Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
3-18-235
Otsuse tegemise aeg ja koht
16.05.2018, Tartu
Kohtunik
Mare Priks
Kohtuasi
Igor Ginzburgi kaebus Viru Vangla 27.12.2017 käskkirja nr 6-3/1280-1 tühistamiseks
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Kaebaja : Igor Ginzburg Vastustaja : Viru Vangla, esindaja Agu Rillo
Resolutsioon
Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, seega apellatsioonikaebuse esitamise viimaseks kuupäevaks on 15.06.2018. Kui apellatsioonkaebuses ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil, võidakse see lahendada kirjalikus menetluses.
Viru Vangla 28.11.2017 käskkirjaga nr 6-2/970-1 oli Viru Vangla kinnipeetav Igor Ginzburg määratud tööle majandustööde abitööliseks koristaja ametikohale alates 28.11.2017 kuni 28.02.2018. Viru Vangla 27.12.2017 käskkirjaga nr 6-3/1280-1 tunnistati kaebaja süüdi vangistusseaduse (VangS) § 37 lg 1 nõuete süülises rikkumises ning teda karistati kaheks ööpäevaks kartserisse paigutamisega. Käskkirja kohaselt ei allunud kaebaja 13.12.2017 vanemvalvuri korduvatele korraldustele asuda tööle koristajana vangla K4 sektoris. Vanemvalvuri korraldustele vastuseks väitis kaebaja, et seljavalu tõttu ei olnud ta võimeline töötama. Samal õhtul kell 21.40 vaatas kaebaja üle vangla meditsiiniõde, kes kaebajale töötamisest vabastust ei väljastanud. Vaatamata meditsiiniõe otsustusele, et kaebaja oli füüsiliselt võimeline tööd tegema, keeldus kaebaja jätkuvalt tööst. 02.01.2018 esitas kaebaja Viru Vangla 27.12.2017 käskkirja nr 6-3/1280-1 peale vaide, mille Viru Vangla 17.01.2018 vaideotsusega nr 6-12/1-4 rahuldamata jättis.
Tartu Halduskohtusse laekus 31.01.2018 Igor Ginzburgi kaebus, milles kaebaja taotleb Viru Vangla 27.12.2017 käskkirja nr 6-3/1280-1 tühistamist. Tartu Halduskohtu 22.02.2018 määrusega võeti asi menetlusse ning kaebaja vabastati riigilõivu tasumisest.
Kaebaja väitel tuleb Viru Vangla 27.12.2017 käskkiri nr 6-3/1280-1 tühistada. Kaebaja väitel ei oleks tohtinud talle distsiplinaarkaristuse määramisel arvesse võtta vangla meditsiiniõe poolt pandud diagnoosi, kuna meditsiiniõde ei ole pädev spetsialist hindamaks seda, kas kaebaja oli seljavalu tõttu võimeline töötama või mitte. Kaebaja ei nõustu tema tööle määramise käskkirjas viidatud vangla meditsiiniosakonna arvamusega kaebaja tervisliku seisundi kohta. Kaebajale varasemalt määratud ravi ei ole eesmärki täitnud ning kaebajat vaevavad endiselt seljavalud, mistõttu on kaebaja juba kaks kuud oodanud uut vastuvõttu eriarsti juurde. Kaebaja märgib, et tema tööle määramine on põhjendamatu ja ebaotstarbekaks ning inimväärikust alandav. Kaebaja märgib, et 13.12.2017 tegi meditsiiniõde kaebajale valu leevendava süsti kell 21.45, peale mida tuli vanemvalvur kaebajat tööle sundima kell 21.50, enne öörahu algust. Kaebaja väitel valmistus ta sellel ajal juba magama minekuks ning koristamine selles vangla sektoris oli juba lõppenud, mistõttu jäi kaebajale tööle määramine arusaamatuks. Kaebaja viitab analoogilisele kohtuasjale nr 3-16-857 ning palub kohtul tühistada Viru Vangla käskkiri nr 6-3/1280-1.
Vastustaja palub jätta kaebuse täies ulatuses rahuldamata ja jätta menetluskulud kaebaja kanda. Vastustaja jääb kõikide vaidlustatud käskkirjas ning vaideotsuses nr 6-12/1-4 esitatud seisukohtade juurde. Vastuseks kaebaja esitatud kaebusele märgib vastustaja täiendavalt järgmist. Vastustaja väitel pole esiteks käesolev asi analoogne kohtuasjaga 3-16-857, millele kaebaja on viidanud. Tolles kohtuasjas oli vastustajale etteheidetavaks puudujäägiks asjaolu, et enne tööle määramise käskkirja väljastamist ei olnud kaebaja tööle määramist kooskõlastanud arst. Käesolevas asjas sellega probleemi ei ole, kuivõrd tööle määramise käskkirjal on vangla üldarsti 14.09.2017 kooskõlastus. Vastustajal ei ole põhjust kahelda arsti erialases pädevuses ega ka selles, et arst on kooskõlastuse andmisel hinnanud kaebaja terviseseisundit tervisekaardi kannetest ja temale teadaolevatest kaebaja terviseandmetest lähtuvalt. Vastustaja märgib, et kaebaja terviseseisund on vanglale kogu aeg teada olnud, kaebaja tervist on jälgitud ja ravitud, millele vaatamata ei ole vangla arstid pidanud põhjendatuks kaebajat töötamiskohustusest vabastada. Vastustaja on seisukohal, et kaebaja vastuväited töö otstarbekuse ja põhjendatuse kohta ei ole käesoleval juhul asjakohased. Vastustaja jääb seisukohale, et kinnipeetavad on kohustatud alluma vanglaametniku korraldustele ka vahetult enne öörahu algust, kuna nõuetekohast uneaega saab sellisel juhul tagada selliselt, et kinnipeetaval võimaldatakse hommikul kauem magada.
1.Kohus asub seisukohale, et kaebus on põhjendamata ning tuleb tervikuna jätta rahuldamata.
keeldus tööle minekust põhjendamatult, oli talle selle eest distsiplinaarkaristuse määramine igati põhjendatud. 8.Kokkuvõttes märgib kohus, et kaevatav käskkiri on antud kehtiva õigus alusel, selleks ettenähtud isiku poolt, on põhjendatud ning selge ja üheselt mõistetav. Kaebajale määratud karistus on tema poolt toime pandud distsipliinirikkumisega proportsionaalne.
(allkirjastatud digitaalselt) Mare Priks kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.