MTÜ Narva Purjespordi- ja Jahtklubi kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri 18.08.2017 vastuse nr 2.1-3/22680-2 osaliselt õigusvastaseks tunnistamiseks
Kaebaja – MTÜ Narva Purjespordi- ja Jahtklubi Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Tiina Prunn
Resolutsioon
1.Rahuldada kaebus.
2.Tunnistada Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri 18.08.2017 vastus nr 2.1-3/22680-2 osas, milles keelduti kaebajale kooskõlastuse andmisest purjespordi treeningute korraldamiseks 16.08.-30.09.2017 Narva jõel, õigusvastaseks.
3.Välja mõista vastustajalt kaebaja kasuks menetluskulud summas 15 eurot.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 14.05.2018. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
1.MTÜ Narva Purjespordi- ja Jahtklubi esitas 19.08.2017 Tallinna Halduskohtule kaebuse Politseija Piirivalveameti (PPA) Ida Prefektuuri 18.08.2017 vastuse nr 2.1-3/22680-2 osaliselt või täielikult tühistamiseks. Nähtuvalt vaidlusalusest vastusest keeldus PPA kooskõlastamast MTÜ Narva Purjespordi- ja Jahtklubi taotlust korraldada perioodil 16.08.-30.09.2017 purjespordi treeninguid Narva jõel. PPA Ida Prefektuur lubas korraldada treeninguid Narva lahe territooriumil. Kaebaja väitis, et teised organisatsioonid, turistid ja kohalikud purjejahtide omanikud tegutsevad ja purjetavad vabalt Narva jõel.
2.Tallinna Halduskohtu 21.08.2017 määrusega anti MTÜ Narva Purjespordi- ja Jahtklubi kaebus kohtualluvuse korras üle Tartu Halduskohtule. Haldusasi saabus Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajale 20.09.2017.
3.Tartu Halduskohus jättis 28.09.2017 määrusega kaebuse käiguta ja kohustas kaebajat 5 päeva jooksul alates kohtumääruse kättesaamisest kõrvaldama kaebuses esinenud puudused. Nimelt tuli kaebajal tõendada oma kaebevõimet ja tasuda kaebuse esitamise eest riigilõivu summas 15 eurot.
4.Kaebaja tasus 29.09.2017 kaebuse esitamise eest riigilõivu summas 15 eurot.
5.Tartu Halduskohus jättis 16.10.2017 määrusega kaebuse testkordselt käiguta ja kohustas kaebajat viie päeva jooksul alates kohtumääruse kättesaamisest kõrvaldama kaebuses esinenud puudused. Sel korral tuli kaebajal kinnitada kaebevõimet.
6.Kaebaja vastas Tartu Halduskohtu 16.10.2017 määrusele 19.10.2017 ja esitas väljavõtte äriregistrist.
7.Tartu Halduskohus tegi 23.11.2017 Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) Ida Prefektuurile päringu, milles ühtlasi küsis PPA-lt seisukohta vaidlustatava vastuse liigi osas (haldusakt või toiming).
8.PPA Ida Prefektuur vastas kohtupäringule 27.11.2017, milles teatas, et PPA arvates 18.08.2017 vastus nr 2.1-3/22680-2 on toiming.
9.Tartu Halduskohus leidis 06.12.2017 määruses, et PPA Ida Prefektuuri vaidlustatav otsus on haldusakt ning haldusakt on kaotanud oma kehtivuse, andis tulenevalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 152 lg-st 2 kaebajale võimaluse üle minna tühistamisnõudelt tuvastamisnõudele ja taotleda haldusakti õigusvastasuse tuvastamist osas, milles riivatakse tema õigusi.
10.Kaebaja esitas kohtule 11.12.2017 kaebuse täienduse, milles taotles kohtult üleminekut tühistamisnõudelt tuvastamisnõudele. Kaebaja selgitas, et üleminek tuvastamisnõudele on talle vajalik, et edaspidi ära hoida õigusrikkumist, kuna uuest hooajas kavatseb ta jälle taotleda PPA Ida Prefektuurilt nõusolekut Narva jõel treeningute korraldamiseks.
11.Tartu Halduskohus rahuldas 13.12.2017 määrusega kaebaja taotluse ja lubas üle minna tühistamisnõudelt tuvastamisnõudele, võttis kaebuse menetlusse, määras vastustajaks PPA Ida Prefektuuri ja kohustas vastustajat vastama kaebusele.
12.Vastustaja taotles 21.12.2017 vastuse esitamise tähtaja pikendamist.
13.Kohus rahuldas vastustaja taotluse ja määras uueks kaebusele vastuse esitamise ajaks 17.01.2018.
14.Vastus kaebusele laekus kohtusse 17.01.2018.
15.Kaebaja esitas 12.03.2018 kohtule täiendava seisukoha.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
16.Kaebaja leiab, et vastustaja 18.08.2017 vastusest nr 2.1-3/22680-2 tulenev keeld korraldada 16.08.-30.09.2017 purjespordi treeninguid Narva jõel ei ole seaduslik. Kaebajal puuduvad piirirežiimi rikkumised, mistõttu ei saa pidada kaebajat ohtlikuks piirirahule. Kaebaja väidab, et teised organisatsioonid, turistid ja kohalikud purjetajad tegutsevad vabalt Narva jõel.
17.Vastustaja ei nõustunud kaebusega ja vaidles sellele vastu.
17.1.Tartu Halduskohus on 06.12.2017 määruses asunud seisukohale, et PPA Ida prefektuuri vastus taotlusele nr 2.1-3/22680-2, millega keelduti kaebajale kooskõlastuse andmisest purjespordi treeningute läbiviimiseks Narva jõel, on haldusakt. Riigipiiri seadus ja Piirirežiimi eeskiri ei reguleeri kooskõlastusele esitatavaid (vormi) nõudeid. Seega, kooskõlastamise ning menetlemise korra määrab politsei oma äranägemisel, järgides kaalutlusõiguse piire ja võrdse kohtlemise ning proportsionaalsuse põhimõtteid.
17.2.Kooskõlastuse mitteandmise seaduslikuks aluseks on riigipiiri seaduse (RiPS) § 8 lg 2 § 18 lg 1 ja § 96 lg 1 koostoimes Vabariigi Valitsuse poolt 17.09.1997 vastu võetud määruse nr 176 „Piirirežiimi eeskirja kinnitamine“ §-ga 52.
17.3.Vastustaja selgitas, et purjespordi treeningu tegevuste eripära (mitte kontrollitud kulgemine punktist A punkti B, vaid purjetamisvõtteid omandavate noorte treening) tekitab reaalse ohu piiriturvalisusele ning piiriveekogul liiklejatele. Narva jõgi ei ole turvaline koht purjespordi treeningute läbiviimiseks. Lubatud on tavapärane laevaliiklus väikealustega ja purjejahtidega, mis on kantud väikelaevade registrisse ning omavad vastava väljaõppega juhti ja meeskonda (vastavalt MSOS nõuetele). Oht piiriturvalisusele seisneb eelkõige selles, et vähese kogemusega juht võib navigeerimisel ebastabiilset vahendit kasutades sattuda üle ajutise kontrolljoone. Samuti on antud vahend (purjepaat) mõjutatud heitlikest ilmastikuoludest ning Narva jõe kitsusest ja kiirest veevoolust, mis koosmõjul võib kanda vahendi võõrriigi territooriumile. Iga juhuslik piiriületus on piirirahu häiriv tegevus. Välistada ei saa navigeerimisoskusest tulenevaid vigu. Ebaseaduslikest piiriületustest Narva jõel toimub 90% navigeerimisvigadest või lohakusest. Seetõttu jälgib politsei riigipiiri valvamisel ohu ennetamiseks põhjalikult turvameetmeid ja ohte piiriveekogul toimuvate ürituste läbiviimisel. Vastustajale on oluline mitte tegeleda tagajärgedega (nt päästetegevus hätta sattumisel, ebaseaduslikele piiriületustele reageerimine ning koostöös naaberriigiga rikkuja tagasivõtmise menetluse läbiviimine), vaid ennetada ohte ja ohuolukorra teket. Piirangu kehtestamisel arvestati asjaoluga, et mõistlikul kaugusel on olemas alternatiivsed treeningualad (Narva laht). Kaebajale reservatsiooniga kooskõlastuse andmine ei piira tema õigust treeninguid korraldada, vaid aitab tagada nende läbiviimise ohutust.
