SIA SIGMEN kaebus riigihangete vaidlustuskomisjoni 12.04.2018 otsuse vaidlustuses nr 56-18/192850 tühistamise nõudes
Menetlusosalised
Kaebaja – SIA SIGMEN, esindaja vandeadvokaat Carry Plaks Vastustaja – aktsiaselts Eesti Raudtee, esindajad vandeadvokaat Priit Lätt, advokaat Erki Fels
RESOLUTSIOON
1.Jätta SIA SIGMEN kaebus rahuldamata.
2.Jätta SIA SIGMEN esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.
3.Jätta menetluskulud poolte endi kanda.
4.Toimetada määrus menetlusosalistele kätte.
Edasikaebamise kord
Määrusele on õigus esitada määruskaebus Ringkonnakohtule 3 tööpäeva jooksul, arvates kättetoimetamisest.
Tallinna määruse
ASJAOLUD
1.Aktsiaselts Eesti Raudtee avaldas 30.11.2017 riigihangete registris avatud hankemenetlusena läbi viidava riigihanke „RAILS 2018“ (viitenumber 192850) hanketeate (HT). HT osa II p 1.4 kohaselt oli hankelepingu esemeks 5800 tonni 60E1 350HT rööbaste ostmine.
2.Aktsiaselts Eesti Raudtee juhatus kinnitas koosoleku 13.02.2018 protokollilise otsusega nr 407 avatud hankemenetlusega läbiviidud rahvusvahelise riigihanke „Rails 2018” tulemused, kvalifitseeris pakkujad SIA Sigmen, British Steel France Rail SAS ja Voestalpine Schinen GmbH ja tunnistas vastavateks SIA Sigmen, British Steel France Rail SAS ja Voestalpine Schinen GmbH esitatud pakkumused. Aktsiaselts Eesti Raudtee tunnistas edukaks SIA Sigmen esitatud pakkumus kui madalaima hinnaga pakkumuse. Esitas nõukogule taotluse nõusoleku saamiseks sõlmida leping firmaga SIA Sigmen 5 800 tonni rööbaste ostmiseks ühikuhinnaga 739 eurot/tonn, kogumaksumusega 4 286 200 eurot.
1 (5)
3.Aktsiaselts Eesti Raudtee juhatus tunnistas koosoleku 28.03.2018 protokollilise otsusega nr 412 ASi Eesti Raudtee juhatuse 13.02.2018 otsuse nr 407/5 hanke „Rails 2018“ tulemuste kinnitamise kohta kehtetuks ja jättis kvalifitseerimata SIA Sigmen, British Steel France Rail SAS ja Voestalpine Schinen GmbH kuna pakkujate kvalifikatsioon ei vasta hanketeates sätestatud pakkujate kvalifitseerimise nõuetele, puudub kas vajaliku mahuga täidetud leping või info lepingute rahalise mahu kohta. Tunnistas hankemenetluse nurjunuks ning hankemenetluse lõppenuks vastavalt riigihangete seaduse (RHS) § 73 lõike 3 punktile 4, mille kohaselt hankemenetlus lõpeb kõikide pakkujate või taotlejate hankemenetlusest kõrvaldamise või kvalifitseerimata jätmisega.
4.Aktsiaselts Eesti Raudtee avaldas 31.03.2018 riigihangete registris avatud hankemenetlusena läbi viidava riigihanke „Rööpad 2018-II“ (viitenumber 196354). HT osa II p 1.4 kohaselt on hankelepingu esemeks 5800 tonni 60E1 350HT (karastatud) rööbaste ostmine. Pakkumuste esitamise tähtpäev on 9.05.2018 kell 11:00.
5.SIA SIGMEN esitas 6.04.2018 riigihangete vaidlustuskomisjonile (edaspidi: VAKO) vaidlustuse aktsiaseltsi Eesti Raudtee riigihankes „RAILS 2018“ (viitenumber 192850) 28.03.2018 tehtud otsuste, millega tunnistati kehtetuks aktsiaseltsi Eesti Raudtee 13.02.2018 otsused samas riigihankes ja jäeti SIA SIGMEN kvalifitseerimata, kehtetuks tunnistamiseks. Vaidlustuses esitas SIA SIGMEN taotluse aktsiaseltsi Eesti Raudtee teise riigihanke „Rööpad 2018-II“ (viitenumber 196354) peatamiseks.
6.VAKO jättis 12.04.2018 otsusega vaidlustuses nr 56-18/192850 rahuldamata SIA SIGMEN taotluse peatada aktsiaseltsi Eesti Raudtee riigihange „Rööpad 2018-II“ (viitenumber 196354). Otsuse põhjenduste kohaselt puudutab vaidlustus riigihanget „RAILS 2018“ (viitenumber 192580), kuid peatamist taotleb vaidlustaja riigihanke „Rööpad 2018-II“ (viitenumber 196354) osas. Ehkki RHS § 193 lg-st 1 ei nähtu otsesõnu, et vaidlustaja saab nõuda üksnes selle riigihanke peatamist, mille suhtes on ta esitanud vaidlustuse, tuleneb see selgesti vastava sätte direktiivikonformsest tõlgendamisest. RHS § 193 lg 1 näevad aluseks oleva EL direktiivi 89/665/EÜ art 2 lg 1 p „a“ ning lg-d 4 ja 5 nende koosmõjus (eriti lg 4 sõnastus) ette, et riigihankevaidlust lahendav esimese astme asutus (Eestis VAKO) saab peatada vaid „asjaomase lepingu sõlmimise menetluse“. Järelikult ei saa VAKO peatada riigihanget, mida vaidlustatud ei ole.
7.Tallinna Halduskohtule saabus 17.04.2018 SIA SIGMEN kaebus VAKO 12.04.2018 otsuse vaidlustuses nr 56-18/192850 tühistamise nõudes. Samas esitas kaebaja taotluse peatada esialgse õiguskaitse korras riigihange „Rööpad 2018-II“ (viitenumber 196354) kuni riigihankes „RAILS 2018“ (viitenumber 192850) SIA SIGMEN esitatud vaidlustuses tehtava lahendi jõustumiseni, alternatiivselt kohustada VAKO-t peatama riigihange „Rööpad 2018-II“ (viitenumber 196354).
8.Vastavalt kohtunõudele esitas aktsiaselts Eesti Raudtee 19.04.2018 seisukohad kaebusele ja esialgse õiguskaitse taotlusele.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
Kaebaja seisukohad
9.Riigihanke peatamine on käsitletav kaebaja vaidlustuse osas tehtava otsuse tagamiseks rakendatava õiguskaitsevahendina, mille sisuks on ostjal teatud toimingute piiramine. Seadus ei piira riigihanke peatamist konkreetse vaidlustuse menetlusega. Vastasel korral muutuks õiguskaitsevahend sisutuks. Isegi, kui kaebaja kaebus kaupade varasemas riigihankes osutub edukaks, siis võib tekkida olukord, kus hankija on uue riigihanke (mida vaidlustamise ajaks ei peatatud) käigus nende kaupade ostmiseks vastava lepingu juba sõlminud. Kui riigihanke peatamist ühe ja sama ostja suhtes piirata üksnes konkreetse vaidlustusmenetlusega, siis minetab see õiguskaitsevahend oma eesmärgi, tagada vaidlustajale võimalus tema vaidlustuse edukaks osutumisel hankeleping sõlmida. Juhul, kui sama ostja uut riigihanget ei peatata, siis kahjustatakse sellega vaidlustaja õigusi ja huve, kuna vaidlustuse edu 2 (5)
korral ei pruugi vaidlustajal olla võimalik hankijaga hankelepingut sõlmida, sest viimane on juba hankelepingu sõlminud ja vastavad asjad kolmandalt isikult ostnud. Sellise olukorra ärahoidmiseks tuleb riigihange viitenumbriga 196354 kuni samade asjade ostmiseks väljakuulutatud varasema, samade asjade hanke tulemuse osas esitatud vaidlustuse lahendamiseni peatada. Vastustaja seisukohad
