3-18-941 T.V. ja T.V. kaebus Aktsiaseltsi Valga Haigla nõukogu 10.04.2018 otsuse (Valga Haigla sünnitusosakonna sulgemine) tühistamiseks.
Menetlusosalised
Kaebajad – T.V. ja T.V. Eelduslik vastustaja Aktsiaselts Valga Haigla, volitatud esindajad vandeadvokaat Urmas Kõrgesaar ja advokaat Karin Ploom
Menetlustoiming
Kaebuse tagastamine
RESOLUTSIOON
1.Tagastada T.V. ja T.V. kaebus.
2.Jätta menetluskulud menetlusosaliste enda kanda.
3.Kohtulahendi avalikustamisel asendada kaebajate nimed initsiaalidega. Edasikaebamise kord Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul käesoleva määruse kättetoimetamisest.
ASJAOLUD
1.T.V. ja T.V. esitasid 10.05.2018 Tartu Halduskohtule kaebuse Valga Haigla sünnitusosakonna sulgemist puudutava Aktsiaseltsi Valga Haigla nõukogu 10.04.2018 otsuse tühistamiseks. Kaebajad taotlevad ka vaidlustatud otsuse täitmise peatamist esialgse õiguskaitse korras.
2.1.Vaidlustatud otsusega on rikutud kaebajate subjektiivset õigust tervise kaitsele (PS § 28 lg 1). Olukorras, kus lähim sünnitusosakonnaga haigla asub isiku elukohast kaugel, ei pruugi sünnitusabiteenus olla kättesaadav ilma ebamõistliku viivituseta. T.V. on Valga Haiglas rasedana arvele võetud, seetõttu mõjutab sünnitusosakonna sulgemine kaebajate õigusi. T.V. tuleb sünnitama minna teise haiglasse, mis asub oluliselt kaugemal.
2.2.Valga Haigla AS on eraõiguslik juriidiline isik, kuid täidab Riigikohtu praktika kohaselt avalikku ülesannet. Teenus muutub avalikuks ülesandeks, kui seda osutatakse avalik-õigusliku isiku seadusest tuleneva kohustuse täitmiseks. Praegusel juhul on tegemist PS §-st 28 tuleneva riigi kohustusega tagada
tervishoiuteenuse kättesaadavus ning Eesti Haigekassa seaduse § 2 lg 2 p-st 5 tuleneva Eesti Haigekassa kohustusega korraldada tervishoiuteenuse osutamist. Tervishoiuteenust (sh sünnitusabi teenust) osutav eraõiguslik juriidiline isik AS Valga Haigla täidab seega avalikku ülesannet, kuna riigil on kohustus luua tervishoiusüsteem ja hoida see toimivana. Seetõttu on tegemist avalik-õigusliku vaidlusega.
2.3.Kaebajatel ei ole AS-ga Valga Haigla mingit lepingut, mistõttu ei ole tegemist tsiviilõigusliku suhtega, mille alusel saaks kaebajad pöörduda AS Valga Haigla vastu tsiviilkohtusse. Seega jääb kaebajate ainsaks võimaluseks oma õiguste kaitseks pöörduda halduskohtusse.
2.4.Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse (TTKS) § 55 lõike 1, haiglavõrgu arengukava § 1 lg 2 ja § 2 lg 3 p 8 ning ravikindlustusseaduse (RaKS) § 36 lg 5 alusel on Eesti Haigekassa sõlminud AS-ga Valga Haigla ravi rahastamise lepingu vähemalt viieks aastaks. Sellest tulenevalt tuleks Valga Haiglas vastavalt arengukavale ja ravi rahastamise lepingule pakkuda tervishoiuteenuseid kuni lepinguperioodi lõpuni. Arengukava kohaselt tuleb Valga Haigla sünnitusosakond hoida töös 2020. aastani sünnituste arvust olenemata.
