Haldusasja number Otsuse kuupäev Kohtunik Haldusasi
Menetlusosalised Asja läbivaatamine
3-18-99 20. aprill 2018 Juhan Siider Revo Krause kaebus Tartu Linnavalitsuse 13. detsembri 2017. a otsuse nr RL-17-0371 tühistamiseks ning kohustamiseks väljastada kaebajale raieluba Kaebaja Revo Krause Vastustaja Tartu linn Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Revo Krause kaebus.
2.Tühistada Tartu Linnavalitsuse 13. detsembri 2017. a otsus nr RL-17-0371 ning kohustada Tartu linna Revo Krause raieloa andmise taotlus uuesti läbi vaatama.
3.Mõista Tartu linnalt Revo Krause kasuks välja menetluskulu 15 eurot.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 21. mai (k.a) 2018. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.Revo Krause (kaebaja) esitas 9. oktoobril 2017 Tartu Linnavalitsuse linnamajanduse osakonnale avalduse, milles palus väljastada raieluba Tartu linnas Õuna tn 18 kinnistul kasvava kase raieks. Kaebuse esitaja avaldas arvamust ja täiendas raieloa taotluse põhjendusi hilisemas e-kirjavahetuses.
2.Tartu Linnavalitsus (vastustaja) tegi 6. novembril 2017 otsuse nr RL-17-0336, millega jättis taotluse rahuldamata. Otsuse kohaselt on kask elujõuline ja dekoratiivne ning oluline piirkonna ja kinnistu kõrghaljastuse seisukohast. Puu poolt tekitatav vari hoone lääneküljel ei takista oluliselt kinnisasja kasutamist. Hoone rekonstrueerimise ja aia ümberplaneerimise käigus on võimalik arvestada väärtusliku kõrghaljastusega ja puu säilitada. Elektriliinide hoolduseks vajalikud puude lõikustööd määrab liini omanik.
3.Kaebaja esitas 6. detsembril 2017 haldusorganile vaide, milles palus eelnimetatud keelduva otsuse tühistada, kohustada väljastama taotletud raieluba ja algatada teenistuslik järelevalvemenetlus.
4.Vastustaja tagastas 13. detsembri 2017. a otsusega nr 8-13.1/RL-17-322 vaide, sest sama päeva otsusega nr RL-17-0371 tunnistati otsus nr RL-17-0336 kehtetuks ja tehti uus otsus, millega keelduti uuesti raieloa väljastamisest. 13. detsembri 2017. a otsuses nr RL-17-0371 kohaselt ei olnud kaebaja taotluses esitatud põhjendused piisavad raieloa andmiseks, samuti oleks puu raiumine vastuolus avaliku huviga. Puust tingitud mõjutusi on võimalik tasandada alternatiivsete meetmetega (osaline okste raiumine ja juurestiku piiramine), puu maha raiumiseks alused puuduvad. Vastustaja kordas haldusaktis detailsemalt ka varasemas otsuses kajastatud põhjendusi.
5.Kaebaja esitas Tartu Halduskohtusse kaebuse, milles palub Tartu Linnavalitsuse linnamajanduse osakonna 13. detsembri 2017. a otsuse nr RL-17-0371 tühistada ja kohustada vastustajat väljastama kaebajale taotletud raieluba. Samuti palus kaebaja tühistada vaide tagastamise otsuse nr 8-13.1/RL-17-322 või alternatiivselt tuvastada selle õigusvastasus.
