaja peab vajalikuks märkida sedagi, et halduskohtule esitatud kaebuses ei ole välja toodud väiteid, mis lükkaks kontrollaktis tuvastatud asjaolud ümber, rääkimata selliste väidete tõendamisest. Sellises olukorras ei ole alust asuda kohtumenetluses seisukohale, et asjaolud on ebaõigesti tuvastatud. Kaebuse punktis 4 väidab kaebaja, et (a) haldusakti andja ei ole tuvastanud piisava põhjalikkusega asjaolusid, mis saaksid olla aluseks haldusakti andmisele ning seetõttu on oluliselt rikutud haldusmenetluse nõudeid, (b) haldusakti andja on teinud vähestest tuvastatud asjaoludest meelevaldseid järeldusi, mistõttu on samuti oluliselt rikutud haldusmenetluse nõudeid ja (c) haldusakti andja on tuginenud vääradele asjaoludele, mistõttu on haldusakt õigusvastane. Vastustaja ei nõustu ühegi nimetatud etteheitega. RVK tuvastas asjaolud kujunenud olukorda (sh kaebaja käitumist) arvestades piisava põhjalikkusega. RVK pole tuvastatud asjaoludest teinud meelevaldseid järeldusi. RVK ei ole tuginenud "vääradele" asjaoludele. Kaebuse punktis 4 väidab kaebaja veel seda, et haldusakti andja ei ole arvestanud asjaoludega, et loomade lahtipääsemine ei ole tingitud R. S. olenevatest asjaoludest, vaid asjaoludest, mis temast ei sõltu, ning need asjaolud on haldusakti andjale teada. Vastustaja leiab et selline väide on alusetu. Selle eest hoolitsemine, et loomad ei pääseks lahti nende pidamiseks määratud alalt, on loomapidaja kohustus. Haldusmenetluses kogutud tõendid ei anna alust järeldada, et loomade lahtipääsemine oleks olnud tingitud asjaoludest, mis ei sõltu loomapidajast. Kaebuse punktis 5 esitatud väited ja hinnangud on alusetud. Kogutud tõendid annavad piisava aluse eeldada, et loomapidaja oli R. S. või mõni äriühing, mille kaudu R. S. tegutses. Nimetatud eeldust ei ole kaebaja ise ümber lükanud ei haldusmenetluses ega kohtumenetluses. Loomade kuuluvuse täpsem tuvastamine ei olnud võimalik, arvestades asjaolu, et suur hulk loomi oli märgistamata ning R. S. ise ei andnud haldusmenetluse käigus vastustajale mistahes teavet. Vaidlustatud kontrollaktis tehtud ettekirjutuste ja sunnivahendi rakendamise hoiatuste õiguslik alus on KorS § 28 lg 1 ja 2. Ettekirjutuste kohaldamise faktiline alus oli tuvastatud korrarikkumised ning ettekirjutustega pandi kaebajale korrarikkumise kõrvaldamise kohustus. Vastustaja ei nõustu kaebaja väitega, et ettekirjutuste tegemisel ja

Kohus, tutvunud kaebusega ja vastustaja kirjalike seletustega, kuulanud menetlusosaliste suulisi selgitusi, hinnanud haldusasjas esitatud tõendeid kogumis ja koostoimes, leiab, et kaebus on põhjendatud ning tuleb rahuldada. Käesolevas haldusasjas pooled vaidlevad Raplamaa Veterinaarkeskuse 15.02.2017 koostatud kontrollaktis sisalduvate ettekirjutuste nr 1-4 õiguspärasuse üle. Ettekirjutused on tehtud kontrollaktis märgitud kuue asjaolu alusel. Kontrollaktis, milles on tehtud loomapidaja R. S. neli ettekirjutust, on toodud ettekirjutuste aluseks olevad kuus väidetavalt tuvastatud asjaolu. Tuvastatud asjaolu 1: esitatud kaebuste ja kaebustele lisatud fotode alusel leiab Raplamaa Veterinaarkeskus, et loomapidaja on pika aja jooksul pidevalt ja teadlikult jätnud oma loomad abitusse seisundisse, mille tagajärjel loomad suunduvad toiduotsingule, võivad hukkuda liikluses ja põhjustada inimeste hukkumist. Esineb vastuolu LKS § 4, lg 1 sätestatuga. Samas ei ole täpsustatud, millise ajaperioodi vältel on kaebaja teadlikult jätnud oma loomad abitusse seisundisse ja milles see seisneb. Samuti ei piisa väidetava vastuolu väljatoomisel üksnes viitest seadusesättele. Seda, milles vastuolu seisneb, tuleb ka põhistada. Tuvastatud asjaolu 2: esitatud kaebuste ja lisatud fotode alusel leiab Raplamaa veterinaarkeskus, et loomapidaja ei ole võimaldanud oma hoolealustele loomadele liigile ja eale kohases koguses sööta ja joogivett, sobivat ehitist, turvaliselt ja läbipääsmatult tarastatud jalutusala ja muud looma terviseks ja heaoluks vajalikku. Esineb vastuolu LKS § 3, lg 2, p 1,3,4. sätestatuga. Kõnealused XXXXXXX, XXXXXX, XXXX ja XXX külas hulkuvad loomad on LTTS § 12, lg 2 mõistes lahti pääsenud koduloomad, kes viibivad omaniku või looma eest vastutava isiku juuresolekuta väljaspool loomapidajale kuuluvat või tema kasutuses olevat territooriumi. Eelnevalt on kohus juba viidanud asjaolule, et ei piisa vastuolu väljatoomisel üksnes viitest seadusesättele, seda tuleb ka põhistada. Samuti ei ole selgitatud, millest tulenevalt on veterinaarkeskus jõudnud järeldusele, et loomapidaja ei ole võimaldanud oma hoolealustele loomadele liigile ja eale kohases koguses sööta ja joogivett, sobivat ehitist, turvaliselt ja läbipääsmatult tarastatud jalutusala ja muud looma terviseks ja heaoluks vajalikku. Järelevalveametnik ei ole kohapeal neid vihjeid kontrollimas käinud. Tuvastatud asjaolu 3: kaebuste ja saadetud fotode alusel on Raplamaa veterinaarkeskusel põhjendatud kahtlus, et hulkuvate loomade seas on identifitseerimata veiseid. Eeldusel, et loomad on XXXXXXXX ja XXXXXX lauda kinnistutel peetavad ja mujal karjatatavad R. S. seotud äriühingute loomad, esineb vastuolu PÕM määruses nr. 128 § 3 lg 4, § 6 , § 7 lg 1, §10 lg 2,4 sätestatuga ning R. S. on jätnud täitmata veiste identifitseerimis- ja registreerimiskohustuse. Kui R. S. ei kinnita identifitseerimata loomade kuulumist temaga seotud äriühingutele, on need LTTS § 12 lg 1 alusel omanikuta loomad, kelle püüdmist, pidamist ja võimalikku hukkamist korraldab kohalik omavalitsus. Veterinaarkeskus väidab, et neil on tekkinud põhjendatud kahtlus, et hulkuvate loomade seas on identifitseerimata veiseid. Samas

ei ole kahtlustusest kaugemale jõutud ega käidud seda asjaolu kohapeal kontrollimas (kas väide leiab kinnitust või mitte). Eeldusel, et loomad on XXXXXXXXX ja XXXXX lauda kinnistutel peetavad ja mujal karjatatavad R. S. seotud äriühingute loomad, veterinaarkeskus asub juba seisukohale, et üksnes eelduse alusel esineb vastuolu PÕM määruses nr. 128 § 3 lg 4, § 6 , § 7 lg 1, §10 lg 2,4 sätestatuga ning R. S. on jätnud täitmata veiste identifitseerimis- ja registreerimiskohustuse. Veterinaarkeskus on eeldanud, kuid ei ole kontrollinud ega tuvastanud, kas fotodel olevad loomad on XXXXXXX ja XXXXX lauda kinnistutel peetavad ja mujal karjatatavad R. S. seotud äriühingute loomad ning kas need on registreeritud ja identifitseeritud. Tuvastatud asjaolu 4: esitatud kaebuste alusel, saadetud fotode alusel ja PRIA poolt väljastatud R. S. loomade omatarbeks tapmiste arvu ning I, II ja III kategooria loomsete jäätmete utiliseerimise andmete puudumise (PRIA surnud ja liikunud loomade aruanne) põhjal on Raplamaa veterinaarkeskusel põhjendatud kahtlus, et loomade tapmine ja loomsete jäätmete käitlemine ei ole kooskõlas LTTS § 9, lg l1 ja Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrustes 999/2001 ja 1069/2009 sätestatuga. Kohus märgib, et kahtluse tekkimisel tuleb asjaolud üle kontrollida tuvastamaks nende olemasolu või puudumist. Etteheidetav rikkumine tuleb kindlaks teha ning kontrollaktis/ettekirjutuses lahti kirjutada/põhjendada. Tuvastatud asjaolu 5: aastatel 2012-2016 ei ole R. S. võimaldanud volitatud veterinaararstil teostada XXXXXXXX ja XXXXXX lauda kinnistutel peetavates ja muudes temaga seotud äriühingute loomakarjades loomatauditõrje toiminguid ja diagnostilisi uuringuid. Loomapidaja on keeldunud koostööst ja ei ole taganud võimalusi loomatauditõrje rakendusmeetmete täitmiseks (loomade lauta toomine, loomade fikseerimine, ohutuse tagamine). Esineb vastuolu VetKS § 7 , lg 2, p 1,2 sätestatuga. R. S. ei ole lubanud järelevalveametnikke ja volitatud veterinaararsti järelvalveobjektile. Esineb vastuolu VetKS § 4, VetKS § 5, lg 1, VetKS § 15, lg 1, p 1 sätestatuga. Kohus märgib, et selline sõnastus on ebamäärane ning ei võimalda kindlaks teha, millal ja mis asjaoludel on kaebaja takistanud volitatud veterinaararstil (nimi on märkimata) teostada XXXXXXXX ja XXXXX lauda kinnistutel peetavates ja muudes temaga seotud äriühingute loomakarjades loomatauditõrje toiminguid ja diagnostilisi uuringuid jms. Väidetav vastuolu ei ole lahti kirjutatud/põhistatud. Tuvastatud asjaolu 6: XXXXX lauda kinnistu 66903:002:0090, kus R. S. peab temaga seotud äriühingutele kuuluvaid loomi, ei ole registreeritud loomapidamisala. Esineb vastuolu LTTS § 19 lg 1, p 1 sätestatuga, mis kohustab loomapidajat registreerima põllumajanduslooma pidamiseks kasutatava ala, hoone või rajatise enne loomade sinna viimist. Seejuures aga on välja toomata, mille alusel seda väidetakse. Puudub viide tõendi(te)le, mille alusel sellisele järeldusele jõuti. Kontrollaktis on kaebuse esitajale tehtud neli ettekirjutust kuue väidetavalt tuvastatud asjaolu alusel. Ettekirjutus nr 1: koostatud tuvastatud asjaolude 1 ja 2 alusel. Tagada XXXXX lauda, XXXXXXX, XXXXXXX kinnistutel ja muudel karjamaadel loomade pidamine viisil, mis tagaks neile piisavalt ja kättesaadava sööda ning välistaks neil kinnistutel peetavate loomade kinnistu piiridest välja pääsemise, maanteedel hulkumise, elanike kinnistutele pääsemise ja elanike kinnistute rikkumise. Ettekirjutus kuulub pidevale täitmisele alates 04.01.2017. Ettekirjutus nr 2: koostatud tuvastatud asjaolude 3 ja 4 alusel. Võimaldada Raplamaa Veterinaarkeskusel teostada XXXXXXXX ja XXXXX lauda kinnistutel ja muudel karjamaadel peetavate loomade pidamise ja heaolu kontroll. Võimaldada Raplamaa Veterinaarkeskusel teostada loomade identifitseerimise kontroll. Tähtajaks koguda loomad lauta või aedikusse viisil, mis võimaldaks loomi loendada ja kõrvanumbreid lugeda. Kindlustada abitööjõud. Täitmise tähtaeg 14.02.2017. Ettekirjutus nr 3: koostatud tuvastatud asjaolu 5 alusel. Määrata päevad perioodil 14.02.14.03.2017 loomatauditõrje toimingute ja diagnostiliste uuringute teostamiseks XXXXXXXXX ja XXXXX lauda kinnistutel ja muudel karjamaadel peetavates karjades. Tagada ohutus ja abitööjõud. Täitmise tähtaeg 14.03.2017.

Ettekirjutus nr 4: koostatud tuvastatud asjaolu 6 alusel. Registreerida PRIA-s XXXX lauda loomapidamisala ja seal peetavad veised. Täitmise tähtaeg 24.01.2017. Kohtu hinnangul ettekirjutuste aluseks olevad väidetavalt tuvastatud asjaolud on oma sisult ebamäärased ja üldsõnalised ning nendes märgitud tuvastatud asjaolud tuginevad üksnes kaebustele ja nendele lisatud fotodele. Haldusasja materjalist ei nähtu, mida on tehtud kaebuste asjaolude kontrollimiseks. Järelevalvemenetlus ei piirdu vaid kaebustega tutvumisega ja vaid nende pinnalt järelduste tegemisega. Kaebuste asjaolusid tuleb kontrollida kohapeal, et jõuda veendumusele kaebuste põhjendatuses. Kohtutoimikusse lisatud fotod ei asenda kohapeal kontrolli läbiviimist. Fotodelt ei nähtu nende tegemise aeg. Üksnes kõnealuste fotode põhjal ei ole võimalik üheselt tuvastada nendel kujutatud loomade kuulumine konkreetsele loomapidajale. Osadel fotodel on looma kõrvas nähtaval kohal kiip, teistel ei ole kiip nähtav. Kaebaja selgitas kohtus, et kiip võib asuda looma kõrvas, mida ei ole eemalt vaadates võimalik märgata. Kontrollaktis/ettekirjutustes ei ole selgitatud, mille alusel on jõutud järeldusele, et fotodel kujutatud koduloomad kuuluvad loomapidaja R. S. Samuti ei nähtu kontrollaktist, mida on ette võetud kaebustes toodud asjaolude väljaselgitamiseks, kes ja millal on käinud kontrollaktis viidatud kinnistutel, vestelnud kohapeal kinnistute omaniku/loomapidajaga, vajadusel teinud kohapeal fotod, sh fikseerinud nende tegemise kuupäeva, täpse asukoha (koos lühikirjeldusega). Selleks oli järelevalvet teostaval isikul piisavalt aega, mis nähtub kontrollaktist endast, milles märgitu kohaselt on kontrollakt koostatud perioodil 05.11.2015 kuni 02.01.2017 Raplamaa Veterinaarkeskusele saabunud kaebuste põhjal. Kontrollaktist nähtuvalt kõige rohkem kaebusi (9) laekus veterinaarkeskusele 2016. aastal (perioodil 04.11.-17.12.2016). Järelevalveametnik, olles teadlik ka varasematest kaebustest, ei läinud kohapeale olukorda kontrollima, vastupidist kinnitavaid tõendeid ei ole kohtule esitatud. Kohus siinkohal osundab asjaolule, et haldusasja materjali hulgas on Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) 05.12.2016 kiri nr 12-1/16/7864 Veterinaar-ja Toiduametile (VTA), milles tungivalt palutakse minna kohapeale olukorda kontrollima ning esimesel võimalusel anda tagasisidet koha peal leitust, kuna PRIA-le laekus juba kahel korral vihje XXXXX külas ringi hulkuvate loomade kohta. Kirjas PRIA juhib VTA tähelepanu asjaolule, et juba korduvalt on pidanud kokku puutuma juhtumitega, kus sellised vihjed jõuavad ajakirjanduse kaudu avalikkuse ette ja tekitavad küsimusi, miks järelevalveasutused midagi ette ei võta. Kohus märgib, et vaatamata korduvatele vihjetele järelevalvet teostav isik ei läinud kohale olukorda kontrollima, piirdudes vaid kutsete (toimikust nähtuvalt 27.12.2016; 04.01.2017) saatmisega loomapidaja R. S. Ettekirjutused oma sisult peavad olema üheselt mõistetavad, selged ja arusaadavad ning täidetavad. Ettekirjutuse täitmise tähtajad peavad olema mõistlikud, mis tagab nende täidetavuse. Mõeldamatu on ettekirjutuste täitmise tähtaja määramine tagasiulatuvalt. Samuti peab ettekirjutuses olema võimalikult täpselt lahti kirjutatud, mida konkreetselt peab ettekirjutuse adressaat tegema ettekirjutuse täitmiseks. Ettekirjutuse sisu ei tohi olla ebamäärane ega üldsõnaline ega ka mitmeti tõlgendatav. Ettekirjutust tehes peab arvestama reaalse ajaga, mis võib isikul kuluda konkreetse ettekirjutuse täitmiseks. Vastustaja ei ole põhjendanud, millise asjaolu ilmnemisest oli tingitud ettekirjutuste nr 1, 2 ja 4 täitmise tähtaja määramine tagasiulatuvalt (enne kontrollakti koostamist seisuga 15.02.2017). Kaevatavatest ettekirjutustest kaks (nr-d 2 ja 4) ei olnud täidetavad juba nende koostamise hetkel (15.02.2017), kuna nende täitmise tähtajad olid määratud tagasiulatuvalt, s.o ettekirjutuse nr 2 täitmise tähtajaks oli määratud 14.02.2017 (kontrollakt koos ettekirjutustega oli koostatud 15.02.2017), sama oli ka ettekirjutuse nr 4 täitmise tähtajaga, mis oli veelgi varasem24.01.2017. Peale selle ettekirjutuses nr 1 on täitmise tähtajaks määratud alates 04.01.2017 (tagasiulatuvalt). Ettekirjutusest nr 1 ei selgu, mis tingis selle, et tähtajaks, millest alates kuulub ettekirjutus pidevale täitmisele, määrati 04.01.2017, seda ei ole ettekirjutuses põhjendatud. R. S. selgita kohtus, et tema loomad käivad karjateed pidi ja ei lähe rabasse või teistele kinnistutele. R. S. näitas kohtus fotot elektriga traataiast, mis ümbritseb tema kinnistut. R. S.

väitel on olnud ka kaebusi, kui loomad olid kaebaja kasutuses oleval maal. Kaebuse esitaja kinnitas kohtule, et kõigil tema loomadel on kõrvanumbrid. Kaebaja selgitas, et kui taheti loomi üle lugema tulla, siis loomad asusid 3 ha suurusel põllul, see aga järelevalveametnikule ei sobinud, samas PRIA ametnikud said sama kontrolli seal tehtud. PRIA poolt olid loomad kahel korral üle loetud (aprillis ja augustis). Kaebaja saab ka PRIA toetusi. R. S. sõnul loomadel lauta ei ole, on varjualused, kuhu loomad saavad halva ilma korral varjuda, loomad magavad väljas või varjualuses. Kaebaja kinnitas, et PRIA kontrolli käigus rikkumisi ei tuvastanud. XXXXX lauda loomapidamisala ja seal peetavad veised olid registreeritud juba enne ettekirjutuse tegemist. Kaebaja kinnitas kohtus, et registreerib igal aastal XXXXXX lauda kinnistu ala, järelevalveametnikul on registrile juurdepääs olemas. Samuti kinnitas R. S., et kõik tema loomad on nummerdatud ja identifitseeritavad. Kaebaja selgitas kohtule, et kasutab loomadel kõrvamärke ja elektroonilisi nn nööpe, mis on kõrvas ja ei ole eemalt nähtavad. R. S. kinnitas kohtule, et fotodel olevad korjused ei ole tema loomade omad, need pildid on mingis metsas tehtud (asukohta ei ole võimalik piltidelt kindlaks teha). R. S. sõnul sammal kasvab koljudele aastatega, seega on fotodel olevad koljud metsas kaua aega olnud. Samuti ei teadnud kaebaja midagi fotodel olevate kileribade kohta. R. S. kinnitas, et kõik kilejäätmed ja papp pressitakse ära ja saadetakse taaskasutusse. Vaidlustatud ettekirjutuste (1-4) tegemise tagantjärele põhjendamine ei muuda ettekirjutused õiguspäraseks. Lisaks kohus märgib, et enne ettekirjutuste tegemist tuleb vihjeid/kaebusi piisavalt põhjalikult kontrollida ning kohapeal käies veenduda nendes toodud faktide paikapidavuses ja etteheidete põhjendatuses (sh nende tõendatuses). Kohtu hinnangul kontrollaktis ja ettekirjutustes (1-4) toodud asjaolud ei ole vastustaja poolt kontrollitud. Vastustaja järelevalveametnik, kes koostas vaidlustatud haldusakti koos ettekirjutustega, ei ole käinud kohapeal asjaolusid kontrollimas. Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti 05.12.2016 kirjas nr 12-1/16/7864 Veterinaar-ja Toiduametile tungivalt palutakse minna kohapeale olukorda kontrollima ning esimesel võimalusel anda tagasisidet kohapeal leitust ning kõnealuses kirjas juhitakse tähelepanu asjaolule, et juba korduvalt on PRIA pidanud kokku puutuma juhtumitega, kus vihjed jõuavad ajakirjanduse kaudu avalikkuse ette ja tekitavad küsimusi, miks järelevalveasutused midagi ette ei võta. PRIA kirjas õigustatult juhitakse tähelepanu vihjete/kaebuste kohapeal kontrollimise vajadusele järelevalveasutuste poolt, teavitades tulemustest ka PRIA-t. Kohus märgib, et järelevalvemenetlus ei seisne üksnes vihjetega/kaebustega tutvumises, vaid näeb ette ka järelevalvet teostavate ametnike endi poolt tõendite kogumist, kohapeal asjaoludega tutvumist, asjaga seotud isikute küsitlemist jms ning järgnevalt järelevalvemenetluse käigus tuvastatud asjaolude kirjeldamist koostatavas menetlusdokumendis (sh kus käidi, millal, keda küsitleti kohapeal, milline olukord fikseeriti, vajadusel pildistati jne). Käesoleval juhul seda tehtud ei ole. Kontrollakt selles sisalduvate vaidlusaluste ettekirjutustega (1-4) on tehtud üksnes vihjete/kaebuste (sh fotode, millel puudub kuupäev, koha nimetus, mõned neist on ebaselged ning neid ei ole võimalik seostada konkreetse ajaga/sündmusega, kohaga, isikuga) alusel. Kaevatavate ettekirjutuste sisu on ebamäärane, need on põhjendamata ning sellisel kujul neid ei ole võimalik täita. Eeltoodule tuginedes kohus leiab, et kõik neli vaidlustatud ettekirjutust (1-4), mis sisalduvad Raplamaa Veterinaarkeskuse 15.02.2017 kontrollaktis nr 1044016-110, tuleb tühistada kohtu poolt osundatud asjaoludel. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 108 lg 1 kohaselt menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohtuotsus tehti vastustaja kahjuks. Kaebaja on esitanud taotluse menetluskulude väljamõistmiseks vastustajalt. HKMS § 101 lg 1 järgi menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ja asja läbivaatamise kulud.