lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-16-1458/52

Maksuõigus › Maksuotsused

HaldusasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium · 24.05.2018

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-16-1458/52
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Maksuõigus › Maksuotsused
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
24.05.2018
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
4738
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Monika Laatsit, liikmed Maret Altnurme ja Virgo Saarmets

Otsuse tegemise aeg ja koht

24. mai 2018, Tallinn

Haldusasja number

3-16-1458

Haldusasi

AS Eesti Elekter kaebus Maksu- ja Tolliameti 11. juuli 2016. a maksuotsuse nr 12.2-3/028217-28 tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – AS Eesti Elekter, esindaja vandeadvokaat Jaanus Tehver Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, esindajad Sandra Salumäe ja Revo Krause

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 27. aprilli 2017. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

AS Eesti Elekter apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kohtuistung 18. aprillil 2018

RESOLUTSIOON

Jätta AS Eesti Elekter apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 27. aprilli 2017. a otsus haldusasjas nr 3-16-1458 muutmata.

2.Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 25.06.2018, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

Sarnased lahendid

Maksuõigus
  • 08.07.20263-26-1674/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-698/19Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1809/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 22.06.20263-26-1633/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 19.06.20263-26-1809/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 16.06.20263-26-901/4Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

3-16-1458 menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Maksu- ja Tolliamet (MTA) kontrollis AS Eesti Elekter (EE) maksude arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsust perioodil september kuni detsember 2013 ning kohustas 11.07.2016 maksuotsusega nr 12.2-3/028217-28 EE-d tasuma maksusumma 124 761,71 eurot. 1) EE ja Green Electric OÜ (GE) sõlmisid 20.09.2013 müügilepingu ja töövõtulepingu Aburi elektrituuliku püstitamiseks kogumaksumusega 1 925 000 eurot. EE on ostnud OÜ-lt BMC Houses (BMC) kontrollitaval perioodil ehitusteenust (Aburi elektrituuliku ehitus) 334 791,60 euro eest ning arvestanud arvetele lisatud käibemaksu 55 798,60 eurot 2013. a novembri KMD-l sisendkäibemaksu hulgas. 2) Maksuhaldur tuvastas, et BMC ei olnud arvetel märgitud teenuse osutajaks. BMC esindaja selgituste kohaselt kasutas BMC nelja erinevat alltöövõtjat: Ermi OÜ (materjalid, transport), Raktoom AS (rullid, ekskavaator), Etrin Invest OÜ (kopa rent koos juhiga) ja Midam OÜ (killustik, erinevaid täitematerjalid). MTA leidis, et Etrin Invest OÜ-st, Midam OÜ-st ja Raktoom AS-st ostis teenust tegelikkuses EE, tasudes nimetatud äriühingute arved 46 318,20 euro ulatuses (sh käibemaks 7719,70 eurot) läbi BMC pangakonto. Maksuhaldur aktsepteeris selles osas allhankijatele tehtud väljamakseid, sh käibemaksu mahaarvamist. Ermi OÜ-le tasuti sularahas. MTA leidis, et BMC ja Ermi OÜ vahel 28.10.2013 arvel nr 68 ja 02.12.2013 arvel nr 71 näidatud tehinguid tegelikkuses ei toimunud, seega on EE deklareerinud sisendkäibemaksu 48 078,90 euro võrra ettenähtust enam ning teinud ettevõtlusega mitteseotud väljamakseid 288 473,40 eurot, millelt peab tasuma tulumaksu 76 682,81 eurot. 3) Kaudseid tõendeid kogumis arvestades pidi EE teadma, et BMC ei osutanud tegelikult arvetel nr 68 ja 71 märgitud teenust. Tehingutega seotud isikute (EE juhatuse liige XX, Aburi tuuliku ehituse objektijuht YY, BMC juhatuse liige LL) poolt tehingute kohta antud seletused on vastuolulised. Väidetavate tehingute kohta koostatud dokumendid (sh ehitustööde päevik) on formaalsed. Vastuolud esinevad ka isikute seletuste, tehingute kohta koostatud dokumentide ning tegelikkuses toimunu vahel. BMC-l ja Ermi OÜ-l puudus reaalne majandustegevus.

AS Eesti Elekter palus Tallinna Halduskohtule esitatud kaebuses maksuotsus tühistada.

1) Kaebaja korraldas Aburi tuuliku ehitamise ja seadistamise tuuliku omaniku GE tellimusel. EE sõlmis 27.09.2013 BMC-ga töövõtulepingu tuuliku vundamendi taldmiku ning tuuliku püstitamiseks vajaliku ladustamis- ja kraanaplatvormi ning juurdepääsuteede rajamiseks. Tööde tellimine ja teostamine vormistati ja dokumenteeriti majanduskäibes tavalise praktika kohaselt. BMC juhatuse liige LL ja kaebaja juhatuse liige XX kinnitavad tehingute toimumist. GE juhatuse liige CC soovitas kasutada alltöövõtjana BMC-d. LL on esitanud kaebajale Ermi OÜ hinnapakkumise, töövõtulepingu ja arved, teostatud tööde aktid ja kassa sissetuleku orderid, mille kohaselt on Ermi OÜ teostanud BMC tellimusel Aburi tuuliku objektil ehitustöid kokku 239 945,85 euro eest. Kõik eelkirjeldatud asjaolud ja tõendid on vastustaja põhjendamatult kõrvale jätnud. 2) BMC arvetel näidatud tööd on reaalselt teostatud. BMC kasutas alltöövõttu, mis ei olnud EE ja BMC vahelise töövõtulepingu kohaselt keelatud ning on ehitusvaldkonnas tavapärane.

2(10)

3-16-1458 Kuna lepingu alusel vastutas tööde teostamise eest BMC, siis ei pidanud kaebaja teadma, kuidas BMC korraldas töövõtulepingu täitmise. Alltöövõtjate kasutamise üksikasjad on kaebajale teatavaks saanud alles kontrollimenetluse ajal läbi LLile esitatud päringute. See, kas BMC tegi töid isiklikult või alltöövõtjate kaudu, ei mõjuta kaebaja maksukohustusi riigi ees. Üksikud vastuolud isikute ütlustes on seletatavad faktiga, et need anti tükk aega pärast uuritavate sündmuste toimumist ning seletusi andnud isikutel ei olnud täielikku ülevaadet kõikidest asjaoludest. XX EE juhatuse liikmena ei pea olema kursis kõigi objekti ehitustööde teostamise detailidega, kuna ühelt poolt vastutab nende eest töövõtja (BMC) ja teiselt poolt oli objektil professionaalne ehitusjärelevalve. Selles ulatuses, mida saab eeldada ehitustöid tellinud ettevõtte juhilt, oskas XX selgitada BMC-lt tellitud ja saadud teenuste sisu. Kaebaja eitab ammust tutvust LL-ga ja Ermi OÜ endise juhatuse liikme TT-ga. 3) Maksuhaldur leiab, et kaebajal olemas olnud ja maksuhaldurile esitatud BMC 2013. a oktoobri ja novembri KMD-de väljatrükid viitavad EE otsesele kontrollile BMC üle või ühisele tegutsemisele näiliku tehingu vormistamise eesmärgil. MTA jätab tähelepanuta, et kaebaja nõudis enne BMC arvetel näidatud käibemaksu kajastamist sisendkäibemaksuna BMC-lt kinnitust selle kohta, et viimane on kaebajaga tehtud tehingust tuleneva käibe nõuetekohaselt maksuhaldurile deklareerinud. 4) MTA väidab, et BMC-ga töövõtulepingu sõlmimisele eelnenud alternatiivset hinnapakkumist ei eksisteeri. Kaebaja selgitas maksuhaldurile, et dokument jäi maksuhaldurile saadetud e-kirjale lisamata inimliku eksituse tõttu. Viidatud hinnapakkumisele tuginedes sai kaebaja enne BMC-ga töövõtulepingu sõlmimist veenduda, et BMC pakkumine on reaalne ja vastab turutingimustele. 5) Alusetu on MTA väide, et YY tegutses objektijuhina ja pidi seetõttu olema kursis, et tööde teostajaks ei olnud BMC ega viimase alltöövõtjad. YY tegutses Enercom OÜ kaudu tuuliku ehitustööde korraldamisega vastavalt käsunduslepingule, kuid see käsund ei hõlmanud kaebaja ja BMC vahelise töövõtulepingu esemeks olevate tööde korraldamist. Seega ei pidanud YY teadma, kes konkreetselt vastavaid töid teostas. 6) Maksuhaldur käsitab kaebaja väljamakseid BMC-le ettevõtlusega mitteseotud kuluna tulumaksuseaduse (TuMS) § 51 lg 2 p 3 alusel, s.o väljamaksena, mille kohta maksumaksjal puudub raamatupidamist reguleerivates õigusaktides ettenähtud nõuetele vastav algdokument. Kaebajal on BMC-ga tehtud tehingute kohta olemas raamatupidamise seaduse (RPS) § 7 lg-s 1 sätestatud nõuetele vastavad algdokumendid. 7) Tõendamata on väide, et kaebaja teadis, et BMC ei osutanud tegelikult teenust. Kaebajal puudus tahe ja huvi teostada BMC-le väljamakseid olematute teenuste eest. Kaebaja eesmärk BMC-ga tehingute tegemisel oli saavutada Aburi tuuliku ehitamise ettevalmistustööde teostamine lepinguga määratud mahus ja tingimustel ning selle eesmärgi kaebaja ka saavutas. Tasu maksmine töövõtjale toimus vastavalt lepingule ja teistele alusdokumentidele.

Maksu- ja Tolliamet palus jätta kaebus rahuldamata.

1) Maksuhaldur on võtnud maksukohustuse määramisel arvesse kõik maksumenetluse käigus kogutud tõendid ja hinnanud neid kogumis. Maksu määramist on põhjendatud. Maksuhaldur on täitnud piisaval määral uurimiskohustust ning selgitanud välja, et Ermi OÜ-l ei olnud tööjõudu ega tehnikat, et osutada alltöövõttu BMC-le ning kuna viimasel ei olnud samuti tööjõudu ega tehnikat, siis ei ole eluliselt usutav, et EE-le teenuse osutajaks oli BMC. Kuna tehingute kohta vormistatud dokumendid olid üldsõnalised ning koguseks oli komplekt, siis oli kaebajal võimalus selgitada väidetavalt osutatud teenuse sisu. Kaebaja ei kasutanud seda võimalust.

3(10)

3-16-1458 2) Maksuhaldur ei eeldagi, et XX juhatuse liikmena peab olema detailselt kursis kõigi objekti ehitustööde teostamise detailidega, kuid kui nende ehitustööde kohta tekib küsimusi, on juhatuse liikmel võimalik asjaolud endale selgeks teha. Vaidlusaluse tehingu summa on suur isegi Aburi tuuliku paigaldamise kogumaksumust arvestades. Kogutud materjalidest nähtub, et kokkuvõttes ei teagi keegi, kes tegi väidetavalt BMC-lt tellitud tööd. 3) Järeldus, et tegemist oli tuttavate isikutega, tuleneb isikute seletustest. Maksuhaldur ei väidagi, et kõik isikud tundsid kõiki teisi, kuid teatud isikud olid omavahel tuttavad. 4) Kaebuses esitatud arvestuse kohaselt maksis BMC alltöövõtu eest 334 283,22 eurot. BMC sai EE-lt 334 791,60 eurot, seega nende summade vahe, s.o kahekuulise lepingu kasum on üksnes 508,38 eurot. 5) Kaebaja on halduskohtule esitanud nn alternatiivse hinnapakkumisena AS Antaares 16.10.2012 pakkumise ning põhjendab selle varasemat esitamata jätmist inimliku eksitusega. See „inimlik eksitus“ on aset leidnud kahel korral, sest lubatud hinnapakkumist ei saadetud koos XX 19.04.2016 seletustega ega ka koos kontrollaktile esitatud vastuväidetega. Hinnapakkumine on saadetud Windpower Holding OÜ-le. Hinnapakkumine on esitatud 16.10.2012 ehk ajal, kui EE ja GE ei olnud veel sõlminud müügilepingut ja töövõtulepingut elektrituuliku püstitamiseks. Seega ei olnud tegemist EE küsitud hinnapakkumisega. Lisaks on hinnapakkumiselt näha, milline see peaks välja nägema – tööd on välja toodud arusaadavate koguste kaupa. Seega kinnitab see hinnapakkumine pigem maksuhalduri seisukohti. 6) YY kui Aburi tuuliku objektijuhi rolli on kinnitanud XX ja YY oma seletustes. YY on allkirjastanud EE nimel kõik ehitustööde päeviku kanded. Seega, kui keegi üldse teadis, mis Aburi tuuliku objektil toimus, pidi see olema YY. EE ja OÜ Enercom käsunduslepingust ei nähtu, et BMC-lt väidetavalt tellitud tööd ei kuulunud eelnimetatud lepingu regulatsiooni alla.

4.Tallinna Halduskohus jättis 27.04.2017 otsusega kaebuse rahuldamata. Halduskohus nõustus maksuotsuse põhjendustega ega pidanud vajalikuks neid kõiki korrata (HKMS § 165 lg 2). 1) Maksustamine seondub eeskätt BMC väidetava allhankija Ermi OÜ poolt väidetavalt teostatud töödega. Maksuhaldur ei ole väljendanud selget seisukohta, kas EE ja BMC vahelises töövõtulepingus ja teostatud tööde aktides kajastatud tööd (osas, mis ei seondu Raktoom AS, Etrin Invest OÜ ja Midam OÜ poolt müüdud kaupade ja teenustega) on EE poolt reaalselt saadud. Kontrollakti ja maksuotsuse koostoimest tuleneb siiski, et maksuhaldur möönab ehitusteenuse saamist, kuid on seisukohal, et seda ei saadud BMC-lt. 2) Maksumenetluses ei õnnestunud tuvastada, kes faktiliselt tegid tööd EE ja BMC 27.09.2013 töövõtulepingu alusel. EE selgituste kohaselt puudus neil teave, kas BMC teostas ehitustöid ise või kasutas allhankijat. BMC seaduslik esindaja LL selgitas, et tellis tööde teostamise allhanke korras Ermi OÜ-lt ning BMC töötajaid ei olnud objektil. Ermi OÜ juhatuse liige TT selgitas, et töötas Ermi OÜ-s üksi ja kasutas alltöövõttu, kuid ei osanud anda konkreetsemaid selgitusi. Tööde teostajat ei võimalda tuvastada ka raha liikumise jälgimine. Raktoom AS, Etrin Invest OÜ ja Midam OÜ arvete tasumine (s.o tööd, mille toimumist on MTA aktsepteerinud) toimus BMC kontolt ülekandega, kuid ülejäänud osas võeti EE poolt BMC-le ülekantud raha pangakontolt sularahas välja. LL väitel anti raha TT-le, kes ei osanud selgitada, kes olid reaalsed töö teostajad. 3) Kõnealuste tehingute toimumise ajal alustas MTA BMC ettevõtlusega tegelemise kontrolli. BMC ei esitanud teavet ega dokumente, mis oleks tõendanud äriühingu ettevõtlusega tegelemist (sh tehinguid EE-ga), seega kustutati BMC 01.12.2013 4(10)