6.Tartu Halduskohus tagastas 5. veebruari 2018. a määrusega HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel vaide tagastamise otsuse nr 8-13.1/RL-17-322 tühistamise või alternatiivselt õigusvastasuse tuvastamise nõude. Sama määrusega võttis kohus kaebuse menetlusse 13. detsembri 2017. a otsuse nr RL-17-0371 tühistamise nõude ja vastustaja raieloa väljastamiseks kohustamise nõude osas.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
7.Kaebuse kohaselt ei vasta raieloa väljastamisest keeldumise otsus vorminõuetele, sest haldusmenetluse seaduse (HMS) § 56 lg-tes 1 ja 2 sätestatud nõudeid ei ole haldusorgan järginud. Vaidlusalune haldusakt ei vasta haldusaktile kehtestatud põhjendamisnõuetele, millega on vastustaja oluliselt rikkunud haldusmenetluses seaduses sätestatud nõudeid. Juba ainuüksi see asjaolu on piisav põhjus otsuse tühistamiseks. Otsuses õiguslike alustena märgitud sätted puudutavad üksnes formaalset õigust, mille osas vaidlus puudub. Keelduva otsuse
3-18-99 õiguslikud alused ei ole seostatud otsuse langetamise aluseks olevate faktiliste asjaoludega. Haldusakti koostaja on õigusliku alusena märkinud sisuliselt üksnes pädevuse keelduva otsuse tegemiseks, kuid pole sisuliste küsimustega tegelenud. Taotluse lahendaja on kaebuse esitajale e-kirjavahetuse teel avaldanud, et keelduva otsuse põhjuseks on asjaolu, et tegemist on ainukese kasega, mis krundil asub. Tegelikult asub krundil kaks kaske. Tegemist on kaalutlusotsusega, haldusaktis kaalutlusi aga ei esitatud. Arusaamatu on vastustaja seisukoht, et kase säilitamiseks esineb avalik huvi. Puu raiumist on toetanud ka piirinaabrid, kellele põhjustab puu säilitamine ventilatsioonisüsteemi ja fassaadi sagedama puhastamise tõttu kulutusi. Vastustaja on jätnud arvesse võtmata, et krundil säilitatakse üks kask ning lähedal asuv park on kaskedest tulvil. Kaebaja krundil asuva kase säilitamiseks puudub avalik huvi, raieloa väljastamisega ei põhjustata korvamatut kahju loodusele. Üldplaneeringuga ei ole kehtestatud kohustuslike kaskede arvu selles piirkonnas ega kohustust kaitsta kaski nagu üritab väita vastustaja. Kaebaja on piisavalt põhjendanud kase raiumise vajadust seoses planeeritava ehitustegevusega, mistõttu on otsuses nr RL-17-0371 ebaõigesti tuginetud Tartu Linnavolikogu 1. juulil 2004. a vastu võetud määruse nr 79 „Puu raiumiseks loa andmise kord“ (Kord) punktile 3.2.4. Vastustaja ei ole arvestanud piisavalt kaebaja seisukohtadega ega taganud ärakuulamisõigust nõutavas mahus. Varasema haldusakti kehtetuks tunnistamist ei ole haldusorgan põhjendanud.
8.Vastustaja palub jätta kaebus rahuldamata ning menetluskulud poolte endi kanda. Vaidlusalune haldusakt on piisavalt põhjendatud ning vastab seaduses sätestatud nõuetele. Otsusest on leitav nii õiguslik alus kui ka faktilised asjaolud ning arutluskäik, mis selgitab, mis tingis just sellisel kujul vastavasisulise otsuse tegemise. Vastustaja hinnangul ei ole raieloa taotluses esitatud ning hiljem lisatud täiendavad põhjendused piisavad, et väljastada raieluba elujõulise, dekoratiivse ja piirkonna kõrghaljastuse seisukohalt olulise puu maharaiumiseks. Kaebaja poolt põhjenduseks toodud probleemid on lahendatavad alternatiivsete meetmetega. Vastustajale jääb selgusetuks, millised arboristi seisukohad võimaldavad kaebajal asuda seisukohale, et õppinud puuhooldusspetsialist eelistab konkreetsel Tartu linna kinnistul ühte puud teisele. Vastustajale jääb arusaamatuks ka kaebaja väide, et vaidlusaluse otsuse väljastamisel ei ole kaebuse esitajale tagatud ärakuulamisõigust. Kaebaja ja linnamajanduse osakonna arboristi vahel on toimunud pidev kirjavahetus, mille käigus arborist teavitas kaebajat raieloa taotluse menetlemise käigust ja andis selgitusi, kaebaja sai avaldada arvamust ja täiendada raieloa taotluse põhjendusi. 20. oktoobril 2017. a kaebajale saadetud kirjas küsis arborist selgelt, kas kaebajal on esitada täiendavaid asjaolusid, mida enne keelduva otsuse tegemist arvestama peaks. Vastustaja arvates ei muuda läheduses elavate isikute arvamus puu raiumise kohta arboristi esitatud hinnangut ja põhjendust puu vajalikkuse kohta. Avalik huvi on see, millega kaitstakse üldist ehk ühiskondlikku hüve. Kõrghaljastuse seisukohast olulise puu all mõistetakse puud, mis omab lisaks esteetilisele väärtusele ka ökoloogilist ehk keskkonda parandavat mõju. Rohelus linnas, eriti kõrghaljastus, on oluline tolmu- , saaste- ja müra kogujana ning mikrokliima parandajana. Tartu linna üldplaneeringu kohaselt on olemasolevate väikeelamute asumites vajalik nende üldist rohelust säilitada, eriti aga tänavaäärset haljastust. Tänavaäärne haljastus on osa rohevõrgustikust, mis muuhulgas võimaldab loomaliikide (sh laululinnud) rännet linnas. Kaebaja huvide ja avalike huvide olulisuse kaalumisel on ülekaalus avalikud huvid. Kaebaja saab puu võimalikku kahjustavat mõju ära hoida leebemate meetmetega kui puu raiumine: fassaadi kahjustamist on võimalik vältida okste tagasilõikamise või tüveni äralõikamisega, ka maja suunas kasvavad juured saab vundamendini läbi lõigata ja paigaldada vundamendi kaitseks juure kasvu takistava materjali.
3-18-99
9.Kaebaja leiab täiendavates seisukohtades, et vastustaja ei ole esitanud tõendeid, mille pinnalt oleks jätkuvalt kontrollitavad vaidlusaluse otsuse põhjendused ning millest saaks järeldada kaebaja kinnistul asuva kase säilitamise vajadust lähtuvalt avalikust huvist. Vastustaja ei ole kohtule esitanud ka ühtegi tõendit, millest nähtuks, et kaebajale oleks avaldatud enne vaidlusaluse otsuse tegemist otsuse motiive ning antud võimalust oma seisukohtade avaldamiseks. Kaebaja küll möönab, et e-kirjavahetuses on tõesti vastustaja avanud osaliselt oma motiive keelduva otsuse tegemiseks, kuid seda siiski selgelt üksnes 6. novembril 2017 väljastatud otsuse osas, mille vastustaja on ise kehtetuks tunnistanud. Vastustaja ei ole võtnud seisukohta selles osas, et kaebaja pakkus lahendusena välja raiutava kase asemele istutada krundile noored puud. Seoses vastustaja poolt pakutud kompromissiga ebatsuuga osas raieloa andmise pakkumise kohta märgib kaebaja, et seda, kas kaebaja soovib ebatsuugat säilitada või mitte, otsustab kaebaja siis, kui käesolev vaidlus on lõppenud. Kaebaja on aga jätkuvalt seda meelt, et ebatsuuga (okaspuu) säilitamine tagab paremini piirkonnas oleva haljastuse stiili ning ei varja võrreldes kasega (lehtpuu) vajaliku päiksevalguse juurdepääsu eluruumidele. Samuti ei põhjusta ebatsuuga juurestik ega okkad probleeme maja fassaadile, erinevalt kase juurestikust ja lehtedest ning õietolmust. Vaidlusalune kask asub mitte tänava ääres, vaid kaebaja krundil maja ees ning ei moodusta mingit katkematut rohelist alleed. Tõendamata on ka väited puu säilitamise vajalikkuse kohta seoses lindude rändega. Vaidlusalune otsus ei ole kaebaja hinnangul proportsionaalne. Kõrghaljastus on tagatud kaebaja kinnistul asuva teise kase säilitamise kaudu. Arusaamatuks jääb ka see, et kui ühest küljest on vaidlusalune kask küll dekoratiivne ja see tingib selle säilitamise vajaduse, siis teisest küljes on lubatud kasel oksi kärpida, mis muudaks kase selgelt ebadekoratiivseks.
10.Vastustaja märgib 29. märtsil 2018 kohtule esitatud vastuväidetes, et võrreldes 6. novembril 2017 tehtud raieloast keeldumise otsusega ei sisalda 13. detsembril 2017 tehtud otsus selliseid asjaolusid, millest kaebaja ei oleks eelnevalt teadlik olnud. Otsuste õiguslikud ja faktilised asjaolud on sisult samad, 13. detsembri 2017. a otsuses on vastustaja avanud oma põhjendusi lihtsalt laiemalt ning selgitanud kaalutlusotsuse tagamaid. Seetõttu on vale kaebaja seisukoht, et talle pole varasemalt avaldatud otsuse motiive. E-kirja teel avaldas kaebaja tõesti soovi asendada kask ja ebatsuuga mägimändidega, ent mägimändi ei saa pidada kõrghaljastust asendavaks puuks. Raielubasid andes arvestab arborist puu haljastuslikku väärtust ja perspektiivikust. Vastustaja ei ole väitnud, et Õuna tänaval asub allee. Tänavaäärseid alleesid asendavadki elamumaad, mille eesaias kasvavad kõrghaljastuse seisukohast olulised puud. Tegemist on rohelist võrgustikku toetava funktsiooniga puudega, mis tagavad parema ühenduse lindude ja putukate rändeks, parema mikrokliima, toetavad ökoloogilist mitmekesisust ning stabiilsemat õhu- ja pinnaniiskusrežiimi. Käesolevas haldusasjas vaidlusaluseks olev kask asub Õuna tn 18 kinnistu tänavapoolsel küljel, geodeetiliselt mõõdetuna ca 5 m kaugusel asfaldi servast, mistõttu on tegemist tänavaäärse kõrghaljastuse seisukohast olulise puuga. See, et puude hoonete poole kasvavaid oksi tuleb tiheasustusalal tagasi lõigata, on puude tavapärane ja regulaarne hooldus ning arborist on õppinud lõikustöid tegema viisil, et tagatud oleks puu loomuliku võrakuju ja elujõu maksimaalne säilimine.
KOHTU SEISUKOHT
11.Menetlusosaliste vahel on vaidlus selle üle, kas vastustaja on õigesti keeldunud ühe kaebaja kinnistul asuva kase maha raiumiseks raieloa andmisest. Vaidlust ei ole selles, et kaebaja kinnistul kasvab kolm suuremõõtmelist puud, millest kaks on kased ning üks on ebatsuuga.
3-18-99 Kaebaja ei taotle uuendusraiet, vaid soovib raiuda elamumaa otstarbega kinnistul ühe kase, mille vahetus läheduses asub teine suurem puu, ebatsuuga, ning nendest mõnevõrra kaugemal teine kask. Ebatsuuga ja raieloa taotluse objektiks olev kask asuvad lähestikku elumaja fassaadi läheduses ning pooled nõustuvad, et kase oksad varjavad osaliselt päikesevalgust elumajas.
12.Tartu linnas reguleerib puu raiumiseks loa andmist looduskaitse seaduse (LKS) § 45 alusel antud Tartu Linnavolikogu 1. juuli 2004. a määrus nr 79 „Puu raiumiseks loa andmise kord“. LKS § 45 kohaselt tohib tiheasustusalal asuvaid üksikpuid, välja arvatud kasvav mets metsaseaduse tähenduses ja viljapuud, raiuda kohaliku omavalitsuse loa alusel. Loa andmise tingimused ja korra kehtestab kohalik omavalitsus. Kasvava puu raiumiseks tuleb esitada linnavalitsusele avaldus ja puu raiumise vajadust põhjendada (Korra punkt 2). Puu raiumiseks loa andmisest võib keelduda eelkõige juhul, kui avalduse esitaja ei ole saanud vajalikke nõusolekuid ja lube (p 3.2.1); puu raiumiseks on esitanud avalduse selleks õigust mitteomav isik (p 3.2.2); avalduse esitaja ei ole tähtajaks esitanud täiendavaid dokumente ja selgitusi (p 3.2.3); avalduse esitaja ei ole puu raiumise vajadust põhjendanud või põhjendused osutuvad ebapiisavateks või muul moel väärateks (p 3.2.4); puu raiumine on vastuolus avaliku huviga (p 3.2.5); keeldumine on vajalik teiste isikute õiguste või huvide kaitseks ja see tuleneb seadusest (p 3.2.6).
13.Kaebaja on raieloa väljastamise taotluses välja toonud, et puu raiumise vajaduse tingib puust lähtuv maja fassaadi kahjustamine (sh katuse sammaldumine) ja oht elumajale ning elektriliinidele. Haldusmenetluses on kaebaja rõhutanud, et kask varjab suures osas keskpäevasest valgusest ning põhjustab probleeme ka naaberkinnistu omanikule seoses ventilatsioonisüsteemide kasutamisega. Vastustaja ei ole nende negatiivsete mõjutuste olemasolu kahtluse alla seadnud, kuid on asunud seisukohale, et kõrghaljastuse säilitamise huvi kaalub kaebaja erahuvi ülesse ning puudest tingitud päikesevalguse vähenemine siseruumides ei ole piisav, et õigustada raieloa väljastamist. Puust tingitud mõjutusi on võimalik leevendada leebemate meetmetega. Samuti ei ole puu raiumine kooskõlas avaliku huviga. Vastustaja on tuginenud haldusakti andmisest keeldumisel seega korra punktidele 3.2.4. ja 3.2.5.
14.HMS § 56 lg 1 kohaselt peab kirjalik haldusakt ja soodustava haldusakti andmisest keeldumine olema kirjalikult põhjendatud. Haldusakti põhjendus esitatakse haldusaktis või menetlusosalistele kättesaadavas dokumendis. Juhul kui haldusorgan ei teosta kaalutlusõigust, on lähtunud sobimatutest või ebaõigetest kaalutlustest või jätnud mõne olulise asjaolu tähelepanuta, võib olla tegemist olulise kaalutlusveaga (vt Riigikohtu halduskolleegiumi otsuseid asjades nr 3-3-1-54-03, p d 38–40, ja nr 3-3-1-81-07, p 16). Lisaks tuleb arvestada, et kaalumissituatsioonis ei ole haldusorgani ülesandeks üksnes võrrelda erinevaid huve ja selgitada välja neist kaalukamad, vaid haldusorgani ülesandeks on ka tasakaalustada erinevaid kaalukaid huve (Riigikohtu halduskolleegiumi 28. aprilli 2014. a otsus asjas nr 3-3-1-52-13, p 31).
15.Kohus nõustub esmalt kaebaja väitega, et haldusmenetluses rikuti tema ärakuulamisõigust. Vastustaja tunnistas 13. detsembri 2017. a otsuse nr RL-17-0371 resolutsiooni punktiga 2 kehtetuks oma 6. novembri 2017. a otsuse nr RL-17-0336 ning keeldus resolutsiooni punktiga 1 uuesti kaebajale kase raiumiseks raieloa andmisest. Nimetatud otsus nr RL-17-0371 ei sisalda põhjendusi selle kohta, mis tingis varasema otsuse kehtetuks tunnistamise ning koheselt uue otsuse tegemise. Vaide menetlemisel ei saanud kaebaja ette näha, et vastustaja tunnistab vaide esitamise järel varasema haldusakti kehtetuks ja annab kohe uue haldusakti, mille andmisel
3-18-99 kaebajale täiendavat ärakuulamisõigust ei tagata ning jätab samal päeval seetõttu vaide läbi vaatamata. Kui haldusorgan tunnistas haldusakti väljaspool vaidemenetlust kehtetuks, oleks tulnud jätkata haldusmenetlust ning anda loa taotlejale uus tähtaeg oma täiendavate seisukohtade kujundamiseks ning haldusaktis välja tuua põhjused, mis tingisid varasema haldusakti kehtetuks tunnistamise. Seda seetõttu, et vastustaja on otsuses oluliselt detailsemalt põhjendanud loa andmisest keeldumise aluseid ning sisuliselt tuginenud lisaks punktile 3.2.4 ka uuele alusele - korra punktile 3.2.5 (puu raiumine on vastuolus avaliku huviga) - jättes õigusnormile siiski korrektselt viitamata. Samuti nähtub kohtule esitatud materjalidest, et teise kase seisukorda uuris arborist alles pärast keelduva otsuse tegemist (vt tl-d 20-21). Seega on vastustaja laiendanud õiguslikku alust ning tuginenud ka avalikku huvi puudutavale alusele, mille kohta kaebaja pole haldusmenetluses saanud oma seisukohti esitada. Seejuures on vastustaja tuginenud haldusaktis vastuolule avaliku huviga üldsõnaliselt ning asunud seda alust detailselt põhjendama alles kohtumenetluses. Kaebajale oleks tulnud HKMS § 40 lg 1 alusel anda võimalus täiendavate selgituste andmiseks. HMS § 40 lg 3 p 2 ei ole käesoleval juhul asjakohane, sest vastustaja on loa andmisest keeldumise aluseid oluliselt täiendanud. Kohus möönab, et vastustaja on arvestanud haldusakti andmisel osaliselt ka vaidemenetluses esitatud seisukohtadega, kuid see ei muuda rikkumist olematuks.
