Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Eesistuja Monika Laatsit, liikmed Maret Altnurme ja Virgo Saarmets
Otsuse tegemise aeg ja koht
24. mai 2018, Tallinn
Haldusasja number
3-16-1458
Haldusasi
AS Eesti Elekter kaebus Maksu- ja Tolliameti 11. juuli 2016. a maksuotsuse nr 12.2-3/028217-28 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – AS Eesti Elekter, esindaja vandeadvokaat Jaanus Tehver Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, esindajad Sandra Salumäe ja Revo Krause
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 27. aprilli 2017. a otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
AS Eesti Elekter apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kohtuistung 18. aprillil 2018
Jätta AS Eesti Elekter apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 27. aprilli 2017. a otsus haldusasjas nr 3-16-1458 muutmata.
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 25.06.2018, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata
3-16-1458 menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
AS Eesti Elekter palus Tallinna Halduskohtule esitatud kaebuses maksuotsus tühistada.
1) Kaebaja korraldas Aburi tuuliku ehitamise ja seadistamise tuuliku omaniku GE tellimusel. EE sõlmis 27.09.2013 BMC-ga töövõtulepingu tuuliku vundamendi taldmiku ning tuuliku püstitamiseks vajaliku ladustamis- ja kraanaplatvormi ning juurdepääsuteede rajamiseks. Tööde tellimine ja teostamine vormistati ja dokumenteeriti majanduskäibes tavalise praktika kohaselt. BMC juhatuse liige LL ja kaebaja juhatuse liige XX kinnitavad tehingute toimumist. GE juhatuse liige CC soovitas kasutada alltöövõtjana BMC-d. LL on esitanud kaebajale Ermi OÜ hinnapakkumise, töövõtulepingu ja arved, teostatud tööde aktid ja kassa sissetuleku orderid, mille kohaselt on Ermi OÜ teostanud BMC tellimusel Aburi tuuliku objektil ehitustöid kokku 239 945,85 euro eest. Kõik eelkirjeldatud asjaolud ja tõendid on vastustaja põhjendamatult kõrvale jätnud. 2) BMC arvetel näidatud tööd on reaalselt teostatud. BMC kasutas alltöövõttu, mis ei olnud EE ja BMC vahelise töövõtulepingu kohaselt keelatud ning on ehitusvaldkonnas tavapärane.
2(10)
3-16-1458 Kuna lepingu alusel vastutas tööde teostamise eest BMC, siis ei pidanud kaebaja teadma, kuidas BMC korraldas töövõtulepingu täitmise. Alltöövõtjate kasutamise üksikasjad on kaebajale teatavaks saanud alles kontrollimenetluse ajal läbi LLile esitatud päringute. See, kas BMC tegi töid isiklikult või alltöövõtjate kaudu, ei mõjuta kaebaja maksukohustusi riigi ees. Üksikud vastuolud isikute ütlustes on seletatavad faktiga, et need anti tükk aega pärast uuritavate sündmuste toimumist ning seletusi andnud isikutel ei olnud täielikku ülevaadet kõikidest asjaoludest. XX EE juhatuse liikmena ei pea olema kursis kõigi objekti ehitustööde teostamise detailidega, kuna ühelt poolt vastutab nende eest töövõtja (BMC) ja teiselt poolt oli objektil professionaalne ehitusjärelevalve. Selles ulatuses, mida saab eeldada ehitustöid tellinud ettevõtte juhilt, oskas XX selgitada BMC-lt tellitud ja saadud teenuste sisu. Kaebaja eitab ammust tutvust LL-ga ja Ermi OÜ endise juhatuse liikme TT-ga. 3) Maksuhaldur leiab, et kaebajal olemas olnud ja maksuhaldurile esitatud BMC 2013. a oktoobri ja novembri KMD-de väljatrükid viitavad EE otsesele kontrollile BMC üle või ühisele tegutsemisele näiliku tehingu vormistamise eesmärgil. MTA jätab tähelepanuta, et kaebaja nõudis enne BMC arvetel näidatud käibemaksu kajastamist sisendkäibemaksuna BMC-lt kinnitust selle kohta, et viimane on kaebajaga tehtud tehingust tuleneva käibe nõuetekohaselt maksuhaldurile deklareerinud. 4) MTA väidab, et BMC-ga töövõtulepingu sõlmimisele eelnenud alternatiivset hinnapakkumist ei eksisteeri. Kaebaja selgitas maksuhaldurile, et dokument jäi maksuhaldurile saadetud e-kirjale lisamata inimliku eksituse tõttu. Viidatud hinnapakkumisele tuginedes sai kaebaja enne BMC-ga töövõtulepingu sõlmimist veenduda, et BMC pakkumine on reaalne ja vastab turutingimustele. 