3-16-1458 käibemaksukohustuslaste registrist. BMC ei ole alates 2011. a-st esitanud majandusaasta aruandeid ja kustutati äriregistrist 12.01.2016. BMC pangakontolt välja võetud raha ei katnud summasid, mis LL tasus väidetavalt sularahas Ermi OÜ-le. BMC ja Ermi OÜ vahel väidetavalt toimunud tehinguid analüüsides selgub, nagu oleks BMC enam kui 334 000 eurose lepingu alusel teeninud vaid 508,38 eurot, s.o kasumlikkus on alla 0,2%. MTA alustas kõnealuste tehingute toimumise ajal ka Ermi OÜ ettevõtlusega tegelemise kontrolli. Ermi OÜ ei esitanud teavet ega dokumente, mis tõendaksid äriühingu ettevõtlusega tegelemist (sh tehinguid BMC-ga), ning äriühing kustutati 25.11.2013 käibemaksukohustuslaste registrist. Ermi OÜ nimel esitatud 2013. a septembri, oktoobri ja novembri KMD-de andmed ei langenud kokku väidetavalt BMC-ga tehtud tehingute mahuga, st deklareeritud käive ei katnud algdokumentidelt nähtuvat käivet. Need asjaolud toetavad kahtlust, et BMC ei ole EEle teenust osutanud. 4) Aburi tuuliku ehitusega seotud isikute ütlused on BMC poolt väidetavalt teostatud töödega seonduvalt vastuolulised. EE ja BMC vahelise 27.09.2013 töövõtulepingu ja selle alusel koostatud tööde üleandmise aktid on allkirjastanud XX. Samas on XX selgitanud, et ei mäleta, kes esindas BMC-d ja ei ole BMC esindajaga kohtunud. BMC aitas XX selgituse kohaselt leida tema poeg YY, kes koordineeris objektijuhina töid ja suhtles ka BMC esindajaga. BMC esindaja LL on selgitanud, et tema juhtis BMC poolt teostatud töid ning käis sellega seoses Aburi objektil ja suhtles seal YY-ga. YY on kinnitanud, et juhtis igapäevast tegevust ehitusobjektil, samas selgitades, et „[m]a ei oska BMC Houses OÜ osas kommenteerida. Selline nimi nagu LL ei ole mulle tuttav. Osad allhanked muretses Eesti Elekter AS, millesse mina ei puutunud“. YY on hiljem osaliselt muutnud oma ütlusi, kuid ei ole ümber lükanud seisukohta, et LL nimi ei ole talle tuttav. EE on kaebuses väitnud, et YY tööülesanded ei hõlmanud BMC poolt teostatavate töödega seoses objekti juhtimist (kaebuse p 2.14), samas ei ole see kooskõlas XX 07.04.2014 ütlustega. Ka CC (Aburi tuuliku omandanud GE juhatuse liige) ütlused viitavad sellele, et YY koordineeris kogu tegevust ehitusobjektil. Eeltoodust tuleneb, et kui BMC oleks tõepoolest teostanud töid Aburi tuuliku ehitusobjektil, oleks YY pidanud seda teadma ja LL tundma. Seda enam, et YY 24.11.2015 e-kirja kohaselt teostas BMC dokumentide kohaselt enamuse vajalikest pinnasetöödest. Samuti on maksumenetluses tuvastatud, et YY on palunud tööde teostamise ajal (31.10.2013) esitada vähemalt ühel BMC väidetaval allhankijal (Raktoom AS-l) arve EE asemel BMC nimele. Asjaolu, et YY-le LL nimi midagi ei öelnud, viitab asjaolule, et tegelikkuses BMC töid Aburi tuuliku ehitusobjektil ei teostanud ning BMC nimel ja nimele dokumentide vormistamisel oli muu eesmärk, kui tehingu tegeliku sisu kajastamine. 5) Ütlused on vastuolulised ka selles, kes ja kuidas leidis kontakti BMC-ga. XX selgituse kohaselt aitas BMC leida YY ja XX ise ei ole BMC esindajat näinud. LL on selgitanud, et ei mäleta täpselt, kuidas saadi kontakt EE-ga, aga arvab, et ühiste tuttavate kaudu. LL suhtles enda kinnitusel XX-ga ja YY-ga. CC mäletas maksumenetluses ütlusi andes, et YY oli leidnud BMC kuulutuse peale. Kohtuistungil tunnistusi andes selgitas CC nii seda, et tema andis LL kontakti EE-le, kui ka seda, et andis LL-le EE kontakti. Kokkuvõtvalt asus CC istungil seisukohale, et ei mäleta enam täpselt, kuidas toimus kontakti vahendamine. 6) YY selgitus, et LL ei ole talle tuttav, seab kahtluse alla ka YY poolt allkirjastanud ehitustööde päeviku usaldusväärsuse osas, milles see kajastab BMC poolt töö teostamist. MTA on põhjendatult esile toonud, et BMC kohta puuduvad päevikus viited 2013. a novembri osas, kuigi BMC väidetavad tööd ei lõppenud oktoobris. Seejuures hakati novembris ehitustööde päevikut vormistama ja allkirjastama elektroonselt, mis ei võimalda selle hilisemat muutmist.

5(10)

