Tallinna Halduskohus
Kohtunik
Kaupo Kruusvee
Otsuse tegemise aeg ja koht
24.05.2018, Tallinn
Haldusasja number
3-17-2776
Haldusasi
S. V. kaebus Hiiumaa Vallavolikogu 28.11.2017 otsuse nr 10 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – S. V., volitatud esindaja vandeadvokaat Indrek Veso Vastustaja – Hiiumaa vald, volitatud esindajad Helika Villmäe ja Monika Pihlak Kolmas isik – M. K.
Asja läbivaatamine
03.05.2018
Rahuldada S. V. kaebus ja tühistada Hiiumaa Vallavolikogu 28.11.2017 otsus nr
Mõista Hiiumaa vallalt S. V. kasuks välja menetluskulud summas 2838 eurot.
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 25.06.2018 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
3-17-2776
S. V. perekonnale kuulus enne II maailmasõja aegset sundvõõrandamist XXXXXX XXXX kinnistu Hiiumaal XXXXXX külas (XXXXXXXXXXXX kinnistu).1
Kinnistusraamatusse on XXXXXXX XXXX kinnistu (kinnistu nr XXXXXXX, katastritunnus XXXXX:XXX:XXXX) omanikuna kantud Kõrgessaare Vallavalitsuse 09.05.2005 kinnistamisavalduse alusel 30.06.2005 Kõrgessaare vald. Hiiu Vallavolikogu 19.08.2015 otsusega nr 174 (tl 67) otsustati XXXXXX XXXX kinnistu avalikul elektroonilisel oksjonil võõrandada alghinnaga 40 000 eurot. Volikogu muutis XXXXXX XXXX kinnistu võõrandamise alghinda 28.01.2016 otsusega nr 228 (tl 68), määrates alghinnaks 60 000 eurot, ja 15.06.2017 otsusega nr 364 (tl 69), määrates alghinnaks 50 000 eurot. Elektroonilised enampakkumised toimusid osta.ee keskkonnas ajavahemikel 18.04.-16.05.2016 ja 19.05.-20.06.2016. Pakkumisi ei esitatud. Ajavahemikul 19.09.2016-16.06.2017 oli kinnistu müümine maakleri käes. Pärast mitme huvilise pöördumist suunati kinnistu uuesti elektroonilisele enampakkumisele, mis toimus 22.06.-18.07.2017. Pakkumisi ei esitatud.2
S. V. tegi 21.07.2017 Hiiu vallale pakkumise XXXXXXX XXXX kinnistu ostmiseks hinnaga 48 000 eurot (tl 10).
Hiiu Vallavalitsuse 26.07.2017 istungi protokolli nr 33 (tl 11-13) p 5 kohaselt tunnistati enampakkumine nurjunuks, sest ühtegi pakkumist ei esitatud. Sama protokolli p 6 kohaselt võtsid nurjunud enampakkumise järgselt vallaga ühendust ka varasemalt ostusoovi avaldanud kodanikud ja sellest tulenevalt otsustati kõikidele teada olevatele huvilistele anda lõpliku pakkumuse või esitatud pakkumuse juurde jäämise kinnitamise tähtajaks 31.07.2017.
Nimetatud tähtajaks (31.07.2017) esitasid kolm huvilist oma pakkumised: S. V. jäi enda pakkumise juurde (tl 15), maakler Kaie Nappir tegi kliendi esindajana pakkumise 50 000 eurot, mis sisaldas 1000 eurot maakleritasu, ja M. K. tegi pakkumise 50 000 eurot.3
Lähtudes Hiiu Vallavolikogu 24.04.2014 määrusest nr 16 „Vallavara valitsemise kord“ (vallavara valitsemise kord) ning tähtaegselt esitatud kolmest pakkumisest esitas vallavalitsus 02.08.2017 volikogule otsuse eelnõu kinnistu otsustuskorras võõrandamiseks parimale pakkujale M. K. hinnaga 50 000 eurot. Eelnõu avalikustati 08.08.2017.4
S. V. esitas 08.08.2017 Hiiu vallale XXXXXX XXXX kinnistu ostmiseks uue pakkumise 51 000 eurot (tl 16-17).
Hiiu Vallavolikogu eelarve- ja majanduskomisjoni 09.08.2017 koosoleku protokolli nr 53 (tl 18-27) p 4 kohaselt otsustas komisjon toetada vallavalitsuse 02.08.2017 eelnõu menetlemist volikogus ühel lugemisel ja selle vastuvõtmist.
vastav teave on kajastatud S. Voolaine 18.12.2017 kaebuses (vt määruse p 16) vastav teave on kajastatud Hiiu Vallavolikogu 06.09.2017 otsuses (vt määruse p 13)
2 , 3, 4
2(9)
3-17-2776 hääletusel toetas (10 poolt, 3 vastu, 2 erapooletud). Volikogu otsustas lõpetada eelnõu esimese lugemise ja suunata teisele lugemisele (8 poolt, 2 vastu, 4 erapooletud).
vastav teave on kajastatud M. Keskküla vaides (vt määruse p 14) Vabariigi Valitsuse 22.06.2017 määrus nr 99 „Emmaste valla, Hiiu valla, Käina valla ja Pühalepa valla osas haldusterritoriaalse korralduse ja Vabariigi Valitsuse 3. aprilli 1995. a määruse nr 159 „Eesti territooriumi haldusüksuste nimistu kinnitamine“ muutmine“ (https://www.riigiteataja.ee/akt/130062017039)
3(9)
3-17-2776 avaliku enampakkumise põhimõttest ja valik kolme pakkuja vahel tehti tähtaegselt esitatud pakkumiste alusel ning volikogule esitati eelnõu vara võõrandamiseks parimale pakkujale. Seega oli vallavalitsuse poolt eelnõu ettevalmistamisel aluseks vallavara korras sätestatud avaliku enampakkumise põhimõttest lähtuv tähtaegselt esitatud kõrgeim ostuhind. Lähtuvalt eeltoodud asjaolust ei saa arvestada pakkumistega, mis esitati pärast etteantud tähtaega. 2) Hinnates tekkinud olukorda ning kaaludes vaidele eelnenud ning vaides esitatud õiguslikke ja faktilisi asjaolusid ning arvestades, et pärast tähtaega esitatud pakkumisega arvestamine rikub võrdse kohtlemise põhimõtet teiste pakkujate suhtes, tuleb õigusselguse huvides vaidlustatud otsus kehtetuks tunnistada ning korraldada uus enampakkumine, mis annab võrdsed võimalused kõigile huvitatud osapooltele.
3-17-2776 põhjendanud, et nad ei olnud seotud 31.07.2017 esitatud pakkumistega ning määravaks sai asjaolu, et XXXXXXX XXXX kinnistu võõrandataks kohaliku valla ja külaga seotud isikule, kelle vanavanematelt vastav vara oli õigusvastaselt võõrandatud. Asjaolu, et kaebaja oli 08.08.2017 nõus kõrgemat hinda maksma, oli ainult lisaväärtus vallavolikogule, kuigi nad oleks võinud kaebajale selle müüa ka varasemalt pakutud 48 000 euro eest samadel põhjendustel. 4) Hiiumaa Vallavolikogu, s.o uue moodustatud valla volikogu, otsustas tunnistada Hiiu Vallavolikogu 06.09.2017 otsus kehtetuks põhjusel, et ei saa arvestada pakkumisega, mis esitati pärast etteantud tähtaega. Vaideotsuse põhjendused, et XXXXXXX XXXX kinnistu võõrandamisel lähtuti enampakkumise põhimõttest, on tagantjärele asjaolude muutmine. Hiiu vallavalitsus ja volikogu olid otsustanud XXXXXX XXXX kinnistu võõrandada otsustuskorras. Selline õigusvastane menetlusvormi muutmine rikub oluliselt õiguspärase ootuse põhimõtet. Otsustuskorras vara võõrandamine oli Hiiu Vallavolikogu diskretsiooniotsus, mida põhjendati piisavalt, et aru saada, mis kaalutlustel XXXXXX XXXX kinnistu otsustati võõrandada kaebajale. Otsustuskorras vara võõrandamisel ei peagi huvitatud isikuid võrdselt kohtlema lähtudes pakutud summast, kuna antud juhul ei omanud tähtsust pakutud summa suurus, vaid asjaolu, et kinnistu võõrandataks inimesele, kellel on isiklik ajalooline side selle kohaga. Seega ei kohelnud Hiiu Vallavolikogu M. K. ebavõrdselt, kuna M. K. ei oma XXXXXXX XXXX kinnistuga isiklikku ajaloolist sidet. Nagu Hiiu Vallavolikogu selgitas, ei olnud volikogu seotud pakutud hindadega. Pakutud hinnad olid vaid vallavalitsuse poolt kogutud informatsioon, mis aitas volikogul otsust teha. 5) Alusetu on väita, et pärast 15.06.2017 otsust, kui ka viimane enampakkumine tunnistati nurjunuks, jäi volikogu endiselt enampakkumisega müügi juurde ning ainsaks müügiargumendiks oli hind. Hiiu Vallavolikogu 06.09.2017 istungi protokolli p-st 3 nähtub Hiiu Vallavolikogu kaalutlus, et ka pärast M. K. uue 52 000 eurose pakkumise saamist peeti võõrandamise kriteeriumiks perekondliku seotust kinnistuga. Protokollis on toodud vallavanema selgitus „Kui küsimus on see, kas seda saab käsitleda enampakkumisena, siis ei. Tähtaeg oli selleks, et volikogu eelnõud ette valmistades oleks meil käes kogu info“. Seega on ka Hiiu vallavanem kinnitanud, et tegemist ei olnud enampakkumise põhimõtte kohaldamisega otsustuskorras vara võõrandamise ettevalmistamisel. 6) Vallavara valitsemise korra § 59 lg 1 p 1 kohaselt otsustab vallavara võõrandamise volikogu. Seega on alusetud ja asjasse mittepuutuvad vastustaja selgitused, mis lähtuvad endise Hiiu Vallavalitsuse väärast ettekujutusest, et kinnistu otsustuskorras müügi kriteeriumiks oli enampakkumine. Kinnistu korduvalt enampakkumise korras võõrandamine ei toonud soovitud tulemust, mistõttu tunnistati enampakkumine nurjunuks ning sooviti kinnistu võõrandada otsustuskorras. Kinnistu otsustuskorras võõrandamise otsustamine ning võõrandamise kriteeriumi määratlemine oli Hiiu Vallavolikogu, mitte Hiiu Vallavalitsuse pädevuses. 7) Praegusel juhul on ilmnenud, et uus Hiiumaa vald püüab õigusvastaselt õigustada Hiiumaa Vallavolikogu 28.11.2017 vaideotsust, millega tühistati Hiiu Vallavolikogu 06.09.2017 otsus. Uus vald ei saa hakata väitma, et need kaalutlused, mida Hiiu Vallavolikogu tegi kinnistu võõrandamise kaebajale, olid väärad, seda enam, et enampakkumisest või hinnast lähtuvast kaalutlusest ei olnud Hiiu Vallavolikogu protokollides juttu.
5(9)
3-17-2776 peab avalik-õigusliku isiku vara võõrandamine toimuma menetluses, mis võimaldab võrdsetel alustel osaleda kõigil nõuetele vastavatel isikutel. 2) Kuna XXXXXX XXXX kinnistu võõrandamisest olid huvitatud mitu isikut, esitas Hiiu Vallavalitsus kõigile huvitatud isikutele ühetaolise ettepaneku ning andis vastamiseks tähtaja. Kuna vallavara valitsemise kord ei määratle, keda tuleb valiku tegemisel eelistada, siis ei saanud vallavalitsus lähtuda muust põhimõttest, kui seda on avaliku enampakkumise põhimõte ning valiku kolme pakkuja vahel sai vallavalitsus/vastustaja teha tähtaegselt esitatud pakkumiste ehk hinna alusel. Volikogu, muutes 15.06.2017 otsust, jäi endiselt enampakkumisega müügi juurde ning ainsaks müügiargumendiks oli hind ja mitte muu asjaolu. Seega, sõltumata võõrandamise viisist, sai valiku tegemisel aluseks olla vaid samadel alustel ja tingimustel esitatud pakkumised ehk hind, mitte muu asjaolu. Asjaolu, et S. V. on XXXXXX XXXX kinnistu endiste omanike järeltulija, ei ole põhjuseks eelistada hoone võõrandamisel just teda, kuna hoone mittetagastamine on riigi poolt kompenseeritud. 3) Kaebaja väide, et enampakkumise põhimõttest lähtumine on tagantjärgi asjaolude muutmine, ei ole asjakohane, kuna vallavalitsuse ettepaneku esitamisel viidati sellele, et huvitatud isikuid on mitu ning sellest lähtuvalt paluti esitada oma kirjalikud pakkumised kindlaks kuupäevaks. Samuti tõendab seda asjaolu, et kaebaja tegi kõrgema pakkumise peale volikogu eelnõu avalikustamist, kus oli välja toodud M. K. poolt pakutud hind. Seega oli kaebaja teadlik sellest, et valiku tegemisel lähtutakse hinnast ning siinkohal ei oma tähtsust asjaolu, et võõrandamise viisiks oli otsustuskorras müük ega asjaolu, et kaebaja on XXXXXX XXXX kinnistu endiste omanike järeltulija. 4) Kaebaja oli teadlik varasemalt läbiviidud enampakkumistest, kuid mingil põhjusel ei osalenud nendel. Kaebaja võttis vallaga ühendust alati peale ametlikke enampakkumiste toimumist. Samuti püüdis kaebaja erinevate kolmandate isikute kaudu mõjutada otsustuse tegemisel vallavalitsust ja volikogu ning kaasas protsessi meedia. 5) Ilma seaduslike põhjusteta isikute ebavõrdne kohtlemine vallavara võõrandamisel on kaalutlusõiguse rikkumine, mis toob kaasa õigusakti õigusvastasuse. Hiiu Vallavolikogu 06.09.2017 istungi käigus muudeti eelnõu sisu, st M. K. asemel võõrandati XXXXXX XXXX kinnistu S. V. Õiguspärane ootus XXXXXX XXXX kinnistu võõrandamisel oli ka M. K. Seega rahuldas vastustaja tema poolt esitatud vaide ning tunnistas 06.09.2017 otsuse kehtetuks. 6) Haldusorganil on õigus enda poolt antud haldusakt kehtetuks tunnistada, kui ta leiab, et sellega on rikutud isiku õigusi. Otsuse kehtetuks tunnistamisel taastub endine olukord ning kõigil soovijail, sh kaebajal on õigus ja võimalus võrdsetel alustel osaleda enampakkumises.
6(9)
3-17-2776 taastada esivanemate talukoha ning kes on oma ostusoovi talukoha tagasi saamiseks avaldanud juba 2000. a-st. Hiiumaa Vallavolikogu 28.11.2017 (vaide)otsusest nähtuvalt tunnistati Hiiu Vallavolikogu 06.09.2017 otsus kehtetuks põhjusel, et see eiras avaliku enampakkumise põhimõtteid, kuna vara ei võõrandatud tähtaegselt esitatud pakkumiste hulgast parimale pakkujale. Vaideotsuse kohaselt rikub pärast tähtaega esitatud pakkumisega arvestamine võrdse kohtlemise põhimõtet ning õigusselguse huvides tuleb korraldada uus enampakkumine.
3-17-2776 pakkumiste esitamise võimaldamine tähendaks vastustaja poolt müügitingimuste kindlaksmääramist – nagu eelnevalt mainitud ei olnud võõrandamise otsustamine vallavalitsuse / vallavanema pädevuses.
8(9)
3-17-2776 vastustaja pidas 06.09.2017 otsust selle andmise ajal õigusvastaseks, siis ei ole aru saada, millise õigusnormiga või muu piiranguga see oli vastustaja hinnangul vastuolus. Kui vastustaja pidas 06.09.2017 otsust selle andmise ajal õiguspäraseks, kuid soovis kaalutlusi ja otsustust muuta, siis ei nähtu otsusest meelemuutuse piisavad põhjendused (arvestades HMS § 66 lg-t 2).
9(9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.