16.Kohus nõustub kaebajaga ka selles, et haldusaktis ei ole nõuetekohaselt põhjendatud raieloa andmisest keeldumise alust seoses vastuoluga avaliku huviga (korra punkt 3.2.5). Vastustaja on haldusaktis põhjendanud raieloa andmisest keeldumist küll avaliku huviga, kuid pole avalikku huvi haldusaktis täpsemalt sisustanud. Kaebaja etteheide seoses avaliku huvi põhjendamata jätmisega on seetõttu põhjendatud. Vastustaja on avanud avaliku huvi mõiste ja esitanud sellekohased põhjendused suures osas alles kohtumenetluses. Kohtupraktikas on selgitatud, et kohus võib haldusakti kontrollimisel arvestada haldusorgani poolt kohtumenetluse käigus esitatud põhjendust, kui kohus on veendunud, et haldusorgan lähtus sellest põhjendusest haldusakti andmisel (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 29. novembri 2012. a otsus asjas nr 3-31-29-12, p 20). Haldusasja materjalidest nähtuvalt (vt menetlusosaliste kirjavahetust ning vastustaja esimest keelduvat otsust – tl-d 10-22) ei ole vastustaja vastuolule avaliku huviga tuginenud enne 13. detsembri 2017. a otsuse tegemist. Kohus pole veendunud, et vastustaja lähtus kohtumenetluses avaliku huviga vastuolu kohta esitatud põhjendustest haldusakti andmisel. Haldusaktis esitatud põhjendused on seotud peaasjalikult korra punkti 3.2.4 kohaldamisega.
17.Kohus ei nõustu kaebaja seisukohaga, et haldusaktis ei ole õiguslik alus ja faktilised asjaolud omavahel seotud ning seeläbi on rikutud HMS §-st 56 tulenevat põhjendamiskohustust. Vastustaja on põhjendanud, miks tema hinnangul ei ole esitatud taotlust võimalik Korra alusel rahuldada. Seejuures on vastustaja analüüsinud kaebaja väiteid puust tingitud negatiivsete mõjutuste kohta ning põhjendanud puu säilitamise vajadust piirkonnas kõrghaljastuse ja roheluse säilitamise vajadusega. Otsuses õiguslike alustena märgitud sätted ei puuduta üksnes haldusorgani pädevust, vaid hõlmavad ka raieloa andmisest keeldumise aluseid.
18.Kohus on seisukohal, et vastustaja ei ole järginud kaalutlusotsuse tegemisel kõiki olulisi asjaolusid.
19.Planeerimisseaduse § 74 lg 1 kohaselt on üldplaneeringu eesmärgiks kogu valla või linna territooriumi või selle osa ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemine. Kohus nõustub, et Tartu linna üldplaneeringu (kättesaadav elektroonselt:
3-18-99 http://info.raad.tartu.ee/dhs.nsf/web/viited/UP-14-003) kohaselt on Tammelinnas oluline säilitada kõrghaljastus ning piirkonna miljöö, kuid planeeringust ei tulene, et seeläbi on puude raiumine välistatud. Raielubade väljastamine on kohaliku omavalitsuse avalik-õigusliku ülesande täitmine. Raieloa väljastamisel tuleb vastustajal kaaluda ühelt poolt looduskeskkonna säilitamise (sh tänavaäärse haljastuse) ning teiselt poolt erahuvi puu raiumiseks, mis võib seonduda raieloa objektiks olevast puust tingitud mõjutustega kinnistu omanikule. Ka elujõulise puu raiumist võib õigustada erahuvi, näiteks puu ohtlikkus või puust tulenevad negatiivsed mõjutused raieloa taotluse esitanud isiku huvidele. Haldusorgan võib keelduda raieloa väljastamisest üksnes siis, kui selleks on ülekaalukas põhjus ja avalik huvi puu säilitamiseks ning seeläbi piirkonnas roheluse säilitamiseks on kaalukam erahuvist puu maha raiuda.