3-16-1458 7) EE ja GE vahelise 20.09.2013 lepingu kohaselt kinnitas EE lepingu allkirjastamisega, et omab töö teostamiseks vajalikke töövahendeid ja kvalifitseeritud tööjõudu. Lepingu kohaselt kohustub EE tagama töö teostamisel ning korraldamisel vajaliku kvalifikatsiooniga tööjõu kasutamise. Töövõtja peab arvestama, et tellija ei aktsepteeri alltöövõtjaid, kes ei ole nõuetekohaselt registreeritud majandustegevuse registris (MTR). Vastusena maksuhalduri küsimusele, kas keegi EE-st kontrollis seda, et tööjõud vastab lepingu tingimustele, selgitas XX, et „OÜ-ga BMC Houses oli selline asi, et meid huvitas hind ja tähtaeg, seda tööd oskavad kõik teha, siin midagi keerulist ei ole“. CC selgitas samas kohtuistungil, et XX ei olnud nõus osasid BMC töid vastu võtma ning need tuli ümber teha. Nimetatu ei toeta seisukohta, et vastavat tööd oskavad teha kõik. Samuti selgitas CC, et vundamendi ettevalmistustöö on ülioluline – kui vundamendi aluspõhi on valesti valmistatud, võib tuulik viltu vajuda. CC kinnitas ka seda, et ebakvaliteetse töö korral vastutab GE ees EE. Eeltoodust tulenevalt ei saa pidada BMC teostatud töid väheoluliseks ning EE kirjeldatud viisil BMC kui allhankija kasutamine ei ole vastavuses GE-ga sõlmitud lepinguga ega ka mõistliku ettevõtja hoolsuskohustusega. 8) Tehingute kohta vormistatud dokumendid on vastuolulised. Näiteks EE ja BMC vahel vormistatud teostatud tööde aktis on seisuga 28.10.2013 töid juurdepääsuteede ja tuuliku platvormi pinnase koorimiseks tehtud 70% ulatuses, samas BMC ja Ermi OÜ vahel sama kuupäevaga vormistatud aktis on neidsamu töid tehtud üksnes 45% ulatuses. Samuti nähtub dokumentidest, nagu oleks Ermi OÜ esitanud BMC-le arved varem, kui tööde vastuvõtmise aktid, samas kui tavapäraselt peaks tööde vastuvõtmine eelnema vastavate tööde eest arvete esitamisele. Dokumentides esineb ka lohakusvigu. Eeltoodu toetab järeldust, et dokumendid on koostatud formaalselt tehingutest mulje loomiseks, mitte reaalselt aset leidnud sündmuste kajastamiseks. 9) Eeltoodud asjaolud viitavad sellele, et sellisel viisil, nagu on selgitatud maksuhaldurile, ei ole BMC ega LL tegelikkuses Aburi tuuliku ehitusega seotud. Kogutud teave viitab, et BMC nimel dokumentide vormistamise eesmärgiks oli alusetu maksueelise saamise ootus, st BMC nimel vormistatud arved võimaldasid EE-l deklareerida sisendkäibemaksu ja teha maksuvabalt väljamakseid (eeldatavalt tegelik BMC-le üle kantud raha kasutus seda ei võimaldanud). Maksuarvestuse rajamine dokumentidele, millel kajastatud tehinguid ei ole sellisel kujul tegelikkuses toimunud, ning vastavate tehingute hilisem kinnitamine maksumenetluses saab olla üksnes teadlik maksuarvestuse nõuete rikkumine. Maksumenetluses tuvastatud asjaolud loovad selles osas vähemalt põhjendatud kahtluse, mida kaebaja ei ole ümber lükanud. Pelgalt oletus, et YY võis olla BMC-ga seonduva unustanud, ei ole veenev ega piisav maksuotsuse järelduste ümberlükkamiseks. Oluline on seejuures, et BMC-ga väidetavalt seonduvat töömahtu ei saa pidada väikesemahuliseks või ebaoluliseks. BMC arvetelt nähtuvalt oli väidetavate tööde maksumuseks 334 791,60 eurot, s.o üle 17% kogu projekti maksumusest. Seejuures oli CC ütluste kohaselt vähemalt osaliselt tegemist üliolulise tööga, mis lasti XX soovil teatud ulatuses ka ümber teha. Nimetatu kontekstis ei saa pidada usutavaks, et Y ja XX ei tea maksuhaldurile ütluste andmisel BMC esindajat, kui viimane oleks olnud vastavate tööde osas kontaktisikuks. Pigem viitab see, et BMC nimel dokumentide vormistamine oli kaebajaga seotud isikute kontrolli all ning viimased teadsid vastavate dokumentide fiktiivsusest. Maksuhaldur on ühtlasi tuvastanud, et tuuliku rajamisega seotud isikud olid tuttavad ka kõnealuste tehingute väliselt. Kokkuvõtvalt viitavad maksumenetluses tuvastatud asjaolud, et EE on kajastanud enda raamatupidamis- ja maksuarvestuses teadlikult sellise isiku (BMC) nimel vormistatud dokumente, kes ei ole tegelikkuses teostanud arvetel kajastatud töid.

6(10)

3-16-1458 10) Algdokumendid, millel kajastatud müüja ei ole tegelik teenuse osutaja, ei ole nõuetekohasteks algdokumentideks, mille alusel deklareerida sisendkäibemaksu (KMS § 29 lg 1 ja lg 3 p 1, § 31 lg 1). Kui ei ole teada tegelik töö teostaja, tuleb lugeda töö teostajaks tundmatu kolmas isik, kelle puhul ei saa eeldada, et tegemist oleks käibemaksukohustuslasega. Kui äriühing on teinud väljamakse väidetavalt soetatud teenuse eest (nt ehitustööde eest), kuid teenust osutanud isik ei ole usaldusväärselt tuvastatav, siis tuleb üldjuhul kogu väljamakse lugeda ettevõtlusest väljaviidud rahaks ning täies ulatuses maksustada (TuMS § 51 lg 1 ja lg 2 p 3). MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

5.AS Eesti Elekter palub apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu 27.04.2017 otsus ja teha asjas uus otsus, millega rahuldada kaebus. Apellant jääb halduskohtule esitatud seisukohtade juurde, rõhutades järgmist. 1) Halduskohus on jätnud tõendid nõuetekohaselt hindamata ja kohtuotsuse põhjendamata. Kaebaja väited ja nende kinnituseks esitatud tõendid on jäetud arvesse võtmata ning nende kõrvale jätmist ei ole põhjendatud. BMC osutas kaebajale arvetel näidatud ehitusteenust. Lisaks kaebusele lisatud tõenditele kinnitavad seda ka CC kohtuistungil antud ütlused. 2) Halduskohus leidis vääralt, et tööde reaalne teostaja ei ole tuvastatav, sest teave BMC ja Ermi OÜ allhankijate kohta on puudulik. Kaebaja ja BMC vahelisest lepingust ei tulenenud töövõtjale kohustust täita lepingulisi kohustusi isiklikult. Lepingu kohase täitmise eest vastutas BMC ja pole tähtis, kuidas töövõtja korraldas teenuse osutamise. Kaebaja tellijana ei pidanudki seda teadma. Seega ei saa kaebajale ette heita, et ta ei teadnud nimeliselt objektil tegutsenud alltöövõtjaid või ehitustöölisi. BMC täitis lepingut nõuetekohaselt ja kaebajal polnud mingit huvi välja selgitada, kes olid kaasatud teenuse osutamisse. Ka halduskohtu seisukoht, et raha liikumine ei võimalda tuvastada tööde teostajat, ei ole põhjendatud. Kaebaja tasus tööde eest BMC-le, kes oligi teenuse osutaja. BMC-le osutas omakorda teenust Ermi OÜ, kellele BMC tasus tööde eest. Vastupidiseid tõendeid ei eksisteeri. 3) Kaebaja veendus enne BMC-ga lepingu sõlmimist, et viimasel oli olemas MTR-i registreering ehitustööde teostamiseks. CC-le teadaolevalt oli LL ehitusvaldkonnas kogenud ettevõtja. Seega ei saa väita, et kaebaja ei täitnud GE-ga sõlmitud lepingust tulevat kohustust kasutada vajaliku kvalifikatsiooniga tööjõudu või ei täitnud mõistliku ettevõtja hoolsuskohustust. 4) BMC ja Ermi OÜ käitumine maksumenetluse ajal ei saa mõjutada kaebaja maksukohustust. Selles osas ei ole halduskohtu põhjendused asjassepuutuvad. 5) Halduskohus ei ole hinnanud, kas vastuolud tehingus osalejate seletustes võivad olla tingitud inimlikust eksimusest sündmuste meenutamisel või seletatavad muul eluliselt usutaval viisil. Põhimõtteliselt on seletused ühtelangevad. 6) Kaebajal puudus majanduslik huvi teha fiktiivseid tehinguid. Kaebaja ei ole teinud mingeid maksuvabasid väljamakseid. Kaebajal puudus teadmine, et tehingute kohta vormistatud dokumendid ei vastanud tegelikkusele. Tehingus osalenud isikute tutvus seisnes üksnes selles, et XX varasem tuttav CC soovitas kaebajale töövõtjana LL.
6.Maksu- ja Tolliamet palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata, nõustudes halduskohtu põhjendustega ja jäädes oma varasemate seisukohtade juurde.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7(10)

3-16-1458

7.Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ega pea vajalikuks neid kõiki korrata (HKMS § 201 lg 4). Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
8.KMS § 29 lg-st 1 ja § 31 lg-st 1 tulenevalt ei ole õigust sisendkäibemaksu maha arvata, kui arvele on märgitud ebaõige müüja ning ostja sellest teadis või pidi teadma. Järelduse, et maksukohustuslane pidi teadma, et tegemist pole tegeliku müüjaga, saab teha muu hulgas siis, kui maksukohustuslasel oli teave asjaolude kohta, mis viitavad sellele, et tegemist pole tegeliku müüjaga (Riigikohtu 05.05.2010 otsus nr 3-3-1-18-10, p 15; 02.06.2014 otsus nr 3-31-27-14, p-d 18 ja 21).
9.Halduskohus on jõudnud õigele järeldusele, et BMC ei olnud arvetele märgitud ehitusteenuse tegelikuks müüjaks ning EE pidi olema sellest teadlik. Halduskohus ei ole jätnud tehingute kohta vormistatud dokumente ja kaebaja seisukohti hindamata, vaid on otsuses lisaks maksuotsuse põhjendustega nõustumisele põhjalikult ja asjakohaselt selgitanud, miks tuvastatud asjaolude ja kogutud tõendite kogum õigustab järeldust, et tehingute kohta vormistatud dokumendid on koostatud üksnes tehingutest mulje loomiseks, mitte tegelikult aset leidnud sündmuste kajastamiseks.
10.Halduskohus ei ole jätnud tähelepanuta kaebuse lisadeks olevaid tõendeid. Need tõendid on osa maksumenetluse toimikust, millega on arvestatud juba maksuotsuse tegemisel (vrd kaebuse ja MTA 19.09.2016 vastuse lisad). Maksuhaldur on välja toonud (vt 31.05.2016 kontrollakti p 1.1.2.4), et LL 06.10.2014 seletuse (I kd, tl 26) kohaselt müüs ta BMC 2014. a-l Sloveenia kodanikule ja andis kõik BMC raamatupidamisdokumendid üle uuele omanikule; LL väitel puudus tal pärast BMC müümist selle uue omanikuga igasugune kontakt. Kaebaja ei ole andnud mõistlikku selgitust, miks ta pöördus 2016. a jaanuaris BMC ja Ermi OÜ vahelisi tehinguid puudutavate dokumentide (hinnapakkumine, leping, arved, üleandmisevastuvõtmise aktid, kassa sissetuleku orderid) saamiseks sellegipoolest LL poole. Pole ka teada, kellelt ja millisel viisil LL eespool viidatud dokumendid sai, kuna maksuhaldurile ei esitanud LL neid põhjendusega, et kõik dokumendid on BMC uuele omanikule üle antud. Seega ei saa LL-lt saadud BMC ja Ermi OÜ vahelisi tehinguid puudutavaid dokumente pidada usaldusväärseteks tõenditeks. MTA ja halduskohus on neid tõendeid siiski ka sisuliselt hinnanud, tuues muu hulgas välja vastuolud EE ja BMC ning BMC ja Ermi OÜ vaheliste tööde mahus ning tööde teostamise ja dokumentide vormistamise aegades, samuti mitmeid väiksemaid puudusi (vt otsuse p 15). Halduskohus on oma järeldustes arvestanud ka CC kohtuistungil antud ütlustega (vt otsuse p-d 12 ja 14).
11.Maksuhaldur ega halduskohus ei ole väitnud, et alltöövõtu kasutamine oli Aburi tuuliku ehitamisel keelatud. Halduskohus on aga asjakohaselt selgitanud (vt otsuse p 14), et käesolevas asjas ei olnud alltöövõtu kasutamise viis vastavuses kaebaja ja GE vahelise lepinguga ega ka mõistliku ettevõtja hoolsuskohustusega. Arvestades kaebaja poolt GE ees 20.09.2013 lepinguga võetud kohustusi ja vastutust (vt I kd, tl 87–95) ning BMC arvetel nr 68 ja 71 (I kd, tl 21–22) nimetatud teenuste sisu ja mahtu, on ebatavaline, et kaebaja ei tundnud mingit huvi, kas alltöövõtjal on olemas tööde kvaliteetseks teostamiseks vajalikud töövahendid ja kvalifitseeritud tööjõud, ning ei dokumenteerinud alltöövõtja tehtud ehitustöid nõuetekohaselt. On mõistetav, kui kaebaja juhatuse liige, kes ei tegelenud vahetult ehitustööde juhtimisega, ei oska nimeliselt loetleda mitme kuu jooksul objektil tööd teinud töölisi, kuid XX väitis maksuhaldurile 07.04.2014 seletuses, et BMC puhul huvitaski kaebajat ainult hind ja tähtaeg, sest tegemist oli tööga, mida igaüks oskab teha (küsimus nr 26, I kd, tl 34). CC tunnistajana antud ütlustest (I kd, tl 163–165) tuleneb aga, et vundamendi ettevalmistustöö oli ülioluline ja osa BMC tehtud töid tuli ümber teha. Seega ilmselt ei olnud tegemist tööga, mida võinuks teha igaüks. 8(10)

3-16-1458

12.Halduskohus leidis õigesti ka seda, et raha liikumine ei võimalda tuvastada tööde tegelikku teostajat (vt otsuse p 10). Maksumenetluses on tuvastatud, et kaebaja tasus BMC-le pangaülekandega, kuid see raha võeti seejärel BMC pangakontolt sularahas välja. BMC juhatuse liikme LL sõnul anti raha Ermi OÜ juhatuse liikmele, kes ei osanud aga selgitada, kes olid tema alltöövõtjad (st reaalsed töö tegijad). Samuti on maksumenetluses tuvastatud, et BMC pangakontolt võeti sularaha välja vähem, kui LL väidetavalt tasus sularahas Ermi OÜle.
13.Kaebajale ei saa tõepoolest maksu määrata tema tehingupartnerite võimalike maksuõigusrikkumiste tõttu, kuid seda ei olegi vaidlusaluse maksuotsusega tehtud. Uurimispõhimõttest (MKS § 11) tulenevalt võis maksuhaldur kaebajale maksu määramisel arvestada kaebaja allhankijate tegevust puudutavate tõenditega. Muu hulgas oli asjakohane tugineda asjaolule, et kaebaja väidetaval alltöövõtjal (BMC) ja viimase alltöövõtjal (Ermi OÜ) ei olnud tavapärast majandustegevust (sh puudusid töötajad; pangakontodelt ei nähtunud majandustegevust iseloomustavaid liikumisi; seaduslikud esindajad ei osanud täpsemalt selgitada äriühingute tegevuse sisu; äriühingud ei esitanud majandustegevuse aruandeid; seaduslikud esindajad ei olnud ettevõtlusega tegelemise kontrollimiseks maksuhaldurile kättesaadavad ja äriühingud kustutati käibemaksukohustuslaste registrist), sest see kinnitab ühe asjaoluna kahtlust, et need äriühingud ei saanud olla kaebajale teenuse tegelikeks osutajateks.
14.Ringkonnakohus kuulas 18.04.2018 kohtuistungil tunnistajatena üle LL ja TT. LL kinnitas, et BMC tegeles 2013. a-l ehitustöödega ja tegi 2013. a-l EE-le Aburi tuuliku ehitustöid, sh oskas nimetada, milliseid konkreetseid töid BMC nimetatud objektil tegi (istungi helisalvestis alates 10:12:14). Ülejäänud BMC ehitustööde kohta maksuotsusega hõlmatud perioodil ei osanud aga LL täpsemalt rääkida 2014. a-l (vt 06.10.2014 seletuse küsimused nr 8, 9, 12) ega 2015. a-l (vt 22.10.2015 seletuse küsimus nr 3) ning ka ringkonnakohtu istungil ütles ta, et ei suuda viis aastat hiljem enam meenutada, millal ja mida täpsemalt tehti (istungi helisalvestis alates 10:11:38). See tekitab põhjendatult kahtluse, et Aburi tuuliku ehitamist puudutavad LL ütlused ei kajasta tegelikult toimunud sündmusi, sest puudub mõistlik selgitus, miks LL mäletab kõigist BMC projektidest ainult tuuliku ehitust. Seda kahtlust kinnitab veelgi asjaolu, et kuigi LL loetles kohtuistungil Aburi tuuliku ehitamisel BMC poolt teostatud töid (mis on mh nimetatud EE ja BMC vahelises 27.09.2013 lepingus), jäi ta üldsõnaliseks, kui küsiti tööde täpsema teostamise või tööde tellijale üleandmise kohta (istungi helisalvestis 10:16:19 ja 10:17:16). LL-le ei meenunud ka üksikasju Ermi OÜ-le raha tasumise kohta, samuti ei osanud ta usutavalt seletada, miks BMC arvelt väljavõetud sularaha hulk oli väiksem kui dokumentide kohaselt Ermi OÜ-le tasutud summa ning kust BMC sai puuduoleva sularaha, mida Ermi OÜ-le maksta (istungi helisalvestis alates 10:19:28). TT-l oli ringkonnakohtu istungil ütlusi andes täpselt meeles, et Ermi OÜ tegeles 2013. a-l Aburi tuuliku ehitustöödega, kuid ta ei mäletanud muid objekte, millega Ermi OÜ tegeles (istungi helisalvestis alates 10:28:05). Puudub ka mõistlik selgitus, kuidas tunnistajale oli ringkonnakohtu istungi ajaks meenunud mitmeid Aburi tuuliku ehitusega seotud üksikasju, kuigi 2015. a-l maksuhaldurile ütlusi andes ei teadnud või ei mäletanud TT neist töödest midagi (vt 27.11.2015 seletus). See tekitab kahtluse, et ka TT ütlused ei kajasta tegelikult aset leidnud sündmusi. Eelnevat arvestades ei lükka LL ja TT tunnistajatena antud ütlused ümber maksuhalduri ja halduskohtu järeldusi.
15.Kaebajaga saab iseenesest nõustuda selles, et tehingutes osalenud isikute seletused on üldises plaanis kokkulangevad. Näilike tehingute puhul on aga tavapärane, et tehingutega seotud isikud kinnitavad maksuhaldurile tehingute toimumist, kuid detailsemad seletused on omavahel vastuolus või piirduvad need isikud seletusi andes väitega, et üksikasjad ei ole enam 9(10)

