3-18-209; 3-18-553 XX kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 17.01.2018 otsuse nr 4.2-1/53008-1 tühistamiseks ning vastustaja kohustamiseks esitada kaebajale ekspertarvamus ja tagastada relvarauad (haldusasi nr 3-18-209) XX kaebus Politsei- ja Piirivalveameti kohustamiseks säilitada Suomi ja Kalašnikovi automaadi relvarauad asitõenditena (haldusasi nr 3-18-553) Kaebaja – XX Vastustaja I – Politsei- ja Piirivalveamet Vastustaja II – Prokuratuur
Haldusasi
Menetlusosalised ja nende esindajad Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 21. märtsi 2018. a määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
XX määruskaebused
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta XX määruskaebused Tallinna Halduskohtu 21.03.2018 määruse peale haldusasjades nr 3-18-209 ja nr 3-18-553 menetlusse.
2.Jätta XX riigi õigusabi taotlused haldusasjades nr 3-18-209 ja nr 3-18-553 rahuldamata.
3.Jätta XX määruskaebused haldusasjades nr 3-18-209 ja nr 3-18-553 rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 21.03.2018 määrus muutmata.
4.Jätta XX esialgse õiguskaitse taotlus haldusasjas nr 3-18-209 rahuldamata.
Määruse punktide 2–4 peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 121 lg 4, § 252 lg 7, § 235 lg-d 1 ja 3 ja RÕS § 15 lg 8). Muus osas ei ole määrus edasikaevatav.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
3-18-209; 3-18-553
1.Harju Maakohus mõistis 18.01.2017 otsusega kriminaalasjas nr XXX (nr XXXXXXXXXXX) XX karistusseadustiku (KarS) § 414 lg 1, § 415 lg 1, § 418 lg 2 p-de 1 ja 3, § 4181 lg 2 p 1 ja § 420 lg 1 alusel süüdi selles, et ta käitles ebaseaduslikult erinevaid piiratud tsiviilkäibega ning tsiviilkäibes keelatud tulirelvi, nende osi ja lisaseadmeid, laskemoona, lõhkeainet ning lõhkeseadeldisi. Kohus otsustas konfiskeerida XX-lt hulga relvi, nende osi, lisaseadmeid ja laskemoona ning konfiskeeritud asjad hävitada või anda Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi relvakogusse. Maakohtu otsus jõustus Riigikohtu 01.12.2017 otsusega. Riigikohus jättis 19.03.2018 määrusega kaebaja teistmisavalduse läbi vaatamata.
2.Kaitsepolitseiameti uurija koostas riigiprokuröri loal 28.05.2015 kriminaalasjas nr XXXXXXXXXXX kriminaalmenetluse lõpetamise motiveerimata määruse, milles mh otsustas tagastada kaebajale või tema poolt määratud isikule kaks kasutamiskõlbmatut püstolkuulipilduja Suomi 9 mm relvarauda nr 53101 ja nr 42288 ning ühe kasutuskõlbmatu 7,62 mm kaliibrilise Kalašnikovi automaadi AK-47 relvaraua markeerimistähisega
,,2 2 2 B B B 28”.
3.XX esitas 19.07.2017 Riigiprokuratuurile kuriteoteate kriminaalmenetluse alustamiseks viidatud Kaitsepolitseiameti uurija ja riigiprokuröri suhtes seoses tsiviilkäibes keelatud tulirelva oluliste osade ebaseaduslikule käitlemisele provotseerimisega, kuna relvaseadus (RelvS) muutus 01.04.2015, kuid kriminaalasja nr XXXXXXXXXXX lõpetamise määrus koostati vanale seaduse redaktsioonile tuginedes.
4.Juhtiv riigiprokurör jättis 31.07.2017 teatega nr YYYYYYYYYYYYY kriminaalmenetluse alustamata kuriteokoosseisu puudumise tõttu. Riigiprokuratuur jättis 18.08.2017 määrusega XX kaebuse läbi vaatamata, sest XX ei ole kannatanu ja tal puudub kaebeõigus kriminaalmenetluse alustamata jätmise vaidlustamiseks. Harju Maakohus jättis 19.02.2018 määrusega kriminaalasjas nr YYY (nr YYYYYYYYYYYYY) XX kaebuse Riigiprokuratuuri määruse peale rahuldamata, sest XX ei ole järginud kaebetähtaega. Tallinna Ringkonnakohtu 11.04.2018 määrusega asjas nr YYY tühistati Harju Maakohtu 19.02.2018 määrus osas, millega maakohus jättis rahuldamata XX kaebuse Riigiprokuratuuri 18.08.2017 määrusele (p 1); jäeti XX kaebus Riigiprokuratuuri 18.08.2017 määrusele läbi vaatamata (p 2) ning jäeti muus osas maakohtu määrus muutmata (p 3).