10.Ebaõiged on kaebaja väited selle kohta, et kui lubada riigihanke peatamist vaid konkreetses vaidlustusmenetluses, siis muutub õiguskaitsevahend sisutuks ning minetab oma eesmärgi. Hankemenetluse peatamise eesmärgiks on see, et vaidlustusmenetlus konkreetses riigihankes ei muutuks sisutühjaks. Kaebaja käsitluse kohaselt ongi riigihanke peatamise instituut olnud senini eesmärgitu ja sisutühi õiguskaitsevahend, kuivõrd hankijale teadaolevalt pole normi kunagi rakendatud nii nagu kaebaja seda nõuab. Kaebaja subjektiivseid õigusi ei riku hankemenetluse toimumine, mida kaebaja ise vaidlustanud ei olegi. Isikute hankemenetluses osalemise ainus seaduslik eesmärk on majanduslik huvi sõlmida hankeleping. Riigihanke vaidlustusmenetluses kaitstav õigushüve on seega õiguspärane hankelepingu sõlmimise võimalus. Kui vaidlustusega taotletav eesmärk ei ole saavutatav, tuleb vaidlustus läbi vaatamata jätta. Kaebaja õigusi ei saa abstraktselt rikkuda hankemenetluse nr 196354 läbiviimine. Kaebajal on võimalik sellest riigihankest osa võtta ja konkureerida sõlmitavale hankelepingule. Kaebaja on vaidlustanud VAKO otsuse ilma hankija tegevuse vaidlustamiseta. See on halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 268 lg 2 kohaselt lubatud vaid juhul, kui VAKO otsus rikub kaebaja õigusi sõltumata vaidlustuse esemest. VAKO otsus jätta riigihange „Rööpad 2018-II“ peatamata ei saa kaebaja õigusi rikkuda, kuivõrd kaebaja õigusi saab hankeasjades rikkuda vaid otsus, millega võetakse kaebajalt võimalus sõlmida hankeleping.
11.Kaebajal puudub esialgse õiguskaitse vajadus. Kaebuse esemeks on üksnes VAKO otsus nr 5618/192850. Kuivõrd halduskohus lahendab kaebuse nagunii kiirendatud korras, puudub kohtul vajadus eraldi kaebaja õiguste kaitseks esialgset õiguskaitset kohaldada. Riigihankes „Rööpad 2018-II“ (viitenumber 196354) on pakkumuste esitamise tähtaeg 09.05.2018. See tähtaeg ei möödu veel ka siis, kui kaebaja otsustab negatiivse otsuse korral esitada kaebuse ringkonnakohtule (HKMS § 280 lg 4), mis on ka selle vaidluse osas viimane kohtuaste.
KOHTU PÕHJENDUSED
12.HKMS § 280 lg 2 järgi võib VAKO otsuse peale riigihanke peatamise taotluse või hankelepingu sõlmimiseks nõustumuse andmise lubamise taotluse lahendamisel või vaidlustuskomisjoni poolt vastava otsuse kehtetuks tunnistamise peale esitada kaebuse kolme tööpäeva jooksul otsuse teatavaks tegemisest arvates. HKMS § 280 lg 3 kohaselt lahendatakse HKMS § 280 lg 2 alusel esitatud kaebus HKMS 24. pt-s sätestatud korras, st kohaldub esialgse õiguskaitse taotluse läbivaatamise kord. Kohus saab sellises menetluses kontrollida, kas VAKO jättis õigesti kaebaja taotluse hankemenetluse peatamiseks rahuldamata. Kui VAKO otsus ei olnud põhjendatud, saab kohus teha ise otsuse hankemenetluse peatamise kohta. HKMS § 249 lg-test 1 ja 3 tulenevalt peab kohus esialgse õiguskaitse vajaduse hindamisel prognoosima, millised võivad olla esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmise tagajärjed taotlejale ja kas ilma esialgset õiguskaitset kohaldamata võib taotleja õiguste kaitse muutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Esialgse õiguskaitse vajadus esineb juhul, kui selle kohaldamata jätmisega kaasneksid isiku jaoks pöördumatud või hiljem raskesti kõrvaldatavad tagajärjed. Tagajärjed, mille vältimiseks esialgse õiguskaitse taotlus on esitatud, peavad olema ettenähtavad ja tõenäolised ning seotud taotleja nõuete ja eesmärkidega.
13.Kaebaja on teinud hankes nr 192850 pakkumuse, mille aktsiaseltsi Eesti Raudtee juhatus koosoleku 13.02.2018 protokollilise otsusega nr 407 kvalifitseeris ja tunnistas edukaks. Samas tunnistas aktsiaselts Eesti Raudtee juhatuse koosoleku 28.03.2018 protokollilise otsusega nr 412 aktsiaseltsi Eesti Raudtee
3 (5)
juhatuse 13.02.2018 otsuse nr 407/5 hanke „Rails 2018“ tulemuste kinnitamise kohta kehtetuks. Seega omab kaebaja kaebeõigust (HKMS § 268 lg 1, § 280 lg 2) ning kaebus kuulub läbivaatamisele.
14.RHS § 193 lg 1 järgi võib vaidlustuskomisjon vaidlustaja põhjendatud taotluse alusel teha igas vaidlustusmenetluse staadiumis otsuse riigihanke peatamise kohta, võttes arvesse peatamisest tulenevaid võimalikke tagajärgi kõigile huvidele, mida võidakse kahjustada. Riigihanke peatamise eesmärk on välistada vaidlustaja õiguste oluline või pöördumatu kahjustamine ajal, mil vaidlustusmenetlus kestab. Kohus nõustub vastustajaga, et kui sätet üksnes grammatiliselt lugeda, siis ei ole välja toodud, et vaidlustaja saab nõuda üksnes selle riigihanke peatamist, mille suhtes on ta esitanud vaidlustuse. Seega tuleb vastavat sätet tõlgendada. EL direktiivi 89/665/EÜ käsitleb riigihankeja kontsessioonilepingute sõlmimise läbivaatamise korda, mille artikkel 2 punkt 1 alapunkt 1 järgi tagavad liikmesriigid, et seoses artiklis 1 kindlaksmääratud läbivaatamise korraga võetavad meetmed sisaldavad järgmise volituse: võtta esimesel võimalusel vahemenetluse korras ajutisi meetmeid väidetava rikkumise heastamiseks või asjaomaste huvide edasise kahjustamise vältimiseks, sealhulgas meetmeid, mille eesmärk on riigihankelepingu sõlmimise menetluse või tellijate otsuste rakendamise peatamine või nende peatamise tagamine. Liikmesriigid võivad ette näha, et ajutiste meetmete rakendamise otsuse tegemisel võib vastutav asutus võtta arvesse kõnealuste meetmete võimalikke tagajärgi kõigile huvidele, mida võidakse kahjustada, ja üldsuse huvidele, ning nad võivad otsustada kõnealuseid meetmeid mitte rakendada, kui nende negatiivsed tagajärjed võivad olla suuremad kui neist saadav kasu. Otsus ajutisi meetmeid mitte rakendada ei piira kõnealuseid meetmeid taotleva isiku õigust esitada muid nõudeid (p 4). Ka nimetatud sätetest ei tulene otsesõnu, et oma õiguste kaitseks saab taotleda üksnes selle hankemenetluse peatamist, milles on esitatud vaidlustus. Seega tuleb RHS § 193 lg-t 1 tõlgendada laiendavalt. Halduskohtus võib HKMS § 251 lg 1 järgi esialgse õiguskaitse määrusega:1) peatada vaidlustatava haldusakti kehtivuse või täitmise; 2) keelata vaidlustatava haldusakti andmise või toimingu tegemise; 3) kohustada haldusorganit taotletavat haldusakti välja andma, toimingut tegema või jätkuvat toimingut lõpetama, 4) keelata haldusakti adressaadil haldusaktis reguleeritud tegevuse või kohustada teda selleks, samuti seada sellele tegevusele tingimusi, sealhulgas nõuda tagatist kaebaja kasuks. Seega igal juhul peab esialgse õiguskaitse taotlus seonduma haldusakti või toiminguga, mida kohtus vaidlustatakse. VAKO-le tuleneb pädevus vaidlustuse läbivaatamise ulatusele RHS § 190 lg-st 4, mille kohaselt võib vaidlustusega nõuda: 1) hankija otsuse osalist või täielikku kehtetuks tunnistamist; 2) hankija kohustamist viia riigihanke alusdokumendid õigusaktidega kooskõlla. RHS seletuskiri täpsustab, et vaidlustuse sisunõuded on selguse huvides lähendatud HKMS alusel kaebuse esitamise nõuetele (lk 128). Eelnevat aluseks võttes kohus nõustub vastustajaga, et VAKO pädevus piirdub üksnes nende hankija otsustega, mis on vaidlustatud riigihankes vastu võetud ja mida on kaebaja vaidlustanud. VAKO-l puudub pädevus peatada riigihanget, mille suhtes ei ole VAKO-le esitatud vaidlustust. Ka kohtu pädevus piirdub hankeasja läbivaatamisel HKMS § 268 lg –ga 1, mille kohaselt võib pakkuja esitada oma õiguste kaitseks kaebuse hankija tegevuse peale juhul, kui ta on läbinud menetluse VAKO-s.
15.Riigihangete registrist nähtuvalt aktsiaseltsi Eesti Raudtee 31.03.2018 avaldatud riigihanke „Rööpad 2018-II“ (viitenumber 196354) pakkumuste esitamise tähtpäev on 9.05.2018 kell 11.00. Määruse vormistamise seisuga pakkumusi esitatud ei ole ning esitatud ei ole ka vaidlustusi. Seega ei saa hankemenetluse viitenumbriga 196354 läbiviimine kaebaja õigusi rikkuda. Kaebajal on võimalik nimetatud riigihankest osa võtta ja konkureerida sõlmitavale hankelepingule ning seda vajadusel ka vaidlustada.
16.SIA Sigmen esitatud kaebus ja esialgse õiguskaitse taotlus on põhjendamatud ning tuleb jätta rahuldamata.
17.HKMS § 108 lg 1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Otsus tehakse kaebaja kahjuks, millest tulenevalt jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Vastustaja taotleb 4 (5)
menetluskulude väljamõistmist summas 1250 eurot 10 tunni töö eest. Kohus ei pea õigusabikulude väljamõistmist kaebajalt põhjendatuks. HKMS § 108 lg 11 kohaselt võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Aktsiaselts Eesti Raudtee on arvuka töötajaskonnaga organisatsioon ning ettevõttes on õigusosakond (vt http://www.evr.ee/sites/default/files/pildid/struktuur.JPG). Sellisel juhul on kohtumenetluses aktsiaseltsi Eesti Raudtee poolt advokaadi palkamine küll kindlasti kasulik (ja kohus ei heida siinkohal midagi ette aktsiaseltsi Eesti Raudtee esindanud advokaatide tööle, arvetelt nähtuv töö oli tehtud kohtumenetluses põhjendatult ja mõistlikus mahus), ent mitte hädavajalik kulutus. Halduskohtupraktikas mõistetakse vastustajate kasuks menetluskulusid välja üksnes erandjuhtudel, kuna reeglina peaksid vastustajad enda kohtus esindamisega ise hakkama saama. Kohus leiab seetõttu, et aktsiaseltsi Eesti Raudtee kulutused õigusabile tuleb jätta tema enda kanda.
(allkirjastatud digitaalselt) Kadriann Ikkonen
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.