Tartu Ringkonnakohus Tiina Pappel, Tanel Saar, Madis Ernits 07.06.2018, Tartu 3-16-864 Kevin Rommeli kaebus Viljandi Vallavalitsuse 22.12.2015. a korralduse nr
„Projekteerimistingimuste andmine“ tühistamiseks Tartu Halduskohtu 20.02.2017. a otsus Kevin Rommeli apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja/apellant Kevin Rommel Vastustaja Viljandi vald Kolmas isik Mati Pirnpuu
RESOLUTSIOON
1.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 20.02.2017. a otsuse resolutsioon muutmata, asendades halduskohtu otsuse põhjendused käesoleva otsuse põhjendustega, täiendades ja muutes halduskohtu otsuse põhjendusi vastavalt käesoleva otsuse põhjendustele.
2.Jätta kaebaja apellatsioonimenetluse kulud kaebaja enda kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemise päevast arvates, s.o kuni 09.07.2018 (HKMS § 212 lg 1). Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.19.05.2015 esitas kolmas isik Viljandi Vallavalitsusele taotluse (tl I-14-15) määrata tuuliku püstitamise projekteerimistingimused ehitusprojekti koostamiseks Viljandi vallas Savikoti külas Väike-Taki katastriüksusel (62901:001:0090). Tuuliku planeeritud kõrgus laba tipuni oli 50 m ja võimsus 30 kW.
Viljandi Vallavalitsus andis 22.12.2015. a korraldusega nr 1499 (tl I-16-17p) kolmandale isikule projekteerimistingimused Väike-Taki kinnistule tuuliku püstitamiseks. Vaidlustatud korraldus tehti teatavaks Väike-Taki kinnistu naaberkinnistute omanikele.
3.20. ja 22.01.2016 esitas kaebaja, kes elab Savikoti külas Taki talus, koos mitmete teiste naaberkinnistute omanikega ühisvaided. Viljandi Vallavalitsus jättis 01.03.2016. a korraldusega nr 197 (tl I-4-6p) vaided rahuldamata.
4.20.03.2016 esitas kaebaja Tartu Halduskohtule kaebuse (tl I-2-3) Viljandi Vallavalitsuse 22.12.2015. a korralduse nr 1499 „Projekteerimistingimuste andmine“ tühistamiseks. Kaebaja leidis, et olulised asjaolud ei ole välja selgitatud. Planeeritava tuuliku asukohast 500 m raadiuses on 18 maaomanikku, kellest 11 katastriüksuse omanikku ja 4 elanikku esitasid projekteerimistingimuste andmise eelnõule oma vastuväited. Vastuväidete kohaselt on vallavalitsus otsuse tegemisel jätnud analüüsimata keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 6 lg 2 p 3 kohase tegevuse mõju, ei ole arvesse võtnud KeHJS § 6 lg 3 punkte 3-5 ega andnud vajalikku eelhinnangut. Rajatav tuulegeneraator vähendab kinnistute väärtust ning juhul kui elanikud soovivad sealt ära kolida, kannataksid nad majanduslikku kahju. Sellega ei ole vald lähtunud vallaelanike õigustatud vajadustest ja huvidest ning on põhjendamatult soodustanud ühe inimese ärilisi huvisid teiste heaolu arvel.
5.Vastustaja palus vastuses kaebusele (tl I-71-72p) jätta kaebus rahuldamata. Vastustaja oli seisukohal, et kuni 50 m kõrguse ja 30 kW võimsusega üksiku tuuliku püstitamine maismaale KeHJS tähenduses ei oma olulist keskkonnamõju ega vaja ka keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnangut. Eesti seadusandluses puuduvad normid, mis käsitleks lubatud varjutamise kestust ühel hoonestusalal, samuti puuduvad normid tuulikute müratasemele, seega võttis vastustaja aluseks OÜ Hendrikson & Ko poolt 16.11.2010 koostatud töö nr 1433/10 „Torgu valda Kaavi külla Mägrauru kinnistule elektrituuliku paigaldamise keskkonnamõju eelhinnang“ (tl I-74-88). Eestis ei ole teadaolevalt läbiviidud uuringuid, mis kinnitaks väidet, et rajatud tuulegeneraator mõjutab kinnistu hinda või kas see üldse mõjutab kinnistu hinda ja kui mõjutab siis mil viisil. Kõnealused projekteerimistingimused väljastati isikule nõudega, et ehitusprojekt tuleb kooskõlastada naaberkinnistute omanikega, kelle kinnistu piir jääb kavandatava tuuliku asukohast 400 m kaugusele. Ehitusprojekti kooskõlastamise või mittekooskõlastamisega saavad Väike-Taki kõrvalkinnistu omanikud väljendada oma nõustumist või mittenõustumist.
