Otsuse avalikult teatavaks 16. aprill 2018, Tallinn tegemise aeg ja koht Haldusasja number
3-17-1077
Haldusasi
E.F. kaebus AS-i Ühisteenused 18.05.2017 viivistasu otsuse nr 0026034449 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebuse esitaja: E.F., esindaja Merily Allak Vastustaja: AS Ühisteenused, esindaja Paavo Paal
Asja läbivaatamise viis
Kohtuistung 13.11.2017
RESOLUTSIOON
Jätta kaebus rahuldamata. Tagastada kaebajale tema poolt ette makstud tunnistajatasu 41 eurot. Jätta muud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Sekretäril edastada kohtuotsus menetlusosalistele.
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib Tallinna Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 16. mail 2018. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse
päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
AS Ühisteenused koostas 18.05.2017 kell 07:40 aadressil Aia tn 21 viivistasu otsuse nr 0026034449 sõiduki Hyundai registreerimismärgiga xxxxxx avalikul tasulisel parkimiskohal parkimisnõuete rikkumise eest.
2.22.05.2017 esitas E.F. Tallinna Halduskohtule kaebuse AS-i Ühisteenused 18.05.2017 viivistasu otsuse nr 0026034449 tühistamiseks.
3.22.05.2017 määrusega võttis kohus kaebuse menetlusse. Asjas toimus kohtuistung 13.11.2017
KAEBUSE ESITAJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED
4.Kaebaja leiab, et vaidlustatud viivistasu otsus tuleb tühistada alljärgnevatel põhjustel.
4.1.Kaebaja selgitab esmalt, et 18.05.2017 kasutas autot A. K., kellele on Tallinna Linnavalitsuse transpordiameti poolt väljastatud puudega inimese sõiduki parkimiskaart nr 54004 kehtivusega kuni 30.06.2017. Kaart oli sõidukis paigaldatud esiklaasile hästinähtavasse kohta ning oli selgelt ka linnatranspordi teenindajale näha, kes sõidukit pildistas.
4.2.Tehtud viivistasu otsusest ei selgu, mida otsusel toodud põhjenduse all teenindaja on mõelnud või kuidas see antud juhul otsuse tegemist õigustas. Linnatranspordi teenindaja kahtlustus ei saa anda õiguslikku alust sunnivahendi kasutamiseks. Kuna puudega inimese sõiduki parkimiskaart annab liikumispuudega inimesele või teda teenindavale juhile õiguse avalikes tasulistes parkimiskohtades tasuta parkimiseks, on viivistasu otsus tehtud õigusvastaselt ja kuulub tühistamisele.
4.3.Liiklusseadus (LS) § 68 lg 1 sätestab, et liikumispuudega juht ja liikumispuudega või pimedat inimest teenindava sõiduki juht võib panna oma sõiduki esi- või tagaklaasile liikumispuudega või pimedat inimest teenindava sõiduki parkimiskaardi. Lõige 2 lisab, et liikumispuudega juht ja liikumispuudega või pimedat inimest teenindava sõiduki juht võib tema kasutuses olevat sõidukit liikumispuudega või pimedat inimest teenindava sõiduki parkimiskaardi olemasolul parkida avalikes tasulistes parkimiskohtades tasuta. Lõiked 3 ja 4 sätestavad täiendavalt õigused parkida ja peatuda ka selleks keelatud kohtades. Seega oli antud juhul selgelt olemas alus sõiduki parkimiseks parkimistasu maksmata.
4.4.Viivistasu otsusel on otsuse alusena märgitud LS § 188 lg 1 p 1 ja lg 8. LS § 188 lg 1 p 1 näeb ette, et parkimisjärelevalvet teostav ametiisik teeb viivistasu määramise otsuse (edaspidi viivistasu otsus), kui parkimistasu on maksmata või tasutud väiksema määra järgi. LS § 188 lg 8 järgi on viivistasu otsuse määr 31 eurot. Viidatud alused viivistasu otsusel on käesoleval juhul asjakohatud. Sõiduki parkija ei pidanudki parkimistasu maksma, kuna oli vastavalt seadusele selle tasumise kohustusest vabastatud. See oli ka selgelt parkimisjärelevalvet teostavale ametiisikule teada.
4.5.Kaebaja märgib, et kasutatud parkimiskaart ei olnud koopia. Kaebaja leiab, et vastustaja on õigesti märkinud, et parkimiskaardil on valgust peegeldav turvaelement. Turvaelement reageerib valgusele ja on erinevat tooni ning heledusega, sõltuvalt sellest, millise nurga all ja millise valguse käes seda vaadeldakse ning millise seadmega, resolutsiooniga jm fotoaparaadi tehniliste seadistustega parkimiskaarti üles pildistatakse. Sõltuvalt valgusest ja vaatenurgast võib turvaelemendil olla selgemalt või tuhmimalt nähtaval ka tähed „EST.“ Ilmselgelt on ka see füüsikaline iseärasus käesoleva vaidluse põhjustajaks. Kaebaja esitas kohtule täiendavad fotod parkimiskaardist (tl 29-34), mis on tehtud erinevate nurkade all ja erineva valguse käes. Sõltuvalt nendest asjaoludest võib turvaelemendi värvus olla helehallist /-sinisest kuni tumesinise / mustjashallini. Tähed „EST“ võivad olla loetavad selgelt, häguselt või üldse mitte. Vastustaja väide, et tegemist oli parkimiskaardi koopiaga, on tõendamata ja oletuslik. Oma vastuses ning parkimiskaardi hindamisel ei ole vastustaja ilmselgelt arvestanud turvaelemendi eripäraga.
4.6.Kaebaja leiab, et A. T. näol ei ole tegemist seadusekohase ning erapooletu tunnistajaga. Nagu ka vastustaja ise märgib, on tegemist vastustaja esindajaga (töötajaga). Viivistasu otsuseid tegev täistööajaga vastustaja töötaja kontrollib tõenäoliselt sadu sõidukeid päeva jooksul. Kuu jooksul kontrollitavata sõidukite arv võib küündida tuhandete või kümne tuhandeni. Neid asjaolusid, töötaja töö sisu ning inimvõimete piire arvestades on ebatõenäoline, et A. T. saab mäletada viivistasu otsuse tegemisega seotud üksikasju. Lisaks on kaebajale teadaolevalt A. T. viimaste aastate jooksul teinud vähemalt kümneid ebaseaduslikke viivistasu otsuseid, mis on hiljem Tallinna Transpordiameti poolt tühistatud. A. T. puhul paistab silma tema kalduvus pidada ekslikult parkimiskaarte koopiateks. Vastavate viivistasu otsuste põhjal algatatud vaidemenetluste käigus on eranditult alati tuvastatud vastustaja töötaja eksimus, viivistasu otsused on tunnistatud ebaseaduslikeks ning need on tühistatud. Eeltoodud tõendamiseks esitab kaebaja manuses kokku üheksa A. T. poolt tehtud viivistasu otsust, kus isik peab invakaarte koopiateks, nende peale esitatud vaiet ning Tallinna Transpordiameti otsust viivistasu otsuse tühistamise kohta (lisad 7-33).
4.7.Kaebaja palub vastustajalt välja mõista menetluskulud kokku summas 1040 eurot.
VASTUSTAJA SEISUKOHT
5.Vastustaja leiab, et esitatud kaebus viivistasu otsuse tühistamise nõudes ei ole põhjendatud ja palub jätta kaebuse rahuldamata alljärgnevatel põhjustel.
5.1.Viivistasu otsus nr 0026034449 koostati 18. mail 2017. a. kell 07:40 seetõttu, et mootorsõiduk HYUNDAI registreerimismärgiga xxx xxx oli pargitud Tallinna linna avalikul tasulisel parkimisalal Aia tn 21 juures ilma, et selle eest oleks tasutud parkimistasu. Eespool nimetatud mootorsõidukile oli paigutatud liikumispuudega isiku parkimiskaardi koopia. Eespool nimetatud mootorsõidukile ei olnud vastustaja väitel paigutatud liikumispuudega isiku parkimiskaarti.
5.2.„Liiklusseaduse“ § 68 lõiked 1 ja 2 sätestavad järgmist: „ (1) Liikumispuudega juht ja liikumispuudega või pimedat inimest teenindava sõiduki juht võib panna oma sõiduki esi- või tagaklaasile liikumispuudega või pimedat inimest teenindava sõiduki parkimiskaardi. (2) Liikumispuudega juht ja liikumispuudega või pimedat inimest teenindava sõiduki juht võib tema kasutuses olevat sõidukit liikumispuudega või pimedat inimest teenindava sõiduki parkimiskaardi olemasolul parkida avalikes tasulistes parkimiskohtades tasuta.“ Seega kehtestab „Liiklusseaduse“ § 68 lõige 1 vastava parkimiskaardi paigutamise nõude ja sama paragrahvi lõige 2 näeb ette parkimistasu maksmisest vabastuse juhul, kui parkimiskaart on paigutatud lõikes 1 ettenähtud korras sõidukile. Käesoleva vaidluse tinginud asjaoludel ei olnud sõidukile paigutatud parkimiskaart, vaid selle koopia ning vastustaja hinnangul ei olnud sellega täidetud seadusega ettenähtud nõuded parkimistasu maksmisest vabastamiseks – seega oli õigustatud ka viivistasu määramine.
5.3.Asjaolu, et sõidukile ei olnud paigutatud parkimiskaart, vaid selle koopia, on tõendatud nii käesolevas asjas tehtud fotodega mootorsõidukist, kui ka tunnistaja ütlustega. Kohtule on esitatud dokumentaalsete tõenditena järgmised fotod: esimene foto 18. mail 2017 (tl 19. a. kaebaja sõidukist ja sellele paigutatud parkimiskaardi koopiast, kus on selgelt näha, et parkimiskaardi koopia turvaelement on TUHM ja ei helenda; teine foto 18. mail 2016. a. kaebaja kasutuses olnud sõidukist ja sellele paigutatud parkimiskaardi koopiast, kus on selgelt näha, et parkimiskaardi koopia turvaelement on TUHM ja ei helenda (tl 20);
foto parkimiskaardi näidisest, kus on selgelt näha, et parkimiskaardi originaalil on eristatav valgust peegeldav turvaelement, millelt on näha tähed EST (tl 21); foto parkimiskaardi näidisest üldplaanis, kus on selgelt näha parkimiskaardi turvaelement ja sellelt nähtavad tähed EST (tl 22).
5.4.Vastustaja palus vastuses kaebusele kaebajalt välja mõista AS Ühisteenused menetluskulud, kuid menetluskulude nimekirja kohtule tähtajaks ei esitanud.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
6.Kohus, uurinud menetlusosaliste poolt esitatud tõendeid ja nende seisukohti, leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Kohus põhjendab oma seisukohti järgmiselt.
7.Käesolevas asjas on tuvastatud järgmised asjaolud:
7.1.AS Ühisteenused koostas 18.05.2017 kell 07:40 aadressil Aia tn 21 viivistasu otsuse nr 0026034449 sõiduki Hyundai registreerimismärgiga xxxxxx avalikul tasulisel parkimiskohal parkimisnõuete rikkumise eest (parkimistasu maksmata, võltsimise kahtlusega invakaart väike est sinine koopia). (tl 6).
7.2.Pooled ei vaidle selle üle, et Sõiduk Hyundai registreerimismärgiga xxxxxx parkis 18.05.2017 kell 07:40 aadressil Aia tn 21 Tallinna linnale kuuluval parkimiskohal Tallinna linnale parkimistasu maksmata.
7.3.Asjas ei ole vaidlust ka küsimuses, et sõiduki Hyundai Sonata registreerimismärgiga xxxxxx omanikuks on kaebaja E.F., mis nähtub ka sõiduki registreerimistunnistuselt (tl 5).
7.4.Asjas ei ole sisulist vaidlust, et 18.05.2017 kasutas sõidukit ja parkis selle A. K., kellele on väljastatud puudega inimese sõiduki parkimiskaart nr 54004 (fotokoopia tl 7).
8.Kohus leiab, et asjas on/ei ole tõendamist leidnud kaebaja väide, et sõiduki Hyundai registreerimismärgiga xxx xxx, mis parkis 18.05.2017 kell 07:40 aadressil Aia tn 21, armatuurile oli asetatud puudega inimese sõiduki parkimiskaardi nr 54004 originaal, mitte selle koopia. Kohus loeb asjaolu, et vaidlusaluse parkimistrahvi tegemise ajal kaebaja kasutuses olnud auto esiklaasi all olnud parkimiskaart ei olnud originaal, vaid oli selle koopia, tõendatuks kohtule esitatud tõendite uurimise järel ja põhjendab seda järgmiselt:
8.1.Vaidlust ei ole, et kaebaja poolt on dokumentaalsete tõenditena kohtule esitatud www.parkimine.ee veebikeskkonnast tehtud väljavõte 18.05.2017 viivistasu otsusest nr 0026034449 koos piltidega (tl 8-9 pöördel) ja et vastustaja poolt on esitatud osade nende fotode suuremas mõõtmes fotod (fotod tl 19 ja 20). Vaidlust ei ole, et lisatud pildid (fotod) kajastavad vaidlusalust olukorda ja on tehtud parkimiskontrolöri poolt kaebajale parkimistrahvi määramise ajal.
8.2.Käesolevas asjas ei ole vaidlust, et kaebaja poolt kohtule esitatud foto puudega inimese sõiduki parkimiskaardist nr 54004 on tehtud just nimelt selle parkimiskaardi originaalist (tl 3 ülemine foto). Kohus märgib, et toimikulehel 3 toodud alumine foto ei oma käesoleva asja lahendamise seisukohast tähtsust, sest näitab väidetavalt kaardi tagakülge, mida vaidlusaluses olukorras ei olnud võimalik pildistada. Samuti ei oma käesoleva asja lahendamisel tähtsust vastustaja poolt esitatud parkimiskaartide näidised.
8.3.Kohus on seisukohal, et nähtuvalt parkimiskaardi originaali fotost ja parkimisotsuse juures olevatest fotodest on võimalik näha ja järeldada, et viivistasu otsuse tegemise ajal ei olnud autole paigutatud kaardi näol tegemist selle kaardi originaaliga, vaid koopiaga. Nähtuvalt fotodest toimikulehtedel 8 (keskmine, mis vastab suuremale fotole tl 19) toimikulehel 9 (keskmine, mis vastab suuremale fotole tl 20) ja võrreldes neid toimikulehel 3 ülemisel fotol oleva kaardi nr 54004 originaali fotoga, on neil järgmised selgelt nähtavad erinevused:
8.3.1.Originaalkaardil on viimane alumine tumesinine rõhtjoon tunduvalt kaugemal, kui autol olnud fotodel nähtuval kaardil, mis nähtub selgelt ka kõige alumise kolmnurkse mustrijoone puudumisest tähtede „m“ all sõnas „community“.
8.3.2.Autol olnud kaardil on ülemises paremas nurgas oleva viisnurga ülemine ja parempoolne ülemine külgmine tipp vastu kaardi serva. Originaalkaardil on need servast selgelt nähtavalt eemal.
8.3.3.Originaalkaardil on invaliidimärgi ja kaardi ülemise serva vahel selgelt tajutavana palju laiem vahe, kui autol olnud kaardi fotol toimikulehel 19;
8.3.4.Autol olnud kaardil on jälgides vasakpoolsel küljel olevat mustrit see silmaganähtavalt kitsam ja osa elemente puudu võrreldes kaardi originaalil olevaga. Kohus märgib, et eeltoodud erinevused näitavad selgelt ja vastuvaidlematult koos asjaoluga, et auto aknal olnud kaardi alumised nurgad on täis ulatuses näha ja ümmargused ehk et kaart on pildistatud vähemalt keskmisel fotol tl 8 pöördel ja fotol tl 19 täies ulatuses, et auto aknal olnud kaart ei olnud selle originaal, vaid oli koopia.
8.4.Kohus märgib, et kuigi kaebaja esitas kohtule terve hulga täiendavaid fotosid tõendamaks, et turvaelemendi peegeldus võib olla erinev erinevates valgustustingimustes, ei oma see asjaolu käesoleval juhul asja lahendamisel mingit otsustavat tähendust, sest juba ainuüksi aknal olnud kaardi kohtu poolt kirjeldatud füüsilised erinevused originaalist näitavad selgelt, et tegu ei olnud originaaliga. Ühtlasi märgib kohus, et ka nendelt täiendavatelt fotodelt nähtuvad selgelt kohtu kirjeldatud füüsilised erinevused väidetavalt fotodel oleva originaalkaardi ja auto aknal olnud ning parkimiskontrolöri poolt fotodel fikseeritud kaardi vahel.
8.5.Kohus leiab, et tal puudub eeltoodu valguses põhjus kahelda ka tunnistaja A. T. kohtuistungil antud ütlustes, mille kohaselt ei olnud klaasi all ilmselgelt mitte puudega inimese sõiduki parkimiskaardi originaal, vaid koopia. Siin märgib kohus kõigepealt seda, et erinevalt fotodel kujutatust, nägi tunnistaja vaidlusalust kaarti vahetult. Asjaolu, et tunnistaja A. T. võis kohtuistungil anda ekslikke ütlusi kaebaja poolt esitatud fotodel tl 29-34 kujutatud kaardi vastavusest originaalile, ei oma käesoleval juhul tähendust, sest kohtuistungil uuriti pilte põhiliselt ainult turvaelementide peegelduse osas, aga kohus on tuvastanud originaali ja auto esiklaasil olnud kaardi füüsilised erinevused, mis välistavad, et autol oli originaalkaart. Samuti ei oma käesoleva asja lahendamisel tähendust mitmete tunnistaja poolt varemalt koostatud trahviotsuste tühistamine vaide korras, sest käesoleval juhul on kohustõendeid uurides tuvastatud parkimisdokumendi füüsiliste erinevuste põhjal, et auto aknal puudus seaduses nõutav parkimisõigust tõendav originaaldokument ja selle asemel oli seal originaaldokumendi koopia. Küll aga peab kohus vajalikuks juhtida vastustaja tähelepanu asjaolule, et tulevaste vaidluste vältimiseks, tuleks vajadusel teha parkimiskorra rikkumise tuvastamisel asjakohastel juhtudel fotod paremat tõendi kvaliteeti võimaldavate kaameraga.
9.Käesolevas asjas on vaidlus selles, kas AS-l Ühisteenused oli õigus teha sõidukile Hyundai registreerimismärgiga xxx xxx, mis parkis 18.05.2017 kell 07:40 aadressil Aia tn 21 viivistasuotsus summas 31 eurot arvestades, et auto armatuurile oli pandud puudega inimese sõiduki parkimiskaart nr 54004. Käesoleva juhtumi puhul kuuluvad muuhulgas rakendamisele nagu ka vastustaja õigesti viitab liiklusseaduse § 68 sätted. LS § 68 lõiked 1 ja 2 sätestavad järgmist: Liikumispuudega juht ja liikumispuudega või pimedat inimest teenindava sõiduki juht võib panna oma sõiduki esi- või tagaklaasile liikumispuudega või pimedat inimest teenindava sõiduki parkimiskaardi (lg 1). Liikumispuudega juht ja liikumispuudega või pimedat inimest teenindava sõiduki juht võib tema kasutuses olevat sõidukit liikumispuudega või pimedat inimest teenindava sõiduki parkimiskaardi olemasolul parkida avalikes tasulistes parkimiskohtades tasuta (lg 2).
Arvestades eelpool tuvastatud asjaolusid ning tuginedes LS § 68 lg 1 ja lg 2 nende koosmõjus asub kohus seisukohale, et kaebaja autol, mida kasutas väidetavalt tema poeg A. K., ei olnud sõiduki esiklaasil seaduses nõutud puudega inimese sõiduki parkimiskaart, vaid selle koopia. Koopia ei asenda aga seaduse mõtte kohaselt originaalkaarti ja ei anna tasuta parkimiseks õigust. Seetõttu on õige ka viivistasu otsusel tehtud viide LS § 188 lg 1 p 1 ja lg 8, kui parkimistasu tasumata jätmisele. Kohus märgib, et koopiate aktsepteerimise korral parkimisõigust andva dokumendina oleks, arvestades tänapäevaseid koopiavahendeid, sisuliselt võimatu tagada, et parkimisõigust andvat kaarti kasutaks ainult selle omanik.
10.Kohus leiab, et käesoleval juhul on tõendatud, et parkimisotsuses nimetatud sõidukil Hyundai Sonata (registreerimismärk xxx xxx) oli 18.05.2017 pargitud ilma parkimistasu maksmata Tallinnas aadressil AIA 21 ja sellel puudus parkimistasu maksmisest vabastav dokument. Kohus leiab, et viivistasu otsus nr 0026034449 on õiguspärane ja kaebus tuleb rahuldamata jätta.
11.Vastavalt HKMS § 108 lg 1 lausele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Käesoleval juhul tehti otsus kaebaja kahjuks. Vastustaja ei ole kohtule menetluskulude hüvitamise nõuet esitanud. Seega jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda.
12.Kaebaja on tasunud kohtule seoses tunnistaja ülekuulamisega tunnistajatasu ettemaksu 41 eurot. Kuna kaebaja tunnistaja A. K. ei ole tunnistajatasu väljamaksmise taotlust3 kuu jooksul pärast kohtuistungit esitanud, siis TsMS § 160 lg 1, lg 2 ja lg 6 ning kaebaja vastava nõude alusel tagastab kohus kaebajale ette makstud tunnistaja tasu 41 eurot.