17.4.Politsei ei ole andnud kellelegi kooskõlastust regulaarseks tegelemiseks purjespordi treeningutega või tegelemiseks veemotospordiga Narva jõel. Ilmselgelt põhjendamatu on kaebaja väide, justkui Narva Noorte Meremeeste Klubi ja Narva Spordikool Energia võivad vabalt tegeleda purjetamisega Narva jõel. Narva Noorte Meremeeste Klubile on 2015. aastal antud kooskõlastus purjespordi treeningutega tegelemiseks Narva veehoidlal, Kulgu sadama akvatooriumis. 2017. aastal taotles Narva Noorte Meremeeste Klubi aprillist kuni oktoobrini igapäevaseid treeninguid sõudmises ning selleks ka kooskõlastus anti. Samuti sai Narva Spordikool Energia kooskõlastuse aerutamise ja sõudmise treeningute läbiviimiseks Narva jõel ajavahemikul 01.03.-31.10.2017. Kõik tegevused Narva jõel, kus on osalenud purjepaadid, on toimunud avalike ürituste raames ühekordse kooskõlastuse alusel. Nendel üritustel on politsei ettekirjutusega tagatud põhjalikud turvameetmed, sealhulgas professionaalsete merepäästjate kaasamine.
17.5.Seadusandja on politseile andnud õiguse piirata isikute liikumist piiriveekogudel, lähtudes sisejulgeoleku kaalutlustest (illegaalse immigratsiooni, salakaubaveo, ebaseadusliku piiriületuse ärahoidmine), et tagada riigi julgeolek välispiiri kontrollimisel ja isikute turvaline liikumine piiriveekogudel. See aitab Eestil täita rahvusvahelist kohustust valvata välispiiri ja tagada inimeste turvalisus.
17.6.Vastustaja on seisukohal, et kaebaja õigusi ei ole kahjustatud, kuna politseil on seadusest tulenev õigus ja kohustus keelata riigipiiri valvamist takistav ja piirirahu häiriv tegevus. Isegi kui kohus leiaks, et kaebus on põhjendatud, siis ei vabasta see kaebajat kohustusest tulevikus taotleda kooskõlastust ning kaebaja ei saa eeldada positiivse kooskõlastuse saamist.
17.7.Lähtudes eeltoodust on vastustaja seisukohal, et kaebajale purjespordi treeningute läbiviimiseks Narva jõel kooskõlastuse mitteandmine on õiguspärane ja proportsionaalne ning kaebuses toodud põhjused ei ole aluseks selle tuvastamisnõude rahuldamiseks.
KOHTU SEISUKOHT
18.Kohus tutvus haldusasja materjalidega ja on seisukohal, et kaebus kuulub rahuldamisele.
19.Esmalt märgib kohus, et jääb 06.12.2017 määruse p-s 12 võetud seisukoha juurde ja leiab endiselt, et vastustaja 18.08.2017 vastuse nr 2.1-3/22680-2 näol on tegemist haldusaktiga haldusmenetluse seaduse (HMS) § 51 lg 1, § 43 lg 2 tähenduses.
