Politsei- ja Piirivalveameti taotlus Oleg Velvõni kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks
Menetluse alus ringkonnakohtus
Oleg Velvõni määruskaebus 21.05.2018. a määruse peale
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Loataotluse esitaja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja Älis Zopp
Tartu
Halduskohtu
Isik, kelle kinnipidamist taotletakse/määruskaebuse esitaja – Oleg Velvõn, riigi õigusabi korras määratud esindaja advokaat Aldo Vassar
RESOLUTSIOON
Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 21.05.2018. a määrus muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) esitas 21.05.2018 Tartu Halduskohtule taotluse paigutada Oleg Velvõn kinnipidamiskeskusesse välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 361 lg 2 p-de 1–5 alustel. Taotluse kohaselt tabasid PPA ametnikud 19.05.2018. a õhtul Võru vallast kaks isikut. Üks isik väitis, et ta on Oleg Velvõn, sündinud 15.01.1997 ja omab Venemaa Föderatsiooni kodakondsust. Isikul puuduvad dokumendid ja ta saabus Eestisse ebaseaduslikult. Isik esitas algselt suulise ja 20.05.2018 kirjaliku taotluse poliitilise varjupaiga saamiseks. Otsust selle kohta pole tehtud. Isikut ei saa dokumendi alusel tuvastada, kuna tal puudub reisidokument või muu isikut tõendav dokument. Ilma ametlike dokumentideta ei saa PPA kontrollida, kas isik on see, kes ta väidab ennast olevat. Isikut on vaja kinni pidada, kuni isiku samasus on kontrollitud ja isik tuvastatud. Seetõttu esineb VRKS § 361 lg 2 p-des 1 ja 2 sätestatud isiku kinnipidamise alused. Isik on välismaalane ja tal puudub seaduslik alus Eestis viibimiseks. Praeguseni pole üheselt selge, kuidas isik Eestisse saabus. Isik väitis, et tuli jalgsi koos Pavel Kvynyoviga ja veel teise isikuga, kes neid metsas juhendas. PPA ei ole tuvastanud piiriületuskohta.
Eelnimetatud asjaolud vajavad täiendavat kontrollimist. Seetõttu esineb VRKS § 361 lg 2 p-s 2 sätestatud isiku kinnipidamise alus. Isikul ei ole Eestiga sidemeid ja ta võib riigist lahkuda. Asjaolud ja isiku eelnev käitumine viitavad sellele, et ta võib olla motiveeritud põgenema. Riiki saabumise tegelikud motiivid vajavad selgitamist. Asjaolud seavad kahtluse alla isiku valmisoleku teha PPA-ga koostööd. Seetõttu esineb VRKS § 361 lg 2 p-s 4 sätestatud isiku kinnipidamise alus. Tuvastatud asjaolud viitavad sellele, et isik esitas rahvusvahelise kaitse taotluse selleks, et lükata lahkumiskohustuse täitmine edasi ja vältida väljasaatmist. Isik maksis tema ületoimetajale 2000 eurot. Ta peeti kinni piirist väga kaugel. Ta oli koos isikuga, kes on analoogilistes olukordades kogenud. Kui isik oleks soovinud taotleda rahvusvahelist kaitset, oleks ta saanud seda teha seaduslikult nt piiripunktis. Seetõttu esineb VRKS § 361 lg 2 p-s 5 sätestatud isiku kinnipidamise alus. Taotluse kohaselt kinnipidamisele alternatiivsed meetmed puuduvad.
2.Tartu Halduskohus rahuldas 21.05.2018. a määrusega PPA taotluse ja andis PPA-le loa O. Velvõni kinnipidamiseks ja tema paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse alates 21.05.2018 kuni kaheks kuuks. Halduskohus nõustus PPA-ga, et praegusel juhul esineb vajadus ja alus pidada isikut kinni kauem kui 48 tundi. Isik saabus Eestisse koos teise isikuga väidetavalt 19.05.2018. PPA ametnikud tabasid isiku Võru vallas 19.05.2018. a õhtul. Isik väidab, et ta on Venemaa Föderatsiooni kodanik. Isikul ei ole kehtivaid dokumente, mille alusel saaks teda tuvastada. PPA ei ole tuvastanud, et isikul esineks seaduslik alus Eesti riigis viibimiseks. Isik ei ole Eesti kodanik. Halduskohtu hinnangul on nimetatud asjaolud piisavad, et jaatada PPA vajadust kontrollida, kas isik on see, kes ta väidab ennast olevat, s. t Venemaa Föderatsiooni kodanik Oleg Velvõn. Kui isik saabub riiki ebaseaduslikult ja tal puuduvad kehtivad dokumendid, ei pea PPA-l tekkima usaldust 48 tunni jooksul üksnes isiku väidete alusel. Ühtlasi on taotluses märgitud asjaolud piisavad ka selleks, et kontrollida isiku riiki saabumise tegelikke asjaolusid, nt isiku riiki saabumine rahvusvahelise kaitse taotlemise või muul eesmärgil. Ühtlasi märgib kohus, et isiku kohtuistungil antud seletused, miks ta Venemaalt lahkus, olid üldsõnalised ja ebamäärased. Seetõttu esinevad VRKS § 361lg 2 p-des 1 - 3 sätestatud isiku kinnipidamise alused.
3.Halduskohtu hinnangul ei ole võimalik välistada ka põgenemise ohtu VRKS § 361 lg 2 p 4 mõttes. Põgenemisohu jaatamiseks annab alust asjaolu, et isik saabus Eestisse ebaseaduslikult. Rahvusvahelist kaitset on võimalik taotleda ka seaduslikult, nt riigi seaduslikus esinduses või piiripunktis. Kohtuistungil antud seletuste kohaselt ei olnud isikul kindlat soovi just Eestisse tulla, vaid eesmärgiks oli siseneda Euroopa Liidu territooriumile. Tegelikud asjaolud isiku lahkumise kohta kodumaalt ei ole tänaseks teada. Kui isik paigutatakse rahvusvahelise kaitse ajaks PPA majutuskeskusesse, ei pruugi see tagada isiku kättesaadavust menetluse ajaks. Praeguses varajases menetlusetapis ei saa halduskohtu hinnangul välistada ka seda, et isik esitas rahvusvahelise kaitse taotluse üksnes põhjusel, et teda Eesti riigist välja ei saadetaks. Nimetatud hinnang on tingitud põhjusel, et isik ei ole PPA-le ega kohtule esitanud veenvaid põhjuseid, miks ta tegelikult rahvusvahelist kaitset taotleb ja vajab. Seetõttu on alust pidada isik kinni ka VRKS § 361 lg 2 p 5 alusel. Halduskohtu hinnangul ei ole järelevalvemeetmete kohaldamine suure tõenäosusega tõhusad meetmed. Isikul puuduvad Eestiga sotsiaalsed, majanduslikud ja perekondlikud sidemed, nt tal puuduvad siin lähedased, kindlaksmääratud elukoht, töökoht. Sellises olukorras pole tõenäoline, et PPA saaks tagada selle, et isik täidaks hiljem enda registreerimise ja ilmumise kohustuse. Isikul puuduvad ka dokumendid, mida ta saaks hoiule anda. Halduskohtu hinnangul on isiku paigutamine kinnipidamiskeskusesse kuni kaheks kuuks proportsionaalne meede. Põhjendatud on välja selgitada tõesed asjaolud, et varjupaigataotlust menetleda. Selleks tuleb tagada isiku küsitlemise võimalus ning menetluse ajaks isiku kättesaadavus. Kinnipidamiskeskusesse paigutamine aitab tagada, et isik ei lahkuks Eestist menetluse ajal. Esmase kinnipidamise raames ei ole võimalik üheselt välja selgitada isiku Eestisse saabumise tegelikke motiive ega asjaolusid. Kuigi kinnipidamiskeskusesse paigutamine riivab intensiivselt isiku õigusi (nt liikumisvabadust), ei saa valitud abinõud pidada ülemääraseks. Kui
isik näitab üles aktiivsust ja teeb koostööd PPA-ga, võimaldab see kiirendada menetlustoiminguid. Seejärel lüheneb eelduslikult ka isiku kinnipidamiskeskuses viibimise aeg.
4.O. Velvõn esitas 31.05.2018 Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse Tartu Halduskohtu 21.05.2018. a määruse peale, millega palub halduskohtu määrus tühistada ja teha uus lahend, millega jätta PPA taotlus rahuldamata. Rahvusvahelise kaitse taotlejate vastuvõtu nõuetes on selgitatud, et taotlejate kinnipidamist tuleks kohaldada kooskõlas põhimõttega, et isikut ei või kinni pidada üksnes selle alusel, et ta taotleb rahvusvahelist kaitset. Taotlejaid võib kinni pidada erandlike asjaolude korral ning lähtuma peab nii sellise kinnipidamise viisi kui ka eesmärgi puhul vajaduse ja proportsionaalsuse põhimõttest. Kaebaja hinnangul tulnuks esmalt võimaldada varjupaigateenuse kasutamist ning alles hiljem, kui kaebaja on väljendanud oma käitumisega vajalikest toimingutest kõrvalehiilimist, oleks kinnipidamine tulnud kõne alla. Rahvusvahelise kaitse taotleja kinnipidamine on äärmuslik abinõu, mida võib kasutada vaid siis, kui muud järelevalvemeetmed ei ole piisavalt tõhusad, kusjuures hinnang tuleb anda igal üksikjuhtumil kõiki taotlejaga seotud asjaolusid arvestades (VRKS § 361 lg 1). Halduskohus on sedastanud, et põgenemise ohtu ei ole võimalik välistada. Põgenemisoht ei ole aga alus, mida varjupaigamenetluses taotlejate puhul eeldatakse. Alternatiivse meetmena oleks kaebaja võimalik paigutada varjupaika ehk majutuskeskusesse, mille osas on kaebaja ka soovi avaldanud. Majutuskeskusesse paigutamise korral oleks isik samuti menetluse ajal kättesaadav. Puuduvad igasugused põhjused, miks peaks kaebajat kohtlema teisiti kui teisi varjupaigataotlejaid, kes elavad majutuskeskuses.
5.PPA palub vastuses määruskaebusele jätta määruskaebus rahuldamata ja halduskohtu määrus muutmata. PPA hinnangul on käesolevas asjas tuvastatud asjaolud oma kogumis sellised, mis õigustavad määruskaebuse esitaja kinnipidamist. Isikut ei peetud kinni üksnes sellepärast, et ta taotles rahvusvahelist kaitset. Käesoleval juhul esinesid VRKS § 361 lg 2 p-des 1, 2, 3, 4 ja 5 märgitud kinnipidamise alused. Käesolevaks hetkeks on selgunud, et isik on esitanud valeandmeid oma isikuandmete (sh nimi ja sünniaeg) osas. 30.05.2018. a Tartu Maakohtu Võru kohtumajas toimunud istungil muutis Oleg Velvõn, sündinud 15.01.1997, enda nime ja sünniaega. Uued andmed isiku enda sõnade kohaselt on Oleg Husnutdinov, sündinud 05.05.1993. Isiku poolt esitatud uued andmed ei ole tänase päevani ühegi ametliku dokumendi näol kinnitust leidnud. 30.05.2018. a Tartu Maakohtu kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-18-4596 on Oleg Husnutdinov tunnistatud süüdi karistusseadustiku (KarS) § 258 p 2 järgi Eesti Vabariigi ajutise kontrolljoone grupilises ebaseaduslikus ületamises ja teda on karistatud viie kuu pikkuse vangistusega, mis jäetakse täitmisele pööramata, kui isik ei pane ühe aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. PPA-l puuduvad ametlikud andmed, mille alusel isikut ja kodakondsust tuvastada ja kontrollida. Ei ole välistatud, et isik esineb kellegi teise nimega. Järelevalvemeetmed on oluliselt tõhusamad isikute suhtes, kelle identiteet on tõsikindlalt teada. Isik ei ole teinud PPA-ga koostööd, ei ole esitanud ühegi konkreetse isiku andmeid, asukohta ega muud konkreetset infot, mis aitaks tema isikut tuvastada. Praeguse seisuga viitavad asjaolud, et isikul puudus Eestisse saabumiseks ja Eestis viibimiseks seaduslik alus. 06.06.2018 esitas isik taotluse rahvusvahelise kaitse menetluse lõpetamiseks ja tagasipöördumiseks kodumaale. Isik kohtus 25.05.2018 Venemaa Föderatsiooni esindajaga ja avaldas soovi tagasipöördumiseks. Varasemalt on isik avaldanud soovi ka IOM-ga koju minna. Kuna isiku esmakordse kinnipidamiskeskusesse paigutamise taotluse ja antud loa puhul on tegemist prognoosotsusega, mis tuleb teha piiratud informatsiooni tingimustes, siis ei saa kinnipidamise aluseks olevate asjaolude tõendatuse nõuded olla nii kõrged, kui järgnevate taotluste ja lubade puhul.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks alust ei ole. Ringkonnakohus nõustub PPA ja halduskohtu seisukohaga, et taotluse rahuldamine isiku kinnipidamiseks ja
kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks oli põhjendatud. Varjupaigataotleja kinnipidamiseks on piisav ka ainult ühe VRKS § 361 lg-s 2 sätestatud aluse esinemine. Käesoleval juhul on halduskohus tuvastanud, et esines viis VRKS § 361 lg-s 2 sätestatud alust. Ringkonnakohtu hinnangul ei lükka ükski määruskaebuse väide halduskohtu järeldusi ümber. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruse põhjendustega ning ei korda neid (HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4). Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
7.Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse esitajaga, et halduskohus on loa andnud isiku kinnipidamiseks üksnes seetõttu, et isik taotles rahvusvahelist kaitset. VRKS § 361 lg-s 2 on sätestatud alused, mille esinemisel on isiku kinnipidamine halduskohtu loal lubatud. Käesoleval juhul ei ole vaidlust selle üle, et isik on saabunud riiki ebaseaduslikult ja tal puuduvad isikut tõendavad dokumendid, mille alusel saaks teda tuvastada. Halduskohtu istungil antud seletuste kohaselt ei olnud isikul kindlat soovi just Eestisse tulla, vaid eesmärgiks oli siseneda Euroopa Liidu territooriumile. Samas isiku seletused selle kohta, miks ta Venemaalt lahkus, olid halduskohtu hinnangul üldsõnalised ja ebamäärased. Halduskohus leidis, et esinevad VRKS § 361 lg-s 2 p-des 1-5 sätestatud alused isiku kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks. VRKS § 361 lg 2 p-de 1-5 kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat vältimatu vajaduse korral kinni pidada muuhulgas: isiku tuvastamiseks või isikusamasuse kontrollimiseks; isiku kodakondsuse kontrollimiseks või väljaselgitamiseks; isiku riiki saabumise ja riigis viibimise õiguslike aluste väljaselgitamiseks; rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks, eelkõige juhul, kui on olemas põgenemise oht; kui on põhjendatud alust arvata, et isik on esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse lahkumiskohustuse edasilükkamiseks või väljasaatmise vältimiseks. VRKS § 361 lg 1 kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat sama paragrahvi lõikes 2 sätestatud alusel kinni pidada, kui samas seaduses sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada. Kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab arvestama igal üksikjuhtumil rahvusvahelise kaitse taotlejaga seotud olulisi asjaolusid.
8.Ringkonnakohus märgib, et isiku kinnipidamiskeskusse paigutamise esmakordse loa andmisel tuleb tegutseda piiratud aja ja informatsiooni tingimustes ning tegemist on prognoosotsusega (Riigikohtu halduskolleegiumi 29.01.2015. a määrus asjas nr 3-3-1-52-14, p 14). Miski määruskaebuses ei viita sellele, et halduskohtu järeldused on ebaõiged. Kuigi üldjuhul kontrollib ringkonnakohus määruskaebe korras halduskohtu määruse õiguspärasust selle andmise aja seisuga, peab isiku kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks loa andmise menetluses ringkonnakohus kontrollima, kas kinnipidamise alused esinevad veel ka määruskaebuse läbivaatamise ajal (Riigikohtu halduskolleegiumi 29.01.2015. a määrus asjas nr 3-3-1-52-14, p 12). Sellest tulenevalt on ringkonnakohtul kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks loa andmise menetluses esitatud määruskaebuse lahendamisel võimalik võtta arvesse ka pärast halduskohtu poolt määruse tegemist muutunud asjaolusid. PPA on vastuses määruskaebusele toonud välja, et isik esitas enda nime ja sünniaja kohta 30.05.2018 Tartu Maakohtu Võru kohtumajas toimunud istungil uued andmed, mille kohaselt on ta Oleg Husnutdinov, kes on sündinud 05.05.1993. Kuna isik ei ole uute andmete kohta esitanud ühtegi ametlikku dokumenti, siis ei ole PPA seisukoha kohaselt endiselt võimalik tema isikusamasust tuvastada. Ringkonnakohtu hinnangul kinnitab nimetatud asjaolu seda, et ka määruskaebuse läbivaatamise ajaks ei ole ära langenud VRKS § 361 lg 2 p-des 1 ja 2 nimetatud kinnipidamise alused. Puuduvad andmed, mille alusel saaks isikut ja tema kodakondsust tuvastada ja kontrollida. Ringkonnakohus nõustub PPA-ga, et isiku suhtes, kelle isikuandmed ei ole teada, ei ole võimalik muid järelevalvemeetmeid tõhusalt kohaldada. Halduskohus on vaidlustatud määruses hinnanud järelevalvemeetmete kohaldamise tõhusust ning leidnud, et olukorras, kus isikul puuduvad Eestiga sotsiaalsed, majanduslikud ja perekondlikud sidemed, kindlaksmääratud elukoht ja töökoht, siis ei oleks järelevalvemeetmeid võimalik tõhusalt kohaldada. Samuti on
halduskohus leidnud, et arvestades isikuga seotud asjaolusid ei oleks isiku kinnipidamiskeskusse paigutamine kuni kaheks kuuks ebaproportsionaalne meede isiku suhtes. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga.
9.Määruskaebuse kohaselt on isik avaldanud soovi, et teda paigutataks kinnipidamiskeskuse asemel majutuskeskusesse. Määruskaebuse esitaja leiab, et halduskohus ei ole tuvastanud õigesti, et tema puhul esineb põgenemise oht. Riigikohus on 30.01.2018. a määruses asjas nr 3-17-792 p-des 18.1 ja 18.2 selgitanud, et VRKS § 361 lg 2 p 4 alusel kinnipidamise eesmärgiks on see, et isik oleks haldusorganile asjaolude selgitamiseks vajalikeks menetlustoiminguteks (nt ärakuulamiseks) kättesaadav. Väljaselgitamist vajavate asjaolude all on silmas peetud pagulase staatuse aluseks olevate väidete kontrollimist, mis eeldavad taotleja isiklikku osalust ja kättesaadavust. VRKS § 361 lg 21 kohaselt käsitatakse põgenemisohuna seda, kui esineb väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) §-s 68 nimetatud asjaolu. VSS § 68 kohaselt esineb välismaalase põgenemise oht, kui on põhjendatud kahtlus välismaalase isikusamasuses või tema kodakondsuses ning välismaalane on kinni peetud Eesti välispiiri ebaseadusliku ületamise tõttu ning ta ei ole saanud luba või õigust Eestis viibida. Kuna isik on käesoleval juhul esitanud Eesti ametivõimudele erinevaid isikuandmeid enda kohta, kuid puuduvad ametlikud andmed tema isikusamasuse ja kodakondsuse kohta, siis on halduskohus ringkonnakohtu arvates õigesti leidnud, et isiku puhul esineb põgenemise oht. Seda kinnitab ka asjaolu, et halduskohtu istungil antud isiku seletuste kohaselt ei olnud isikul kindlat soovi just Eestisse tulla, vaid eesmärgiks oli siseneda Euroopa Liidu territooriumile. Isik on määruskaebuses märkinud, et tema põgenemissoovi puudumist tõendab asjaolu, et ta on avaldanud soovi asuda Eestis asuvasse varjupaika. Samas on PPA vastuses määruskaebusele märkinud, et isik esitas 06.06.2018 taotluse rahvusvahelise kaitse menetluse lõpetamiseks. Seega ei lükka ka määruskaebuses esitatud väide ümber halduskohtu järeldust, et isiku puhul esineb põgenemise oht. Asjaolu, et isik on avaldanud soovi tema rahvusvahelise kaitse taotluse menetluse lõpetamiseks, üksnes kinnitab ringkonnakohtu hinnangul halduskohtu järeldust selle kohta, et on põhjendatud alus arvata, et isik on esitas rahvusvahelise kaitse taotluse lahkumiskohustuse edasilükkamiseks või väljasaatmise vältimiseks (VRKS § 361 lg 2 p 5). Ringkonnakohtu hinnangul on väheusutav, et kui isikul esineb enda sõnul põhjendatud kartus päritoluriigis tagakiusamise ees, taotleb ta siiski omal algatusel rahvusvahelise kaitse menetluse lõpetamist ning avaldab soovi tagasipöördumiseks päritoluriiki.
10.Tartu Maakohus mõistis 30.05.2018. a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-18-4596 Oleg Husnudtinovi (alias Oleg Velvõni) KarS § 258 p 2 järgi süüdi Eesti Vabariigi ajutise kontrolljoone grupilises ebaseaduslikus ületamises ja karistas teda viie kuu pikkuse vangistusega, mis jäetakse täitmisele pööramata, kui isik ei pane ühe aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Tartu Maakohtu 30.05.2018. a otsus jõustus 15.06.2018. Seega on jõustunud kohtuotsus, mille kohaselt on isik ebaseaduslikult Eesti Vabariiki saabunud. Kuna isik on esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse, siis vastavalt VRKS § 10 lg 2 p-le 2 on isikul õigus Eestis viibida kuni rahvusvahelise kaitse taotluse kohta lõpliku otsuse tegemiseni. Menetlusosalised ei ole ringkonnakohut teavitanud isiku rahvusvahelise kaitse taotluse menetluse lõppemisest. Seega on määruskaebuse lahendamise ajaks asjaolude muutumise tõttu ära langenud isiku kinnipidamise alusena VRKS § 361 lg 2 p 3, mille kohaselt võib isikut kinni pidada isiku riiki saabumise ja riigis viibimise õiguslike aluste kontrollimiseks. Samas ei anna nimetatud asjaolu alust määruskaebuse rahuldamiseks ja Tartu Halduskohtu määruse tühistamiseks, kuna VRKS § 361 lg 2 p-de 1-2 ja 4-5 alused isiku kinnipidamiseks esinesid halduskohtu määruse tegemise ajal ning esinevad endiselt ka määruskaebuse lahendamise hetke seisuga.
11.Eeltoodust tulenevalt jääb määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 21.05.2018. a määrus muutmata. /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.