2.5.Otsuse tegemisel ei ole analüüsitud, kuidas mõjutab sünnitusosakonna sulgemine sünnitusabi kättesaadavust. On oluline, et sünnitusabi saamiseks ei peaks kodust väga kaugele minema. Arvestades teiste haiglate kaugust Valga piirkonna elanike kodudest muutub sünnitusabi saamine oluliselt keerulisemaks. Ka Tartu Ülikooli Kliinikumi sünnitusosakonnal ei pruugi olla võimekust kõikide (ka Valga ja Põlva sünnitajate) tarbeks (nt garanteeritud sünnitustuba, perepalat).
2.6.Otsus rikub kaebajate ning teiste asjassepuutuvate isikute õiguspärast ootust. Otsuse kohaselt suletakse Valga Haigla sünnitusosakond juba 01.07.2018, s.t vähem kui 3 kuu möödudes. Raseduse kestust arvestades on perekonnad muuhulgas arvestanud, et mees saab sünnituse juures olla ja teised lapsed saavad ema ja beebit haiglas külastada. Sünnitus on väga emotsionaalne sündmus, mille juures lähedaste tugi on äärmiselt oluline. Pika vahemaa tõttu haiglaga, kus on töötav sünnitusosakond, ei pruugi see aga võimalikuks osutuda.
2.7.Ebaõige on põhjendus, et sünnitajate arvu vähenedes langeb ka arstide osutatava tervishoiuteenuse kvaliteet. Sünnitajate arvu asemel näitavad pädevust sünnitusosakonnas töötavate arstide ja ämmaemandate aastatega kogutud praktilised oskused ning teadmised. Tervishoiuteenuse osutamise üle otsustamisel ei tohiks lähtuda vaid raha kokkuhoiust.
2.8.Otsus ei põhine majanduslikul analüüsil. Sünnitusosakonna sulgemisega ei lõpetata kõigi emadushoolduse teenuste pakkumist. Samuti tuleb hoolimata osakonna sulgemisest tagada, et hädajuhtumil pakutaks ka Valga Haiglas sünnitusabi. Lisaks kaasnevad lisakulud seoses suureneva vajadusega kiirabitranspordiks, kui sünnitajad tuleb viia teiste haiglate sünnitusosakondadesse. Tegemist pole kokkuhoiuga, kui samu vahendeid lihtsalt teisel eesmärgil kasutatakse.
2.9.Otsuses puudub demograafiline ja regionaalpoliitiline analüüs ja analüüs mõjust kiirabiteenusele.
2.10.Asjassepuutuvad isikud (lapseootel pered, piirkonna muud elanikud) oleks pidanud olema otsustusprotsessi kaasatud. Kuna kaebaja T.V. on Valga Haiglas rasedana arvele võetud, on tegemist asjassepuutuvate isikutega.
3.Aktsiaselts Valga Haigla on 16.05.2018 vastuses arvamusel, et tegemist ei ole avalik-õigusliku suhtega ning kaebuse lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse. Vastustaja täidab tervishoiuteenust osutades küll avalik-õiguslikku ülesannet, kuid ei teosta rasedate (sh kaebajate) suhtes mistahes viisil riigivõimu. Vastustaja peab ekslikuks kaebajate seisukohta tsiviilõigusliku lepingu puudumisest, mille raames pöörduda vaidlusega maakohtusse – T.V. ja vastustaja vahel on, tulenevalt asjaolust, et kaebaja on rasedana arvele võetud, võlaõiguslik leping tervishoiuteenuse osutamiseks (võlaõigusseaduse (VÕS) § 759). VÕS § 762 teine lause sätestab, et vajaduse korral peab tervishoiuteenuse osutaja suunama patsiendi eriarsti juurde või kaasama eriarsti. Vastustaja ei ole ära keelanud (või teinud võimatuks) sünnitust Valga Haiglas, vaid on teavitanud, et eriarstiabi selles küsimuses alates 01.07.2018 ei osutata.
2(7)
4.Kohus lahendas 18.05.2018 määrusega kaebajate esialgse õiguskaitse taotluse ja andis menetlusosalistele menetluskulude väljamõistmise taotlusega seonduvalt tähtajad. Aktsiaselts Valga Haigla esitas 22.05.2018 taotluse menetluskulude väljamõistmiseks kaebajatelt ning kuludokumendid (tl Äriühingu 64-68).
KOHTU SEISUKOHT
5.Kaebajad on tühistamisnõudega vaidlustanud Aktsiaseltsi Valga Haigla nõukogu 10.04.2018 otsuse, mille sisuks oli lõpetada alates 01.07.2018 sünnitusteenus Aktsiaseltsis Valga Haigla (tl 21-22). Kaebusele lisatud AS Valga Haigla tõendist (tl 7p) ilmneb, et Valga linnas elava kaebaja T.V. arvatava sünnitamise kuupäev on 6. august 2018. Teine kaebaja T.V. on rahvastikuregistri andmetel tema abikaasa.
6.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 1 kohaselt tagastab kohus kaebuse, kui selle lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. Seega on kaebuse saanud kohtu esmaseks kohustuseks kontrollida, kas esitatud kaebuse lahendamine kuulub halduskohtu pädevusse.
7.HKMS § 4 lg 1 järgi on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. Erialakirjanduse ja kohtupraktika kohaselt tuleb avalik-õigusliku suhte all mõista õigussuhet, mida reguleerivad esmajoones avaliku õiguse normid. Õigussuhte üheks pooleks peab olema avaliku võimu kandja. Praegusel juhul on vaidlustatud eraõigusliku äriühingu Aktsiaselts Valga Haigla nõukogu otsus. Aktsiaselts on erahuvides vastava juriidilise isiku liigi kohta käiva seaduse (äriseadustik (ÄS)) alusel loodud juriidiline isik (tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 25 lg 1). Seega on kaebus esitatud eraõigusliku isiku juhtorgani otsuse vaidlustamiseks. Avaliku võimu kandjaks võib olla ka avalikku ülesannet täitev eraõiguslik isik, kellele on antud volitused avaliku võimu teostamiseks, sh kohaliku omavalitsuse osalusega äriühing1. Eraisiku tegevuse peale kaebust esitades tuleb esmalt tuvastada, kas eraisik täitis konkreetsel juhul avalikku ülesannet 2. HKMS § 17 lg 1 kohaselt võib eraõiguslik juriidiline isik olla vastustajaks halduskohtumenetluses, kui ta täidab enda nimel avalikku ülesannet. Seega on oluline välja selgitada, kas sünnitusabi teenust osutades on Aktsiaselts Valga Haigla täitnud avalikku ülesannet ning kas sünnitusabi teenuse osutamise lõpetamise otsusega on eraõiguslik isik lõpetanud avaliku ülesande täitmise.
8.Asjaolu, et üks Aktsiaseltsi Valga Haigla aktsionäridest on äriregistri andmetel avalik-õiguslik juriiidiline isik Valga vald, ei mõjuta äriühingu õiguslikku staatust eraõigusliku isikuna ega muuda teda üksnes sel põhjusel avaliku võimu kandjaks. Eelnevat arvestades tuleb esmalt välja selgitada, kas üks vaidlusaluse õigussuhte pooltest on avaliku võimu kandja3 ja kas kaebaja väidetav subjektiivne õigus tuleneb avaliku õiguse normidest.
9.Vabariigi Valitsuse 02.04.2003. a määruse nr 105 “Haiglavõrgu arengukava“ § 2 lg 3 p 8 kohaselt on AS Valga Haigla üldhaigla. Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse (TTKS) § 22 lg 2 kohaselt võib haiglat pidada sellekohase tegevusloaga aktsiaselts või sihtasutus, st eraõiguslik isik TsÜS § 25 lg 1, äriseadustiku ja sihtasutuste seaduse § 1 lg 1 tähenduses.
Halduskohtumenetluse seadustiku kommenteeritud väljaanne, koostanud K. Merusk ja I. Pilving, kirjastus Juura 2013, § 4 kommentaar lk 36-42 ja seal viidatud kohtupraktika
Samas.
Samas, lk 38, komm. B I 3.
3(7)
10.Kaebajad viitavad tervisepõhiõigusele. Põhiseaduse (PS) § 28 lg-s 1 on see sõnastatud järgmiselt: „Igaühel on õigus tervise kaitsele“. Sotsiaalse põhiõigusena paneb PS § 28 lg 1 riigile kohustuse luua ja hoida toimivana tervishoiusüsteem, mille kaudu inimesele oleksid haiguse või vigastuse korral ilma ebamõistliku viivituseta kättesaadavad kvaliteetsed terviseteenused4. Riigi kohustuse ulatuse kindlaksmääramisel tuleb arvestada, et sotsiaalsete põhiõiguste maht sõltub riigi majanduslikust olukorrast ja sotsiaalsete õiguste tagamisel on seadusandjal avar diskretsiooniõigus (nt Riigikohtu üldkogu 07.06.2011 otsus asjas nr 3-4-1-12-10, p 58). Õiguskirjanduses on leitud, et otse põhiseadusele tuginedes ei ole isikul veel alust nõuda mõnd konkreetset teenust või hüve, vaid see peab olema ette nähtud mõne konkreetsema õiguse üldaktiga 5. Eelnevalt viidatud normidest nähtuvalt on riik valinud mudeli, kus tervishoiuteenust haiglates osutatakse eraõiguslikus vormis tegutsevas haiglas (TTKS § 22 lg 2). Tervishoiuteenuse osutamisel patsiendi ja tervishoiuteenuse osutaja vahel tekkiv õigussuhe on oma olemuselt eraõiguslik võlasuhe. Selline järeldus tuleneb võlaõigusseaduse 41. peatüki sätetest (§-d 758-773) ning kujunenud kohtupraktikast (nt Riigikohtu erikogu 25.09.2017 määrus asjas nr 317-1076).
11.Kaebajad viitavad vaidlustatud otsuse vastuolule TTKS § 55 lg-ga 1, haiglavõrgu arengukava § 1 lg-ga 2 ja § 2 lg 3 p-ga 8 ning RaKS § 36 lg 5 alusel Eesti Haigekassaga sõlmitud ravi rahastamise lepingule.
12.Kohus nõustub kaebajaga, et riigi kohustus tagada isikute tervise kaitse ja toimiv tervishoiuteenuste osutamise ja rahastamise süsteem tuleneb avalik-õiguslikest normidest. TTKS § 55 lg 1 p 1 kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega haiglavõrgu arengukava, milles määratakse tervishoiuteenuste ühtlase kättesaadavuse tagamiseks piirkondlike haiglate, keskhaiglate, üldhaiglate, kohalike haiglate, taastusravihaiglate ja õendushaiglate loetelu (haiglate loetelu). AS Valga Haigla on üldhaigla (määruse nr 105 § 2 lg 3 p 8). Sotsiaalministri 19.08.2004 määruse nr 103 „Haigla liikide nõuded“ § 2 lg 2 p-st 2 tulenevalt ei ole üldhaiglatel statsionaarse sünnitusabiteenuse osutamise kohustust, kuid nad võivad seda teenust osutada. Selline kohustus on määruse nr 103 § 13 lg 1 p 8 järgi aga keskhaiglatel. Ükski kehtiva õiguse norm, sh sotsiaalministri 21.08.2008 määrus nr 46 „Tervishoiuteenuste kättesaadavuse ja ravijärjekorra pidamise nõuded“ ei näe ette nõudeid eriarstiabi kättesaadavusele geograafilises ega ajalises mõttes ega sätesta muuhulgas eriarstiabi (sh sünnitusabi) osutava haigla maksimaalset lubatavat kaugust elanikest. Kehtivas õiguses puudub sarnane regulatsioon kuni 31.08.2008 kehinud sotsiaalministri 22.06.2004 määruse nr 84 „Tervishoiuteenuste kättesaadavuse nõuded“ §-ga 6, mis sätestas: „Eriarstiabi piirkondlik kättesaadavus üldkirurgia, sisehaiguste, pediaatria ning sünnitusabi ja günekoloogia erialadel peab olema kuni 70 km või 60 minuti autosõidu kaugusel.“ Kohtule pole sellise regulatsiooni kaotamise põhjused teada (vt „Seletuskiri sotsiaalministri määruse „Tervishoiuteenuste kättesaadavuse ja ravijärjekorra pidamise nõuded“ eelnõu juurde, tl 4854). Kohtule teadaolevalt puudub Aktsiaseltsil Valga Haigla hetkel kinnitatud funktsionaalne arengukava, milles oleks ette nähtud sünnitusabiteenuse osutamine Valga Haiglas (vt Aktsiaselts Valga haigla 16.05.2018 vastus, tl 18-20; Sotsiaalministeeriumi 18.05.2018 vastus, tl 47-47p). Kohtu hinnangul saaks ministri käskkirjaga kinnitatud funktsionaalset arengukava (TTKS § 22 lg 5) pidada haiglavõrgu arengukavas nimetatud haigla tegevusele kohalduvaks avalik-õiguslikuks regulatsiooniks.
Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne § 28 komm. 11. A. Nõmper, J. Sootak. Meditsiiniõigus, Juura 2007, lk 37.
4(7)
13.Kohus on seisukohal, et Aktsiaseltsi Valga Haigla nõukogu ei teostanud kohtu hinnangul avalikku võimu hoolimata sellest, et tervishoiukorralduse ja haiglate liikide kaupa ülesandeid määratlevad normid on avalik-õiguslikud ning et ettepanek sünnitusosakonna sulgemiseks on tulnud Eesti Haigekassalt kui avalik-õiguslikult juriidiliselt isikult (nõukogu 10.04.2018 koosoleku protokoll, tl 2122). Tervishoiuteenuste kättesaadavus on vaieldamatult kantud avalikust huvist. Tervishoiuteenused (sh sünnitusabi eriarstiabina) on olulises osas finantseeritud avalik-õigusliku isiku Eesti Haigekassa kaudu avalikust ressursist (riigile laekuv sotsiaalmaks), kuid nende osutamine toimub rahastamisallikast sõltumata eraõiguslikus suhtes. Tervishoiuteenuse saamisel võlaõigusliku lepingu alusel ei ole patsient avalik-õiguslikus suhtes Eesti Haigekassaga. Eelnevat arvestades on kohus seisukohal, et kaebajate väidetavalt riivatud õigus (saada sünnitusabiteenust kodulähedases haiglas), mida nad käesolevas kohtuvaidluses kaitsta soovivad, ei tulene avaliku õiguse normidest. Aktsiaselts Valga Haigla ei tegutsenud vaidlustatud otsust vastu võttes avalik-õigusliku ülesannet täites ega teostanud seejuures avalikku võimu. Seetõttu ei ole tegemist halduskohtu pädevusse kuuluva vaidlusega ja kaebus tuleb HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel tagastada.
14.Kui kaebuse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses, puudub vajadus kontrollida kaebuse muude eelduste (sh kaebeõigus) täidetust (nt Riigikohtu halduskolleegiumi 20.10.2004. a määrus asjas nr 3-3-1-38-04, p 17). Kohus selgitas 18. mai 2018 määruses kaebajate esialgse õiguskaitse taotlust lahendades oma lähenemist ka kaebeõiguse aspektist (määruse p-d 15 ja 16), selgitades, et halduskohtumenetluses ei saaks kaebust esitada teiste isikute või avalikes huvides (HKMS § 44 lg-d 1 ja 2) ning sünnitusabi olemust (ühekordne lühiajaline tervishoiuteenuse osutamine) arvestades ei oleks eesmärgipärane nõue sünnitusabi jätkuvaks osutamiseks kodulähedases haiglas. Kaebajate õiguste kaitse seisukohast ei ole praegune juhtum võrreldav näiteks väikekooli sulgemise vältimiseks toimunud kohtuvaidlusega (haldusasi nr 3-08-160), mis puudutas kaebajate huve pikemat aega ja igapäevaselt.
15.HKMS § 121 lg 3 näeb ette, et kaebuse tagastamisel selgitab kohus võimaluse korral, kuhu ja millises korras on kaebajal võimalik asja lahendamiseks pöörduda. Kohus selgitas ka juba 18.05.2018 määruses oma seisukohta, et kaebaja samasisulisel nõudel puuduks perspektiiv ka juhul, kui kaebaja esitaks sama nõude Aktsiaseltsi Valga Haigla vastu maakohtus, kuna aktsiaseltsi nõukogu otsuse vaidlustamiseks on võimalused piiratud (ÄS § 322 lg 4). Kaebaja kui lähitulevikus sünnitusabi vajava isiku eesmärgipärased nõuded Aktsaiseltsi Valga Haigla vastu saaksid seonduda võlaõigusliku tervishoiuteenuse osutamise võimalikkusega, nt VÕS § 760 (lepingu sõlmimise kohustus) või § 772 lg 3 alusel.
MENETLUSKULUD
16.HKMS § 108 lg 4 kohaselt kannab kaebuse tagastamise korral menetluskulud kaebaja, kui samast paragrahvist ei tulene teisiti. Menetluskulude jaotuse lahendab kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, milleks praegusel juhul on kaebuse tagastamise määrus (HKMS § 109 lg 2 ls 1).
16.1.Kohus andis 18.05.2018 määrusega Sihtasutusele Valga Haigla menetluskulude nimekirja ja kuludokumentide esitamiseks tähtaja hiljemalt 22.05.2018 ja kaebajatele vastuväidete esitamiseks hiljemalt 24.05.2018. Sihtasutus Valga Haigla palub 22.05.2018 taotluses menetluskulude jätmist kaebajate kanda ja palub kaebajatelt välja mõista menetluskulu 1523,59 eurot.
5(7)
16.2.Kaebajad esitasid 24.05.2018 vastuväite menetluskulude väljamõistmise taotlusele, milles peavad menetluskulude väljamõistmist kaebajatelt ebaõiglaseks ja põhjendamatuks, menetluskulude väljamõistmise korral paluvad kaebajad summat vähendada, kuna peavad kulusid taotletud ulatuses põhjendamatult suureks. Kaebajad leiavad, et kuludokumentides näidatud teenuse maht (üle 10 tunni) on esitatud vastuse mahtu ja sisu arvestades ülemäära suur ning põhjendatud ei olnud kahe advokaadi kasutamine.
16.3.Kohus on vaidluse lahendamiseks küsinud Aktsiaseltsilt Valga Haigla seisukohta vaidluse õigusliku olemuse määratlemise (avalik-õiguslik või eraõiguslik vaidlus) ning esialgse õiguskaitse taotluse kohta. Sihtasutus Valga Haigla on 16.05.2018 vastuses kohtunõudele esitanud seisukoha vaidluse olemuse ja kaebeõiguse kohta.
16.4.HKMS § 109 lg 6 järgi mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Vastaspoole menetluskulude väljamõistmisel tuleb kohtul arvestada ka mõistlikkuse ja õigluse põhimõtet – HKMS § 108 lg 11 kohaselt võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik.
16.4.1.Kuigi Aktsiaselts Valga Haigla on eraõiguslik juriidiline isik, kes osutab Eesti Haigekassaga sõlmitud lepingu alusel tervishoiuteenust, peab kohus põhjendatuks vähemalt osaliselt lähtuda ka kohtupraktikast, mis on kujunenud haldusorgani välise õigusabi kasutamise kulude väljamõistmisel füüsilisest isikust kaebajalt (Riigikohtu 28.06.2017 otsus asjas nr 3-3-1-73-16, p 48 ja viidatud praktika). Viidatud praktika järgi on arvesse võetud vastustaja asjakohast õiguslikku pädevust ja kogemust õigusvaidlustes ning õigusvaidluse keerukust.