20.Teiseks esitas kaebaja tuvastamiskaebuse muu hulgas preventiivsel eesmärgil, mis tulenevalt kohtupraktikast on iseenesest lubatud. Tuvastamisnõude preventiivne eesmärk tähendab, et kaebaja soovib vältida tema suhtes vastustaja õigusvastast tegevust ka edaspidi.1 Kohtupraktikas on leitud, et preventiivsel eesmärgil tuvastamiskaebuse esitamiseks peab olema reaalne oht, et haldusorgan võib kaebaja suhtes edaspidi õigusvastaselt käituda. Tuvastamisekaebuse esitamiseks piisava põhjendatud huvina ei saa preventiivset huvi käsitada juhul, kui tuvastamiskaebuse rahuldamine ei saaks õigusliku olukorra või faktiliste asjaolude muutumisest tingituna üldse aidata kaasa kaebuse eesmärkide saavutamisele.2 Tulenevalt haldusasja materjalidest ei välista kohus sellist ohtu. Kaebaja põhjendas, et järgmisel hooajal kavatseb uuesti taotleda kooskõlastuse saamist purjespordi treeningute läbiviimiseks Narva jõel. Samuti kohtul puudub alus arvata, et tuvastamisnõude sisuline läbivaatamine ei too kaebajale mingisugust kasu ega ole vajalik tema õiguste edaspidiseks kaitsmiseks. Preventiivsel eesmärgil esitatud tuvastamiskaebuse rahuldamiseks piisab, kui see võib soodustada kaebaja õiguste kaitset tulevikus. Kohus selgitab, et antud juhul preventiivsel eesmärgil esitatud tuvastamiskaebus soodustab kaebaja õiguste kaitset tulevikus seetõttu, et suunab haldusorganit edaspidi lahendama taotlusi selleks kehtestatud korda järgides.3 Lisaks eelpoolnimetatule on kohus seisukohal, et vaidlusaluse haldusakti õiguspärasuse kontrollimine võib aidata vältida korduvat kohtusse pöördumist.
21.HMS § 54 kohaselt haldusakt on õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. Haldusakt on õigusvastane, kui see ei vasta vähemalt ühele eelpoolnimetatud kriteeriumile.
RKHKo 3-3-1-48-15, p 10. RKHKo 3-3-1-24-10, p 20.
RKHKo 3-3-1-49-10, p-d 13-14.
22.Kaebuse kohaselt leidis kaebaja, et vaidlusaluse otsusega keelatakse purjetamine Narva jõel, mis ei ole õigusaktidega keelatud. Teised organisatsioonid ja isikud saavad vabalt purjetada Narva jõel.
22.1.HKMS § 41 lg 1 kohaselt vaidluse eseme määravad halduskohtumenetluses kindlaks kaebuse nõue vastavalt käesoleva seadustiku §-le 37 ja kaebuse alus. Kohus ei või teha otsust nõude ega aluse kohta, mida ei ole kaebuses esitatud, ega ületada nõude piire. Riigikohtu Halduskolleegium on leidnud, et kohus peab otsuse tegemisel ise tagama seaduse õige kohaldamise, sh hindama vaidlustatud haldusakti nii sisulisest, vormilisest kui ka menetluslikust küljest, olenemata selles, kas kaebaja ise sellele viitab.4
22.2.Kohus märgib, et kaebaja etteheited on suunatud haldusakti materiaalsele ehk sisulisele õiguspärasusele. Kohus peab aga vajalikuks esmalt hinnata haldusakti vormilist ehk formaalset õiguspärasust.
22.3.Vaidlusaluse haldusaktiga keeldus vastustaja kooskõlastuse andmisest kaebajale Narva jõel purjespordi treeningute korraldamiseks ajavahemikul 16.08.-30.09.2017, kuid lubas samal ajavahemikul korraldada purjespordi treeninguid Narva lahel. Vastuses kaebusele kinnitas vastustaja, et tal on Narva jõel tegevuse lubamiseks diskretsioon. Kooskõlastamise andmise küsimuse lahendamisel vastustajal diskretsiooni olemasolu kinnitab ka õigusnormi struktuur, mis volitab vastustajat kooskõlastama piirilähedast tegevust. Sellest tulenevalt peab vastustaja otsus vastama HMS § 56 lg-tes 1, 2 ja 3 sätestatud nõuetele.