20.Kohtule esitatud pildimaterjalist (vt tl-d 11 pöördel, 12, 30, 53) nähtub, et võrreldes ebatsuugaga on kasest tingitud mõjutused eelduslikult suuremad, sest kase võrade ja okste arv on suurem ning arvestada tuleb ka asjaoluga, et kase näol on tegemist lehtpuuga, mis vähemalt kevadest sügiseni takistab päevavalguse eluruumi jõudmist oluliselt enam kui ebatsuuga. Arvestades puude lähedust elumajale ning kanalisatsioonitrassile, on usutavad kaebaja väited, et asjakohane kask võib mõjutada elumaja fassaadi ja katuse hooldust ning raskendada ehitustööde teostamist. Eelduslikult on kasest tulenevad mõjutused (lehed, õietolm, valguse vähenemise ulatus) ebatsuugaga võrreldes suuremad.
21.Vastustaja ei ole kaalutlusõiguse teostamisel piisavalt arvestanud, et kaebaja soovib säilitada osa kõrghaljastust toetavaid puid, sest taotluse kohaselt soovitakse maha raiuda üksnes üks elumaja ees elamule kõige lähemal asuv ning valguse juurdepääsu enim takistava puu. Vastustaja ei ole arvestanud, et kaebaja kinnistule jääks raieloa andmisel kaks suurt puud, millest üks on samuti kask. Vaidlustatud haldusaktist ei nähtu, miks ei ole võimalik teiste puude (raieloa objektiks olevast kasest kaugemal asuv suurem kask ja samuti maja ees asuv ebatsuuga) säilitamisega tagada piisaval määral piirkonna kõrghaljastust ning esineb ülekaalukas põhjus puu säilitamiseks.
22.Vastustaja möönab (vt tl 43 pöördel), et kaebaja kinnistu läheduses asub kaskede ja teiste puudega kaetud haljasala. Kohus tutvus olukorraga ka Google maps andmebaasi kaudu, mille andmed kinnitavad, et kaebaja kinnistust umbes 100 meetri kaugusel on mitmekümne puuga haljasala, samuti asub ka teistel Õuna tänava kinnistutel kaski. Haldusorgan ei ole nimetatud asjaolu haldusakti andmisel kaalutlusõiguse teostamisel arvestanud. Vastustaja ei ole haldusaktis piisavalt analüüsinud, kas eelnimetatud puude ning kaebaja kinnistul kahe suure puu säilitamisega on kõrghaljastus piirkonnas piisaval määral tagatud. Asjaolu, et haljasala asub kaebaja kinnistust ligikaudu 100 meetri kaugusel ning jääb kaebaja kinnistult vaadates varjatuks, ei välista raieloa andmist ega ole asjakohane põhjus raieloa andmisest keeldumiseks.
23.Kohtule jääb haldusakti põhjendustest lähtuvalt samuti mõistetamatuks, miks ühe kase raiumiseks raieloa andmisest keeldumine on piirkonnas kõrghaljastuse säilitamiseks hädavajalik, samas kui linn on nõus andma kompromissina raieloa kase vahetus lähetuses oleva ebatsuuga raiumiseks, mis on ligikaudu sama kõrge kui kask. Ainuüksi puude erinev liik ning visuaalne väljanägemine ei saa üldjuhul õigustada erinevat lähenemist. Vastustaja positsioon on vastuoluline.
24.Raieloa andmise otsustamisel ei ole vastustaja haldusakti põhjendustest lähtuvalt kaalunud raieloa andmist kõrvaltingimusega. HMS § 53 lg 1 p 2 ja lg 2 p 3 alusel võib haldusorgan
3-18-99 kaalutlusõiguse korral seada vajadusel haldusakti põhiregulatsiooniga seotud lisakohustuse. Kõrvaltingimusena saab haldusorgan seada raieloa andmisel lisatingimuse, millega seatakse raieloa taotlejale asendusistutuse kohustus, et säilitada piirkonnas piisav haljastus ning kaitsta seeläbi looduskeskkonda linnas. Vaidlustatud haldusaktist ei nähtu, et vastustaja oleks sellise lisakohustuse määramist ning seeläbi puu raiumisest tingitud mõjutuste tasandamist kaalunud. Kohtu hinnangul on tegemist kaalutlusveaga, mis on tinginud ebaproportsionaalse kaalutlusotsuse tegemise. Vastustaja on näinud võimaliku kompromissina üksnes kaebaja kinnistul kasvava teise puuliigi raiumise võimaldamist kase asemel, kuid pole kaalunud, kas kase raiumiseks raieloa andmist saab siduda piirkonna roheluse säilitamiseks mõne teise, kuid vähem valgust varjava puuliigi istutamise kohustuse panemise kaudu.
25.Samuti on vastustaja toonud kohtule esitatud vastuses välja, et rahuldab aastas 1000-1700 raieloa andmise taotlust ja jätab rahuldamata üksnes 60-70 taotlust. Nimetatud asjaolust nähtub, et raieloa andmine on haldusorgani senises praktikas tavapärane ning vaid erandjuhtudel taotluseid ei rahuldata. Arvestades nimetatud asjaolu koosmõjus teiste eelnevates otsuse punktides välja toodud minetustega haldusmenetluses ning kaalutlusõiguse teostamisel ei ole kohus veendunud, et vastustaja on kaalutlusõiguse teostamisel võtnud arvesse kõiki olulisi asjaolusid ning on seeläbi teinud kaalutlusvea. Kohus ei pea vajalikuks analüüsida iga haldusakti põhjendust detailselt eraldi, sest oluliste asjaolude arvesse võtmata jätmise tõttu kuulub haldusakt tühistamisele.
26.Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et vaidlustatud haldusakt on õigusvastane ning tühistamiskaebus tuleb rahuldada. Kuna vastustaja kaalumisruum raieloa andmisel ei ole kohtu hinnangul redutseerunud olematuks ning vastustajal on jätkuvalt võimalik raieluba anda või jätta raieluba väljastamata, kui esinevad määruses sätestatud alused, mida tuleb haldusaktis ka korralikult põhjendada, siis ei ole raieloa andmiseks kohustamine õiguslikult praegu võimalik. Definitiivse ettekirjutuse saab kohus teha vaid juhul, kui on veendunud, et ette kirjutatud lahendus on konkreetseid asjaolusid arvesse võttes nii haldusorgani, menetlusosaliste kui ka võimalike kolmandate isikute jaoks ainuvõimalik (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 27. mai 2015. a otsus asjas nr 3-3-1-14-15, p 26). Kohustamiskaebus tuleb siiski samuti rahuldada, sest raieloa andmisest keeldumine oli kohtu hinnangul õigusvastane ning kaebajal on jätkuvalt huvi raieloa saamiseks ning kuna raieloa andmine pole välistatud, siis kohustab kohus vastustajat uuesti läbi vaatama kaebaja raieloa taotluse. Haldusakti andmise uuel otsustamisel tuleb vastustajal hinnata avalikku huvi ja erahuvi ning otsustada, kas ühe kase raiumine kahjustab piirkonna kõrghaljastust ning looduskeskkonda sellisel määral, et loa andmine ei ole jätkuvalt võimalik või on kõrvaltingimuste seadmisega võimalik vähendada puu raiumisega kaasnevaid negatiivseid mõjutusi looduskeskkonnale ning seeläbi raieluba anda.
27.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 109 lg 1 sätestab, et menetluskulude väljamõistmiseks tuleb kohtule esitada menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. Kaebaja tasus kaebuse esitamisel riigilõivu 15 eurot. Kuna kaebus kuulub rahuldamisele, siis tuleb HKMS § 108 lg 1 alusel mõista Tartu linnalt see kaebaja kasuks välja.
(allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.