16.4.2.Praegune vaidlus puudutab otseselt Aktsiaseltsi Valga Haigla põhitegevust tervishoiuteenuste osutamisel. Äriühingu ühes põhitegevuse valdkonnas teenuse osutamise lõpetamise otsus on vaieldamatult seotud äriühingu juhtimisega, mis on äriühingu nõukogu ja juhatuse ülesandeks. Kohus möönab, et Aktsiaseltsil Valga Haigla ei pruugi olla kogemust halduskohtumenetluses osalemiseks. Seega ei saa iseenesest põhjendamatuks pidada advokaatide osutatud õigusabi kasutamist. Arvestades kaebajate esitatud esialgse õiguskaitse taotlust, tuli kohtule vastata ka kiiresti. Kohus rõhutab, et ei ole senises menetluses küsinud arvamust Aktsiaseltsilt Valga Haigla kuigi spetsiifilistes halduskohtumenetluse ega muudes õiguslikes küsimustes. Äriühingu nõukogu liikmete hulka kuuluvad AS Tartu Ülikooli Kliinikum ja avaliku võimu kandja Valga vald esindajad. Seega tuleb eeldada, et vaidlustatud otsusele eelnevalt oli toimunud juba õiguslik analüüs, millest muuhulgas võinuks selguda, kas langetatav otsus on kooskõlas ka asjakohaste avaliku õiguse normidega.
16.4.3.Kohus nõustub kaebajatega selles, et menetluskulud taotluses näidatud ulatuses on ülemäärased, st ei ole täies ulatuses vajalikud ja põhjendatud. 11.05.2018 ja 14.05.2018 kohtunõuete täitmine eeldas väga konkreetsetele küsimustele vastamist ja konkreetsete dokumentide esitamist, mistõttu ei ole kohtu hinnangul põhjendatud õigusabiteenuse osutamine taotluses näidatud rohkem kui 10 tunni ulatuses (tl 66), põhjendatud saaks kohtu hinnangul olla õigusabi mitte rohkem kui pooles ulatuses taotluses näidatust. Vastus kohtunõudele ei sisalda seisukohta esialgse õiguskaitse taotluse kohta.
16.4.4.Kohus peab taotluse lahendamisel määravaks lähtuda HKMS § 108 lg-st 11, st õigluse ja mõistlikkuse argumendist. Kaebajad on füüsilised isikud, kelle huvi sünnitusabiteenuse jätkumise suhtes kodulähedases haiglas vähemalt nende lapse sünnini on inimlikult mõistetav. Kaebajate mure teenuse kättesaadavuse pärast on põhjendatud, mis nähtub ka kohtule esitatud SA Tartu Ülikooli Kliinikum 24.05.2018 tõendist kaebaja T. V. ravil viibimise kohta. Kohtu hinnangul ei ole põhjust eeldada näiteks kaebajate pahatahtlikkust, mis võiks õigustada vastustaja kulude väljamõistmist 6(7)
(Riigikohtu 19.06.2017 otsus asjas nr 3-3-1-24-07, p 16). Kaebajate kui füüsiliste isikute võimalused õiguskaitse saamisel asjatundlikku õigusabi saada on vaieldamatult väiksemad Aktsiaseltsi Valga Haigla võimalustest.
16.5.Eelnevat arvestades leiab kohus, et Aktsiaseltsi Valga Haigla menetluskulude väljamõistmine kaebajatelt on põhjendamatu ja ebaõiglane.
17.Kaebuse halduskohtule on esitanud kaks kaebajat, kaebusele on lisatud ka mõlema kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus. Riigilõivuseaduse § 60 lg-test 1 ja 6 ning HKMS § 104 lg 1 ls-st 3 tulenevalt peab mitme isiku ühise kaebuse ning esialgse õiguskaitse taotluste korral tasuma riigilõivu iga isik seaduses ettenähtud kogu summa ulatuses. Kohus selgitas esialgse õiguskaitse taotlust läbi vaadates 18.05.2018 määruses, et käsitab kaebajate poolt kokku 30 euro ulatuses tasutud riigilõivu tasutuks esialgse õiguskaitse taotluste eest. Kohus lahendas esialgse õiguskaitse taotlused sisuliselt, jättes need rahuldamata. Seega puudub alus riigilõivu tagastamiseks (Riigikohtu 21.03.2011 määrus asjas nr 3-3-1-9-11, p 10). Eelnevat arvestades puudub asjas riigilõiv, mida HKMS §121 lg 1 p 1 kohaldamisel HKMS § 104 lg 5 p 2 järgi tagastada. See kulu jääb kaebajate enda kanda.
(allkirjastatud digitaalselt) Sirje Kaljumäe
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.