22.4.Riigikohtu Halduskolleegium leidis, et õiguspärase haldusakti üheks formaalseks eelduseks on selle vastavus vorminõuetele. Nimelt sätestab HMS § 56 lg 1g 1, et kirjalik haldusakt ja soodustava haldusakti andmisest keeldumine peab olema kirjalikult põhjendatud. Haldusakti põhjendus esitatakse haldusaktis või menetlusosalisele kättesaadavas dokumendis, millele on haldusaktis viidatud. HMS § 56 lg 2 sätestab, et haldusakti põhjenduses tuleb märkida haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti põhjenduses tuleb märkida kaalutlused, millest haldusorgan on haldusakti andmisel lähtunud. Haldusakti põhjendamine on üldine nõue, mis peab tagama põhiseaduse §-s 15 sätestatud kaebeõiguse reaalse teostamise võimaluse. Kui haldusakti adressaat ei tea, millised olid haldusakti andmise põhjused selle andmise hetkel, siis ei ole tal võimalik efektiivselt ja argumenteeritult vaidlustada haldusakti andmise asjaolusid. Isik mõistab haldusakti õigusliku ja faktilise aluse kaudu, miks selline haldusakt tema suhtes anti. Vastasel korral kanduks haldusakti õigusliku ja faktilise aluse selgumine üle kohtumenetlusse. Sellisel juhul ei kontrollita enam haldusorgani tegevust, vaid otsitakse põhjendusi haldusakti kehtima jäämiseks. Ühtlasi ei ole kirjaliku põhjendamise eesmärk ainult tagantjärele otsuse kontrollimine, vaid ka haldusorgani enesekontrolli tagamine. Faktilises motiveeringus peavad olema ära näidatud asjaolud, mis toovad kaasa akti aluseks oleva õigusnormi kohaldamise. Oluline on ka faktilise ja õigusliku motivatsiooni omavaheline loogiline sidumine, mis peab haldusakti adressaati ja aktiga tutvujat veenma, et juhtumi asjaolud koostoimes kohaldatavate õigusaktidega toovad tõepoolest kaasa just sellesisulise haldusotsustuse tegemise. Haldusakti motiveerimine on abinõu, et isik, kellele on haldusakt adresseeritud, saaks aru, kas tema õigusi on kitsendatud seaduslikult, ja vajadusel oma õigusi kaitsta.5 Riigikohtu Halduskolleegium leidis, et diskretsiooni kohaldamine juhtudel, kui seadus
RKHKo 3-3-1-6-17, p 9; 3-3-1-16-14, p 14. RKHKo 3-3-1-14-00, p 5; 3-3-1-54-03, p 36, 3-3-1-13-02, p 14.
seda ette näeb, pole mitte üksnes administratsiooni õigus, vaid ka kohustus. Diskretsiooni korras isiku jaoks negatiivse otsuse tegemine peab olema põhjalikult motiveeritud. 6
22.5.Põhjendades kooskõlastamise mitteandmist, on vastustaja piirdunud vaid kokkuvõtliku järelduse välja toomisega, et arvestades piirirežiimi eeskirjadega kehtestatuid nõudeid ja kaebaja tegevuse eripära, leidis, et esineb reaalne oht piiriturvalisusele ja piiriveekogudel liiklejatele. Vastustaja ei ole selgitanud, milles seisneb kaebaja tegevuse eripära. Kohus on seisukohal, et võttes arvesse, et vastustajal on kooskõlastuse andmiseks või selleks keeldumiseks lai kaalutlusruum, aga samuti seda, et purjetamise korraldamiseks said vastustajalt kooskõlastuse teised organisatsioonid, ei ole selline haldusakti faktiline põhjendus piisav. Vaidlusaluses haldusaktis puudub õiguslik põhjendus üldse. Jälgitavad ei ole ka kaalutlused, mis räägiksid kooskõlastuse andmise poolt ja vastu. Järelikult ei vasta vastustaja 18.08.2017 vastus nr 2.1-3/22680-2 HMS § 56 lg-tes 2 ja 3 kindlaksmääratud miinimumnõuetele. Kohus märgib, et sellise motivatsiooniga ei ole vaidlusalune haldusakt kohtulikult kontrollitav. Üheselt ei ole selge, milles täpsemalt seisneb kaebaja kavandatava tegevuse eripära, mis võrreldes teiste purjespordi tegelevate organisatsiooniga on vastustaja arvates piirirahu häiriva tegevuse suhtes preventiivse meetme kohaldamist ehk kooskõlastuse mitteandmist väärt.
