Tallinna Halduskohus
Kohtunik
Elle Kask
Määruse tegemise aeg ja koht
20.06.2018, Tallinn
Haldusasja number
3-18-484
Haldusasi
V.P.i kaebus.
Edasikaebamise kord
Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest.
07.03.2018 esitas V.P. Tallinna Halduskohtule kaebuse. Kaebuses taotletakse ka menetlusabi kaebuselt riigilõivu tasumisest vabastamiseks. 09.03.2018 määrusega jättis kohus kaebuse ja menetlusabi taotluse käiguta ning määras tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Kohus edastas kohtumääruse kolmel korral tähitud kirjadena kaebajale kaebuses märgitud aadressile (xxxxxxxxx). Pärast korduvaid ebaõnnestunud kättetoimetamise katseid (13.03.2018, 19.03.2018, 23.03.2018, 28.03.2018, 19.04.2018, 25.04.2018) jäeti määrus 25.04.2018 saaja postkasti. 14.05.2018 esitas kaebaja kohtule vastuse.
Vastavalt Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) §-le 121 lg 2 p 2 kohus võib tagastada kaebuse määrusega selle esitajatele, kui kaebuse rahuldamisega ei oleks võimalik saavutada kaebuse eesmärki. Kaebuse käiguta jätmise määruses märkis kohus, et kaebusest ei ole võimalik aru saada, mida kaebaja soovib vaidlustada. Kaebuses märgitu järgi oli vaidlustatavaks haldusdokumendiks täiteavaldus riigilõivu väljapressimiseks. Kaebaja taotles täiteavalduse väljanõudmist ja tühistamist.
Kaebusest võis ka aru saada, et kaebaja soovib vaidlustada kohtutäitur K. Lilloja tegevust/toiminguid kaebaja suhtes algatatud täitemenetluse läbiviimisel. Kuna kaebaja oli märkinud vastustajaks Riigi Tugiteenuste Keskuse, siis tuli kaebust täpsustada ja märkida, millist kaebaja õigusi rikkuvat Riigi Tugiteenuste Keskuse haldusakti või toimingut kaebaja soovib vaidlustada. Menetlusabi taotlemiseks tuli esitada HKMS § 115 lg 2 kohane taotlus ja kaebaja majandusliku seisundi teatis ning võimaluse korral muud tõendid, mis seda seisundit iseloomustavad. Kaebuse täienduses kaebaja märgib, et kaebuse eesmärk ja nõue seisneb selles, et välja selgitada, kas vastustaja (Riigi Tugiteenuste Keskus) esitas 05.01.2018 täiteavalduse („riigilõivu väljapressimiseks“ tsiviilasjas nr 2-15-10388) ja miks vastustaja ei soovinud esitada nõuet otse V.P.ile. Kaebaja taotleb täitedokumendi väljanõudmist ja selle tühistamist. Lisaks on kaebaja esitanud taandamisavalduse kohtujurist P. Laanemäe ja asja menetleva kohtuniku vastu. 18.06.2018 jättis asja menetlev kohtunik E. Kask taotluse tema taandamiseks rahuldamata. 18.06.2018 jättis Tallinna Halduskohtu esimees Kristjan Siigur V.P.i avalduse kohtunik Elle Kase taandamiseks rahuldamata. Kaebuse asjaolude selgitamiseks küsis kohus Riigi Tugiteenuste Keskuselt täpsustavat informatsiooni. 12.06.2018 vastuses kohtule on Riigi Tugiteenuste Keskus edastanud 05.01.2018 Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Kojale edastatud täitmisavalduse nr 8-8/181 koopia. Seonduvalt nimetatud täitmisavaldusega on Riigi Tugiteenuste Keskus selgitanud järgmist: V.P.ilt mõisteti Tallinna Ringkonnakohtu 03.07.2017 määrusega tsiviilasjas nr 2-15-10388 välja riigilõiv 15 eurot. Määrus jõustus 03.07.2017. 03.07.2017 kohtumääruse tsiviilasjas nr 2-15-10388 resolutsiooni punkti 4 kohaselt (väljavõte): /.../ „4. Mõista V.P.ilt riigi tuludesse määruskaebuse esitamisel tasumata riigilõiv 15 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest vastavalt määrusele lisatud makseinfole. Riigilõivu tasumisega viivitamisel tuleb maksta alates määruse jõustumisest kuni lõivu tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras viivist /.../“ Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 179 lg 5 kohaselt peab kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik kohtulahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul, välja arvatud juhul, kui lahend kuulub viivitamatule täitmisele või kui lahend näeb ette teistsuguse tähtaja. TsMS § 179 lg 6 kohaselt võib vastutava ministri käskkirjaga määratud asutus (milleks on Riigi Tugiteenuste Keskus) TsMS § 179 lg-s 4 nimetatud lahendi (so riigi kasuks menetluskulude, mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, väljamõistmise lahendi) sundtäitmisele saata, kui kohustatud isik ei ole lahendit täitnud jõustumisest alates 15 päeva jooksul. Eelnevat teavitamiskohustust tasumata nõude sundtäitmisele edastamise kohta Riigi Tugiteenuste Keskusel ei ole. Antud juhul on nõue välja mõistetud kohtulahendiga, kohtu poolt on koostatud makseinfo fail, milles on kõik vajalikud makserekvisiidid, kohtulahend on V.P.ile kätte toimetatud, kohtulahend on jõustunud, seega peab Riigi Tugiteenuste Keskus V.P.it oma kohustusest teadlikuks ning täiendava teavituse edastamist ebamõistlikuks. 05.01.2018 edastati kõne all oleva kohtulahendiga välja mõistetud nõue sundtäitmisele Täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Sissenõudja (Riigi Tugiteenuste Keskus) edastas kohtutäiturile täitmisavalduse avaliku võimu kandja nõuete infosüsteemiga liidestatud infosüsteemi kaudu. Täitmisavaldusega edastatakse infosüsteemi kaudu kohtutäiturile ka täitedokument, milleks on
Tallinna Ringkonnakohtu 03.07.2017 määrus tsiviilasjas nr 2-15-10388. Nõue jaotati kohtutäiturile Kaja Lilloja e-täituris „Avaliku võimu kandja nõuete kohtutäiturite vahel jaotamise korra“ kohaselt. Täitemenetlus algatati kohtutäituri poolt 05.01.2018. Tsiviilasja nr 2-15-10388 menetlusest nähtuvalt V.P. esitas Harju Maakohtule kaebuse Harju tööpiirkonna kohtutäitur Kaja Lilloja tegevusele täiteasjades nr 195/2014/3716, 195/2014/3717 ja 195/2014/3718. Kohus keeldus 08.09.2015 määrusega avalduse menetlusse võtmisest. Avaldaja esitas 29.09.2015 taotluse tähtaja ennistamiseks ning 07.10.2015 määruskaebuse Harju Maakohtu 08.09.2015 määruse peale. Kohus jättis 21.03.2016 määrusega avaldaja taotluse tähtaja ennistamiseks rahuldamata ja keeldus avaldaja poolt 07.10.2015 esitatud määruskaebuse menetlusse võtmisest. Avaldaja esitas 27.06.2016 määruskaebuse Harju Maakohtu 21.03.2016 määruse peale ja taotluse menetlusabi saamiseks. Kohus jättis 23.09.2016 määrusega menetlusabi saamise taotluse rahuldamata ning kohustas avaldajat tasuma määruskaebuselt riigilõivu 50 eurot 10 päeva jooksul alates määruse jõustumisest. Harju Maakohus keeldus 17.05.2017 määrusega avaldaja 27.06.2016 määruskaebust menetlusse võtmast, kuna avaldaja ei tasunud määruskaebuselt riigilõivu. Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada, võtta avaldaja kaebuse viivitamatult menetlusse ja see rahuldada. 03.07.2017 määrusega jättis Tallinna Ringkonnakohus Harju Maakohtu 17.05.2017 määrus tsiviilasjas nr 2-15-10388 muutmata ning V.P.i määruskaebuse rahuldamata. Kohus selgitab, et Tallinna Halduskohtus ei ole võimalik vaidlustada jõustunud Tallinna Ringkonnakohtu 03.07.2017 määrust asjas nr 2-15-10388, millega on V.P.ilt välja mõistetud riigituludesse riigilõiv summas 15 eurot. Samuti ei ole võimalik vaidlustada (tühistada) Riigi Tugiteenuste Keskuse 05.01.2018 täitmisavaldust, kuna tegemist on üksnes teavitava kirjaga, mis ei tekita ega muuda kaebaja õigusi. Seega ei ole tegemist haldusaktiga, mille tühistamist saaks halduskohtus taotleda. Kaebaja kohustus tasuda riigilõiv 15 eurot on määratud Tallinna Ringkonnakohtu jõustunud 03.07.2017 määruse resolutsiooni punktis 4 asjas nr 2-15-10388, mitte Riigi Tugiteenuste Keskuse 05.01.2018 täitmisavalduses kohtutäiturile. Kuna Tallinna Ringkonnakohtu 03.07.2017 määrus asjas nr 2-15-10388 on jõustunud, on kaebaja kohustatud määrusega välja mõistetud riigilõivu summas 15 tasuma ning käesolevas menetluses esitatud kaebusega ei ole võimalik viidatud kohustusest vabaneda. Et vaidlustatud täitmisavaldus ei ole haldusakt, mille tühistamist saaks halduskohtus taotleda, siis kohus selgitab, et ka juhul, kui asjassepuutuv täitmisavaldus oleks vaadeldav toiminguna, siis ka selle õigusvastasuse kindlakstegemine ei aitaks kaebajal vabaneda maakohtu jõustunud 03.07.2017 kohtumäärusega määratud riigilõivu tasumise kohustusest. Eeltoodust tulenevalt ei ole võimalik saavutada kaebuse rahuldamisega kaebuse eesmärki ning kaebus kuulub tagastamisele HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel. Kuna kohus tagastab kaebuse, ei võta kohus seisukohta kaebaja menetlusabi taotluse osas. Täiendavalt selgitab kohus, et kohtujurist tegutseb kohtuniku järelevalve all ning kohtujuristi taandamise võimalust seadus ette ei näe. HKMS § 43 lg 2 kohaselt kaebuse tagastamine ja läbi vaatamata jätmine ei võta õigust pöörduda uuesti kohtusse. Kaebuse tagastamisel või läbi vaatamata jätmisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
/allkirjastatud digitaalselt/ Elle Kask Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.