lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-17-2187/16

Sotsiaalõigus › Pensionid

HaldusasiJõustunudTallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja · 24.04.2018

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
3-17-2187/16
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Sotsiaalõigus › Pensionid
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
24.04.2018
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1219
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Halduskohus

Kohtukoosseis

Enno Loonurm

Otsuse tegemise aeg ja koht

24. aprill 2018; Tallinna Halduskohus

Haldusasja number

3-17-2187

Haldusasi

I.B. kaebus Sotsiaalkindlustusameti 29.09.2017 otsuse nr NP06024 tühistamiseks ning vastustaja kohustamiseks vastavat taotlust uuesti läbi vaatama

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende Kaebuse esitaja – I.B.; esindajad Vastustaja – Sotsiaalkindlustusamet, volitatud esindaja Silvia Azojan;

RESOLUTSIOON

Jätta kaebus rahuldamata

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Otsuse avalikult teatavakstegemise päev on 24.04.2018. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui selles ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Sotsiaalkindlustusameti 29.09.2017 otsusega nr NP06024 jäeti I.B. avaldus avaliku teenistuse staaži arvestamiseks ja vanaduspensioni suurendamiseks vastavalt avaliku teenistuse seaduse paragrahvile 113 rahuldamata, sest I.B. ei olnud 01.01.1996 seisuga teenistuses, mistõttu ei olnud tema suhtes seaduse varasem redaktsioon (ATS § 182) kohaldatav ning prokuratuuris töötatud perioodi ajavahemikul 10.04.1978-15.12.1991 ei saanud avaliku teenistuse staaži hulka arvata (tl 13).
2.I.B. esitas 25.10.2017 Tallinna Halduskohtule kaebuse seonduvalt Sotsiaalkindlustusameti 29.09.2017 otsusega nr NP06024. Kaebaja taotles eelnimetatud haldusakti tühistamist, kuid samas oli eraldi nimetatud veel ka teatavate asjaolude tuvastamise tarvidust.

Sarnased lahendid

Sotsiaalõigus
  • 02.07.20263-22-2592/52Riigikohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-25-2311/19Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 27.06.20263-26-1342/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-25-3252/4Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1261/7Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 25.06.20263-26-1450/6Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
3.Tallinna Halduskohtu 06.12.2017 määrusega jäeti kaebus käiguta (tl 17). Kohus selgitas, et tuvastamisnõue on tühistamisnõudega hõlmatud ning eesmärgi saavutamiseks peaks piisama tühistamisnõude esitamisest, kuid taoliste vaidluste puhul võib esitada koheselt ka avalduse uuele läbivaatamisele suunatud nõude. I.B. vastas kohtumäärusele 14.12.2017.
4.Tallinna Halduskohtu 22.01.2018 määrusega jäeti kaebus nõude täpsustamiseks veelkord käiguta, millele kaebaja vastas 05.02.2018.
5.Tallinna Halduskohtu 06.02.2018 määrusega võeti kaebus Sotsiaalkindlustusameti 29.09.2017 otsuse nr NP06024 tühistamise ning 01.09.2017 taotluse uue läbivaatamise kohustamise nõudes menetlusse (tl 28). Sotsiaalkindlustusamet vastas kaebusele 01.03.2018.
6.Tallinna Halduskohtu 02.03.2018 määrusega määrati asi läbivaatamiseks kirjalikus menetluses (tl 53).

KAEBUSE SISU JA TAOTLUS

7.Kaebaja ei nõustu haldusorgani poolt õigusnormide tõlgendamisega, millised reguleerivad avaliku teenistusega seotud suhteid nii avaliku teenistuse mõiste kindlaksmääramise kui ka ametniku staaži arvestamisega. Kaebaja selgitab, et töötas ENSV (Narva) prokuratuuris alates 10.04.1978 kuni 15.12.1991 kokku 13 aastat 8 kuud ja 6 päeva. Eelnimetatud teenistuse aega Narva linna prokuratuuris on haldusorgan ise ka tuvastanud ja tunnistanud kaebuse esitaja poolt esitatud dokumentide põhjal. Uue avaliku teenistuse seaduse jõustumise ajaks oli kaebajal omandatud avaliku teenistuse staaži prokuratuuris kehtetu avaliku teenistuse seaduse alusel. Kaebaja arvates on Sotsiaalkindlustusamet põhjendamatult leidnud, et Narva linna prokuratuuris töötatud perioodi ei saa lugeda kaebaja avaliku teenistuse staaži hulka. Sotsiaalkindlustusameti otsuses on kehtivat seadust kohaldatud üksnes haldusorgani huve arvestades. Kaebaja väidete kinnitamise osas vastava staaži omandamisest on seadus jäetud kohaldamata. Sotsiaalkindlustusamet on vaidlustatud otsuses leidnud, et ametniku staaž omandatakse siis, kui isik on avalik teenistuja kehtetu avaliku teenistuse seaduse jõustumise hetkel, s.o seisuga 01.01.1996. Kaebaja arvates avaliku teenistuse seaduse sisust sellist erisust ei ilmne. Haldusorgani järeldused kaebaja teenistusaja puudumise osas kehtetu avaliku teenistuse seaduse § 182 lõike 1 alusel on kaebajat diskrimineerivad. Kaebaja leiab, et tema suhtes tuleb avaliku teenistuse staaž lugeda omandatuks. Varasemalt kehtinud avaliku teenistuse seaduse § 182 lg 1 on põhiseadusega vastuolus, sest vastavalt põhiseadusele on kõik seaduse ees võrdsed. Kohus jätab asja lahendamisel seaduse või muu õigustloova akti kui see on vastuolus Eesti Vabariigi põhiseadusega või Euroopa Liidu õigusega.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

8.Sotsiaalkindlustusameti kaebus on alusetu ja vaidlustatud otsus on õiguspärane ning palub kaebuse rahuldamata jätta.
9.Sotsiaalkindlustusamet selgitab, et 01.04.2013. aastal jõustunud avaliku teenistuse seaduse (ATS) § 113 lõike 2 kohaselt säilib isikul, kellel on seisuga 01.04.2013 täitunud vajalik teenistusstaaž riikliku vanaduspensioni suurendamiseks enne 01.04.2013 kehtinud avaliku teenistuse seaduse (edaspidi ka kehtetu ATS) alusel, õigus riikliku vanaduspensioni suurendamisele sõltuvalt teenistusstaaži pikkusest. Seega on avaliku teenistuse seaduse § 113 alusel õigus riikliku vanaduspensioni suurendamisele isikul, kellel tekkis sellele õigus kehtetu avaliku teenistuse seaduse alusel. Kehtetu ATS jõustus 01.01.1996. aastal ja kohaldub pärast kehtetu ATS jõustumist toimunud avalikule teenistusele. Varasemate

perioodide arvamist avaliku teenistuse staaži hulka reguleerib kehtetu avaliku teenistuse seaduse § 182. Kehtetu avaliku teenistuse seaduse § 182 lõike 1 kohaselt arvatakse isikule, kes kehtetu ATS jõustumisel 01.01.1996 oli teenistuses, teenistusstaaži hulka enne kehtetu avaliku teenistuse seaduse jõustumist riigi või kohaliku omavalitsuse ametiasutustes ja nimetatud asutustele allunud ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides ametikohtadel, mis eeldasid avaliku võimu ülesannete täitmist, töötatud aeg, välja arvatud teenistusaeg endise NSV Liidu julgeolekuorganites või relvajõududes. I.B. tööraamatu kannete numbrite 21 ja 22 kohaselt töötas I.B. alates 01.03.1995 kuni 14.03.2000 Jaroslavski Advokaadibüroo OÜ-s töölepingu alusel juristina. I.B. ei olnud seisuga 01.01.1996 teenistuses ja seega ei ole kehtetu avaliku teenistuse seaduse § 182 tema osas kohaldatav. Eelnimetatud põhjendustel ei saa töötamist perioodil 10.04.1978 kuni 15.12.1991 Narva linna prokuratuuris arvata ametniku pensioni suurendamisel arvesse võetava avaliku teenistuse staaži hulka. Eeltoodud seisukohta on kinnitanud ka Riigikohus haldusasjas 3-3-1-31-14 tehtud lahendi punktides 16 ja 17: „Kohtud on kohaldanud ATS v.r § 182 lg-t 1 õigesti, lähtudes nõudest, et varasem tegevus arvatakse teenistusstaaži hulka üksnes eeldusel, et isik oli avaliku teenistuse seaduse jõustumise ajal (1. jaanuaril 1996) teenistuses. ATS v.r § 163 lg 1 kohaselt tuli töölepingu alusel tööle võetud ametnik vormistada nimetamise alusel teenitusse võetuks tagasiulatuvalt, alates 1. jaanuarist 1996. Avalik teenistussuhe ei saanud ATS v.r § 163 lg 1 järgi tekkida vaikimisi.“.

KOHTU PÕHJENDUSED

10.Käesolevas haldusasjas on vaidlustatud Sotsiaalkindlustusameti 29.09.2017 otsust nr NP06024 ja taotletud selle tühistamist ning vastustaja kohustamist vastava taotluse uueks läbivaatamiseks. Nimetatud otsusega jäeti rahuldamata kaebaja taotlus avaliku teenistuse staaži arvestamiseks ning riikliku vanaduspensioni suurendamiseks Eesti NSV prokuratuuri Narva linna prokuratuuris töötatud perioodi arvelt ajavahemikul 10.04.1978 kuni 15.12.1991. Seejuures tugines vastustaja avaliku teenistuse seaduse § 113 lõikele 2, mille kohaselt säilib isikul, kellel on avaliku teenistuse seaduse jõustumise ajaks täitunud vajalik teenistusstaaž riikliku vanaduspensioni suurendamiseks enne sama seaduse jõustumist kehtinud avaliku teenistuse seaduse alusel, õigus saada vanaduspensioni suurendust ja tema riiklikku vanaduspensioni suurendatakse vastavalt avaliku teenistuse seaduse § 113 lõikele 7. Eelosundatud avaliku teenistuse seadus jõustus 01.04.2013. Vastustaja asus seisukohale, et kaebajal ei olnud enne 01.04.2013 kehtinud avaliku teenistuse seaduse alusel riikliku vanaduspensioni suurendamiseks vajalikku teenistusstaaži täitunud, sest vastavalt avaliku teenistuse seaduse varasema redaktsiooni § 182 lõikele 1 võis vastavat teenistusstaaži arvutada üksnes isikule, kes oli avaliku teenistuse seaduse jõustumisel ühtlasi ka teenistuses. Enne 01.04.2013 kehtinud avaliku teenistuse seadus jõustus 1996. aasta 1. jaanuaril.
11.Nähtuvalt haldusasja materjalist ei saa antud juhul olla vaidlust selles, et kaebaja ei olnud avaliku teenistuse seaduse jõustumisel seisuga 01.01.1996 avalikus teenistuses. I.B. töötas prokuratuuris ajavahemikul 10.04.1978 kuni 15.12.1991. Seega ei saanud vastustaja prokuratuuris töötatud perioodi arvelt riiklikku vanaduspensioni suurendada, mis tähendab seda, et vaidlustatud otsuse nr NP06024 tühistamiseks ei ole alust. Arvestades asjaolu, et tegemist on õiguspärase haldusaktiga, ei saa rahuldada ka vastupidisel eeldusel baseeruvat ning 01.09.2017 avalduse uuele läbivaatamisele suunatud kohustamisnõuet.
12.Kaebaja arvates on taoline regulatsioon tema suhtes diskrimineeriv ja põhiseadusega vastuolus. Nimetatud seisukohaga ei saa nõustuda. Sarnaseid vaidlusi on ka varem lahendatud ning sellega seonduvalt on vastustaja viidanud haldusasjas 3-3-1-31-14 tehtud Riigikohtu lahendile, milles selgitati, et kohtud on avaliku teenistuse seaduse § 182 esimest lõiget õigesti kohaldanud, lähtudes nõudest, et varasem tegevus arvatakse teenistusstaaži hulka üksnes eeldusel, et isik oli avaliku teenistuse seaduse

jõustumise ajal 1. jaanuaril 1996 teenistuses. Nimetatud selgitus on arvestatav ka käesoleva vaidluse puhul. Pensioni suurendamise või suurendamata jätmisi puudutavate regulatsioonide kehtestamise korral on tegemist sotsiaalpoliitiliste valikutega ning siinkohal ei saa asuda seisukohale, et need oleksid põhiseadusega vastuolus või et seetõttu koheldakse kedagi diskrimineerivalt.

13.Halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lõikes 1 on sätestatud, et menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Antud juhul on otsus kaebuse esitaja kahjuks, kuid vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud. Seega jäävad protsessiosaliste võimalikud menetluskulud nende endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Enno Loonurm Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 12.06.20263-25-4289/7Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 12.06.20263-26-1355/7Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja