Eesistuja Monika Laatsit, liikmed Maret Altnurme ja Virgo Saarmets
Määruse tegemise aeg ja koht
05.06.2018, Tallinn
Haldusasja number
3-18-770
Haldusasi
SIA SIGMEN kaebus riigihangete vaidlustuskomisjoni 12.04.2018 otsuse nr 56-18/192850 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – SIA SIGMEN, volitatud esindaja vandeadvokaat Carry Plaks Vastustaja – AS Eesti Raudtee, volitatud esindajad vandeadvokaat Priit Lätt ja advokaat Erki Fels
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 20.04.2018 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
AS Eesti Raudtee määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada AS Eesti Raudtee määruskaebus osaliselt.
2.Tühistada Tallinna Halduskohtu 20.04.2018 määruse haldusasjas nr 3-18-770 resolutsiooni punkt 3 osas, milles AS Eesti Raudtee menetluskulud jäeti tema enda kanda. Mõista SIA-lt SIGMEN välja 625 eurot AS Eesti Raudtee esimese astme menetluskulude katteks.
3.Tagastada AS Eesti Raudtee määruskaebuse eest haldusasjas nr 3-18-770 tasutud riigilõiv 15 (viisteist) eurot ja kanda see Advokaadibüroo PricewaterhouseCoopers Legal OÜ arveldusarvele nr EE072200221055109117 Swedbank AS-s.
Määrus on lõplik (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 280 lg 3 ja § 252 lg 7).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.AS Eesti Raudtee avaldas 30.11.2017 riigihangete registris riigihanke „Rails 2018“ (viitenumber 192850) hanketeate (HT). HT osa II p 1.4 kohaselt oli hankelepingu esemeks 5800 tonni 60E1 350HT rööbaste ostmine.
2.AS Eesti Raudtee juhatus kinnitas 13.02.2018 otsusega nr 407 riigihanke tulemused, kvalifitseeris pakkujad SIA SIGMEN, British Steel France Rail SAS ja Voestalpine Schinen
3-18-770 GmbH, tunnistas kõigi pakkumused vastavateks ning tunnistas edukaks SIA SIGMEN pakkumuse.
3.AS Eesti Raudtee juhatus tunnistas 28.03.2018 otsusega nr 412 oma 13.02.2018 otsuse kehtetuks, jättis kvalifitseerimata SIA SIGMEN, British Steel France Rail SAS ja Voestalpine Schinen GmbH ning tunnistas riigihangete seaduse (RHS) § 73 lg 3 p 4 alusel hankemenetluse lõppenuks.
4.AS Eesti Raudtee avaldas 31.03.2018 riigihangete registris riigihanke „Rööpad 2018-II“ (viitenumber 196354). HT osa II p 1.4 kohaselt on hankelepingu esemeks 5800 tonni 60E1 350HT (karastatud) rööbaste ostmine. Pakkumuste esitamise tähtpäev oli 09.05.2018.
5.SIA SIGMEN esitas 06.04.2018 riigihangete vaidlustuskomisjonile (VAKO) vaidlustuse AS Eesti Raudtee poolt riigihankes „Rails 2018“ (viitenumber 192850) 28.03.2018 tehtud otsuste kehtetuks tunnistamiseks ning taotluse riigihanke „Rööpad 2018-II“ (viitenumber 196354) peatamiseks.
6.VAKO jättis 12.04.2018 otsusega vaidlustuses nr 56-18/192850 rahuldamata SIA SIGMEN taotluse peatada AS Eesti Raudtee riigihange „Rööpad 2018-II“ (viitenumber 196354). VAKO ei saa peatada riigihanget, mida ei ole vaidlustatud.
7.SIA SIGMEN esitas 17.04.2018 Tallinna Halduskohtule kaebuse nõudega tühistada VAKO 12.04.2018 otsus vaidlustuses nr 56-18/192850. Kaebaja palus peatada esialgse õiguskaitse korras riigihange „Rööpad 2018-II“ (viitenumber 196354) kuni riigihankes „Rails 2018“ (viitenumber 192850) SIA SIGMEN esitatud vaidlustuses tehtava lahendi jõustumiseni, alternatiivselt kohustada VAKO-t peatama riigihange „Rööpad 2018-II“ (viitenumber 196354).
8.AS Eesti Raudtee vastas kaebusele 19.04.2018, paludes jätta see rahuldamata. AS Eesti Raudtee esitas 20.04.2018 taotluse mõista kaebajalt välja menetluskulu 1250 eurot haldusasjas osutatud õigusabi eest.
9.Tallinna Halduskohus jättis 20.04.2018 määrusega SIA SIGMEN kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata (resolutsiooni p-d 1 ja 2) ning menetluskulud poolte endi kanda (resolutsiooni p 3). VAKO leidis õigesti, et RHS § 193 lg 1 alusel ei saa peatada riigihanget, mida ei ole vaidlustatud. Kaebajal on võimalik osaleda riigihankes „Rööpad 2018-II“ (viitenumber 196354). Seega on SIA SIGMEN kaebus ja esialgse õiguskaitse taotlus põhjendamatud. Kaebaja menetluskulud jäävad HKMS § 108 lg 1 alusel tema enda kanda, sest kohus teeb otsuse tema kahjuks. Hankija menetluskulud (õigusabikulu 1250 eurot) jäävad HKMS § 108 lg 11 alusel samuti tema enda kanda, sest kulude väljamõistmine kaebajalt oleks ebaõiglane ja ebamõistlik. AS-l Eesti Raudtee on arvukas töötajaskond ja õigusosakond. Kohtumenetluse tarbeks advokaadi palkamine ei olnud hädavajalik kulutus. Halduskohtute praktikas mõistetakse vastustajate kasuks menetluskulusid välja vaid erandjuhul.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
10.AS Eesti Raudtee palub määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 20.04.2018 määrus osas, milles hankija menetluskulud jäeti tema enda kanda. Hankija menetluskulud tulnuks HKMS § 108 lg 1 alusel kaebajalt välja mõista. AS Eesti Raudtee põhitegevusala on raudtee infrastruktuuri majandamine ning riigihanke korraldamine ei ole äriühingu põhitegevus hoolimata asjaolust, et põhitegevuses tuleb äriühingul riigihangete regulatsiooni järgida.
2(4)
3-18-770 Õigus- või hankeosakonna olemasolu ei välista menetluskulude väljamõistmist HKMS § 108 lg 1 alusel. Hankija töökorraldusest tulenevalt ei osale need osakonnad hankevaidlustes. Praeguses haldusasjas ei vaieldud ka hankija, vaid VAKO otsuste õiguspärasuse üle. Halduskohus palus vastustajalt vastust sisuliselt ühe tööpäeva jooksul. Sellises olukorras ei ole välise õigusabi kasutamine pelgalt mugavusteenus. Nii hankija kui ka kaebaja on eraõiguslikud juriidilised isikud ning suure käibega välismaiselt äriühingult 1250 euro suuruste menetluskulude väljamõistmine pole ebaõiglane.
11.SIA SIGMEN palus jätta määruskaebus rahuldamata. Halduskohus lahendas põhimõtteliselt esialgse õiguskaitse taotlust, mitte ei otsustanud asja sisuliselt, seega ei ole asja lahendatud „SIA SIGMEN kahjuks.“ Praegune vaidlus on osa VAKO menetluses oleva vaidlustuse lahendamisest ning selle vaidluse kulud peaks jääma poolte endi kanda. VAKO menetlus peaks olema pooltele kuni 31.12.2018 vastaspoole menetluskulude kandmise riskist vaba (RHS § 222). Vaidlustusmenetluse kulusid ei hüvitata praegu sõltumata sellest, kelle kasuks otsus tehakse. Hankija struktuuris on olemas õigus- ja hankeosakond. Hangete arvu arvestades kuulub hankemenetlus hankija igapäevase majandustegevuse hulka, olgu see kõrvalfunktsioon või mitte. Sellises olukorras tuleb eeldada, et hankija on pädev põhistama hankemenetluses tehtud otsuseid ka väliste õigusnõustajate abita. EÕK vastusele kulunud 10 tundi on ilmselgelt ebamõistlik. Kohtule esitatud vastuses on korratud VAKO otsuse seisukohti ning vaidlus pole keerukas. Mõistlik menetlusaeg on 1–2 tundi. Kulude kandmise kohustus ja selle suurus ei olnud SIA-le SIGMEN ettenähtavad.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
12.Praeguse vaidluse puhul on tegemist halduskohtumenetlusega hankeasjas, mille käigus kohus kontrollis SIA SIGMEN kaebuse alusel, kas VAKO jättis õigesti rahuldamata SIA SIGMEN taotluse hankemenetluse peatamiseks (HKMS § 266 lg-d 1 ja 2 ning § 280). Oma sisult on sellise kaebuse lahendamine samastatav halduskohtuliku esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisega (HKMS § 280 lg-d 2 ja 3). Hankeasjade menetlemist reguleeriv HKMS 28. ptk ega esialgse õiguskaitse kohaldamist reguleeriv HKMS 24. ptk ei sätesta erisusi menetluskulude jaotamisele. Seega tuleb menetluskulud jaotada üldises (s.o HKMS 11. ptk-s sätestatud) korras.
13.HKMS § 108 lg 1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. See säte laieneb HKMS § 178 lg 3 kaudu ka menetlust lõpetavale määrusele. Kuna SIA SIGMEN kaebus ja esialgse õiguskaitse taotlus jäid rahuldamata, on asi otsustatud tema kahjuks.
14.HKMS § 109 lg 6 kohaselt mõistab kohus välja üksnes põhjendatud ja vajalikud menetluskulud. HKMS § 108 lg 11 võimaldab kohtul jätta menetluskulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik.
15.AS Eesti Raudtee taotles esimese astmes menetluses osalemisega seotud õigusabikulude väljamõistmist kaebajalt. Halduskohtumenetluses väljakujunenud praktika kohaselt saab haldusorgani poolt välise õigusabi kasutamise kulusid pidada vajalikuks juhul, kui vaidlus väljub haldusorgani igapäevase põhitegevuse raamidest (viimati nt Riigikohtu 12.12.2017 otsus nr 3-11-1355, p 55). AS Eesti Raudtee põhikirja p 2 järgi on tema põhitegevusalaks raudteeinfrastruktuuri majandamine, sh avaliku raudtee kasutusse andmise korraldamine, vastutus raudteeinfrastruktuuri või selle osa ehitamise, remondi ja hooldamise eest, samuti raudteeinfrastruktuuri juhtimis- ja ohutussüsteemi haldamine. Põhikirjas sätestatut arvestades leiab ringkonnakohus, et riigihangete läbiviimine ei ole AS Eesti Raudtee põhitegevus, vaid 3(4)
3-18-770 kõrvalfunktsioon, ning välise õigusabi kasutamist saab pidada käesolevas haldusasjas vajalikuks sõltumata õigus- või hankeosakonna olemasolust hankija struktuuris.
16.Eeltoodu ei välista siiski väljamõistetavate menetluskulude vähendamist HKMS § 108 lg 11 ja § 109 lg 6 alusel. Menetluskulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel tuleb arvestada läbitöötamist vajavate materjalide mahukust ja asja keerukust, samuti menetluse kestust. Õigusabikulude väljamõistmine ei tohi liigselt piirata isiku kaebeõigust ja tulemus peab olema õiglane. Väljamõistetavate menetluskulude umbkaudne suurus peab olema menetlusosalistele ettenähtav (vt nt Riigikohtu 15.10.2015 määrus nr 3-3-1-21-15, p 16).
17.AS Eesti Raudtee palus kaebajalt välja mõista 1250 eurot (ilma käibemaksuta), mille eest osutati hankijale 10 tundi õigusabi. Ringkonnakohus leiab, et väljamõistetavaid menetluskulusid tuleb vähendada. Tegemist ei ole mahuka ega keeruka asjaga ja menetlus kestis lühikest aega. Samas tuleb arvestada, et kaebusele vastamine oli hankija jaoks kohustuslik ja selleks oli aega vaid üks päev (vt halduskohtu 18.04.2018 määrus). Eelnevat arvestades peab kohus vajalikuks ja põhjendatud kuluks 625 eurot (ilma käibemaksuta).
18.Kohtusse pöördumisel pidi kaebaja arvestama võimalusega, et kaebuse rahuldamata jätmise korral tuleb tal kanda hankija õigusabikulud. Riigihangete vaidlustes on AS Eesti Raudtee kui hankija kasuks korduvalt menetluskulusid välja mõistetud, st hankemenetlust ei ole peetud AS Eesti Raudtee põhitegevuse hulka kuuluvaks (nt Tallinna Ringkonnakohtu 22.12.2016 otsus nr 3-16-1970; 12.08.2016 otsus nr 3-16-839; 17.01.2014 otsus nr 3-13-2218). Kuigi HKMS § 280 lg 2 alusel esitatud kaebusi on olnud vähe, on kohtud senises praktikas reeglina menetluskulud jaotanud HKMS üldiste sätete alusel (nt Tallinna Ringkonnakohtu 24.04.2017 määrus nr 3-17-769; Tallinna Halduskohtu 10.12.2014 määrus nr 3-14-52997 ja 21.02.2018 määrus nr 3-18-365). Vaid ühel juhul on halduskohus leidnud, et HKMS § 280 lg 2 alusel esitatud kaebusega seonduvad õigusabikulud ei ole välja mõistetavad (Tallinna Halduskohtu 17.08.2017 määrus nr 3-17-1703). Eelnevat arvestades pidi menetluskulude kandmine olema kaebajale ettenähtav. Kaebaja ei ole välja toonud asjaolusid, mis annaks aluse arvata, et 625 euro suurune menetluskulu piirab liigselt tema kaebeõigust või on muul põhjusel ebaõiglane.
19.Eelnevat arvestades tuleb AS Eesti Raudtee määruskaebus rahuldada osaliselt. Ringkonnakohus tühistab halduskohtu määruse resolutsiooni p 3 osas, milles AS Eesti Raudtee menetluskulud jäeti tema enda kanda, ja teeb selles osas uue määruse, millega mõistab SIA-lt SIGMEN välja 625 eurot (ilma käibemaksuta) AS Eesti Raudtee esimese astme menetluskulude katteks. Kuna määruskaebus on lõivuvaba (HKMS § 104 lg 1, riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9), tuleb määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõiv AS-le Eesti Raudtee tagastada.
(allkirjastatud digitaalselt)
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.