Korrakaitse › Vanglad

kaebuse, kui kaebus ei vasta sama seadustiku § 37–39 nõuetele, kaebaja ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud ja puudused takistavad asja läbivaatamist. HKMS § 55 lg 2 sätestab, et kui menetlusosaline ei kõrvalda taotlust sisaldavas avalduses kohtu määratud tähtpäevaks puudusi, jätab kohus avalduse läbi vaatamata. Kaebaja esitatud avaldusest ei selgu, kas kaebaja soovib kohtule esitada kaebuse või esialgse õiguskaitse taotluse või mõlemad. Kuna kaebaja tasus riigilõivu ühe toimingu eest, siis ei selgu see ka riigilõivu tasumise faktist. Kui tegemist oli kaebusega, siis ei ole kaebaja vaatamata punktis 2 nimetatud määruses antud selgitustele esitanud kohtule kaebust, mis vastaks HKMS § 37–39 nõuetele. Avaldusest ei selgu, millist haldusakti soovib kaebaja vaidlustada ja millise nõude kaebaja esitab. Kui kaebaja soovis esitada (ka) esialgse õiguskaitse taotluse, siis see ei ole põhistatud. Tegemist on puudustega, mis takistavad vastavalt kaebuse ja/või esialgse õiguskaitse taotluse menetlemist. HKMS § 41 lg 1 kohaselt määravad vaidluse eseme kindlaks kaebuse nõue vastavalt HKMS §-le 37 ja kaebuse alus ning kohus ei või teha otsust nõude ega aluse kohta, mida ei ole kaebuses esitatud, ega ületada nõude piire. See tähendab, et nõude saab esitada ainult kaebaja ise. Kohus saab tulenevalt halduskohtumenetluses kehtivast uurimispõhimõttest küll kaebajat abistada (punktis 2 nimetatud määrusega on kohus seda teinud), kuid kaebaja peab oma huvide kaitsel ka ise aktiivne ja hoolas olema. Tulenevalt eeltoodust tuleb kaebus tagastada ja esialgse õiguskaitse taotlus jätta läbi vaatamata.

(allkirjastatud digitaalselt) Karin Jõks kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.