3-16-1458 meeles. Sellise olukorraga on tegemist ka selles asjas. Ringkonnakohus leiab, et maksuhaldur ja halduskohus on piisavalt analüüsinud vastuolusid isikute seletustes, samuti vastuolusid isikute seletuste ja tehingute kohta vormistatud dokumentide vahel. Kaebaja ei ole esitanud ühtki eluliselt usutavat seletust, mis annaks aluse pidada neid vastuolusid pelgalt inimlikeks eksimusteks.

16.Ringkonnakohus jagab maksuhalduri ja halduskohtu seisukohta, et kogutud tõendid ja tuvastatud asjaolud kogumis viitavad sellele, et kaebaja pidi teadma, et BMC ei olnud arvetele märgitud teenuste tegelik müüja. Ringkonnakohus ei pea vajalikuks halduskohtu sellekohaseid põhjendusi korrata (HKMS § 201 lg 4).
17.Eelnevat arvestades ei anna apellatsioonkaebuse väited ega ringkonnakohtus ülekuulatud tunnistajate ütlused alust asuda käibemaksu määramise õiguspärasuse osas halduskohtust erinevale seisukohale.
18.TuMS § 51 lg 2 p 3 kohaselt on ettevõtlusega mitteseotud selline väljamakse, mille kohta puudub nõuetele vastav algdokument. Seda sätet on kohtupraktikas peetud kohaldatavaks muu hulgas juhtudel, kus arvel kajastatud tehingut ei ole tegelikult toimunud või ei ole arvel kajastatud müüja näol tegemist tegeliku müüjaga ning ostja seda teadis või pidi teadma (vt nt Riigikohtu 13.02.2014 otsus nr 3-3-1-83-13, p 19). Raamatupidamise algdokument peab muu hulgas kajastama õigesti tehingu majanduslikku sisu ja osapoolte nimesid (kontrolliperioodil kehtinud raamatupidamise seaduse § 7 lg 1 p-d 3 ja 5). Olukorras, kus algdokument ei vasta nõuetele, puudub vajadus tuvastada, kas kulutus on ettevõtlusega seotud või mitte (vt nt Riigikohtu otsus nr 3-3-1-83-13, p 19). Kui äriühing on teinud väljamakse väidetavalt soetatud teenuse eest, kuid teenust osutanud isik ei ole usaldusväärselt tuvastatav, siis tuleb üldjuhul kogu väljamakse lugeda ettevõtlusest väljaviidud rahaks ning täies ulatuses maksustada (vt Riigikohtu 17.03.2015 otsus nr 3-3-1-76-14, p 14). Kõike eespool öeldut arvestades on maksuhaldur õigesti tulumaksuga maksustanud BMC-le tehtud väljamaksed osas, milles see puudutab Ermi OÜ poolt väidetavalt teostatud töid.
19.Seega jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata.
20.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad apellandi menetluskulud HKMS § 108 lg 1 alusel tema enda kanda. MTA ei ole menetluskulude kandmise kohta andmeid esitanud, mistõttu jäävad vastustaja võimalikud menetluskulud HKMS § 109 lg 1 alusel tema enda kanda. (allkirjastatud digitaalselt)

10(10)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 11.06.20263-26-1704/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 11.06.20263-26-1661/5Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja