Aktsiaselts Eesti Elekter kaebus Keskkonnaministeeriumi kohustamiseks vaadata Aktsiaseltsi Eesti Elekter 30.10.2017 esitatud taotlus uuesti läbi
Menetlustoiming
Kaebuse tagastamine
RESOLUTSIOON
Tagastada Aktsiaseltsi Eesti Elekter kaebus.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 204 lg 1).
ASJAOLUD
1.Riigi omandisse kuulub Pärnu maakonnas Põhja-Pärnumaa vallas Metsakülas asuv kinnisasi, kinnistusregistri numbriga 5730650, riigi kinnisvararegistri objekti koodiga KV69170 (Tootsi kinnistu), kus Eesti Energia Aktsiaselts (EE) teostas 2016. a detsembrikuus ehitustöid / kaevetöid talle Vändra Vallavalitsuse poolt antud ehitusloa alusel1.
2.Aktsiaselts Eesti Elekter (EeEl) esitas 30.10.2017 Keskkonnaministeeriumile (KKM) ja Riigimetsa Majandamise Keskusele (RMK) taotluse, milles palus teha EE-le ettekirjutus Tootsi kinnistul läbi viidud kaevetööde tagajärgede kõrvaldamiseks ning kinnistul endise olukorra taastamiseks.
RMK vastas EeEl taotlusele 31.10.2017, et ei pea põhjendatuks Tootsi kinnistu enampakkumise2 edasilükkamist ning lisas, et ei ole pädev kommenteerima EE tegevust puudutavaid väiteid. Vändra Vallavalitsus otsustas 22.11.2016 korraldusega nr 231 anda EE-le ehitusloa Tootsi tuulepargi kompleksi ehitamiseks. Vändra Vallavalitsus väljastas 24.11.2016 EE-le ehitusloa nr 1612271/22109. Viidatud haldusaktid on vaidlustatud haldusasjas nr 3-16-2532, mille menetlus on käesoleval hetkel halduskohtus pooleli.
RMK nõukogu otsustas 12.10.2017 otsusega nr 1-11/6-3 võõrandada avalikul suulisel enampakkumisel Tootsi kinnistu. RMK juhatus kinnitas 16.10.2017 otsusega nr 1-32/90 Tootsi enampakkumise korra ja määras enampakkumise sammu. Enampakkumise toimumise ajaks määrati 08.11.2017 kl 14.00. Viidatud haldusaktid vaidlustati mh EeEl poolt halduskohtus (haldusasi nr 3-17-2225), mille menetlus on käesoleval hetkel halduskohtus pooleli. Viidatud menetluse raames on halduskohus kohaldanud ka esialgset õiguskaitset selliselt, et peatatud on vaidlusaluste haldusaktide kehtivus ja keelatud enampakkumise läbiviimine.
3-18-464
KEM vastas EeEl 30.10.2017 taotlusele 03.11.2017, et toetab RMK 31.10.2017 seisukohta.
5.EeEl pöördus 01.12.2017 uuesti KKM-i poole, selgitades, et tema 30.10.2017 taotlus on KKM-i poolt siiani lahendamata. EeEl, RMK ja KKM-i esindajate vahel toimus 16.01.2018 arutelu seoses EeEl pöördumisega. EeEl esitas 18.01.2018 KKM-ile avalduse tema taotluse menetluse peatamiseks.
6.KEM vastas 02.02.2018 EeEl-le, et tal puudub õigus nõuda ettekirjutuse tegemist Tootsi kinnistul kaevetööde tagajärgede kõrvaldamiseks ning kehtivas õiguses puudub õiguslik alus sellise ettekirjutuse tegemiseks. Lisaks selgitas KKM, miks ta leiab, et EeEl 30.10.2017 taotlus oli lahendatud juba KKM-i 03.11.2017 kirjaga, ning seda, et süvendid ei põhjusta riigile kahju. KKM teatas, et ei pea otstarbekaks ega vajalikuks menetluse peatamist ja EeEl-le vastamise edasilükkamist.
7.EeEl esitas 05.03.2018 Tallinna Halduskohtule kaebuse KKM-i kohustamiseks vaadata tema 30.10.2017 taotlus uuesti läbi. 1) Tootsi kinnistu valitsejaks on KKM. EE on riigile kuuluval maal / Tootsi tuulepargi alal teostanud ilma omandi- ning kasutusõigust omamata mõningaid kaevetöid. Riigil puudub õiguslik alus lubada enda kinnisasjal ehitustegevuse läbiviimist ilma, et isikul oleks kinnisasja kasutus- või omandiõigus. Ehitusluba ei anna tsiviilõiguslikku alust võõral maal kaevetööde teostamiseks. Seega on EE rikkunud riigi omandiõigust ning lähtuvalt asjaõigusseaduse (AÕS) § 68 lg-st 1 on riigil õiguslik alus nõuda EE-lt omandiõiguse rikkumise lõpetamist ning rikkumise tagajärgede kõrvaldamist. 2) EE on teatanud, et tööde alustamise eesmärgiks oli kvalifitseeruda olemasolevaks tootjaks lähtuvalt riigiabi suunistest. Euroopa Komisjoni 06.12.2017 riigiabiloa otsusest tuleneb, et "olemasolevaks tootjaks" kvalifitseerumise eeldus on nii ehitusloa kui ka maaomandi või -kasutusõiguse olemasolu. Taastuvenergia toetuse saamise kriteeriumina on välja toodud ka see, et tootja on hiljemalt 31.12.2016 alustanud elektrijaama ehitustegevust, sõlminud tootmisseadme omandamiseks siduva lepingu või võtnud elektrijaama rajamise eesmärgil muid siduvaid kohustusi, mille tõttu saab investeeringu elluviimist lugeda pöördumatuks. Samas ei ole vastavast riigiabiloast tulenevaid muudatusi siseriiklikku õigusesse üle viidud ning ei saa välistada võimalust, et riik asub õigusvastasele seisukohale, et EE poolt mõningate pinnase tööde teostamine võõral maal annab õiguse toetuse saamiseks. Seega on ilmne, et tegemist on põhjendamatu eelise loomisega EE-le. Tootsi kinnistu omandamisest huvitatud isikutel, sh kaebajal, ei ole tagatud võrdsed tingimused enampakkumisel osalemisel.
8.Keskkonnaministeerium palub oma 02.04.2018 seisukohas jätta kaebaja kaebus menetlusse võtmata. 1) Tootsi kinnistul paiknevad süvendid või mis tahes muud ehitustegevuse tagajärjed ei riku ega saagi kuidagi rikkuda kaebaja subjektiivseid õigusi, sest tegemist on riigile kuuluva kinnisasjaga. Kinnisasjal tehtud tööd saavad puudutada üksnes riigi kui omaniku õigusi. Lisaks on EE vastavaid ehitustöid teinud talle väljastatud kehtiva ehitusloa alusel ja kooskõlas Tootsi kinnistu osas kehtiva teemaplaneeringuga. 2) Kaebaja arvates rikub tema subjektiivseid õigusi asjaolu, et EE võib kvalifitseeruda taastuvenergia toetuse saajaks, kuid kaebajal sellist võimalust ei olevat. Küsimus sellest, kas ja kuidas peab riik reageerima riigi maal toimunud ehitustegevusele, ei oma seost kinnistu enampakkumisega. Asjaolu, et kaebaja võib tulevikus soovida enampakkumisel osaleda, ei loo talle õigust nõuda riigilt mingeid eelnevaid tegevusi kõnealuse kinnistu suhtes. Seetõttu ei ole kaebuse põhjendus seoses enampakkumisega asjakohane. Ka kaebaja väide, et EE võib saada 2(6)
3-18-464 mingi eelise enampakkumisel, on seotud enampakkumisega, mida kaebaja vaidlustab haldusasjas nr 3-17-2225. Kui kaebaja leiab, et tema õigusi rikutakse enampakkumise või selle tingimuste määratlemisel, tuleb vastavad väited esitada teises menetluses. Antud asjas niikuinii ei saa lahendada küsimust, kas ehitustööd mõjutavad või ei mõjuta enampakkumisega seotud küsimusi. Lisaks ei ole KKM-ile teada, kas EE kvalifitseerub kaebaja viidatud toetusele või mitte ning mis võimalused võivad kaebajal endal olla, kui elektrituruseaduse (ELTS) muudatused kunagi Riigikogu poolt vastu võetakse ja jõustuvad. Kaebaja väited, mis põhinevad vastuvõtmata õigusaktidele, on spekulatiivsed ning ei saa olla aluseks kaebeõigusele. 3) Isegi, kui ehitustööde tagajärjed riigile kuuluval kinnistul kuidagi puudutaksid või võiksid rikkuda kaebaja subjektiivseid õigusi (mis antud juhul nii ei ole), on kaebus perspektiivitu. Puudub õiguslik alus nõuda riigilt talle kuuluval kinnisasjal tehtud tööde tagajärgede likvideerimist ning taotluse eesmärki ei ole võimalik saavutada ka taotluse uuesti läbivaatamisel. Kaebaja ei ole ühelegi sellisele õiguslikule alusele oma kaebuses ka viidanud. 4) Üheski õigusaktis ei ole sätestatud, et KKM-il on õigus teha haldusõiguslikke ettekirjutusi riigi maal tehtud kaevetööde tagajärgede likvideerimiseks. Kaebaja on viidanud, et KKM peaks EE-lt nõudma selliste ehitustööde tagajärgede kõrvaldamist AÕS § 68 alusel. Niisiis on kaebaja ise välja toonud, et antud juhul on riigi ja EE vaheline suhe hoopis tsiviilõiguslik suhe, millest tõusetuv vaidlus kuuluks seega maakohtu pädevuse alla. 5) Lisaks on kaebaja taotlus lahendatud õiguspäraselt. Seega ei ole KKM potentsiaalselt rikkunud ka kaalutlusõigust või mõnda muud võimalikku haldusmenetluse nõuet. 6) KKM on 02.02.2018 kirjas kaebajale selgitanud, et ei pea ka põhjendatuks EE-le ettekirjutuse tegemist, sest „süvendid ei põhjusta riigile kahju“. Riigilt ei saa nõuda toiminguid, mis võivad potentsiaalselt vähendada riigi kinnisvara väärtust, sh alandada potentsiaalseid pakkumisi enampakkumisel, millel kaebaja väidetavalt soovib osaleda. Kaebaja võimalik huvi maksta riigi kinnistu eest odavamat hinda, ei ole kaetud ühegi subjektiivse õigusega, millele peaks laienema kohtulik kaitse.
Kaebaja esitas 16.04.2018 omapoolse seisukoha KKM-i 02.04.2018 esitatud seisukohale.
1) Kaebaja on esitanud kaebuse eesmärgil, et Tootsi kinnistul teostatud mõningased pinnasetööd ei annaks EE-le eelist enampakkumisel ega mistahes muul viisil kinnistu omandamisel. Tootsi kinnistu enampakkumise teates on esile toodud, et Tootsi kinnistul asuvad kaks vundamendisüvendit; kinnisasjal asuva rajatise ehitamiseks on väljastatud Vändra Vallavalitsuse poolt 24.11.2016 ehitusluba; ehitusloa väljastamise aluseks on Vändra Vallavalitsuse 22.11.2016 korraldus; EE poolt on väljastatud 01.12.2016 kinnisasjale ehitamise alustamise teatis. Seega on kirjeldatud faktilisi asjaolusid lähtuvalt enampakkumise korraldaja seisukohast, mitte ei ole tegemist enampakkumise tingimusega, millised on vaidluse all haldusasjas nr 3-17-2225. 2) Praegusel hetkel on alustatud Tootsi tuulepargi teede ning alajaama ehitusega. EE on avalikult teatanud, et liitumispunkt ehitatakse välja EE tellimusel ning EE soovib projektiga võimalikult kiirelt edasi minna, et mahtuda olemasoleva toetussüsteemi alla. Taas on riik toiminud EE huvidest lähtuvalt. Alajaama ning teede ehitus ei oma küll otsest puutumust käesoleva haldusasjaga, kuid annab ilmekalt edasi kogu senist olukorda. 3) Juhul kui riik nõuaks EE-lt detsembris 2016 Tootsi kinnistul teostatud mõningaste pinnasetööde kõrvaldamist ning endise olukorra taastamist, ei tõusetuks küsimust, kas EE võib olla Tootsi tuulepargi osas taastuvenergia toetuse saajaks või mitte. Praegusel juhul luuakse aga EE-le eelis Tootsi kinnistu enampakkumisel kaebaja ees, kuna EE saab arvestada võimalusega 3(6)
3-18-464 taastuvenergia toetuse saamisel. Isegi kui Tootsi kinnistu ei võõrandata enampakkumisel, vaid EE saab mistahes muul viisil Tootsi tuulepargi arendajaks, siis esineb samuti kaebaja huvide rikkumine. Tuuleenergeetika toetuse maht on vastavalt ELTS § 591 lg-le 5 kalendriaastas piiratud 600 GWh peale ning vastav maht ületati esmakordselt 2015. a-l. Seega iga täiendav tuulepark mõjutab oluliselt tuulenergeetika toetuste mahu jaotust erinevate tootjate vahel. Puudub kahtlus, et 150 MW Tootsi tuulepargi lisandumisega aastane taastuvenergia toetuste maht ületatakse oluliselt. Järelikult 150 MW tuulepargi lisandumisega olemasolevate tootjate, sh kaebaja, toetuste maht automaatselt väheneb. 