5.Juhtiv riigiprokurör muutis 06.09.2017 kriminaalmenetluse lõpetamise määruse muutmise määrusega nr RP-6-9/17/42-(10) Kaitsepolitseiameti 28.05.2015 määruse p-i 3. 01.04.2015 jõustus RelvS § 21 lg 11, mille kohaselt käsitatakse tulirelva oluliste osadena ka sama paragrahvi lg-s 1 nimetatud osade lõpuni töötlemata toorikuid ja nõuetele mittevastavalt laskekõlbmatuks muudetud osasid, samuti muid esemeid, mida on võimalik nende valmistamismaterjali või konstruktsiooni ära kasutades üldlevinud tehniliste vahendite või tööriistadega töödelda, ümber ehitada või kohandada sama paragrahvi lg-s 1 nimetatud osaks. Kuna selles osas ei ole ekspertiisi läbi viidud, ei saa välistada, et relvaraudu, mille tagastamine otsustati 28.05.2015 määrusega, on võimalik töödelda, ümber ehitada või kohandada RelvS § 21 lg 11 mõistes tulirelva oluliseks osaks. Seetõttu tuleb muuta 28.05.2015 määrust ja määrata relvarauad üle anda Politsei- ja Piirivalveametile (PPA), kel on võimalik vastu võtta otsus, kas neid on võimalik seadusega kooskõlas isikule tagastada, s.t kas tegemist on RelvS ja KarS mõistes kasutuskõlblike tulirelva oluliste osadega.
6.Kaitsepolitseiamet edastas 05.01.2018 PPA-le XX-lt ära võetud kolm kasutuskõlbmatut relvarauda edasise käitlemise otsustamiseks (kaks kasutuskõlbmatut 9 mm kaliibrilise püstolkuulipilduja Suomi relvarauda nr 53101 ja nr 42288 ning üks kasutuskõlbmatu 7,62 mm kaliibrilise Kalašnikovi automaadi AK-47 relvaraud markeerimistähisega “2 2 2 B B B 28”).
2(9)
3-18-209; 3-18-553
7.PPA teatas 17.01.2018 kirjaga nr 4.2-1/53008-1 XX-le, et relvahoidlas on alates 05.01.2018 hoiul talle kuuluvad kaks püstolkuulipilduja relvarauda ja üks automaadi relvaraud. Kuna tegemist on tsiviilkäibes keelatud relvade oluliste osadega, siis ei ole võimalik neid tagastada. XX-l on võimalus võõrandada need kollektsioneerimisluba omavale isikule. Seisukoht märgitud relvaraudade võõrandamise küsimuses tuleb esitada hiljemalt 17.04.2018. Kui XX ei ole tähtaegselt võõrandamisega seotud toiminguid alustanud, siis sundvõõrandab PPA need RelvS § 44 lg 8 alusel.
8.PPA selgitas 02.03.2018 kirjas nr 4.2-1/53008-8 XX-le täiendavalt, et PPA-s on hoiul XXle kuuluvad Kalašnikovi automaadi AK-47 relvaraud, kaliiber 7,62 mm, ja kaks püstolkuulipilduja Suomi relvarauda, kaliiber 9 mm. Kaitsepolitseiamet otsustas need esemed 28.05.2015 kriminaalasja nr XXXXXXXXXXX lõpetamise määrusega XX-le tagastada, sest Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi 13.10.2014 ekspertiisiakti kinnitusel on relvarauad kasutamiskõlbmatud. Riigiprokuratuur muutis 06.09.2017 määrusega kriminaalasja nr XXXXXXXXXXX lõpetamise määrust osas, mis puudutab relvaraudade tagastamist, ning otsustas anda relvarauad RelvS § 21 lg-le 11 tuginedes üle PPA-le. Ekspert andis kriminaalmenetluses hinnangu, et relvarauad on kasutamiskõlbmatud, kuid ei andnud hinnangut, kas tegu on laskmiskõlbmatusnõuetele vastavate relvaraudadega. Seetõttu ei saa välistada, et XX-le kuuluvaid relvaraudu on võimalik töödelda, ümber ehitada või kohandada RelvS § 21 lg 11 mõistes tulirelva oluliseks osaks. XX-le kuuluvad relvarauad on tsiviilkäibes keelatud automaattulirelvade rauad. Neid ei tohiks talle tagastada ja tsiviilkäibesse on need lubatud üksnes juhul, kui need on muudetud nõuetekohaselt laskekõlbmatuks. XX relvaraudade kohta nõutav dokumentatsioon aga puudub. Eestis ei ole võimalik XX-le kuuluvaid relvaraudu laskekõlbmatusnõuetega vastavusse viia. Neid relvaraudu tohib praegu kehtiva RelvS alusel vallata vaid kollektsioneerimisloa alusel. Seetõttu teavitaski PPA XX 17.01.2018 kirjas võimalusest võõrandada relvarauad kollektsioneerimisluba omavale isikule, sest XX-le neid tagastada ei ole võimalik.
9.XX esitas 24.01.2018 Tallinna Halduskohtule kaebuse (haldusasi nr 3-18-209) PPA 17.01.2018 otsuse tühistamiseks ning vastustaja kohustamiseks esitama kaebajale ekspertarvamus ja tagastama relvarauad. Samuti taotles kaebaja riigi õigusabi ja menetlusabi. Vaidlusalused relvarauad on 28.05.2015 määruse alusel kriminaalasjas nr XXXXXXXXXXX määratud kaebajale tagastada. Viidatud määrus on ebaseaduslik ja seda tuleks uurida kriminaalasja nr YYYYYYYYYYYYY raames. Vaidlusalused relvarauad on asitõenditeks kriminaalasjas nr YYYYYYYYYYYYY tsiviilkäibes keelatud relva oluliste osade käitlemise ebaseadusliku katse toimepanemise kohta Kaitsepolitseiameti ja Riigiprokuratuuri poolt ning neid ei tohiks hävitada. PPA 17.01.2018 otsus on vastuolus Riigikohtu 01.12.2017 otsusega kriminaalasjas nr XXX (nr XXXXXXXXXXX). Riigikohus jättis jõusse Harju Maakohtu 18.01.2017 otsuse, milles kohus tunnistas seaduslikuks 28.05.2015 prokuratuuri loal kriminaalasja lõpetamise põhistamata määruse kriminaalasjas nr XXXXXXXXXXX, millega tuli kaebajale tagastada püstolkuulipilduja ja automaadi rauad. Relvaseadust ei ole seda küsimust puudutavas osas alates 28.05.2018 muudetud ja seetõttu on PPA 17.01.2018 otsus ebaseaduslik. PPA-l tuleb esitada kaebajale ekspertarvamus, mille alusel loetakse vaidlusalused relvarauad relva olulisteks osadeks.
10.XX esitas 13.03.2018 Tallinna Halduskohtule kaebuse (haldusasi nr 3-18-553) PPA kohustamiseks säilitada Suomi ja Kalašnikovi automaadi relvarauad asitõendina õigusrikkumiste kohta. Samuti taotles kaebaja riigi õigusabi Kaitsepolitseiameti ja Riigiprokuratuuri vastu hagiavalduste koostamiseks ning menetlusabi.
3(9)
3-18-209; 3-18-553 Kaebaja ei nõustu relvaraudade hävitamisega, sest kaebaja kavatseb esitada Kaitsepolitseiameti ja Riigiprokuratuuri vastu hagiavaldused varalise ja mittevaralise kahju hüvitamiseks. Nimetatud relvarauad on asitõendid. Kahju tekitati 28.05.2015 määrusega kriminaalasjas nr CCCCCCCCCCC, millega kriminaalmenetlus lõpetati ja otsustati tagastada kaebajale relvarauad. Tegemist on ebaseadusliku määrusega, millega püüti kaebajat kiskuda uude õigusrikkumisse. Kaebaja pidi relvaraudade käitlemise vältimiseks kulutama advokaatidele palju materiaalseid vahendeid, koostama kaebusi ja avaldusi, et veenda Riigiprokuratuuri selles, et 28.05.2015 määrus tuleb tühistada. Kaebaja oli ja on väga närvis ning tal on sellest tekkinud tõsised tervisehäired.
11.Tallinna Halduskohtu 21.03.2018 määrusega tagastati XX kaebus halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 1 alusel pädevuse puudumise tõttu haldusasjas nr 3-18-553 (resolutsiooni p 1); HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel haldusasjas nr 3-18-209 (resolutsiooni p 3) ning jäeti XX riigi õigusabi taotlused vastavalt läbi vaatamata (resolutsiooni p 2) ja rahuldamata (resolutsiooni p 4). Haldusasi nr 3-18-553 Kriminaalmenetlusega seotud küsimused tuleb lahendada kriminaalmenetluse seadustikus (KrMS) sätestatud korras prokuratuuris ja maakohtus. Halduskohtu pädevusse ei kuulu hindamine, kas ja milliseid tõendeid tuleks kriminaalmenetluses koguda ning kas kriminaalmenetluse algatamiseks esineb alus või mitte. Halduskohus ei saa sekkuda kriminaalmenetluse läbiviimisse. Halduskohtu ülesandeks ei ole koguda kriminaalmenetluse tarvis tõendeid ja halduskohus ei saa kohustada PPA-d või muid asutusi neid toiminguid sooritama. Kriminaalmenetluses tekitatud kahju hüvitamist reguleerib süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seadus (SKHS). Kahju hüvitamise taotlus tuleb esitada prokuratuurile (SKHS § 14 lg 2) ja vaidluste lahendamine allub maakohtule (SKHS § 17). Seega ei kuulu süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamine ja sellega seotud küsimuste lahendamine halduskohtu pädevusse. Haldusasi nr 3-18-209 PPA 17.01.2018 teatist saab käsitada haldusaktina, sest selles on otsustatud ära relvaraudade kaebajale tagastamata jätmine ning seda saab vaidlustada tühistamiskaebusega. PPA 17.01.2018 teatis on vormipuudustega. Muu hulgas puuduvad viited õigusnormidele ja põhjendused, miks leiti, et relvaraudu ei saa kaebajale tagastada. Samas on PPA esitanud 02.03.2018 põhjaliku selgituse, mis põhjusel ei saa kaebajale vaidlusaluseid relvaraudu tagastada. PPA selgitused on asjakohased ja on tõenäoline, et samadest põhjendustest lähtuti ka 17.01.2018 teatise koostamisel. Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi 13.10.2014 ekspertiisiaktist nr 14E-TB0079 nähtub, et Kalašnikovi automaadi AK-47 relvaraud, kaliiber 7,62 mm, markeerimistähisega „2 2 2 B B B 28“ ning kaks püstolkuulipilduja Suomi relvarauda, kaliiber 9 mm, numbritega 53101 ja 42288 kuuluvad tulirelva oluliste osade hulka, kuid ei ole kasutuskõlblikud. Ka RelvS § 21 lg 1 järgi on relvaraud tulirelva oluline osa. Sama paragrahvi lg 11 järgi käsitatakse tulirelva oluliste osadena ka sama paragrahvi lg-s 1 nimetatud osade lõpuni töötlemata toorikuid ja nõuetele mittevastavalt laskekõlbmatuks muudetud osasid, samuti muid esemeid, mida on võimalik nende valmistamismaterjali või konstruktsiooni ära kasutades üldlevinud tehniliste vahendite või tööriistadega töödelda, ümber ehitada või kohandada sama paragrahvi lg-s 1 nimetatud osaks. Kuigi viidatud ekspertiisiaktis on vaidlusalused relvarauad tunnistatud kasutuskõlbmatuteks, puudub PPA selgituse kohaselt nende relvaraudade laskekõlbmatust kinnitav tunnistus. RelvS § 782 lg-te 1 ja 2 järgi väljastab relva laskekõlbmatust kinnitava 4(9)
3-18-209; 3-18-553 tunnistuse pärast relva laskekõlbmatuks muutmist või laskekõlbmatusnõuetele vastavuse tuvastamist relva parandamise või ümbertegemise tegevusluba omav isik. Automaattulirelvade laskekõlbmatuks muutmise tingimused on sätestatud siseministri 18.03.2015 määruse nr 11 „Relva laskekõlbmatusnõuded“ (määrus nr 11) §-s 4. Tegevusloa relvade ümbertegemiseks väljastab PPA (RelvS § 66 lg 1 p 2, § 68 lg 1). PPA selgitusest nähtub, et Eestis puuduvad vastavat tegevusluba omavad isikud. Kuna kaebajale kuuluvaid relvaraudu ei ole muutnud laskekõlbmatuks vastavat tegevusluba omav isik ja puudub ka vastava isiku tunnistus, mis tõendaks, et relvarauad on laskekõlbmatud, on tegemist nõuetele mittevastavalt laskekõlbmatuks muudetud tulirelva oluliste osadega RelvS § 21 lg-te 1 ja 11 tähenduses. RelvS § 21 lg 2 järgi laieneb tulirelva olulise osa käitlemisele sama kord, mis on relvaseadusega kehtestatud seda liiki relva käitlemisele, kui seadus otseselt ei sätesta teisiti. RelvS § 20 lg 1 p 5 järgi on tsiviilkäibes keelatud tulirelvaks automaattulirelv, millest ühekordsel päästikule vajutamisel saab sooritada valangu. Määruse nr 11 §-st 4 nähtub, et automaattulirelvadeks on mh ka automaat ja püstolkuulipilduja. Kuna automaattulirelv on tsiviilkäibes keelatud, on tsiviilkäibes keelatud ka automaattulirelva olulised osad, sh nõuetele mittevastavalt laskekõlbmatuks muudetud osad. Kaebaja on ise tunnistanud, et vaidlusaluste relvaraudade näol on tegemist tsiviilkäibes keelatud tulirelva oluliste osadega (nt Riigiprokuratuurile 19.07.2017 esitatud kuriteoteates). Järelikult on põhjendatud PPA seisukoht, et vaidlusaluseid relvaraudu ei saa kaebajale tagastada ning need tuleb võõrandada (RelvS § 44 lg 6). Kui relva ei ole RelvS § 44 lg-s 6 sätestatud tingimustel 3 kuu jooksul võõrandatud, kuulub relv sundvõõrandamisele (RelvS § 44 lg 8). Sundvõõrandatud relv, mida ei ole võimalik muul viisil realiseerida, kuulub RelvS § 83 lg 2 p 1 järgi hävitamisele. Kuigi PPA 17.01.2018 teatis oli motiveerimis- ja vormipuudustega, on PPA oma 02.03.2018 vastuskirjas viidatud puudused kõrvaldanud ja kaebajale oma otsuse põhjendusi selgitanud. PPA põhjendused on õiguspärased. Haldusmenetluse seaduse §-st 58 nähtuvalt ei saa haldusakti kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist. Praegusel juhul ei mõjutanud PPA 17.01.2018 teatise vorminõuete puudused asja otsustamist. Isegi kui kohus tühistaks PPA 17.01.2018 teatise, tuleks PPA-l teha uus samasisuline otsus, sest faktilised asjaolud ei ole muutunud. Järelikult ei ole tühistamiskaebus eesmärgipärane. Eduväljavaated puuduvad ka kohustamiskaebusel. Vaidlusalused relvarauad on tsiviilkäibes keelatud. Järelikult puudub õiguslik alus neid kaebajale tagastada ja kohustamisnõuet PPA vastu ei saaks rahuldada. Riigiprokuratuur esitas Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi 13.10.2014 ekspertiisiakti nr 14E-TB0079, milles hinnati vaidlusaluseid relvaraudu. Asjaoludest nähtuvalt ei ole PPA viinud vaidlusaluste relvaraudade osas läbi uut ekspertiisi, vaid nende tagastamata jätmine otsustati kehtivate õigusnormide alusel. Kaebaja peab tõendama, et relvarauad on nõuetele vastavalt laskekõlbmatuks muudetud. Seega puudub alus kohustada PPA-d ekspertiisi läbi viima ja kaebus on selles osas põhjendamatu. Ebaõige on kaebaja väide, et Harju Maakohtu 18.01.2017 otsusest tulenevalt tulnuks vaidlusalused relvarauad kaebajale tagastada. Kaitsepolitseiamet lõpetas 28.05.2015 määrusega kriminaalmenetluse osaliselt, sh vaidlusaluste relvaraudade osas. Kuna menetlus selles osas lõpetati, ei ole selles osas kohtumenetlust läbi viidud. Harju Maakohtu 18.01.2017 otsusest kriminaalasjas nr XXX nähtub, et kaebajalt konfiskeeriti hulk relvi ja relvadega seotud esemeid (resolutsiooni p-d 12–15) ning otsustati need hävitada. Kaitsepolitseiameti 28.05.2015 määrust ei ole maakohtu otsuses kajastatud ega selle õiguspärasust hinnatud. Samuti ei ole maakohtu otsusega otsustatud kaebajale mingeid relvi tagastada. Seega ei tulene Harju Maakohtu 18.01.2017 otsusest ega ka Riigikohtu 01.12.2017 otsusest, et vaidlusalused relvarauad tulnuks 5(9)
3-18-209; 3-18-553 kaebajale tagastada. Kuna Riigiprokuratuur muutis 06.09.2017 määrusega Kaitsepolitseiameti 28.05.2015 määrust, ei ole Kaitsepolitseiameti määrus relvaraudade kaebajale tagastamise osas enam kehtiv ja kaebaja ei saa sellele tuginedes nõuda relvaraudade tagastamist. Riigi õigusabi taotlused Kaebaja esitas haldusasjas nr 3-18-553 taotluse määrata talle riigi õigusabi Kaitsepolitseiameti ja Riigiprokuratuuri vastu hagiavalduste koostamiseks. Riigi õigusabi taotlus esitatakse menetlejale või kohtule, kelle pädevuses oleks vastavat vaidlust lahendada (riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 10). Süüteomenetluses kaebajale tekitatud kahju hüvitamise nõuet on pädev lahendama maakohus. Kaebaja riigi õigusabi taotlus jääb läbi vaatamata. Kaebaja esitas haldusasjas nr 3-18-209 taotluse riigi õigusabi määramiseks. Riigi õigusabi määramine praeguses asjas ei ole põhjendatud, sest kaebaja on võimeline ise oma õigusi kaitsma (RÕS § 7 lg 1 p 1) ja kohtule asja lahendamiseks vajalikke selgitusi andma. Kaebaja arvukatest erinevatele kohtutele esitatud kaebusest nähtub, et ta on võimeline ise oma õiguste kaitseks kaebusi koostama ja esitama. Halduskohtul lasuvat uurimis- ja selgitamiskohustust arvestades pole põhjust arvata, et kaebaja õigused võiksid jääda kaitseta üksnes asjaolu tõttu, et tal puuduvad õigusalased teadmised. Praegune vaidlus ei ole sedavõrd keeruline, et poolte võrdsuse tagamiseks tuleks tingimata määrata riigi õigusabi. Seetõttu jääb taotlus rahuldamata.
MENETLUSOSALISE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
12.XX palub määruskaebustes tühistada Tallinna Halduskohtu 21.03.2018 määrus ning saata asi halduskohtule kaebuse menetlusse võtmise uueks otsustamiseks. Kõik tegevused, mis puudutasid 28.05.2015 kriminaalmenetluse lõpetamise põhistamata määruse muutmist, mida muudeti 06.09.2017 kriminaalasjas nr XXXXXXXXXXX määrusega nr RP-6-9/17/42-16, on ebaseaduslikud. Määruse muutmisel juhinduti KrMS § 213 lg-st 6, kuid määruse muutmise hetke seisuga ei olnud kriminaalasi kohtueelses menetluses, vaid Riigikohtu menetluses. Juhtivprokuröril ei olnud õigust kohaldada kriminaalasja muudatuste tegemiseks KrMS § 213 lg-t 6. Seega on ebaseaduslikud ka kõik sellele järgnevad tegevused, sh ekspertiisi määramine, relvaraudade võõrandamine ja PPA 17.01.2018 otsus. Lisaks taotleb määruskaebuse esitaja riigi õigusabi määramist, et ta saaks lahendada tekkinud probleemi advokaadi abiga. Haldusasjas nr 3-18-209 esitas XX 19.04.2018 määruskaebuse täienduse, milles palub täiendavalt tühistada Riigiprokuratuuri 06.09.2017 otsus nr RP-6-9/17/42-10 ja kõik sellele järgnevad normatiivaktid ja politsei tehtud toimingud, samuti kohustada PPA-d tegutsema seaduse alusel ja täitma 28.05.2015 määrust. Täiendavalt taotleb XX peatada PPA 17.01.2018 otsus nr 4.2-1/53008-1, kuna see tuleneb õigusvastasest Riigiprokuratuuri 06.09.2017 otsusest.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
I
13.Ringkonnakohus leiab HKMS § 204 lg-le 1 ja § 207 lg-le 1 tuginedes, et määruskaebused haldusasjades nr 3-18-209 ja nr 3-18-553 tuleb võtta menetlusse. Määruskaebuste esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 203 lg 1, § 121 lg 4), määruskaebused on tähtaegsed (HKMS § 204 lg 1) ning vastavad HKMS §-des 52–54 ja 205 toodud nõuetele. Määruskaebuste esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9). 6(9)
3-18-209; 3-18-553 II
14.XX taotleb riigi õigusabi andmist haldusasjades nr 3-18-209 ja nr 3-18-553. HKMS § 110 lg 1 p 3 kohaselt võib kohus menetlusabina isiku taotlusel määrata, et menetlusabi saaja ei pea maksma tasu menetlusabi korras määratud advokaadi õigusabi eest või ei pea seda tegema kohe või täies ulatuses. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 6 lg-st 1 tulenevalt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. XX taotluse põhjenduste kohaselt taotleb ta riigi õigusabi selleks, et ta saaks tekkinud probleemi lahendada advokaadi abiga. Ringkonnakohus selgitab, et RÕS § 10 lg 1 kohaselt esitatakse taotlus riigi õigusabi saamiseks tsiviil-, haldus- või väärteoasjas menetlusosalisena kohtumenetluses kohtule, kes asja menetleb või kelle pädevuses oleks asja menetleda. Seega saab ringkonnakohus lahendada isiku riigi õigusabi taotluse üksnes seonduvalt esindaja määramisega praegustes määruskaebemenetlustes. Eelnevast tulenevalt mõistab ringkonnakohus riigi õigusabi taotlust selliselt, et XX soovib riigi õigusabi osalemaks määruskaebuste menetlustes Tallinna Halduskohtu 21.03.2018 määruse vaidlustamiseks ning enda esindamiseks määruskaebemenetlustes ringkonnakohtus.