6.Kolmas isik palus kaebusele esitatud seisukohas (tl II-66-69) jätta see rahuldamata. Kolmas isik on enda väidete kohaselt rohelise energia suur toetaja. Ta väidab, et valis 30 kW võimsusega tuuliku sellepärast, et valitsevad tuuled antud kohas jäävad aastas enamus ajast vahemikku 3-6 m/s, mistõttu on sellise tuuliku tootlikkus minimaalne, jäädes vahemikku 1-5 kW. Sellest jätkub ainult omatarbeks. Kavandatava tuuliku müratase jääb alla 70 dBA, määrusega on lubatud 40 dBA, 200 m kaugusel on müratase 30 dBA. Kuna planeeritav tuulik jääb V. Holtsmanni Taki talust 250 m ja K. Ongi Ohtla talust 500 m kaugusele, siis on müratase määrusega lubatust 40 dBA-st väiksem, seega õiguspärane. Kuna lähim, Taki talu asub kagu suunas ja Ohtla talu asub edela suunas, siis arvestades päikese liikumise suunda idast läände, ei lange tuuliku tiibade liikuvad varjud nendele hoonetele ega häiri elanikke.
7.Tartu Halduskohus jättis 20.02.2017. a otsusega (tl II-82-84p) kaebuse rahuldamata. Väike-Taki katastriüksusel, mille maakasutuse sihtotstarve on 100% maatulundusmaa, on detailplaneeringu koostamise kohustus. Kuna planeeritud üksiku tuuliku kõrgus laba tipuni on 50 m ja võimsus 30 kW, siis ei ole taotletav tuulik väiketuulik Rahvusvahelise Elektrotehnika Komitee standardi IEC 61400-2 kohaselt, küll aga kvalifitseerub see väike-keskmiseks tuulikuks,
mille paigaldamiseks ei ole planeeringut vaja ning piisab vaid projekteerimistingimuste määramiseks taotluse esitamisest kohalikule omavalitsusele. Halduskohus leidis, et kuni 50 m kõrguse ja 30 kW võimsusega üksiku tuuliku püstitamine maismaale KeHJS tähenduses ei oma olulist keskkonnamõju ega vaja ka keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnangut. Kuna vastustaja andis vaidlustatud korraldusega välja projekteerimistingimused kuni 50 m kõrguse masti ja 30 kW võimsusega tuuliku projekteerimiseks, millel on samaväärsed või väiksemad parameetrid kui eelhinnangus väljatoodud, siis võib halduskohtu arvates OÜ Hendrikson & Ko poolt 16.11.2010 koostatud tööd aluseks võttes ja eelhinnangus väljatoodud asjaolusid arvestades öelda, et keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnangut ega keskkonnamõju hindamist ei ole vaja teha, kuna puudub oluline keskkonnamõju üksiku tuuliku püstitamisel. Kaebaja ei ole kavandatava naaberkinnistu omanik, vaid sealne elanik. Võimalikud tervisehäired on oletuslikud. Asja materjalidest nähtuvalt jääb Väike-Taki kinnistul olev elumaja ligikaudu 100 m kaugusele ja kõige lähemal asuva naaberkinnistu Taki talu elumaja ligikaudu 250 m kaugusele planeeritava tuuliku asukohast (tl I-18). Ülejäänud naabrite kinnistute piirid on kavandatava tuuliku asukohast 500 m raadiuses. Antud juhul on tegemist hajaasustuse alaga ning ei ole tegemist rohevõrgustiku, puhke- ega üldkasutatava alaga. Kuigi Eestis ei ole ühtegi kehtivat õigusnormi, mis sätestaks tuulikute minimaalse lubatava kauguse elamumaadest ja elamutest, tuleb arvestada asjaoluga, et tuulik on olulise mõjuga objekt, mille mõjuala ei piirdu ainult katastriüksusega, kuhu tuulikut kavandatakse või sellega vahetult piirnevate kinnisasjadega. Seetõttu ei tohi väljastatud projekteerimistingimuste kohaselt masti projektsiooni alale tuuliku raadiuses jääda naaberkinnistu, visuaalne mõju (varjud) tuleb hinnata plaanil, samuti tuulikute pöörlevate labade varjud ei tohi langeda eluhoonetele ega naaberkinnistule. Eesti seadusandluses puuduvad normid, mis käsitleks lubatud varjutamise kestust ühel hoonestusalal. Mitmel pool Euroopas loetakse vastuvõetavaks aastas kuni 30 tundi summaarset varjutamise kestust ühel hoonestusalal. Rootsi ja Taani praktikas lähtutakse rangemast soovituslikust ajapiirist ehk siis 10 tunnist kalendriaasta jooksul. Nimetatud eelhinnang annab ülevaate 