lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-18-374/7

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu halduskolleegium · 19.06.2018

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-18-374/7
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
19.06.2018
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1283
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
HKMS § 187 lg 3, 4, 7Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise otsustamineHKMS § 104 lg 5, 8Riigilõivu tasumine ja tagastamineHKMS § 133 lg 1Lihtmenetluse eeldusedHKMS § 169 lg 1Otsus lihtmenetlusesHKMS § 175 lg 3Otsuse avaldamineHKMS § 62 lg 5Tõendite esitamise õigeaegsus ning tõendite asjakohasus ja lubatavus

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
3-18-374/4Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja23.03.2018

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus Madis Ernits, Maili Lokk ja Tanel Saar 19. juuni 2018, Tartu 3-18-374 J.T. kaebus Viru Vanglalt mittevaralise kahju summas 500 eurot hüvitamiseks J.T. apellatsioonkaebus Kaebaja/apellant J.T. Vastustaja Viru Vangla

RESOLUTSIOON

1.Tagastada J.T. apellatsioonkaebus.
2.Jätta rahuldamata J.T. taotlused tunnistaja ülekuulamiseks ja ekspertiisi tegemiseks.
3.Tagastada J.T. le halduskohtule kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv summas 15 eurot. Kaebajal tuleb ringkonnakohtule teatada arvelduskonto number, kuhu tagastamisele kuuluv riigilõiv kanda.
4.Asendada avaldatavas määruses kaebaja nimi tähemärkidega.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse resolutsiooni p 1 peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Ülejäänud osas on määrus lõplik.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Viru Vangla määras 6. novembri 2017. a käskkirjaga nr 6-3/1086-1 J.T. le distsiplinaarkaristuseks kartserisse paigutamise 7 ööpäevaks. Karistus pöörati täitmisele
7.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 28.08.20263-26-2356/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 27.08.20263-26-1915/14Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 19.08.20263-23-846/25Riigikohtu halduskolleegium
  • 18.08.20263-26-1669/4Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 17.08.20263-26-1915/13Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 17.08.20263-26-2021/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
novembril 2017 ning karistuse täitmine lõppes 14. novembril 2017. J. T. esitas vanglale kahju hüvitamise taotluse, milles palus välja mõista hüvitise 500 eurot selle eest, et talle ei võimaldatud kartseris päevasel ajal madratsit kasutada, mida ta vajas seljatrauma tõttu. Sellega kahjustas vangla kaebaja tervist ning alandas tema inimväärikust.
2.Viru Vangla jättis 25. jaanuari 2018. a otsusega nr 6-16/152-2 kaebaja kahju hüvitamise taotluse rahuldamata. Vastustaja hinnangul ei nähtu, et Viru Vangla oleks kaebaja tervist kahjustanud ja tema väärikust alandanud. Vangla meditsiiniosakond oli kaebaja terviseprobleemidest ja seljatraumast teadlik, kuid asjaoludest nähtuvalt ei tinginud kaebaja tervislik seisund talle päevasel ajal madratsi väljastamise vajadust. Kaebajale selgitati, et seljavalude leevendamiseks ongi isikul soovitatav lamada pigem kõval pinnal. Vangla arsti 13. novembri 2017. a tõendist nähtub, et valuvaigistavaid ravimeid tarvitab kaebaja ebaregulaarselt ning samuti on kaebaja ebaregulaarselt tegelenud ravivõimlemisega. Seega on kaebaja enda tegevus oluliselt mõjutanud seljavalude ilmnemist või ennetamist.
3.Kaebaja esitas 18. veebruaril 2018 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles taotles Viru Vangla poolt tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist. Kaebuses taotleb kaebaja 500 euro hüvitamist kaebaja tervisele tekitatud kahju eest ja kaebaja väärikuse alandamise eest. Kaebaja ei vaidlusta selles asjas kartserisse paigutamise õiguspärasust.
4.Tartu Halduskohus vaatas kaebuse läbi lihtmenetluses ja jättis 23. märtsi 2018. a otsusega kaebuse rahuldamata. Halduskohus järgis otsuse tegemisel Viru Vangla 25. jaanuari 2018. a kahju hüvitamise taotluse rahuldamata jätmise otsuses nr 6-16/152-2 toodud põhjendusi. Halduskohus leidis, et kaebaja ei olnud kohtule esitanud arvestatavaid väiteid, mis võiks vastustaja seisukohad ümber lükata. Vangla arst oli hinnanud kaebaja tervislikku seisundit ning kaalunud madratsi väljastamise vajalikkust, kuid leidnud siiski, et isiku tervislikku seisundit arvesse võttes puudus kaebajal vajadus madratsi ööpäevaringseks kasutamiseks lühiajalise (7 päeva) kartserikaristuse kandmise ajal. Halduskohtu hinnangul ei põhjustatud kaebajale kartseris päevasel ajal madratsi väljastamisest keeldumisega rohkem kannatusi kui vangistusega paratamatult kaasnevad ebamugavused.
5.J. T esitas 16. aprillil 2018 Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Halduskohtu 23. märtsi 2018. a otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist. Apellatsiooni kohaselt on vaidlustatud kohtuotsus kaalutlusvigadega ning nõuetekohaselt motiveerimata. Kaebaja väitel ei ole halduskohus järginud uurimisprintsiipi ning tõendite hindamisel on halduskohus kõik kaebaja kasuks rääkivad tõendid ja faktilised asjaolud jätnud kas tähelepanuta või tõlgendanud neid meelevaldselt vanglale kasulikus suunas. Lisaks taotleb kaebaja Viru Vangla meditsiiniosakonna üldarsti R. Aadamsoo tunnistajana ülekuulamist ning kohtuliku ekspertiisi määramist selgitamaks välja, kas kaebajal esines vajadus kartseris päevasel ajal madratsit kasutada.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb tagastada.
7.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 187 lg 31 sätestab, et ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse tagastada, kui seadus võimaldab asja läbi vaadata lihtmenetluses ning asjaoludest tulenevalt on apellatsioonkaebuse rahuldamine ebatõenäoline.
8.HKMS § 133 lg 1 kohaselt võib kohus asja läbi vaadata oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne. Varaliselt hinnatava hüve korral on õiguste riive väheintensiivne eelkõige juhul, kui hüve väärtus ei ületa 1000 eurot. Kaebaja taotleb mittevaralise kahju hüvitamist summas 500 eurot selle eest, et vangla põhjustas talle tervisekahju kartserisse päevasel ajal madratsi väljastamisest keeldumisega. Lihtmenetluse kohaldamist toetab siinkohal asjaolu, et kaebaja mittevaralise kahju nõue on väiksem kui 1000 eurot.
9.Apellatsioonkaebuses leiab kaebaja, et halduskohtu otsus on kaalutlusvigadega ning nõuetekohaselt motiveerimata. Kaebaja väitel ei arvestanud halduskohus kõigi asjas esitatud tõenditega, sh Qvalitas Arstikeskuse AS koostatud ekspertiisiga kaebaja töövõime kohta, Sotsiaalkindlustusameti otsustega kaebaja puude kohta, kaebaja tervisekaardiga ning kaebaja selgitustega tema konflikti kohta vangla üldarst R. Aadamsooga. HKMS § 169 lg 1 kohaselt ei pea kohus lihtmenetluse kohaldamisel põhjendama kaebaja viidatud tõenditega arvestamata jätmist, kui põhjendused selle kohta sisalduvad selgelt ja ammendavalt juba haldusaktis. Viru Vangla 25. jaanuari 2018. a otsuses nr 6-16/152-2 on vastustaja põhjendanud, et kaebaja viidatud terviseekspertiis ja Sotsiaalkindlustusameti otsused ei ole asjakohased, kuna nimetatud dokumendid käsitlevad kaebaja töövõimet. Töövõimelisuse hindamine seondub küll kaebaja terviseseisundiga, kuid selle alusel ei saa teha järeldusi selle kohta, kas kinnipeetavale peab vanglas kartseris viibimise ajal võimaldama päevasel ajal madratsi

kasutamist. Ringkonnakohus nõustub, et kaebaja terviseseisundit tema kartseris viibimise ajal oli pädev hindama vangla üldarst, kes pärast kaebaja tervislikule seisundile hinnangu andmist ei näinud vajadust kaebajale päevasel ajal madratsit kasutada. Kaebaja tervisekaardist nähtuvalt on kaebaja korduvalt, sh kartseris viibimise ajal, keeldunud teatud valuvaigistite tarvitamisest ning seega on õigustatud vastustaja järeldus, et kaebaja enda tegevus on oluliselt mõjutanud tal valude ilmnemist ja ennetamist.

10.Kaebaja esitatud selgitused tema konflikti kohta vangla üldarst R. Aadamsooga ei ole käesolevas menetluses asjakohased. Riigikohus on varasemalt märkinud, et kuigi tervishoiutöötaja on üldjuhul vangla koosseisuline teenistuja, ei muuda see suhet avalikõiguslikuks, sest vangla tervishoiutöötaja tegutseb tervishoiuteenuse osutamisel kutseala esindajana, mitte aga avaliku võimu ülesandeid täites (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 15. detsembri 2010. a otsus asjas nr 3‐3‐1‐53‐10, p 9; Riigikohtu erikogu 25. septembri 2017. a määrus asjas nr 3‐17‐1076). Seega kui kaebaja leiab, et vangla üldarst on osutanud talle ebakvaliteetset tervisehoiuteenust, siis ei ole see etteheidetav vastustajale haldusorganina ning kohaldatavad ei ole riigivastutuse seadusega ettenähtud õiguskaitsevahendid. Meditsiiniliste abivahendite väljastamise vajadust, sh kinnipeetavale kartseris päevasel ajal madratsi väljastamise vajadust, hinnatakse tervishoiuteenuse osutamise raames eraõiguslikus suhtes (vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi 12. oktoobri 2011. a määrus asjas nr 3‐3‐1‐56‐11, p 8). Haldusasjaga oleks tegemist juhul, kui arst oleks tuvastanud kaebajal vajaduse madratsi kasutamiseks, kuid vangla oleks sellegipoolest keeldunud abivahendi väljastamisest.
11.HKMS § 62 lg 5 kohaselt teeb kohus põhjendatud määruse tõendi vastuvõtmisest või tõendite kogumisest keeldumise korral. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt korraldab kohus ainult selliste tõendite kogumise, millel on asjas tähtsust. Tõendil ei ole asjas tähtsust muu hulgas juhul, kui asjaolu ei ole vaja tõendada või see on kohtu hinnangul juba piisavalt tõendatud. Kaebaja on esitanud taotluse vangla üldarsti R. Aadamsoo tunnistajana ülekuulamiseks ning kohtuliku ekspertiisi läbiviimiseks, millega tehtaks kindlaks, kas kaebajal esines kartseris viibimisel päevasel ajal madratsi kasutamise vajadus. Ringkonnakohtu hinnangul ei aitaks nimetatud tõendite kogumine tuvastada ega põhjendada vangla tegevuse õigusvastasust, mis on kahju hüvitamise üheks aluseks, ning seega puudub vajadus tunnistaja ülekuulamiseks ja ekspertiisi tegemiseks.
12.Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et täidetud on HKMS § 187 lg 31 eeldused ning apellatsioonkaebus kuulub tagastamisele. Tegemist ei ole apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist takistava puudusega, mida saaks kõrvaldada. Seetõttu puudub vajadus ka HKMS § 187 lg 4 alusel apellatsioonkaebuse käiguta jätmiseks. Apellatsioonkaebuse tagastamisel loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud.
13.HKMS § 187 lg 7 kohaselt võib apellant määruse peale, millega kohus keeldub apellatsioonkaebust menetlusse võtmast, esitada määruskaebuse Riigikohtule.
14.Kaebaja on esitanud taotluse halduskohtule kaebuse esitamisel tasutud riigilõivu 15 eurot tagastamiseks ja riigilõivu küsimise õigusvastaseks tunnistamiseks. HKMS § 104 lg 5 p 1 kohaselt tagastatakse riigilõiv enam tasutud osas, kui riigilõivu on tasutud ettenähtust rohkem. Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 12 kohaselt ei võeta riigilõivu isikult, kes on kaebusega taotlenud kehavigastuse või muu terviserikkega tekitatud kahju hüvitamist. HKMS § 104 lg 8 kohaselt tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, määrusega riigilõivu menetlusosalisele, kes pidi selle tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Sellest tulenevalt tagastab ringkonnakohus kaebajale halduskohtule kaebuse esitamisel tasutud riigilõivu summas 15 eurot. Kaebajal tuleb ringkonnakohtule teatada isiku nimi ja arvelduskonto number, kuhu tagastamisele kuuluv riigilõiv kanda.
15.HKMS § 175 lg 3 alusel asendab ringkonnakohus avaldatavas määruses kaebaja nime tähemärkidega.

/allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 16.08.20263-26-1628/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 14.08.20263-26-448/15Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium