Sotsiaalõigus › Muu sotsiaalõigus

3-17-1218 kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

XX esitas 17.01.2017 Eesti Töötukassale töövõime hindamise taotluse.

XX esitas 30.03.2017 vaide 23.02.2017 otsuse peale.

3-17-1218 XX-l ei esine TIS-i andmetel vähemalt hetkel sellist seisundit, mis piiraks püsivalt tema töövõimet ja takistaks töötamist. XX-l esinevad tegutsemise ja osalemise piirangud ei ole sellised, mille tõttu tema töötamine oleks üldse või osaliselt takistatud. Töövõime hindamisel võetakse arvesse isiku üldist töövõimet tööturul, mitte ei arvestata ainult konkreetsele ametikohale sobivusega. Hindamisel võetakse arvesse kõiki võimalikke töötamise valdkondi ja seda, et sobimatuid töövõtteid ja –tingimusi on võimalik vältida. XX terviseseisund mõjutab küll tema igapäevaelu tegemisi, kuid ei too veel kaasa üldist töövõime vähenemist. Kui XX töövõime edaspidi oluliselt muutub ja terviseseisundi muutumist kinnitavad ka TIS-s olevad või muul moel tõendatavad terviseandmed, on tal võimalik esitada uus töövõime hindamise taotlus.

3(10)

3-17-1218 Töövõime hindamisel võetakse aluseks töövõime hindamise taotluses taotleja enda poolt märgitud piirangud tegutsemisvõimele. Kaebaja ei ole inimestevahelise lävimise ja suhtlemise valdkonnas ühelegi piirangule viidanud. Nimetatud valdkond kuulub vaimse võimekuse valdkondade hulka, kus hinnatakse isiku vaimse tervise häireid. Kaebajal ei ole diagnoositud ühtegi psühhiaatrilist haigust, mistõttu puudus ekspertarstil alus selles valdkonnas piirangut hinnata. Migreen on oma olemuselt kehaline haigus. Ekspertarst on hinnanud kaebaja peavalu võimekusena keskkonnas toime tulla. Kuna võtmetegevuste arvväärtusi 0 ja 1 ei liideta, on kaebaja töövõime ulatuse tuvastamise aluseks võetav arvväärtuste summa 2, mis ei võimalda kaebajat töövõimetuks hinnata. Oluline pole, kui mitmes valdkonnas on piirangud tuvastatud. Kaebajal esinevad piirangud ei mõjuta tema töövõimet ulatuses, mis püsivalt takistaks töötamist. Kuna eksperthinnangus leiti, et kaebaja töövõime ei ole vähenenud, puudus ka vastustajal alus teha teistsugust otsust. Kaebaja viide SKA otsusega varasemalt tuvastatud töövõime kaotusele ei ole asjakohane. SKA metoodika püsiva töövõimetuse tuvastamiseks ei ole samastatav ega võrreldav vastustaja poolt kasutatava töövõime hindamise metoodikaga ja annabki erinevaid tulemusi.

3-17-1218 piirangut kergeks. Ekspertarst ei ole jätnud arvamuse andmisel oluliste asjaoludega arvestamata. Käelise tegevuse valdkonnas tuvastati kaebajal 17.04.2017 eksperthinnangus kerge piirang. Käelise tegevuse valdkonna võtmetegevuse “käte sirutamine” juures kaebaja mingeid piiranguid välja ei too ja neid ei ole tuvastanud ka ekspertarst. Käelise tegevuse valdkonna võtmetegevuses “asjade tõstmine ja liigutamine” hinnati kaebajal esinevat piirangut kergeks (raskusaste 1). Ekspertarst ei ole selles võtmetegevuses esineva piirangu raskusastme tuvastamisel ilmselgelt eksinud. Kaebajalt ei eeldata suurte raskuste tõstmist ja kandmist. Kergemate asjade tõstmise ja kandmisega kaebajal probleeme ei ole. Käelise tegevuse valdkonna võtmetegevuse “käteosavus” osas ei ole kaebaja mingeid piiranguid välja toonud. Eksperthinnangus hinnati kaebajal esinevat piirangut kergeks (raskusaste 1). Ekspertarst ei ole selles võtmetegevuses hinnangu andmisel eksinud. Kaebaja on viidanud aeg-ajalt esinevale n-ö käte suremisele, kuid need on olnud lühiajalised ja käte tundlikkus on kiiresti taastunud. Visiidi käigus tuvastati, et kaebaja käteosavus väikeste asjade haaramisel ja kirjutusvahendi kasutamisel ei ole piiratud. Seega ei ole tegemist piiranguga, mis kaebaja igapäevaelu sageli või oluliselt mõjutaks. Suhtlemise valdkonna võtmetegevuse “suhtlemisega seotud muud probleemid” juures toob kaebaja välja, et tavalises olekus ei ole tal probleeme, kuid haigusseisundis on kõne takistatud, samuti on nägemine häiritud. Eksperthinnangu kohaselt ei esine kaebajal selles võtmetegevuses piiranguid. Kaebajal ei ole inimestega suhtlemisel probleeme. Visiidi käigus selgitas kaebaja, et peab haigusseisundi all silmas migreeni, kuid suhtlemisega seotud probleemi ei ole. Kohus nõustus, et TIS-i andmed ega ka kaebaja enda välja toodud probleemid ei kinnita kaebajal suhtlemisega seotud probleeme. Kaebajal ei ole tuvastatud nägemise ega kõnelemise raskusi. Selles valdkonnas hinnatakse inimese füüsilisi puudusi – vaegnägemist, vaegkuulmist, kõnehäireid. Migreeniga seotud halb enesetunne ei tähenda veel suhtlemisprobleeme. Kohtu hinnangul ei ole ekspertarst selles valdkonnas piirangute tuvastamata jätmisel eksinud. 17.04.2017 eksperthinnangus ei tuvastatud kaebajal teadvusel püsimise ja enesehoolduse valdkonnas piirangut. Teadvusel püsimise ja enesehoolduse valdkonna võtmetegevuses “teadvusel püsimine ärkveloleku ajal” ei tuvastatud eksperthinnangus kaebajal mingeid piiranguid. Ekspertarst ei ole hinnangu andmisel eksinud. TIS-i andmed ei kinnita, et kaebajal oleks esinenud teadvusekaotuse hoogusid. Meditsiinidokumentidest nähtuvalt on kaebajal esinenud aurata, mitte auraga migreen. 17.04.2017 eksperthinnangus ei tuvastatud kaebajal õppimise ja tegevuste elluviimise valdkonnas piirangut. Õppimise ja tegevuste elluviimise valdkonna võtmetegevuses “tegevuste õppimine” eksperthinnangu kohaselt kaebajal piiranguid ei esine. Ekspertarst ei ole siinkohal piirangute tuvastamata jätmisel eksinud. Selles valdkonnas hinnatakse isiku vaimset võimekust. TIS-st ei nähtu, et kaebajal oleks tuvastatud vaimseid tervisehäireid, sh pandud psühhiaatrilisi diagnoose. Kaebaja ei viita ka ise sellistele probleemidele. Kaebaja selgitustest ei saa järeldada, et tal puuduksid intellektuaalsed võimed igapäevaeluks vajalikke tegevusi sooritada ja uusi tegevusi õppida. Migreeniga kaasnev tahtejõuetus ei tähenda vaimseid probleeme, vaid haigusseisundist tulenevat füüsilist kurnatust. Migreeniga kaasnevaid mõjusid on ekspertarst hinnanud muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkonna all. Õppimise ja tegevuste elluviimise valdkonna võtmetegevuses “õppimise ja tegevuste elluviimisega seotud muud probleemid” eksperthinnangu kohaselt kaebajal piiranguid ei

5(10)

3-17-1218 esine, kaebaja viidatud probleeme on arvestatud muutustega toimetuleku võtmetegevuse juures. 17.04.2017 eksperthinnangus tuvastati kaebajal muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkonnas mõõdukas piirang. Muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkonna võtmetegevuses “väljaskäimine” eksperthinnangu kohaselt kaebajal piiranguid ei esine. Ekspertarst on õigesti kaebajale selgitanud, et selles valdkonnas hinnatakse samuti vaimset võimekust. Kaebaja ei ole viidanud psühhiaatrilistele probleemidele, mis väljaskäimist takistaks. Migreenihoost tulenev ajutine jõuetus ei tähenda probleeme selles võtmetegevuses. Muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkonna võtmetegevuse “toimetulek muudatustega” juures kaebaja mingeid piiranguid välja ei too. Eksperthinnangus hinnati kaebajal selles võtmetegevuses esinevat piirangut mõõdukaks (raskusaste 2). Diagnoosina viidatakse migreenile. Puudub psühhiaatri väljavõte. Visiidi käigus selgitas kaebaja, et peavalude tõttu esinevad tal probleemid, mis on mõõduka raskusega. Soovitatav ravi psühhiaatri juures, kes saaks hinnata kaebaja toimetulekut. Neuroloog pole migreeni kinnitanud. Migreeni diagnoos esineb vaid saatekirjal. Kaebaja ei ole ekspertarsti sellekohasele hinnangule vastu vaielnud. Usutavasti raskendavad migreenihoost põhjustatud tervisehäired kaebaja keskendumist ja probleemideta muutustega kohanemist. Kokkuvõtteks leiti eksperthinnangus, et kaebajal esineb selles valdkonnas mõõdukas piirang (raskusaste 2). Ekspertarst on hinnanud migreenist tulenevaid piiranguid põhjendatult mõõdukaks tervise- ja tööministri 07.09.2015 määruse nr 39 „Töövõime hindamise taotlusele kantavate andmete loetelu, töövõime hindamise tingimused ja töövõimet välistavate seisundite loetelu“ (määrus nr 39) § 6 lg 3 p 3 järgi. Kuna kaebaja väitel esinevad tal migreeni/peavaluhood 2‒3 korda kuus kestusega 1‒5 päeva, siis ei saa sellest tulenevaid piiranguid pidada raskeks, sest piirang ei esine väga sageli või pidevalt (üle 50% ajast). Kaebaja kasutab migreenihoogude esinemisel tablette ja süste. Seega on haigus teatud määral kompenseeritud. Ekspertarst ei ole valdkondades esinevate piirangute hindamisel ilmselgelt eksinud ja raskusastmeid valesti määranud. Seega on ekspertarsti kokkuvõtlik hinnang kaebaja töövõimele põhjendatud. Kaebajal esinevad piirangud ei ole sellised, mis toovad tingimata kaasa tema töövõime vähenemise. Migreeni/peavaluhood küll segavad mingil määral kaebaja igapäevaelu, kuid ei muuda teda töövõimetuks, sest kaebajale on määratud ravi, mis võimaldab haigushoogusid kontrolli all hoida. Erakorralise meditsiiniabi andmist nähtub vaid 2012.‒2013. a meditsiinidokumentidest, hilisemast ajast mitte. Samuti ei nähtu, et kaebajale oleks pärast 2013. a väljastatud peavaluhoogude tõttu töövõimetuslehte. Käevalusid arvestades saab kaebaja valida töö, mis ei eelda suurte raskuste tõstmist ja kandmist. Ekspertarst ei ole eksinud töövõime ulatuse tuvastamisel raskusastmete kokkuarvutamisel. Kaebaja on määruse nr 39 §-e 6 ja 8 ebaõigesti mõistnud. Määruse nr 39 § 6 lg-st 6 nähtub, et võtmetegevuste raskusastmed summeeritakse töövõime ulatuse tuvastamiseks, v.a raskusastmed arvväärtustega 0 ja 1. Kaebajal tuvastati liikumise valdkonnas eri tasapindadel liikumise võtmetegevuses kerge piirang (raskusaste 1) ja ohutu ringiliikumise võtmetegevuses kerge piirang (raskusaste 1), käelise tegevuse valdkonnas asjade tõstmise ja liigutamise võtmetegevuses kerge piirang (raskusaste 1) ja käteosavuse võtmetegevuses kerge piirang (raskusaste 1) ning muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkonnas muutustega toimetuleku võtmetegevuses mõõdukas piirang (raskusaste 2). Muudes võtmetegevustes ei ole piiranguid tuvastatud. Seega saab võtmetegevuste summeerimisel arvestada vaid muutustega toimetuleku võtmetegevuses tuvastatud mõõduka piiranguga. Määruse nr 39 § 8 lg-st 1 nähtuvalt hindab ekspertarvamuse andja töövõime kas osaliseks või puuduvaks, kasutades kaalutlusõigust, kui võtmetegevuste piirangute raskusastmete arvväärtuste summa on 4 või suurem või erijuhtumi esinemisel või kui suhtlemise valdkonna võtmetegevuste piirangute 6(10)

3-17-1218 raskusaste on hinnatud arvväärtusega 4. Antud juhul jäi kaebajal esinevate piirangute raskusastmete arvväärtuste summa alla 4 (täpsemalt 2), kaebaja puhul ei tuvastatud erijuhtumit. Seega puudus alus kaebajal osalise või puuduva töövõime tuvastamiseks. Määruse nr 39 § 8 lg 5 kohaselt hindab eksperdiarvamuse andja isiku töövõimeliseks, kui võtmetegevuste raskusastmete arvväärtuste summa on 3 või väiksem. Seega on ekspertarst tunnistanud õigesti kaebaja töövõimeliseks. See, et SKA on 22.02.2013 otsusega nr 952611 tuvastanud kaebajal püsiva töövõimetuse 30% ulatuses, ei too automaatselt kaasa kaebajal osalise töövõime tuvastamist töövõimetoetuse seaduse (TVTS) ja määruse nr 39 alusel. SKA tegi oma otsused teistsugustele õigusaktidele tuginedes. Töövõime hindamise süsteemi muutmisel hakati senise püsiva töövõimetuse asemel hindama inimese säilinud töövõimet. Töövõime hindamise metoodika tugineb täiesti uutele alustele, arvestades lisaks inimese terviseseisundile tema funktsionaalset ja tööalast võimekust. Uus hindamismetoodika ei ole seotud püsiva töövõimetuse protsentidega ning töövõime hindamisel ei lähtuta inimesele varem määratud töövõime kaotuse ulatusest. TVTS § 1 lg 1 järgi on selle seaduse eesmärk pikaajalise tervisekahjustuse tõttu vähenenud töövõimega isikute töötamise ja töölesaamise toetamine ning neile seaduses sätestatud tingimustel ja ulatuses sissetuleku tagamine. Seega ei too taotlejal esinevad terviseprobleemid tingimata kaasa seda, et isikul tuvastatakse vähemalt osaline kui mitte puuduv töövõime. Iga taotleja puhul tuleb hinnata individuaalselt, kas temal esinevad terviseprobleemid takistavad tal igal juhul töötamast. Kuna töövõimet hinnatakse üldiselt, mitte konkreetset eriala või ametit arvestades, siis ei saa töövõimetust tuvastada pelgalt asjaolu tõttu, et taotleja ei ole suuteline mingit konkreetset tööd tegema. Kaebajal on võimalik leida oma tervislikule seisundile sobiv töö. Kuna kaebus jääb tühistamisnõuetes rahuldamata, siis puudub alus ka kohustamisnõude rahuldamiseks. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

3-17-1218 väga piiratud ning see peegeldub tema sissetulekus. Hetkel töötab kaebaja osalise tööajaga. Halduskohus ei võtnud otsuse tegemisel kaebajal esinevat migreeni arvesse. Kaebaja suhtes teostatud terviseseisundi hinnang on puudulik ja selle läbiviimisel ei ole arvestatud kaebaja terviseseisundit. Kaebaja ei nõustu vastustajaga, et kaebajal on võimalik leida oma tervislikule seisundile vastav töö. Kaebaja omandatud erialad ja töökogemus eeldavad klienditööd ja kokkulepitud aegadel töötamist/ettemääratud graafikut. Kaebaja terviseseisund ei võimalda tal töötada omandatud erialadel ja tema tervisehäire avaldab olulist mõju tema töövõimele. Migreenihoo esinemise ja selle järelmõju ajal ei ole kaebajal võimalik tööülesandeid täita (peale hoo möödumist on mõju tunda veel päevi). Kaebajal on valus avada silmi, tähelepanuvõime ja liigutused on häiritud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8(10)

3-17-1218

3-17-1218 arvestades lisaks inimese terviseseisundile tema funktsionaalset ja tööalast võimekust. Töövõime hindamise metoodika kohaselt võetakse töövõime hindamisel arvesse isiku üldist töövõimet tööturul, mitte ei arvestata ainult konkreetsele ametikohale sobivusega. Hindamisel võetakse arvesse kõiki võimalikke töötamise valdkondi ning seda, et sobimatuid töövõtteid ja -tingimusi on võimalik vältida. Selle tulemusena võivad Sotsiaalkindlustusameti poolt varem tuvastatud püsiv töövõimetus (s.o töövõime kaotuse protsent) ja töötukassa poolt tuvastatud töövõime ulatus (s.o töövõime ei ole vähenenud, osaline või puuduv töövõime) erineda. Ringkonnakohus märgib lisaks, et riigi sotsiaalpoliitiliste valikute kohtulik kontroll on piiratud. Põhiseaduse § 28 kohaselt on Eesti kodanikul õigus riigi abile vanaduse, töövõimetuse, toitjakaotuse ja puuduse korral. Abi liigid, ulatuse ning saamise tingimused ja korra sätestab seadus. Riigikohtu üldkogu on asjas nr 3-4-1-1-14 asunud seisukohale, et riik peab kulutama säästlikult, et rahastada kõiki riigi ülesandeid mõistlikul määral (p 112). Nii on seadusandjal ka lai sotsiaalpoliitiline kaalutlusruum otsustamaks, millist töövõime hindamise metoodikat rakendada.

(allkirjastatud digitaalselt)

10(10)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.