lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-18-742/7

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja · 25.04.2018

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number
3-18-742/7
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
25.04.2018
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1148
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TA R T U H A L D U S K O H U S

Jõhvi kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtunik Kohtuasi

Menetlusosalised Resolutsioon

Edasikaebamise kord ja muud selgitused

3-18-742 25. aprill 2018 Karin Jõks Vjatšeslav Koguti kaebus Viru Vangla 07.04.2018.a käskkirja nr 6-4/111-1 õigusvastasuse kindlakstegemise nõudes Kaebaja Vjatšeslav Kogut Vastustaja Viru Vangla

1.Tagastada kaebus.
2.Vabastada kaebaja riigilõivu tasumisest esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel.
3.Jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.
4.Määruse resolutsiooni punktide 1 ja 3 peale võib esitada määruskaebuse otse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest.
5.Määrus toimetatakse kätte kaebajale.

Asjaolud

1.Viru Vangla kohaldas 07.04.2018.a käskkirjaga nr 6-4/111-1 (tl 14-15, edaspidi vaidlustatud käskkiri) Vjatšeslav Koguti suhtes täiendavaid julgeolekuabinõusid, sh eraldatud lukustatud kambrisse paigutamist ja käeraudade paigaldamist kaebajale, kui tema kambrisse sisenetakse. Vangla tugines 07.04.2018 toimunud juhtumile, kus kaebaja viskas läbi toiduluugi ametnikku pruuni fekaalide järele haiseva vedelikuga.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
2.Vjatšeslav Kogut esitas vaide (tl 16-17), milles ta taotles vaidlustatud käskkirja kehtetuks tunnistamist. Kaebaja andis vaide vanglaametnikule üle 12.04.2018 ja see registreeriti 13.04.2018 numbriga 6-12/265-1.
3.Vjatšeslav Kogut esitas 08.04.2018 Tartu Halduskohtule kaebuse. Kaebaja leidis, et vaidlustatud käskkiri on tühine. Käskkirja andis peaspetsialist-korrapidaja Andres Kert, kuid täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise õigus on üksuse juhil. Kaebaja leiab, et ta ei ähvardanud 07.04.2018 kedagi, ei tunginud kellelegi kallale ja ei pannud toime rasket õigusrikkumist, et tema suhtes kohaldataks nii karme meetmeid. Tema tegevus kvalifitseerub ametniku solvamisena ja on distsiplinaarsüütegu. Vaidlustatud käskkiri on põhjendamata, tegemist on kättemaksu ja kaebaja karistamisega. Ametnikud vigastasid 07.04.2018 käeraudade kasutamise käigus kaebaja käsi, see on arsti poolt fikseeritud.

Kaebaja palus tunnistada õigusvastaseks täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise ja traumade tekitamise käeraudadega. Tema põhjendatud huvi on preventiivne, et sarnased olukorrad ei korduks. Samuti soovib kaebaja nõuda kahju hüvitamist. Alternatiivselt palus kaebaja tuvastada vaidlustatud käskkirja tühisuse. Kaebaja palus vabastada teda riigilõivu tasumisest.

4.Kaebaja esitas kaebuses esialgse õiguskaitse taotluse, milles ta palus peatada vaidlustatud käskkirja asja arutamise ajaks. Kohtu seisukoht Kaebuse tagastamine
5.Kohus tagastab kaebuse tervikuna halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 1 alusel, kuna kaebajal puudub ilmselgelt kaebeõigus. HKMS § 45 lg 2 sätestab, et tuvastamiskaebuse võib esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus ei anna õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks. Kaebaja soovib kohtusse pöördumisega saavutada seda, et lõpetatakse tema suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine. Selle eesmärgi saavutamiseks tuleb kaebajal esitada vaidlustatud käskkirja tühistamise nõue. Kuna võimalik on tõhusama nõude esitamine, siis ei ole tuvastamisnõue lubatav. Kohus ei suuna kaebajat muutma oma nõuet praeguse kohtuasja raames. Enne tühistamiskaebuse esitamist tuleb kaebajal läbida vangistusseaduse (VangS) § 11 lg 5 ette nähtud kohustuslik kohtueelne menetlus. Kaebaja on küll esitanud vaide, kuid selle lahendamiseks ette nähtud 30-päevane tähtaeg ei ole veel möödunud. Alates 01.01.2018 ei anna hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus enam õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks. Kui kaebaja soovib saavutada käeraudade kasutamise käigus talle tekitatud kahju hüvitamist, siis tuleb tal läbida kohustuslik kohtueelne menetlus ja seejärel esitada hüvitamiskaebus. Praeguse kohtuasja asjaoludel ei saa tuvastamiskaebuse esitamise aluseks olla preventiivne eesmärk, kuna täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine ja käeraudade kasutamine on äärmiselt suurel määral seotud konkreetsete asjaoludega ja sellise olukorra kordumine tulevikus on vähe tõenäoline.
6.Kaebaja taotles kaebuses ka vaidlustatud käskkirja tühisuse tuvastamist. Sellel nõudel puuduvad aga sellisena eduväljavaated. Kaebaja hinnangul on vaidlustatud käskkiri tühine, kuna sellele kirjutas alla ametnik, kellel selleks vajalik volitus puudus. Kohus selgitab kaebajale, et haldusmenetluse seaduse § 63 lg 2 p 3 alusel on haldusakt tühine, kui seda ei ole andnud pädev haldusorgan. VangS § 69 lg 4 alusel kohaldab täiendavaid julgeolekuabinõusid vanglateenistus, praegusel juhul tähendab see Viru Vanglat. Vaidlustatud käskkirja ongi andnud Viru Vangla. Kaebaja toob õigesti välja, et vangla sisekorraeeskirja (VSKE) § 12 lg 1 järgi on täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise otsustamine üksuse juhi pädevuses. See, et vaidlustatud