5) Alusetu on MTA väide, et YY tegutses objektijuhina ja pidi seetõttu olema kursis, et tööde teostajaks ei olnud BMC ega viimase alltöövõtjad. YY tegutses Enercom OÜ kaudu tuuliku ehitustööde korraldamisega vastavalt käsunduslepingule, kuid see käsund ei hõlmanud kaebaja ja BMC vahelise töövõtulepingu esemeks olevate tööde korraldamist. Seega ei pidanud YY teadma, kes konkreetselt vastavaid töid teostas. 6) Maksuhaldur käsitab kaebaja väljamakseid BMC-le ettevõtlusega mitteseotud kuluna tulumaksuseaduse (TuMS) § 51 lg 2 p 3 alusel, s.o väljamaksena, mille kohta maksumaksjal puudub raamatupidamist reguleerivates õigusaktides ettenähtud nõuetele vastav algdokument. Kaebajal on BMC-ga tehtud tehingute kohta olemas raamatupidamise seaduse (RPS) § 7 lg-s 1 sätestatud nõuetele vastavad algdokumendid. 7) Tõendamata on väide, et kaebaja teadis, et BMC ei osutanud tegelikult teenust. Kaebajal puudus tahe ja huvi teostada BMC-le väljamakseid olematute teenuste eest. Kaebaja eesmärk BMC-ga tehingute tegemisel oli saavutada Aburi tuuliku ehitamise ettevalmistustööde teostamine lepinguga määratud mahus ja tingimustel ning selle eesmärgi kaebaja ka saavutas. Tasu maksmine töövõtjale toimus vastavalt lepingule ja teistele alusdokumentidele.
Maksu- ja Tolliamet palus jätta kaebus rahuldamata.
1) Maksuhaldur on võtnud maksukohustuse määramisel arvesse kõik maksumenetluse käigus kogutud tõendid ja hinnanud neid kogumis. Maksu määramist on põhjendatud. Maksuhaldur on täitnud piisaval määral uurimiskohustust ning selgitanud välja, et Ermi OÜ-l ei olnud tööjõudu ega tehnikat, et osutada alltöövõttu BMC-le ning kuna viimasel ei olnud samuti tööjõudu ega tehnikat, siis ei ole eluliselt usutav, et EE-le teenuse osutajaks oli BMC. Kuna tehingute kohta vormistatud dokumendid olid üldsõnalised ning koguseks oli komplekt, siis oli kaebajal võimalus selgitada väidetavalt osutatud teenuse sisu. Kaebaja ei kasutanud seda võimalust.
3(10)
3-16-1458 2) Maksuhaldur ei eeldagi, et XX juhatuse liikmena peab olema detailselt kursis kõigi objekti ehitustööde teostamise detailidega, kuid kui nende ehitustööde kohta tekib küsimusi, on juhatuse liikmel võimalik asjaolud endale selgeks teha. Vaidlusaluse tehingu summa on suur isegi Aburi tuuliku paigaldamise kogumaksumust arvestades. Kogutud materjalidest nähtub, et kokkuvõttes ei teagi keegi, kes tegi väidetavalt BMC-lt tellitud tööd. 3) Järeldus, et tegemist oli tuttavate isikutega, tuleneb isikute seletustest. Maksuhaldur ei väidagi, et kõik isikud tundsid kõiki teisi, kuid teatud isikud olid omavahel tuttavad. 4) Kaebuses esitatud arvestuse kohaselt maksis BMC alltöövõtu eest 334 283,22 eurot. BMC sai EE-lt 334 791,60 eurot, seega nende summade vahe, s.o kahekuulise lepingu kasum on üksnes 508,38 eurot. 5) Kaebaja on halduskohtule esitanud nn alternatiivse hinnapakkumisena AS Antaares 16.10.2012 pakkumise ning põhjendab selle varasemat esitamata jätmist inimliku eksitusega. See „inimlik eksitus“ on aset leidnud kahel korral, sest lubatud hinnapakkumist ei saadetud koos XX 19.04.2016 seletustega ega ka koos kontrollaktile esitatud vastuväidetega. Hinnapakkumine on saadetud Windpower Holding OÜ-le. Hinnapakkumine on esitatud 16.10.2012 ehk ajal, kui EE ja GE ei olnud veel sõlminud müügilepingut ja töövõtulepingut elektrituuliku püstitamiseks. Seega ei olnud tegemist EE küsitud hinnapakkumisega. Lisaks on hinnapakkumiselt näha, milline see peaks välja nägema – tööd on välja toodud arusaadavate koguste kaupa. Seega kinnitab see hinnapakkumine pigem maksuhalduri seisukohti. 6) YY kui Aburi tuuliku objektijuhi rolli on kinnitanud XX ja YY oma seletustes. YY on allkirjastanud EE nimel kõik ehitustööde päeviku kanded. Seega, kui keegi üldse teadis, mis Aburi tuuliku objektil toimus, pidi see olema YY. EE ja OÜ Enercom käsunduslepingust ei nähtu, et BMC-lt väidetavalt tellitud tööd ei kuulunud eelnimetatud lepingu regulatsiooni alla.
3-16-1458 käibemaksukohustuslaste registrist. BMC ei ole alates 2011. a-st esitanud majandusaasta aruandeid ja kustutati äriregistrist 12.01.2016. BMC pangakontolt välja võetud raha ei katnud summasid, mis LL tasus väidetavalt sularahas Ermi OÜ-le. BMC ja Ermi OÜ vahel väidetavalt toimunud tehinguid analüüsides selgub, nagu oleks BMC enam kui 334 000 eurose lepingu alusel teeninud vaid 508,38 eurot, s.o kasumlikkus on alla 0,2%. MTA alustas kõnealuste tehingute toimumise ajal ka Ermi OÜ ettevõtlusega tegelemise kontrolli. Ermi OÜ ei esitanud teavet ega dokumente, mis tõendaksid äriühingu ettevõtlusega tegelemist (sh tehinguid BMC-ga), ning äriühing kustutati 25.11.2013 käibemaksukohustuslaste registrist. Ermi OÜ nimel esitatud 2013. a septembri, oktoobri ja novembri KMD-de andmed ei langenud kokku väidetavalt BMC-ga tehtud tehingute mahuga, st deklareeritud käive ei katnud algdokumentidelt nähtuvat käivet. Need asjaolud toetavad kahtlust, et BMC ei ole EEle teenust osutanud. 4) Aburi tuuliku ehitusega seotud isikute ütlused on BMC poolt väidetavalt teostatud töödega seonduvalt vastuolulised. EE ja BMC vahelise 27.09.2013 töövõtulepingu ja selle alusel koostatud tööde üleandmise aktid on allkirjastanud XX. Samas on XX selgitanud, et ei mäleta, kes esindas BMC-d ja ei ole BMC esindajaga kohtunud. BMC aitas XX selgituse kohaselt leida tema poeg YY, kes koordineeris objektijuhina töid ja suhtles ka BMC esindajaga. BMC esindaja LL on selgitanud, et tema juhtis BMC poolt teostatud töid ning käis sellega seoses Aburi objektil ja suhtles seal YY-ga. YY on kinnitanud, et juhtis igapäevast tegevust ehitusobjektil, samas selgitades, et „[m]a ei oska BMC Houses OÜ osas kommenteerida. Selline nimi nagu LL ei ole mulle tuttav. Osad allhanked muretses Eesti Elekter AS, millesse mina ei puutunud“. YY on hiljem osaliselt muutnud oma ütlusi, kuid ei ole ümber lükanud seisukohta, et LL nimi ei ole talle tuttav. EE on kaebuses väitnud, et YY tööülesanded ei hõlmanud BMC poolt teostatavate töödega seoses objekti juhtimist (kaebuse p 2.14), samas ei ole see kooskõlas XX 07.04.2014 ütlustega. Ka CC (Aburi tuuliku omandanud GE juhatuse liige) ütlused viitavad sellele, et YY koordineeris kogu tegevust ehitusobjektil. Eeltoodust tuleneb, et kui BMC oleks tõepoolest teostanud töid Aburi tuuliku ehitusobjektil, oleks YY pidanud seda teadma ja LL tundma. Seda enam, et YY 24.11.2015 e-kirja kohaselt teostas BMC dokumentide kohaselt enamuse vajalikest pinnasetöödest. Samuti on maksumenetluses tuvastatud, et YY on palunud tööde teostamise ajal (31.10.2013) esitada vähemalt ühel BMC väidetaval allhankijal (Raktoom AS-l) arve EE asemel BMC nimele. Asjaolu, et YY-le LL nimi midagi ei öelnud, viitab asjaolule, et tegelikkuses BMC töid Aburi tuuliku ehitusobjektil ei teostanud ning BMC nimel ja nimele dokumentide vormistamisel oli muu eesmärk, kui tehingu tegeliku sisu kajastamine. 5) Ütlused on vastuolulised ka selles, kes ja kuidas leidis kontakti BMC-ga. XX selgituse kohaselt aitas BMC leida YY ja XX ise ei ole BMC esindajat näinud. LL on selgitanud, et ei mäleta täpselt, kuidas saadi kontakt EE-ga, aga arvab, et ühiste tuttavate kaudu. LL suhtles enda kinnitusel XX-ga ja YY-ga. CC mäletas maksumenetluses ütlusi andes, et YY oli leidnud BMC kuulutuse peale. Kohtuistungil tunnistusi andes selgitas CC nii seda, et tema andis LL kontakti EE-le, kui ka seda, et andis LL-le EE kontakti. Kokkuvõtvalt asus CC istungil seisukohale, et ei mäleta enam täpselt, kuidas toimus kontakti vahendamine. 6) YY selgitus, et LL ei ole talle tuttav, seab kahtluse alla ka YY poolt allkirjastanud ehitustööde päeviku usaldusväärsuse osas, milles see kajastab BMC poolt töö teostamist. MTA on põhjendatult esile toonud, et BMC kohta puuduvad päevikus viited 2013. a novembri osas, kuigi BMC väidetavad tööd ei lõppenud oktoobris. Seejuures hakati novembris ehitustööde päevikut vormistama ja allkirjastama elektroonselt, mis ei võimalda selle hilisemat muutmist.
5(10)
3-16-1458 7) EE ja GE vahelise 20.09.2013 lepingu kohaselt kinnitas EE lepingu allkirjastamisega, et omab töö teostamiseks vajalikke töövahendeid ja kvalifitseeritud tööjõudu. Lepingu kohaselt kohustub EE tagama töö teostamisel ning korraldamisel vajaliku kvalifikatsiooniga tööjõu kasutamise. Töövõtja peab arvestama, et tellija ei aktsepteeri alltöövõtjaid, kes ei ole nõuetekohaselt registreeritud majandustegevuse registris (MTR). Vastusena maksuhalduri küsimusele, kas keegi EE-st kontrollis seda, et tööjõud vastab lepingu tingimustele, selgitas XX, et „OÜ-ga BMC Houses oli selline asi, et meid huvitas hind ja tähtaeg, seda tööd oskavad kõik teha, siin midagi keerulist ei ole“. CC selgitas samas kohtuistungil, et XX ei olnud nõus osasid BMC töid vastu võtma ning need tuli ümber teha. Nimetatu ei toeta seisukohta, et vastavat tööd oskavad teha kõik. Samuti selgitas CC, et vundamendi ettevalmistustöö on ülioluline – kui vundamendi aluspõhi on valesti valmistatud, võib tuulik viltu vajuda. CC kinnitas ka seda, et ebakvaliteetse töö korral vastutab GE ees EE. Eeltoodust tulenevalt ei saa pidada BMC teostatud töid väheoluliseks ning EE kirjeldatud viisil BMC kui allhankija kasutamine ei ole vastavuses GE-ga sõlmitud lepinguga ega ka mõistliku ettevõtja hoolsuskohustusega. 8) Tehingute kohta vormistatud dokumendid on vastuolulised. Näiteks EE ja BMC vahel vormistatud teostatud tööde aktis on seisuga 28.10.2013 töid juurdepääsuteede ja tuuliku platvormi pinnase koorimiseks tehtud 70% ulatuses, samas BMC ja Ermi OÜ vahel sama kuupäevaga vormistatud aktis on neidsamu töid tehtud üksnes 45% ulatuses. Samuti nähtub dokumentidest, nagu oleks Ermi OÜ esitanud BMC-le arved varem, kui tööde vastuvõtmise aktid, samas kui tavapäraselt peaks tööde vastuvõtmine eelnema vastavate tööde eest arvete esitamisele. Dokumentides esineb ka lohakusvigu. Eeltoodu toetab järeldust, et dokumendid on koostatud formaalselt tehingutest mulje loomiseks, mitte reaalselt aset leidnud sündmuste kajastamiseks. 9) Eeltoodud asjaolud viitavad sellele, et sellisel viisil, nagu on selgitatud maksuhaldurile, ei ole BMC ega LL tegelikkuses Aburi tuuliku ehitusega seotud. Kogutud teave viitab, et BMC nimel dokumentide vormistamise eesmärgiks oli alusetu maksueelise saamise ootus, st BMC nimel vormistatud arved võimaldasid EE-l deklareerida sisendkäibemaksu ja teha maksuvabalt väljamakseid (eeldatavalt tegelik BMC-le üle kantud raha kasutus seda ei võimaldanud). Maksuarvestuse rajamine dokumentidele, millel kajastatud tehinguid ei ole sellisel kujul tegelikkuses toimunud, ning vastavate tehingute hilisem kinnitamine maksumenetluses saab olla üksnes teadlik maksuarvestuse nõuete rikkumine. Maksumenetluses tuvastatud asjaolud loovad selles osas vähemalt põhjendatud kahtluse, mida kaebaja ei ole ümber lükanud. Pelgalt oletus, et YY võis olla BMC-ga seonduva unustanud, ei ole veenev ega piisav maksuotsuse järelduste ümberlükkamiseks. Oluline on seejuures, et BMC-ga väidetavalt seonduvat töömahtu ei saa pidada väikesemahuliseks või ebaoluliseks. BMC arvetelt nähtuvalt oli väidetavate tööde maksumuseks 334 791,60 eurot, s.o üle 17% kogu projekti maksumusest. Seejuures oli CC ütluste kohaselt vähemalt osaliselt tegemist üliolulise tööga, mis lasti XX soovil teatud ulatuses ka ümber teha. Nimetatu kontekstis ei saa pidada usutavaks, et Y ja XX ei tea maksuhaldurile ütluste andmisel BMC esindajat, kui viimane oleks olnud vastavate tööde osas kontaktisikuks. Pigem viitab see, et BMC nimel dokumentide vormistamine oli kaebajaga seotud isikute kontrolli all ning viimased teadsid vastavate dokumentide fiktiivsusest. Maksuhaldur on ühtlasi tuvastanud, et tuuliku rajamisega seotud isikud olid tuttavad ka kõnealuste tehingute väliselt. Kokkuvõtvalt viitavad maksumenetluses tuvastatud asjaolud, et EE on kajastanud enda raamatupidamis- ja maksuarvestuses teadlikult sellise isiku (BMC) nimel vormistatud dokumente, kes ei ole tegelikkuses teostanud arvetel kajastatud töid.
6(10)
3-16-1458 10) Algdokumendid, millel kajastatud müüja ei ole tegelik teenuse osutaja, ei ole nõuetekohasteks algdokumentideks, mille alusel deklareerida sisendkäibemaksu (KMS § 29 lg 1 ja lg 3 p 1, § 31 lg 1). Kui ei ole teada tegelik töö teostaja, tuleb lugeda töö teostajaks tundmatu kolmas isik, kelle puhul ei saa eeldada, et tegemist oleks käibemaksukohustuslasega. Kui äriühing on teinud väljamakse väidetavalt soetatud teenuse eest (nt ehitustööde eest), kuid teenust osutanud isik ei ole usaldusväärselt tuvastatav, siis tuleb üldjuhul kogu väljamakse lugeda ettevõtlusest väljaviidud rahaks ning täies ulatuses maksustada (TuMS § 51 lg 1 ja lg 2 p 3). MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
7(10)
3-16-1458
3-16-1458
3-16-1458 meeles. Sellise olukorraga on tegemist ka selles asjas. Ringkonnakohus leiab, et maksuhaldur ja halduskohus on piisavalt analüüsinud vastuolusid isikute seletustes, samuti vastuolusid isikute seletuste ja tehingute kohta vormistatud dokumentide vahel. Kaebaja ei ole esitanud ühtki eluliselt usutavat seletust, mis annaks aluse pidada neid vastuolusid pelgalt inimlikeks eksimusteks.
10(10)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.