275-330 kW võimsuse, 100 dBA mürataseme, 32-33 m rootori diameetri ja 50-60 m kõrguse mastiga elektrituuliku paigaldamisega kaasnevate potentsiaalsete keskkonnale avalduvate mõjude kohta. Eelhinnangu kohaselt on tuulikust ca 250 m kaugusel varjutuse kestus alla 10 tunni ühe kalendriaasta jooksul, s.o väiksem kui soovituslik piir. Varjutamise kui häiringu tegelik mõju sõltub suuresti olemasolevatest visuaalsetest barjääridest (mets, puud, hooned), mis varje „murravad“. Reaalselt takistavad maksimaalset varjude ulatust mitmed olemasolevad barjäärid (kõrghaljastus, hooned jms). Taki talu, mida ümbritseb kõrge kuusehekk, asub kagu suunas ja Ohtla talu edela suunas. Arvestades loodusseadust, et päike liigub idast läände, siis ei ole alust kahelda selles, et tuuliku tiibade liikuvad varjud ei lange nimetatud talude hoonetele ega häiri elanikke. Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamute ning ühiskasutusega hoonete sees ja nende hoonete välisterritooriumil on kehtestatud sotsiaalministri 04.03.2002. a määrusega nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“ (määrus nr 42). Kuna konkreetselt tuulikute (ja ka tuulikuparkide) mürale Eestis normid puuduvad, on nad paikse ja pideva müraallikana võrreldavad ööpäevaringselt töötava tööstusettevõttega, mille müra taotlustasemed on päeval 50 dBA ja öösel 40 dBA. Eelhinnangu kohaselt on tuulikust ca 250 m kaugusel müra tase alla 45 dBA, kavandatava tuuliku müratase on väiksem kui 70 dBA ning soovituslik kaugus elamutest ja ümbritsevatest objektidest kuni 200 m. Antud juhul on tegemist üksiku tuuliku, mitte tuulepargi, püstitamise sooviga, hajaasustuse piirkonda, mitte elurajooni. Püstitada soovitava tuuliku parameetrid ei ületa kehtestatud müranorme. Seega ei saa vaidlustatud korraldusega antud projekteerimistingimused rikkuda kaebaja õigusi müra puudutavas osas.
Halduskohtu arvates ei mõjuta käesoleval juhul üksiku tuuliku püstitamine naaberkinnistute keskkonda selliselt, et see ei vasta enam seal elavate inimeste tervise- ja heaoluvajadustele. Kaebuses nimetatud terviseprobleemid võivad tänapäeval esineda kus iganes elavatel inimestel, linnades rohkem kui maal. Väide, et rajatav tuulik vähendab nende kinnistute turuväärtust, s.t juhul, kui neile tuuliku kõrval elamine ei sobi ja nad soovivad sealt ära kolida, siis peavad nad kannatama majanduslikku kahju, on halduskohtu arvates oletuslikud ja tõendamata. Teadaolevalt ei ole Eestis läbiviidud uuringuid, mis kinnitaks väidet, et rajatud tuulikud mõjutavad kinnistu hinda või kas see üldse mõjutab kinnistu hinda ja kui mõjutab, siis mil viisil.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
8.Kaebaja esitas 21.03.2017 halduskohtu otsuse peale hiljem täiendatud apellatsioonkaebuse (tl II-88-88p, 94), milles palub tühistada halduskohtu otsus ja rahuldada kaebus. Halduskohus jättis olulised seisukohad arvesse võtmata. Projekteerimistingimuste saamiseks on vallavalitsusele esitatud valeandmed tuuliku kohta, mida sinna tegelikult ei paigaldata. Ekspertide sõnul on tuulikute müratasemed väga erinevad ja probleemid mürataseme ületamisega seotud sageli sertifitseerimata tuulikutega. Andmed, mida kolmas isik esitas projekteerimistingimuste saamiseks, olid sertifitseeritud tuuliku kohta, mida käesoleval ajal enam ei toodeta. Seega ei saa selle tuuliku andmete järgi otsustada mürataseme üle. Arusaamatuks jääb, miks määras vallavalitsus projekteerimistingimuste andmisel projekti kooskõlastamise kauguseks 400 m tuulikust ning jättis arvesse võtmata 15 elaniku/perekonna vaided ja huvid, kes elavad 500 m raadiuses planeeritavast tuulikust. Olukorras, kus seadustega kehtestatud normid tuulikutele ja nende kaugusele elumajadest puuduvad, on vajalik järgida ettevaatusprintsiipi ja kõiki võimalikke häirivaid tegureid, eelnevalt põhjalikult uurida, kaasates eksperte ja praktikuid, mida projekteerimistingimused väljastanud vallavalitsus teinud ei ole. Hiiu-, Lääne- ja Pärnu maakonnad on lasknud teha põhjalikud (keskkonnamõjude) uuringud tuulikute kohta Tuuleenergia teemaplaneeringus, mille tulemusel on järeldatud, et tuulikuid ei soovitata püstitada lähemale kui 1-2 km elumajadest. Pärnumaa vastavat Keskkonnamõjude hindamist koostades leiti, et üksikelamu ümber peab olema ühesugune puhver kogu maakonnas ja piisav puhvri ulatus on 1 km. Hiiu maakonna Kõrgessaare ja Käina vallavalitsused ja -volikogud seadsid kõige rangemad tingimused puhverala ulatuse osas erinevate kriteeriumite lõikes: elamutele, puhke- ja üldkasutatavatele aladele määrati 2000 m puhverala, Kõrgessaare vald võrdsustas rohevõrgustiku elamualadega ning määras nii rohelise võrgustiku kui seda ümbritseva 2000 m puhverala elektrituulikute paigutamiseks tõenäoliselt ebasobivaks alaks ning Käina vald laiendas riigi tugimaanteele määratud puhverala 150 meetrilt 2000 meetrile ja lisaks määras 2000 m laiuse puhverala ka väärtuslike maastike ümber.
9.Viljandi vald vaidleb vastuses apellatsioonkaebusele (tl II-107-108) sellele vastu ja taotleb apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmist. Vallavalitsus esitas projekteerimistingimuste andmise eelnõu kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks planeeritava tuuliku asukohast 500 m raadiuses olevate katastriüksuste omanikele. Samuti teatati avatud menetluse algatamisest maakondlikus ajalehes Sakala ning Viljandi valla kodulehel. Asja arutamine toimus Viljandi Vallavalitsuse 22.12.2015. a istungil, kuhu olid kutsutud tuuliku asukohast 500 m raadiuses katastriüksuste omanikud. Istungist võtsid osa viis elanikku või/ja kinnistu omanikku. Istungil esitatud vastuväited olid üldsõnalised ja emotsionaalsed. Vaiete läbivaatamine toimus istungil, kus osalesid peale kaebaja K. Ong, K. Rommel ja V. Holtsmann. Kutse istungist osavõtuks saadeti kõigile vaiete esitajatele ning
projekteerimistingimuste taotlejale. Kolmas isik selgitas, et on omaltpoolt nõus püstitama 50-meetrise tuuliku asemel 30-meetrise tuuliku, kui selline naaberkinnistu omanikele sobib. Kehtivas Viljandi maakonna planeeringus ja Pärsti valla üldplaneeringus (kehtib Viljandi Vallavolikogu 23.04.2014. a otsuse nr 56 „Planeeringute ülevaatamine“ alusel kuni Viljandi valla üldplaneeringu kehtestamiseni) ei ole piiranguid tuulikute paigaldamiseks. Vaidlusaluse korralduse väljaandmise ajal 2015. aasta detsembris kehtis KeHJS § 6 lg 2 ning Vabariigi Valitsuse 29.08.2005. a määrus nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelul“, mille § 2 p-s 2 sätestatakse, et keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang tuleb anda energeetika valdkonda kuuluvate järgmiste tegevuste korral: rohkem kui viie tuulikuga tuuleelektrijaama, mille koguvõimsus on üle 7,5 megavati, rajamine maismaale. Kolmanda isiku taotluse menetlemisel on järgitud haldusmenetluse seaduse (HMS) §-e 4 ja 6, KeHJS § 6 lg 2 ja KeÜS § 23 sätteid. Kaebaja nimetatud Hiiu-, Lääne- ja Pärnu maakondade Tuuleenergia teemaplaneering ei ole asjakohane. Antud juhul on tegemist üksiku väiketuulikuga, mille võimsus on 30 kW, mitte tuulepargiga nagu eelnimetatud teemaplaneeringus. Vaidlusaluses korralduses on eraldi punkt, mis ütleb, et ehitusprojekt tuleb kooskõlastada naaberkinnistu omanikega, kelle kinnistu piir jääb kavandatava tuuliku asukohast kuni 400 m kaugusele.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
10.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja halduskohtu otsuse resolutsioon muutmata, täiendades ja muutes halduskohtu otsuse põhjendusi vastavalt käesoleva otsuse põhjendustele.
11.Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse punktides 10-16 esitatud põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 201 lg 4). Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele selgitab ringkonnakohus järgnevat.
12.Kaebaja väitel on kolmas isik esitanud projekteerimistingimuste väljastamise taotluses valeandmeid tuuliku mürataseme kohta. Ringkonnakohus ei tuvastanud, et kolmanda isiku taotlus (tl I-14-15) sisaldaks valeandmeid. See ei sisalda andmeid kavandatava tuuliku mürataseme kohta, vaid ainult kõrguse ja võimsuse kohta, mille osas poolte vahel vaidlus puudub.
13.Kaebaja väitel jääb arusaamatuks, miks määras vallavalitsus projekteerimistingimuste andmisel projekti kooskõlastamise kauguseks 400 m tuulikust ega võtnud arvesse 15 elaniku/perekonna huvisid, kes elavad 500 m raadiuses planeeritavast tuulikust. Ringkonnakohus selgitab, et käesolevas menetluses on küsimuse all ainult kaebaja subjektiivsete õiguste võimalik rikkumine vastustaja poolt projekteerimistingimuste väljastamisega. Projekteerimistingimustes on punkt, mille kohaselt tuleb ehitusprojekt kooskõlastada naaberkinnistu omanikega, kelle kinnistu piir jääb kavandatava tuuliku asukohast kuni 400 m kaugusele. Kaebaja elab Taki talus, mis jääb tuuliku kavandatavast asukohast 250 m kaugusele, st lähemale kui 400 m. Kuigi kaebaja pole Taki talu omanik ega saa seetõttu ise osaleda tuuliku ehitusprojekti kooskõlastamise menetluses, on tal tsiviilõiguslike vahenditega siiski võimalik nõuda üürileandjalt (võlaõigusseaduse § 276 lg 1, § 278 punktid 1-3, § 279 lg 1) mitte andma kooskõlastust ehitusprojektile, mis näeb ette tervist kahjustava ehitise püstitamise naabrusse. Asjaolu, kas projekteeritavast ehitisest lähtuv müra on tervist kahjustav või ei, saab hinnata alles siis, kui on teada, kui suur kavandatava ehitise emiteeritav müra saab olema. Kaebajal ei ole subjektiivset õigust nõuda kolmandate isikute õiguste järgimist.
14.Ringkonnakohus nõustub vastustajaga, et 1-2 kilomeetrine puhverala tuuliku ja eluhoone vahel ei ole käesoleval juhul asjakohane, sest kolmas isik ei soovi püstitada tuulikuparki, vaid ainult ühte üksikut tuulikut, mis on selle kavandatavat võimsust arvestades ilmselgelt planeeritud esmajoones omatarbeks. Sellisel juhtumil ei ole asjakohane tugineda võrdlevalt tuulikuparke puudutavatele teemaplaneeringutele, vaid lubatavat mürataset tuleb hinnata üldiste normide alusel, mis on sätestatud määruses nr 42.
15.Ringkonnakohus peab täiendavalt vajalikuks juhtida halduskohtu tähelepanu sellele, et küsimuse hindamine, kas paigaldatav tuulik mõjutab naaberkinnistu hinda negatiivselt, on kohtu pädevuses. Vajadusel on kohtul võimalik kaasata sellele küsimusele vastuse leidmiseks ekspert. Sellest tulenevalt ei nõustu ringkonnakohus halduskohtu otsuse punktis 20 märgituga.
16.Kokkuvõttes jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsuse resolutsioon muutmata. Ringkonnakohus täiendab ja muudab halduskohtu otsuse põhjendusi vastavalt käesoleva otsuse põhjendustele.
17.Vastavalt HKMS § 108 lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega jäävad kaebaja apellatsioonimenetluse kulud tema enda kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.