15.Taotluste rahuldamiseks puudub alus. Tallinna Halduskohtu 21.03.2018 määrusega tagastati XX kaebused seetõttu, et haldusasjas nr 3-18-553 puudus halduskohtul pädevus vaidluse lahendamiseks ning haldusasjas nr 3-18-209 esitatud kaebus on ilmselgelt perspektiivitu. Arvestada tuleb halduskohtumenetlusele omast uurimispõhimõtet, mis väljendub muu hulgas kohtu kohustuses omal algatusel tagada asja lahendamiseks oluliste asjaolude väljaselgitamine, kogudes vajaduse korral ka täiendavaid tõendeid. Kohus peab tagama menetlusosalistele tõhusa ja võrdse võimaluse esitada ja põhjendada kõigis asja lahendamiseks olulistes küsimustes oma seisukohti ning vaielda vastu teiste menetlusosaliste seisukohtadele (HKMS § 2 lg-d 4–6). Seega ei eelda halduskohtu määruse vaidlustamine ning osalemine määruskaebemenetlustes ringkonnakohtus praegusel juhul vältimatult advokaadi abi kasutamist. Halduskohtumenetluses ei ole riigi õigusabi andmine üldjuhul vajalik üksnes poolte formaalse võrdsuse tagamiseks, kuna kohtul on seadusest tulenev kohustus tagada poolte sisuline võrdsus kohtumenetluses. RÕS § 7 lg 1 p 5 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja võimalus oma õiguste kaitseks on asjaoludest tulenevalt ilmselt vähene. III
16.Määruskaebused jäävad rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 21.03.2018 määrus muutmata. Halduskohus on jõudnud kaebuste tagastamise osas õigele järeldusele. Vastuseks määruskaebustele selgitab ringkonnakohus järgmist. HKMS § 4 lg 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. Kriminaalasjade kohtu- ning kohtueelses menetluses sätestatud toimingute ja otsuste vaidlustamiseks on iseseisev menetluskord ette nähtud kriminaalmenetluse seadustikus (KrMS § 1 lg 1). Kriminaalmenetlusega seotud küsimuste lahendamise korda on halduskohus selgitanud vaidlustatud määruse p-s 12. Ringkonnakohus nõustub nende põhjendustega. Seega ei ole kaebajal praeguste haldusasjade raames võimalik eraldiseisvalt vaidlustada 28.05.2015 kriminaalmenetluse lõpetamise põhistamata määrust ega Riigiprokuratuuri 06.09.2017 otsust nr RP-6-9/17/42-10. Halduskohtul puudub pädevus anda nimetatud otsustele õiguslikku hinnangut, mh asjaolule, kas 06.09.2017 määruse koostamisel juhinduti õigesti KrMS § 213 lg-st 6 (vt ka Tallinna Halduskohtu 16.08.2017 määrus ja Tallinna Ringkonnakohtu 28.09.2017 7(9)
3-18-209; 3-18-553 määrus asjas nr 3-17-1699). Eelnevast tulenevalt puudub kohtul võimalus kohustada PPA-d täitma 28.05.2015 määrust (haldusasjas nr 3-18-209 esitatud kaebaja 19.04.2018 menetlusdokumendi taotlus p 2). Seejuures on kaebaja väited ka vastuolulised. 24.01.2018 menetlusdokumendis on kaebaja ise selgitanud, et 28.05.2015 määrus on ebaseaduslik ning seal käsitletud relva oluliste osade käitlemine tsiviilkäibes keelatud. Samuti ei ole halduskohtu pädevuses otsustada kriminaalasja lahendamiseks vajalike asitõendite kogumise üle. Kui kaebaja leiab, et Kaitsepolitseiamet või Riigiprokuratuur on toime pannud süüteo, on kaebajal võimalik esitada kuriteoteade kriminaalmenetluse seadustikus sätestatud korras. Kuriteoteate menetlemise raames on uurimisasutusel ja prokuratuuril võimalik otsustada kriminaalasja lahendamiseks vajalike tõendite kogumise üle. Põhjendatud on halduskohtu selgitused seonduvalt süüteomenetlusega tekitatud kahju hüvitamisega. Sellise nõude lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse (vt Tallinna Ringkonnakohtu 01.03.2016 määrus asjas nr 3-15-2090, p 5).
17.Seega sai halduskohus praegusel juhul anda hinnangu üksnes PPA 17.01.2018 teatisele, mille kaebaja vaidlustas haldusasja nr 3-18-209 raames. PPA 17.01.2018 teatises märgiti, et kuna kaebajale kuuluvad 2 püstolkuulipildujat ja 1 automaadi relvaraud on tsiviilkäibes keelatud relvade olulised osad, ei ole neid võimalik kaebajale tagastada. Kaebajal tuli hiljemalt 17.04.2018 teatada, kas ta soovib relvaraudu võõrandada kollektsioneerimisluba omavale isikule. Vastasel juhul relvarauad sundvõõrandatakse (haldusasi nr 3-18-209; tl 15). PPA selgitas täiendavalt oma seisukohti 02.03.2018 vastuskirjas (haldusasi nr 3-18-209; tl 36‒36p). Halduskohus on vaidlustatud määruse p-des 20–22 põhjalikult selgitanud, miks oli praegusel juhul põhjendatud relvaraudade tagastamata jätmine kaebajale. Halduskohus on õigesti leidnud, et kuna vaidlusaluste tulirelva osade puhul puudub kindlus, et need on nõuetele vastavalt laskekõlbmatuks muudetud, ei ole neid võimalik kaebajale tagastada. Tsiviilkäibes keelatud relva oluliste osade käitlemise piiramine on põhjendatud vajadusega kaitsta avalikku korda ning inimeste julgeolekut. Määruskaebuses ega selle täienduses haldusasjas nr 3-18-209 ei ole kaebaja viidanud, et asjakohane tunnistus relvaosade laskekõlbmatuks muutmise kohta on olemas. Seega on vaidlusalused tulirelvade osad jäetud õigesti kaebajale tagastamata. PPA 17.01.2018 otsus ei ole vastuolus Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 01.12.2017 otsusega asjas nr XXX. Prokuratuur selgitas 05.03.2018 vastuses, et kriminaalasjas nr XXX ning riigiprokuröri 06.09.2017 määruses ei käsitleta samu relvaraudu (haldusasi nr 3-18-209, tl 22‒ 22p). Seega on PPA ja halduskohus põhjendatult lähtunud 13.10.2014 ekspertiisiaktist nr 14ETB0079 (haldusasi nr 3-18-209, tl 24‒24p).
18.Kaebajal oli kuni 17.04.2018 võimalik PPA-le teatada, kas ta soovib ise relvarauad võõrandada kollektsioneerimisluba omavale isikule. Vastasel juhul sundvõõrandab PPA relvarauad ise ning hüvitab kaebajale sundvõõrandatud vara väärtuse (RelvS § 6 lg-d 2–4). Seejuures on kaebajal edasiselt võimalik vaidlustada ka sundvõõrandamise otsust.
19.Riigi õigusabi taotlused on halduskohus jätnud õigesti läbi vaatamata (määruse p 29) ning rahuldamata (määruse p 30). Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega ega korda neid. Määruskaebustes esitatud väited ei anna alust halduskohtu seisukohti ümber hinnata. IV
20.19.04.2018 menetlusdokumendis taotleb XX PPA 17.01.2018 otsuse nr 4.2-1/53008-1 peatamist. Ringkonnakohtu hinnangul on seda taotlust võimalik tõlgendada esialgse õiguskaitse taotlusena. HKMS § 249 lg 1 esimese lause kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse 8(9)
3-18-209; 3-18-553 alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Ringkonnakohus nõustus eelnevalt halduskohtuga, et haldusasjas nr 3-18-209 esitatud kaebus on ilmselgelt perspektiivitu ning kaebus on õigesti tagastatud. Seega pole esialgse õiguskaitse kohaldamise eeldused praegusel juhul täidetud (HKMS § 249 lg 3) ning taotlus jääb rahuldamata.
(allkirjastatud digitaalselt)
9(9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.