22.6.Sellest tulenevalt on halduskohus seisukohal, et vastustaja 18.08.2017 vastus nr 2.13/22680-2 on formaalselt õigusvastane.
23.Kohus on seisukohal, et kuigi vastustaja ei ole esitanud vaidlusaluses haldusaktis õiguslikku põhjendust, eksisteerib sellise haldusakti väljastamiseks õiguslik alus. Kohus nõustub vastustajaga, et tal on tulenevalt riigipiiri seaduse (RiPS) § 8 lg-st 2 § 18 l-st 1 ja § 96 lg-st 1 õigus riigipiiri valvamist takistava või piirirahu häiriva tegevuse piiramiseks ning isikute liikumise ja viibimise piirilähedasel alal piiramiseks. Samuti RiPS § 8 lg 3 koostoimes Vabariigi Valitsuse poolt 17.09.1997 vastu võetud määruse nr 176 „Piirirežiimi eeskirja kinnitamine“ §dega 52 ja 75annab vastustustajale õiguse kaaluda kooskõlastuse andmist tegevusele, mis võib takistada välispiiri valvamist või häirida piirirahu. Seega on olemas õiguslik alus, mis volitab vastustajat kasutades diskretsiooni otsustama välispiiri valvamist või piirirahu häiriva tegevuse kooskõlastamist või mitte.
24.HMS § 4 lg 2 sätestab, et kaalutlusõigust tuleb teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve. Kohus juba mainis käesoleva otsuse punktis 22.4, et vaidlusaluses haldusaktis puuduvad kaalutlused. Seega ei vasta vaidlusalune otsus HMS § 4 lg-s 2 sätestatud nõuetele. Kohus märgib, et diskretsiooni teostamata jätmise tõttu puudub kohtult tulenevalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 158 lg-tes 2 ja 3 võimalus hinnata, kas vastu ja poolt argumentidele on antud õige kaal, kas arvesse on võetud lubatud ja olulised asjaolud, kas on järgitud õiguse üldpõhimõtteid (antud juhul eelkõige võrdse kohtlemise põhimõtet).
24.1.Vastustaja püüdis põhjendada vaidlusalast haldusakti kohtumenetluses. Kohus märgib, et kohtupraktika kohaselt võib kohus hinnata motiveerimata haldusakti sisulist õiguspärasust ka kohtumenetluses esitatud põhjenduste järgi. Nimelt leidis Riigikohtu Halduskolleegium, et erandina võib siiski esineda olukordi, kus haldusorganil on võimalik tõendada, et haldusaktist välja jäänud, kuid kohtumenetluses esitatud põhjendusest juhinduti tegelikult juba haldusakti andmise ajal. Riigikohtu Halduskolleegiumi hinnangul võib kohus haldusakti kontrollimisel
RKHKo 3-3-1-49-02, p 11.
arvestada haldusorgani poolt kohtumenetluse käigus esitatud põhjendust, kui kohus on veendunud, et haldusorgan lähtus sellest põhjendusest haldusakti andmisel.7
24.2.Kohus tutvus vastustaja poolt vastuses kaebusele esitatud põhjendustega ja on seisukohal, et puudub alus arvata, et vaidlusaluse haldusakti väljastamisel ei juhindunud vastustaja halduskohtumenetluses esitatud põhjendustest. Seega, saab kohus hinnata vastustaja poolt halduskohtumenetluses esitatud põhjenduste asjakohasust.
24.3.Vabariigi Valitsuse määruse nr 176 „Piirirežiimi eeskirja kinnitamine“ § 52 ja § 75 eesmärgiks on piirirahu häirivate ja piirivalvamise segavate tegevuste keelamine. Vastustaja selgitas, et oht piiriturvalisusele seisneb kaebaja poolt taotluses mainitud tegevusest eelkõige selles, et vähese kogemusega juht võib navigeerimisel ebastabiilset vahendit kasutades sattuda üle piiri. Samuti on antud vahend (purjepaat) mõjutatud heitlikest ilmastikuoludest ning Narva jõe kitsusest ja kiirest veevoolust, mis koosmõjul võib kanda vahendi võõrriigi territooriumile. Seega, kaebaja poolt taotletav tegevus riigipiiri vahetus läheduses on oht isikute enda turvalisusele ja takistab välispiiri valvamist ning häirib piirirahu. Ühtlasi selgitas vastustaja, et kõik tegevused Narva jõel, kus on osalenud purjepaadid, on toimunud avalike ürituste raames ühekordse kooskõlastuse alusel. Nendel üritustel on politsei ettekirjutusega tagatud põhjalikud turvameetmed, sealhulgas professionaalsete merepäästjate kaasamine.
24.4.Kohus nõustub vastustaja põhjendustega. Kohus leiab, et vastustaja on õigesti hinnanud olukorda ja keeldunud kaebajale kooskõlastuse andmisest. Kohtu arvates on vastustaja keelduva otsuse langetamisel võtnud õigesti arvesse liikumisvahendi ebakindlat juhtivust sh ka halbadel ilmastikutingimustel ja selle potentsiaalse juhi oskuseid, aga samuti riigipiiri turvalisuse tagamise tähtsust. Kohus arvab, et vastustaja omistas eelpoolnimetatud asjaoludele ka õige kaalu. Kohtu arvates on vastustaja järginud ka võrdse kohtlemise põhimõtet, kuna on veenvalt selgitanud, et purjespordi treeningud olid lubatud Narva veehoidlal ja purjepaatide liikumine Narva jõel kindlatel päevadel avalike ürituste raames. Kohtu arvates ei ole need olukorrad kaebaja poolt taotletava tegevusega siiski võrreldavad. Järelikult ei rikkunud vastustaja võrdse kohtlemise põhimõtet. Alternatiivseks variandiks on vastustaja pakkunud kaebajale purjespordi treeningute korraldamiseks Narva lahe territooriumi, kuhu on võimalik jõuda mööda Narva jõge. Kaebaja ei ole sellise võimaluse olemasolu suutnud ümber lükata. Seega on kaebaja liikmetel põhimõtteliselt olemas võimalus tegeleda purjespordiga. Kohus möönab, et Narva lahe treeningualasse jõudmine võtab kaebaja liikmetelt küll rohkem aega, kui see oleks toimunud vahetult Narva jõel, kuid selline kitsendus, arvestades piiriturvalisuse tagamise tähtsust, on proportsionaalne.
24.5.Sellest tulenevalt on vastustaja 18.08.2017 vastus nr 2.1-3/22680-2 sisuliselt õiguspärane. Kohus märgib, et kuigi vastustaja 18.08.2017 vastus nr 2.1-3/22680-2 on formaalselt õigusvastane (vt käesoleva otsuse p-i 22), kuid sisuliselt õiguspärane, ei ole täidetud HMS §-s 51 kõik õiguspärase haldusakti eeldused.
25.Lähtudes eeltoodust ja juhindudes HKMS § 5 lg 1 p-st 6, rahuldab kohus kaebuse ja tunnistab 18.08.2017 vastuse nr 2.1-3/22680-2 osas, milles vastustaja keeldus kaebajale kooskõlastuse andmisest purjespordi treeningute korraldamiseks 16.08.-30.09.2017 Narva jõel, õigusvastaseks.
RKHKo 3-3-1-29-12, p 19.
26.Kohus selgitab täiendavalt, et kaebajal küll ei ole subjektiivset õigust nõuda vaba liikumist Narva jõel, kuid kaebajal on subjektiivne õigus nõuda, et vastustaja poolt kooskõlastuse mitteandmise otsus, oleks nii faktiliselt kui ka õiguslikult põhjendatud, kaalutlemisvigadeta ja kooskõlas õiguste üldpõhimõtetega. Menetluskulud
27.HKMS § 108 lg 1 kohaselt menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebaja menetluskuluks on kaebuse esitamise eest tasutud 29.09.2017 riigilõiv summas 15 eurot. Muudest menetluskuludest ei ole kaebaja kohut teavitanud ega taotlenud nende väljamõistmist vastustajalt. Sellest tulenevalt mõistab kohus vastustajalt välja kaebaja kasuks menetluskulud summas 15 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) Ülle Polluks kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.