4) Asjaolu, et AÕS § 68 tuleneb tsiviilõigusest, ei muuda olematuks kaebaja õigust nõuda halduskohtumenetluses vastustajalt toimingu teostamist, millega otsustatakse vastava tsiviilõiguse teostamine. Analoogiana võib viidata riigile kuuluva vara käsutamist – vastavad tehingud teostatakse tsiviilõiguslike tehingute alusel, millele aga eelneb avalik-õiguslike toimingute sooritamine ja/või haldusaktide vastuvõtmine. 5) Kuigi kaebaja 30.10.2017 taotluses on märgitud ettekirjutuse tegemise nõue, ei tähenda see, et tegemist on haldusjärelevalve taotlusega. Kaebaja 30.10.2017 taotlus on suunatud riigi poolt toimingute teostamisele, mille tulemuseks on Tootsi kinnistul endise olukorra taastamine. 6) Kaebaja soovib Tootsi kinnistu omandada Eleon tuulikute püstitamise eesmärgil. Ilma vastavaid pinnasetöid teostamata oleks kaebajal tuulepargi püstitamine soodsam – vastavad tööd on iga teise kinnistu omandaja jaoks kasutud ega anna mistahes lisandväärtust, vaid muudavad ehitustööd sootuks kallimaks, kuivõrd erinevat tüüpi tuulikutele rajatavad vundamendid ning sellega kaasnevad kaevetööd on oluliselt erinevad.
KOHTU PÕHJENDUSED
10.Kohus leiab, et kaebaja kaebus tuleb HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel tagastada. HKMS § 121 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. Kaebeõigust reguleerib HKMS § 44, mille lg 1 sätestab, et kaebusega võib halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguse kaitseks.
11.Kaebusele eelnenud menetluskäigust nähtub, et kaebaja on esitanud haldusorganile (KKM-le) taotluse haldusmenetluse algatamiseks, mille raames nõuaks KKM EE-lt Tootsi kinnistul teostatud ehitustööde tagajärgede kõrvaldamist ja kinnistul endise olukorra taastamist. Seega algatas EeEl 30.10.2017 taotlusega haldusmenetluse (HMS § 35 lg 1 p 1), mille sisuks oli soov, et KKM kohustaks kolmandat isikut teatud tegevuseks. KKM vastas kaebaja taotlusele 02.02.2018 kirjaga, et kehtivas õiguses puudub alus kaebaja taotletud ettekirjutuse tegemiseks. KKM jättis seega kaebaja taotluse läbi vaatamata (HMS § 43 lg 4 p 4).
12.EeEl on esitanud kohtule kohustamiskaebuse, millega soovib, et KKM vaataks kaebaja 30.10.2017 taotluse uuesti läbi (lahendaks sisuliselt). Kohustamiskaebus eeldab kaebaja õiguste rikkumist (HKMS § 44 lg 1) haldusorgani keeldumise või jätkuva tegevusetusega (sh keeldumise või tegevusetuse õigusvastasust) ning haldusorgani kohustust haldusakti andmiseks või toimingu sooritamiseks. Kohustamisotsuse täitmine ei tohi olla haldusorgani jaoks õiguslikult või faktiliselt võimatu (vt ka HKMS kommenteeritud väljaanne, lk 156).
4(6)
3-18-464
13.Kuigi kaebaja on kaebuses taotlenud KKM-i kohustamist tema 30.10.2017 taotluse uuesti läbivaatamiseks, on kaebus suunatud kohtu hinnangul selgelt sellele, et kohustada KKM-i tegema kolmandale isikule (EE-le) konkreetse sisuga ettekirjutus (Tootsi kinnistul läbi viidud kaevetööde tagajärgede kõrvaldamiseks ja endise olukorra taastamiseks). Kaebajal aga ei saa olla õigust nõuda sellise konkreetse ettekirjutuse tegemist KKM-ilt. Nimetatud seisukohta toetab Riigikohtu praktika, mille kohaselt puudub isikul subjektiivne õigus nõuda järelevalvemenetluse algatamist või konkreetse meetme rakendamist kolmanda isiku suhtes, kui pädevus- ja volitusnorm näevad järelevalveorganile ette kaalutlusõiguse nii järelevalvemenetluse algatamiseks kui ka järelevalvemeetme rakendamiseks. Puudutatud isik (isik, kelle õigusi võib kolmanda isiku õigusvastane tegevus rikkuda) võib aga nõuda, et järelevalveorgan otsustaks järelevalvemenetluse algatamise või järelevalvemeetme rakendamise küsimuse kaalutlusvigadeta, kui järelevalvet sätestav õigusnorm kaitseb ka tema õigushüve (Riigikohtu otsused asjades nr 3-3-1-44-10, p 15; 3-3-1-29-13, p 17).
14.Lisaks eeltoodule puudub kohtu hinnangul kinnistuomanikul (sh riigil) alus nõuda kinnistul õiguslikul alusel ehitustöid teostanud isikult ehitustööde tagasipööramist (kaevetööde tagajärgede kõrvaldamist ja endise olukorra taastamist). Asja materjalidest nähtuvalt on EE teostanud ehitustöid kehtiva ehitusloa alusel ning ehitusloast nähtuvalt ehitusprojekti alusel, mille on kinnistu omanik kooskõlastanud. Kaebaja ei ole esitanud teavet, mis annaks aluse kahtluseks, et EE on teostanud töid kinnistuomaniku tahte vastaselt või muul põhjusel õigusvastaselt. Kohtu hinnangul puudub selline õigusnorm, mille alusel saaks kohustada õiguslikul (kokkuleppelisel) alusel ehitustöid teostanud isikut tööde teostamisele eelnenud olukorda taastama. AÕS § 68 selliseks normiks ei ole. Vaidlus ehitusloa õiguspärasuse üle on läbivaatamisel haldusasjas nr 3-16-2532 ning enne vastavas asjas tehtud lahendi jõustumist on kaebaja taotlus kohtu hinnangul igal juhul ennatlik.
15.Eelnevast tulenevalt on kohus kokkuvõtvalt seisukohal, et kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda KKM-ilt konkreetse ettekirjutuse tegemist EE suhtes. Sealjuures KKM-il puudub seaduslik alus (õigus ja kohustus) ja seega ka pädevus selliste toimingute tegemiseks, mida kaebaja 30.10.2017 taotlusega soovis. Sellest tulenevalt oli põhjendatud haldusorgani poolt vastava taotluse läbivaatamata jätmine. Samadel asjaoludel puudub kaebajal kaebeõigus haldusorgani kohustamiseks lahendama sisuliselt sellist taotlust, millega soovitakse haldusorganilt tegevust, milleks õiguslik alus puudub. Kuna puudub õigusnorm, mis annaks haldusorganile aluse nõuda õiguslikul alusel teostatud ehitustöö tagasipööramist töö teostaja poolt, siis ei saa analüüsida ka seda, kas vastava normi või mõne muu haldusorgani tegevust puudutava normi kaitse-eesmärgiga on hõlmatud kaebaja õiguste väidetav riive, mille kaitseks käesolevas asjas kohtusse pöörduti (õigus võrdsele kohtlemisele enampakkumise raames vms).
16.Nii kaebusest kui ka kohtute infosüsteemist nähtub seejuures, et halduskohtus on pooleli vaidlus selle üle, kas Tootsi kinnistu osas enampakkumise läbiviimise korraldamise otsustamine ja selle tingimused olid õiguspärased või mitte (haldusasi nr 3-17-2225). Viidatud haldusasjas on EeEl üheks kaebajaks ning selles esitatud kaebus on sisustatud suures osas just nende argumentidega, mis puudutavad EE-le lubamatu eelise andmist teiste osalejatega võrreldes (sh 2016. a detsembrikuus teostatud ehitustööd Tootsi kinnistul). Kaebaja tahe praeguses haldusasjas on küll kitsalt suunatud sellele, et KKM teeks EE-le ettekirjutuse Tootsi kinnistul teostatud ehitustööde tagajärgede kõrvaldamiseks ja endise olukorra taastamiseks, ent seda sama eesmärki (mh) hõlmab ka kaebaja kaebus, mis on haldusasjas nr 3-17-2225 pooleli.
5(6)
3-18-464 Mõistlikuks ega põhjendatuks ei saa pidada sisuliselt sama eesmärki kandvate kohtuvaidluste pidamist erinevate nõuete alusel.
17.Eeltoodud põhjustel puudub kaebajal ilmselgelt kaebeõigus ja kaebus tuleb HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel tagastada.
18.HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
19.HKMS § 104 lg 5 p 2 järgi tagastatakse tasutud riigilõiv, kui kohus tagastab kaebuse selle esitajale, välja arvatud juhul, kui see toimub HKMS § 121 lg 2 alusel. Kuna kaebus kuulub tagastamisele HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel, ei tagasta kohus kaebuselt tasutud riigilõivu. (allkirjastatud digitaalselt) Kaupo Kruusvee Kohtunik
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.