käskkirja andis vastustaja nimel mitte üksuse juht, vaid peaspetsialist-korrapidaja, ei tähenda aga seda, et otsust ei teinud pädev haldusorgan. Tegemist on haldusorgani sisepädevuse küsimusega. Riigikohus on selgitanud, et kui haldusakti andis haldusorgani nimel ametnik, kellel puudus selleks volitus, siis on tehtud menetlusviga. Kui viga mõjutas asja otsustamist, siis võib see kaasa tuua haldusakti tühistamise (Riigikohtu 24.04.2018.a määrus asjas 3-17725, p 20). Kaebaja etteheide on seega käsitletav ühe põhjendusena vaidlustatud käskkirja õigusvastasusele ehk see on üks aluseid, millele kaebaja saab tugineda, kui ta otsustab pärast kohtueelse menetluse läbimist esitada tühistamiskaebuse. Esialgse õiguskaitse taotlus

7.HKMS § 110 lg 1 p 1 ja § 116 lg 1 alusel vabastab kohus kaebaja riigilõivu tasumisest esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel põhjendusi esitamata.
8.HKMS § 249 lg 1 ja 3 kohaselt võib kohus teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Esialgse õiguskaitse määruse tegemisel arvestab kohus avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi. HKMS § 251 lg 1 p 1 alusel võib esialgse õiguskaitse määrusega peatada vaidlustatava haldusakti kehtivuse või täitmise.
9.HKMS § 249 lg 5 alusel saab esialgse õiguskaitse taotluse esitada pärast haldusorganile vaide esitamist, koos kaebusega või pärast kaebuse esitamist. Kohus tagastas kaebuse, seega ei saa esialgse õiguskaitse taotluse esitamist pidada lubatavaks kaebuse esitamise tõttu. Kaebaja on aga esitanud vaide ja sellel alusel on esialgse õiguskaitse taotlus lubatav.
10.Kaebaja ei ole välja toonud, millised pöördumatud tagajärjed kaasneksid esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisega. Kohus lähtub sellest, et ilmselgelt luuakse täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisega, sh käeraudade kasutamisega tagajärg, mida ei ole hiljem võimalik tagasi pöörata. Kui vangla peaks vaidlustatud käskkirja kehtetuks tunnistama või kohus selle tühistama, siis kaebaja õiguste piiramist juba toimunud täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisega ei saa tagantjärele olematuks teha. See tähendab, et kaebaja taotlus on lubatav, kuid mitte veel seda, et taotlus tuleks rahuldada.
11.Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamiseks tuleb kohtul kaaluda ühelt poolt mõju, mida kaebajale avaldab täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine ja teiselt poolt avalikku huvi, mis seisneb julgeoleku tagamises vanglas ning vanglaametnike ja teiste isikute tervise kaitses. Kohus leiab, et avalik huvi kaalub praegusel juhul üles selle, et kaebaja peab taluma täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamist vähemalt kuni vaidlustatud käskkirja õiguspärasuse üle peetava vaidluse lõppemiseni. Kaebaja ei vaidlusta seda, et ta pani toime teo, mis tingis täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise. Tulevase kaebuse eduväljavaateid ei saa pidada suurteks. Julgeoleku tagamist vanglas ja vanglaametnike tervise kaitset tuleb pidada kaalukamaks sellest, et kaebaja peab täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise tõttu taluma mõningast ebamugavust ja piiranguid.
12.Kohus arvestab ka seda, et esialgse õiguskaitse menetluses tuleks vältida põhivaidluse äraotsustamist. See põhimõte ei tähenda kohtu jaoks vääramatut keeldu, seda tuleb arvestada koos muude asjaoludega. Kui esialgse õiguskaitse kohaldamiseks on ülekaalukas vajadus ning pöördumatute õiguslike või faktiliste tagajärgede loomine ei tekita avalikule huvile või kolmandatele isikutele olulist kahju, ei ole esialgse õiguskaitse kohaldamine tingimata välistatud (Riigikohtu lahend 3-3-1-59-14 p 19). Praegusel juhul tähendaks esialgse õiguskaitse kohaldamine, et kaebaja võib olla saavutanud vaidluse eesmärgi. Kohtuasja lahendamise ehk esialgse õiguskaitse lõppemise ajaks võib täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine kaebaja suhtes olla juba niigi lõppenud. Sellise olukorra loomise eelduseks olevat ülekaalukat esialgse õiguskaitse vajadust kohtu hinnangul ei ole.
13.Kokkuvõttes jätab kohus esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Jõks Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium