Majandushaldusõigus › PRIA asjad

PRIA seisukohad ja põhjendused PRIA märgib, et taotlus on jäetud PRIA poolt rahuldamata, kuna taotleja küsis toetust

tegevusele, mis ei vastanud määruse nr 14 nõuetele. Määruse nr 14 § 4 lg 1 p 1 kohaselt on toetatavaks tegevuseks põllumajandusliku tootmishoone või rajatise ehitamine. Määruse nr 14 § 4 lg 3 sätestab, et sama määruse tähenduses on ehitamine ehitise püstitamine, rajamine, laiendamine või ümberehitamine ehitusseadustikus sätestatud tingimustel ja korras. Ehitusseadustiku § 4 lg 3 kohaselt on ehitise ümberehitamine ehk rekonstrueerimine ehitamine, mille käigus olemasoleva ehitise omadused muutuvad oluliselt. Ümberehitamisena ei käsitleta olemasoleva ehitise üksikute osade vahetamist samaväärsete vastu. OÜ Robin on oma toetuse taotlemise avalduses tegevuse eesmärgina näidanud hoone katuse materjali väljavahetamise ning uste ja akende väljavahetamise. PRIA on jätkuvalt seisukohal, et antud juhul on tegemist olemasoleva ehitise osade vahetamisega samaväärse vastu, mida ei käsitleta rekonstrueerimisena ehitusseadustiku mõistes. Kaebuses toodud asjaolud ehitusmaterjalide kvaliteedi ja ehitustegevuse mahu (hindade) osas ei muuda tegevuse sisu. Arvestades eelpool toodud asjaolusid jõudis PRIA menetluse käigus järeldusele, et taotluses nr 41001700490 investeeringuobjektina näidatud Nurme teraviljahoidla ehitamise puhul ei ole vastavalt EhS § 4 lg 3 kohaselt tegemist ehitamisega (ümberehitamisega) vaid olemasoleva ehitise üksikute osade vahetamisega samaväärsete vastu ning seega ei ole tegemist määruse nr 14 § 4 lg 1 p 1 kohase abikõlbliku kulutusega. Kuna OÜ Robin taotlus sisaldas kulutusi ka abikõlblikele objektidele (kolm põllumajanduslikku masinat) siis koostas PRIA taotlejale kaks järelpärimise kirja (16.05.2017 nr 13-29.1/17/791-1; 12.06.2017 nr 13-29.1/17/791-6), milles tegi ettepaneku toetussumma vähendamiseks mitteabikõlbliku investeeringuobjekti osas. Taotleja vastas mõlemale järelpärimistes toodud ettepanekule eitavalt ning ei olnud nõus toetussummade vähendamisega. Seega tulenevalt Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika seaduse (ELÜPS) § 79 lõige 6 kohaselt, kui taotleja ei ole nõus toetuse summa vähendamisega, tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus. PRIA palub jätta kaebus rahuldamata ja kaebaja menetluskulud jätta kaebaja enda kanda. Kaebuse täienduses märgib PRIA, et kaebaja menetluskulud on põhjendamatult suured. Kohtu seisukohad, põhjendused ja otsustus 1.Kohus, tutvunud asja materjalidega, asub seisukohale, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. 2.Asja materjalide kohaselt on taotleja OÜ Robin oma taotluses investeeringuobjektidena näidanud Nurme teraviljahoidlat (ehitamise toetussumma 71 001,72 eurot) ja kolme põllumajandusliku masina ostmist (toetusumma 57 290 eurot). Nurme teraviljahoidla ehituse puhul soovib taotleja välja vahetada hoone katuse materjali ning samuti soovitakse välja vahetada hoone uksed ja aknad. 3.Kaebaja on seisukohal, et tegemist ei ole korrastava remondiga vaid täiemahulise renoveerimisega viidates Määruse nr 14 § 4 lg 1 p 1 ja lg 3.

4.Kohus märgib, et nimetatud sätete kohaselt on toetatavaks tegevuseks põllumajandusliku tootmishoone või rajatise ehitamine (Määruse 14 § 4 lg 1) ning Määruse nr 14 § 4 lg 3 kohaselt on määruse tähenduses ehitamine ehitise püstitamine, rajamine, paigaldamine, laiendamine või ümberehitamine ehitusseadustikus sätestatud tingimustel ja korras, välja arvatud lammutamine, kui nimetatud tegevus ei moodusta osa ehitusprojektis ettenähtud ehitustöödest. 5.EhS § 4 lg 1 kohaselt on ehitamine ehitise püstitamine, rajamine, paigaldamine, lammutamine ja muu ehitisega seonduv tegevus, mille tulemusel ehitis tekib või muutuvad selle füüsikalised omadused. Ehitamine on ka pinnase või katendi ümberpaigutamine sellises ulatuses, millel on oluline püsiv mõju ümbritsevale keskkonnale ja funktsionaalne seos ehitisega. Sama seaduse § 4 lg 2 kohaselt on ehitise laiendamine ehitamine, mille käigus muudetakse olemasolevat ehitist sellele juurde- ehk külge-, peale- või allaehitamisega. 6.EhS § 4 lg 3 kohaselt on ehitise ümberehitamine ehk rekonstrueerimine ehitamine, mille käigus olemasoleva ehitise omadused muutuvad oluliselt. Ümberehitamisena ei käsitleta olemasoleva ehitise üksikute osade vahetamist samaväärsete vastu. Ehitise ümberehitamine on eelkõige ehitamine, mille käigus: 1) muudetakse hoone piirdekonstruktsioone; 2) muudetakse ja asendatakse hoone kande- ja jäigastavaid konstruktsioone; 3) paigaldatakse, muudetakse või lammutatakse tehnosüsteemi, mis muudab ehitise omadusi, sealhulgas välisilmet; 4) muudetakse oluliselt ehitise tööparameetreid või kasutatavat tehnoloogiat; 5) viiakse ehitis kooskõlla kasutusotstarbele vastavate nõuetega; 6) taastatakse osaliselt või täielikult hävinud ehitis. Kohus märgib, et nii EhS § 4 kui ka Määruse nr 14 § 4 lg 3 on sätestatud ehitamise mõiste, mille kohaselt on ehitamine ehitise rekonstrueerimine, ehitise püstitamine, rajamine ja laiendamine, mille käigus ehitis tekib või muutub sellele juurde- ehk külge-, peale- või allaehitamisega. 7.Asja materjalide kohaselt on kaebaja soovinud välja vahetada 1976. aastal ehitatud ning sademeid mitte pidav eterniitkatus ja asendada see uue kaasaegse eterniitkatusega. Planeeritav renoveeritav hoone on Nurme teraviljahoidla, mis asub Saku vallas Üksnurme külas Üksnurme tee 16b kinnistul. Samuti on soovitud vahetada hoone avatäited - uksed ja aknad uute samaväärsete vastu. Osaliselt on soovitud välja vahetada ka teraviljahoidlas olevad kuivatiseadmed, välisvalgustite seadmed ja osaliselt katkine võrkaed ning parandada asfaldiaugud teel. Saku Vallavalitsus on andnud kaebajale vastuse, et need toimingud ei vaja ehitusprojekti, ehitusteatist ega ehitusluba. 8.Antud juhul on kaebus üles ehitatud selliselt, et kaebaja leiab, et nimetatud tegevused on käsitletavad ehitustegevusena, mis on käsitletav ümberehitamisena ehk rekonstrueerimisena ehitusseadustiku mõistes, mis nõuaks ka ehitusluba, kuna kaebaja arvates muutuvad ehituse tulemusena ehitise füüsikalised omadused oluliselt. 9.Kohus nõustub PRIA seisukohtadega, et taotluses nr 41001700490 investeeringuobjektina näidatud Nurme teraviljahoidla ehitamise puhul ei ole vastavalt ehitusseadustiku § 4 lg 3 kohaselt tegemist ehitamisega (ümberehitamisega ehk rekonstrueerimisega)) vaid tegemist on üksikute uste ja akende vahetamisega ja katuse vahetamisega uue vastu ja seega ei ole tegemist ka Määruse nr 14 § 4 lg 1 p 1 kohase abikõlbliku kulutusega. Tegemist ei ole põllumajandusliku tootmishoone või rajatise ehitamisega. Kaebaja poolt kavandatu kohaselt ei muutu hoone kubatuur, ei muutu hoone piirdekonstruktsioon, ei muutu ehitise omadused oluliselt. Kohus märgib, et ainuüksi katuse ja

akende ning uste vahetamine on samaväärsete osade vahetamine uute vastu, mis ei muuda ehitise omadusi. 10.Kaebaja on märkinud, et PRIA ei ole ehitusseadustiku kohta esitanud ühtegi sisulist argumenti oma seisukoha tõendamiseks. Kohus märgib, et PRIA on piisavalt põhjendanud oma seisukohti, et antud juhul ei ole tegemist ehitamisega EhS § 4 lg 3 mõistes ja Määruse nr 14 § 4 lg 1 p 1 ja lg 3 mõistes ning tegemist ei ole kohase abikõlbliku kulutusega. Nimetatu kajastub ka kaevatavas otsuses endas ja vaideotsuses. Samuti ei ole kohalik omavalitsus nõudnud kaebaja poolt väljatoodud tegevuste teostamiseks ehitusluba ega ehitisteatist. Kohus möönab, et akende, uste ja katuse vahetus muudab hoonet soojapidavamaks ning muutub ka välisilme uute uste ja akende ning katuse näol, kuid nimetatute vahetamine ei ole ehitustegevus ehitusseadustiku mõistes ja ei vaja ehitusloa ega ehitusteatise taotlust. 11.Oma kaebuse täienduses on kaebaja viidanud ka sellele, et vald peab oma algset seisukohta loakohustuse osas korrigeerima. Kohus märgib, et kaebajal on õigus vaidlustada iseseisvalt valla tegevust ja haldusakte, kuid käesolevas asjas saab kohus aktsepteerida valla seisukohta, et vald ei näinud vajadust ehitusloa ega ehitusteatise nõudmiseks uste ja akende ning katuse vahetamise protsessis. Saku Vallavalitsus on ka vastuse andnud, et ei ole võimalik vastata küsimusele, kas kaebaja tegevus kvalifitseerub toetusele või mitte. Seega on nimetatud küsimusele vastuse andnud PRIA oma otsusega ja vald ei ole sellesse sekkunud. Seega ei ole kohalik omavalitsus sekkunud arvamuse andjana menetlusse ning kaebus on õigesti esitatud PRIA vastu. 12.Kuna OÜ Robin taotlus sisaldas kulutusi ka abikõlblikele objektidele (kolm põllumajanduslikku masinat) siis on PRIA koostanud taotlejale kaks järelpärimise kirja (16.05.2017 nr 13-29.1/17/791-1; 12.06.2017 nr 13-29.1/17/791-6), milles tegi ettepaneku toetussumma vähendamiseks mitteabikõlbliku investeeringuobjekti osas. Taotleja vastas mõlemale järelpärimistes toodud ettepanekule eitavalt ning ei olnud nõus toetussummade vähendamisega. Seega on PRIA tuginenud õigesti ELÜPS § 79 lõige 6, mille kohaselt kui taotleja ei ole nõus toetuse summa vähendamisega, tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus. Seega asus PRIA õigesti seisukohale, et jättis rahuldamata OÜ Robin taotluse. 13.Kaebuses on välja toodud ka et haldusmenetlus peab olema eesmärgipärane ja vajadusel oleks võinud PRIA teha ekspertarvamuse ja rakendama oleks pidanud uurimispõhimõtet. Kohus märgib, et õige on kaebaja seisukoht, et haldusmenetlus peab olema eesmärgipärane. Kohus märgib, et antud juhul on PRIA täitnud oma ülesande eesmärgipäraselt, olles menetlenud kaebaja taotlust, rakendanud uurimisprintsiipi, nõudnud seisukohta ka vallalt asjaolude kohta ning langetanud seejärel otsustuse. 14.Mis puudutab ekspertarvamust (kaebaja vihje) , siis kohtu arvates ei ole antud asjas eksperdi kaasamine vajalik, kuna käesolevas asjas ei ole eksperdil põhjust kaasa rääkida, kuna asi oli selge olemasolevate materjalide põhjal, et PRIA on ehitusseadustiku ja Määruse nr 14 sätteid õigesti kohaldanud. Kohus märgib, et ehitusseadustik näeb ette konkreetsed juhud, millal on vajalik ehitusteatise või ehitusloa nõudmine ning seega ei ole siinkohal haldusorganil kaalutlusruumi selle üle otsustamiseks. Samas ei pea ka PRIA midagi enamat põhjendama selle kohta, et antud asjas ei muutu ehitise omadused oluliselt, et kaebaja taotlus oleks abikõlbulik, kuna EhS § 4 sätestab ehitamise mõiste ning Määruse nr 14 § 4 räägib toetatavatest tegevustest, millest on PRIA lähtunud. Kohus on seda ka eespool selgitanud.

15.Kohus märgib, et kaevatav otsus on õiguspärane, antud selleks pädeva isiku poolt ja kehtiva õiguse alusel, haldusakt on motiveeritud, piisavalt selge ja üheselt mõistetav. Kaebaja subjektiivseid õigusi ei ole rikutud asja menetlemisel ega asja otsustamisel. Seega jääb kaebaja nõue haldusakti tühistamiseks rahuldamata. Kaebaja on esitanud ka kohustamisnõude. Kuna kohus jätab rahuldamata kaebaja tühistamisnõude, jääb rahuldamata ka kohustamisnõue uue otsuse tegemiseks saatmiseks. Kohustamisnõude rahuldamise eelduseks on haldusakti või toimingu õigusvastasus (Riigikohtu halduskolleegiumi otsus kohtuasjas nr 3-3-1-62-09, p 11). Seega peaks kohustamisnõude rahuldamiseks olema eelnevalt tunnistatud kaevatav PRIA otsus kaebajat puudutavas osas õigusvastane ja seetõttu tühistatud. Kohus märkis eespool, et kaevatav PRIA 10.07.2017 otsus nr 13-29.1/17/1419 on õiguspärane, seega jääb rahuldamata ka kaebaja poolt esitatud kohustamisnõue. Samas ei oleks kohus saanud isegi kaebuse rahuldamisel teha PRIA ́le kohustuseks anda kaebajale välja investeeringutoetuse taotluse rahuldamise haldusakt nagu kaebaja on soovinud, vaid ainult suunata uue haldusakti tegemisele kui kohus oleks tuvastanud, et haldusakt ei ole õiguspärane. 16.Eeltoodu alusel jätab kohus täies ulatuses kaebuse rahuldamata. Kohus on lähtunud otsuse tegemisel halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 160 lg 1, mille kohaselt koosneb kohtuotsus sissejuhatusest, selgitustest, kirjeldavast ja põhjendavast ning resolutiivosast. 17.Menetluskuludest: Tulenevalt HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks kohtuotsus tehti. Kuna kohus jätab kaebuse rahuldamata, jäävad kaebaja menetluskulud kaebaja enda kanda. PRIA ei ole omapoolselt menetluskulude väljamõistmist taotlenud. Seega jäävad poolte menetluskulud poolte endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Mare Priks kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.