Planeerimine ja ehitus › Muu planeerimine ja ehitus

HaldusasiJõustunudTallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja · 05.04.2018

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number: 3-18-144/16
Asja liik: Haldusasi
Kategooria: Planeerimine ja ehitus › Muu planeerimine ja ehitus
Menetlusliik: Üldmenetlus
Kuulutamise aeg: 05.04.2018
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 3320

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

RESOLUTSIOON

Tallinna Halduskohus Daimar Liiv 5.04.2018, Tallinn 3-18-144 J. Sütiste tee 15 korteriühistu kaebus Tallinna Linnavalitsuse 20.12.2017 korralduse nr 1995-k „J. Sütiste tee 17 kinnistu detailplaneeringu kehtestamine Mustamäe linnaosas“ tühisuse tuvastamiseks või alternatiivselt tühistamiseks Kaebaja – J. Sütiste tee 15 korteriühistu, volitatud esindaja vandeadvokaat Kalev Aavik Vastustaja – Tallinna linn Kolmas isik - OÜ Baltek Arendus

1.Lõpetada haldusasja nr 3-18-144 menetlus.

2.Tagastada kaebuselt haldusasjas nr 3-18-144 tasutud riigilõiv summas 15 eurot.

3.Mõista Tallinna linnalt J. Sütiste tee 15 korteriühistu kasuks välja menetluskulud kokku summas 2500 eurot (sh käibemaks).

4.Sekretäril saata määrus menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Määruskaebus tuleb esitada otse Tallinna Ringkonnakohtule.

ASJAOLUD

1.Tallinna Halduskohtu menetluses oli J. Sütiste tee 15 korteriühistu kaebus Tallinna Linnavalitsuse 20.12.2017 korralduse nr 1995-k „J. Sütiste tee 17 kinnistu detailplaneeringu kehtestamine Mustamäe linnaosas“ tühistamiseks.

2.

Sarnased lahendid

Planeerimine ja ehitus

5.Oma 20.03.2018 seisukohas ei vaidle kaebaja vastu menetluse lõpetamise taotlusele tingimusel, et kaebajale ei jäeta menetluskulusid hüvitamata põhjendusega, et vaidlustatud haldusakti tühisuse tuvastamine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest. Esiteks on kaebaja hinnangul ilmne, et vaidlustatud haldusakti tühisuse tuvastamise tegelikuks ajendiks oli selle haldusakti vaidlustamine halduskohtus. On eluliselt ebausutav, et vastustaja oleks pärast vaidlustatud haldusakti andmist hakanud iseseisvalt analüüsima selle võimalikku õigusvastasust just ajal, kui talle oli kohtu pool antud tähtaeg kaebusele vastamiseks. Vastupidise tõendamine on vastustaja kohustus. Lisaks on Riigikohus kohtuasjas 3-3-1-50-13 HKMS § 108 lg 6 tõlgendades leidnud, et selle sätte eesmärgiks on "hüvitada kaebajale vastustaja õigusvastase haldustegevuse tagajärjel tekkinud menetluskulud" (otsuse p 13). Nimetatud eesmärk ei oleks täidetud juhul, kui kaebajale jäetakse vastustaja õigusvastase haldustegevuse tagajärjel tekkinud menetluskulud hüvitamata pelgalt seetõttu, et vastustaja loobub vaidlustatud haldusakti kaitsmast mõnel muul kui kaebuses toodud põhjusel. Kui vaidlustatud haldusakt on õigusvastane ning kaebaja vaidlustab selle halduskohtus, tuleks eelnimetatud Riigikohtu seisukohast tulenevalt HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel menetluse lõpetamisel kaebajale menetluskulud reeglina hüvitada sõltumata sellest, millisel põhjusel vastustaja vaidlemisest on loobunud. Teistsugune seisukoht läheks vastuollu ka põhiseaduse § 25 sätestatud põhiõigusega saada hüvitist õigusvastaselt tekitatud kahju eest. HKMS ajalooga tutvumine ei anna vastust küsimusele, milline on siis HKMS § 108 lõikes 6 toodud erandi mõte ja eesmärk. Nimelt puudus analoogiline erand varem kehtinud HKMS-s, uue HKMS seletuskirjas aga väideti eksitavalt, et „menetluskulude jaotuse paragrahvis ei ole senisega (kehtiva seaduse § 92) võrreldes suuremaid põhimõttelisi muudatusi tehtud“. Seega jääb mulje, et kõnealuse sätte autorid isegi ei pannud tähele antud erandi erinevust varem kehtinud regulatsioonist, rääkimata sellest, et nad oleksid sellele mistahes põhjendusi toonud. Kaebaja hinnangul saab HKMS § 108 lõikes 6 toodud erandi kohaldamisala tuletada põhiseaduse §-st 25 ning eelviidatud Riigikohtu lahendist. Kui õigusvastase tegevusega põhjustatud menetluskulu tuleks reeglina hüvitada, siis saab HKMS § 108 lõikes 6 toodud erandit rakendada eelkõige juhul, kui on ilmselge, et menetluskulu ei ole põhjustanud õigusvastane haldustegevus, s.t. juhul kui tegemist on ilmselgelt perspektiivitu kaebusega või kaebusega, mis oleks tulnud jätta muul põhjusel läbi vaatamata. Selline tõlgendus oleks kooskõlas põhiseaduse §-ga 25 ning eelviidatud Riigikohtu seisukohaga. Samuti väldib see absurdset olukorda, kus oma õigusi kaitsev kaebaja, selle asemel, et põhjendada kaebuses eelkõige oma õiguste rikkumist, peaks igaks juhuks alati täiendavalt analüüsima ka kõiki haldusakti andmise pädevus-, menetlus- ja vorminõudeid, samuti kõigi muude isikute õiguste ja avaliku huvi võimalikku kahjustamist. Vastasel juhul on

alati võimalus, et õigusvastase haldusakti oma õiguste kaitseks vaidlustanud kaebaja menetluskulud jäävad tema kanda pelgalt seetõttu, et vastustaja on otsustanud õigusvastase haldusakti kehtetuks tunnistada või selle tühisuse tuvastada mõnel muul, kaebuses nimetatud põhjendusel. See oleks ebaõiglane ning riivaks lisaks põhiseaduslikule õigusele saada hüvitist õigusvastaselt tekitatud kahju eest ka põhiseaduslikku õigust pöörduda oma õiguste kaitseks kohtusse. Kaebaja leiab, et käesolevas asjas on ilmne, et kaebuse esitamine oli tingitud vastustaja poolt õigusvastase haldusakti andmisest. Kaebus kindlasti ei ole ilmselgelt perspektiivitu ning puuduvad ka muud põhjused selle läbi vaatamata jätmiseks. Eeltoodud põhjustel leiab kaebaja, et puudub põhjus kaebajale menetluskulude hüvitamata jätmiseks. Kui aga kohus leiab, et kaebajale saaks menetluskulud hüvitada üksnes juhul, kui tuvastatakse vaidlustatud haldusakti õigusvastasus kaebuses toodud põhjendustel, palun jätkata menetlust HKMS § 152 lg 2 alusel ning tuvastada Tallinna Linnavalitsuse 20.12.2017 korralduse nr 1995-k õigusvastasus ka muudel põhjustel kui selle andnud haldusorganil pädevuse puudumine. Kui aga kohus peaks leidma, et vaidlustatud haldusakti tühisuse tuvastamine ei olnud tingitud kaebusest, puudub alus menetluse jätkamiseks HKMS § 152 lg 2 alusel ning HKMS § 108 lg 6 ei võimalda kaebajale menetluskulusid hüvitada, palun jätta HKMS § 108 lg 6 kohaldamata osas, milles see kaebajale menetluskulude hüvitamist ei võimalda, selle vastuolu tõttu põhiseaduse § 15 lõikega 1 ning §-ga 25. Lähtudes eeltoodust on kaebaja hinnangul selge, et menetluse lõpetamise korral peaks vastustaja kaebajale tema menetluskulud hüvitama. Kaebaja on kandnud käesoleva haldusasja menetluses järgmisi menetluskulusid kokku 4180,20 euro ulatuses: 1) Riigilõiv kaebuselt 15 eurot (vt kaebuse lisa 20); 2) Tasu Advokaadibüroo Laus & Partnerid poolt osutatud õigusabi eest 4165,20 eurot. Kaebaja selgitab seoses arve nr 2/18/Sütiste tee 15 tasumisega, et kaebaja tasus lepingu sõlmimisel Advokaadibüroo Laus & Partnerid deposiitkontole 1000 eurot (tl 204). Lisast 5 (tl 205) nähtuvalt on nimetatud summa kantud üle Advokaadibüroo Laus & Partnerid deposiitkontolt arvelduskontole, s.t. kasutatud arve nr 2/18/Sütiste tee 15 osaliseks tasumiseks. Lisast 6 (tl 206) nähtuvalt on ülejääva osa arvest tasunud kaebaja selgitusega „ARVE NR. 2/18/Sütiste tee 15, 16.03.2018 miinus deposiit“. Kaebaja palub jätta menetluskulud vastustaja kanda ning mõista vastustajalt kaebaja kasuks välja 4180,20 eurot.

Ehitusseadustiku § 12 lg 1 kohaselt peab ehitatav ehitis, asjakohasel juhul ka ehitamine, olema kooskõlas ehitise asukohaga seonduvate kitsenduste ja planeeringuga. Sama seadustiku § 42 lg 1 järgi ehitusluba antakse, kui esitatud ehitusprojekt vastab õigusaktides sätestatud nõuetele, eelkõige detailplaneeringule. Kuivõrd ehitusloa taotluse menetlemisel kontrollitakse ehitusprojekti vastavust muuhulgas kehtivale detailplaneeringule, sh detailplaneeringu käigus koostatud keskkonnamõju hinnangule, siis eksitus detailplaneeringu kehtestaja osas tuli välja just ehitusloa menetluses. Selge on see, et pärast eksimuse avastamist oli vaja koheselt kindlaks teha selle detailplaneeringu kehtestamise korralduse tühisus, sest hilisemalt oleks tagajärjed Tallinna linna jaoks olnud nii õiguslikult kui rahaliselt palju komplitseeritumad. Vaidlust ei saa olla selles, et kindlaks teha, kas ehitusprojekt detailplaneeringule vastab on vaja detailplaneeringuga ja selle materjalidega tutvuda. Arvestada tuleb ka asjaoluga, et tühisust tuvastava haldusakti ettevalmistamiseks, kooskõlastamiseks ja menetlemiseks kulus samuti teatav aeg. Seepärast kulus aega eksimuse avastamisest kuni tühisust tuvastava haldusakti vastuvõtmiseni. Järelikult ei saa asjaolust, et Tallinna Linnavalitsus tuvastas tühisuse hiljem kui esitati kaebus sama haldusakti tühistamiseks, teha järeldust, et kaebus tingis haldusakti tühisuse tuvastamise. Olukorras, kus kaebaja menetluse lõpetamisega ei nõustu, kui kohus menetluskulude hüvitamise taotlust HKMS § 108 lg 6 alusel ei rahulda, siis tuleb kaebaja arvates kohtumenetlust jätkata ja tuvastada vaidlustatud haldusakti õigusvastasus muudel alustel. Kaebaja ei ole aga ära näidanud (kuigi kohus seda nõudis), millise õiguse kaitseks on vajalik menetluse jätkamine. Kaebuse põhjal on selliseks võimalikuks õiguseks menetluskulude hüvitamine, mis vastustaja arvates ei anna alust kohtumenetluse jätkamiseks. Menetluslikud kulutused pealegi vaidluse jätkumisel veel suurenevad. Vastustaja on jätkuvalt seisukohal, et kohtu poolne tühisuse „üle“ tuvastamine ei aita kaebaja õigusi kuidagi paremini kaitsta, sest Tallinna Linnavalitsuse poolne tühisuse tuvastamine on vaidlustatud haldusakti muutnud tühiseks (st kehtetu algusest peale). Vahekokkuvõttena on vastustaja eeltoodut kokkuvõtvalt seisukohal, et kaebaja menetluskulud tuleb jätta HKMS § 108 lg 6 alusel tema enda kanda, sest vastustaja tuvastas vaidlustatud haldusakti tühisuse sõltumata kaebusest. Kahtlust ei saa olla selles, et kaebuses ei viidatud tühisuse alusele, millele tuginedes vastustaja käesolevalt vaidlustatud haldusakti tühisuse tuvastas. Lisaks ei ole kaebaja toonud välja, millise õiguse kaitseks tuleb kohtumenetlust HKMS § 152 lg 2 alusel jätkata. Juhul kui kohus vastustaja taotlust, jätta menetluskulud kaebaja kanda, ei rahulda, siis tuleks kaebaja esitatud menetluskulusid vähendada. HMKS § 109 lg 6 sätestab, et kohus mõistab välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Vastustaja arvates ei ole mitmed kaebaja 20.03.2018 menetlusdokumendi lisas 1 ja 2 kajastatud menetluskulud vajalikud ega põhjendatud. Vastustaja leiab, et materjalide esmaseks tutvumiseks, positsiooni kujundamiseks ja kaebuse (koos lisadega) koostamiseks ja kohtule edastamiseks on kulunud arvestades kaebuse sisu ja mahtu liialt pikk aeg (so kokku 12,5 tundi, mis teeb 1625 eurot (summale lisandub käibemaks)). Vastustaja on seisukohal, et nende kulutuste osas on põhjendatud menetluskulu 800 eurot. Lisa 1 kulureale nr 3 on märgitud „tutvumine 19.02.2018 kohtumäärusega, sellega seotud õigusliku positsiooni kujundamine, tutvumine täiendavate materjalidega ja nõupidamised kliendiga“, aeg 2,5 tundi ja 325 eur. Viidatud kohtumääruse puhul on tegemist korraldusliku määrusega, millega võeti kaebus menetlusse ja määrati kindlaks menetlusosalised. Seega ei eelda see täiendavat materjalidega tutvumist ega õigusliku positsiooni kujundamist. Kohus tegi ettepaneku muuhulgas asuda pooltel kompromissläbirääkimistesse, kuid kaebaja poolset kompromissettepanekut ei ole järgnenud. Seega on selles osas põhjendatud ajakulu ainult see, mis

kulus määrusega tutvumiseks. Järelikult põhjendatud on menetluskulu 13 eur (võrdlusena vt lisa 1 kulurida nr 5 „tutvumine 19.02.2018 kohtumäärusega,“ summa 13 eur). Lisa 1 kulureale nr 4 on märgitud „26.01.2018 kohtumäärusele vastuse koostamine, selle lisade komplekteerimine ning vastuse koos lisadega kohtule esitamine“ ajakulu 5 tundi ja 650 eur. Viidatud kohtumäärusega palus kohus kaebajal kaebuses esinevad puudused kõrvaldada. Asjaolu, et kaebajat esindab vandeadvokaat peaks tagama, selle, et kaebus esitatakse ilma puudusteta, seda enam, et puudused olid üsna trafaretsed (põhjendada subjektiivsete õiguste riivet ja otsustada, kas kaebus esitati avalikes huvides või avalikes huvides). Seega oleks nimetatud kulutust saanud vandeadvokaadist kaebuse koostaja hõlpsasti vältida ja seetõttu ei pea seda vastustaja korvama. Lisa 2 kulureale nr 1 on märgitud „nõupidamised kliendiga ning teistele menetlusosalistele kirjade saatmine seoses võimaliku kompromissiga“ aeg 0,8 tundi ja kulu 104 eur. Kaebaja on 8.03.2018 edastanud vastustajale e-kirja (3 rida), kus palub teatada, kas vastustajal on huvi kompromissi vastu. Ühtegi sisulist ettepanekut ei tehtud, seega on küsitav mida kliendiga arutati. Vastustaja arvates on põhjendatud menetluskulu siinkohal 13 eur, so e-kirja koostamise ja edastamise aeg. Lisa 2 kulureale nr 2 on märgitud „tutvumine detailplaneeringu uue kehtestamise kavatsust kajastavate materjalidega, sellega seotud õigusliku positsiooni kujundamine ja nõupidamised kliendiga“ aeg 1,2 tundi, kulu 156 eur. Ilmselt on kaebaja siinkohal mõelnud tutvumist Tallinna Linnavolikogu otsuse eelnõuga, millega kavatsetakse kehtestada J.Sütiste tee 17 krundile detailplaneering. Samas nn uue detailplaneeringu kehtestamine ei ole käesoleva haldusasja vaidluse esemeks ja seetõttu kulu täies ulatuses põhjendamatu. Lisa 2 kulureale nr 5 on märgitud „tutvumine Tallinna Halduskohtu 13.03.2018 määrusega, sellega seotud nõupidamised kliendiga ja õigusliku positsiooni kujundamine“ aeg 1 tund ja kulu 130 eur. Nimetatud kohtumäärusega lubati kaebajal muuta nõuet ja kohustati kujundama seisukoht vastustaja menetluse lõpetamise taotlusele. Vastustaja arvates ei saa olla tegemist keerulise õigusliku positsiooni kujundamisega mis on nii aeganõudev. Põhjendatud on menetluskulu 26 eur. Lisa 2 kulureale nr 6 on märgitud „menetluse lõpetamise taotluse kohta seisukoha ning menetluskulude hüvitamise taotluse koostamine“ aeg 2,5 tundi ja kulu 325 eur. Vastustaja arvates ei saa olla põhjendatud välja nõuda kulu menetluskulude nimekirja koostamise eest. Järelikult põhjendatud on menetluskulu 150 eur. Seega leiab vastustaja, et kaebaja taotletavast menetluskuludest summas 4180,20 eurot (koos käibemaksuga) ei ole põhjendatud ja vajalikud kokku 2312 eur, millele lisandub käibemaks summas 462,4 eur. Kokku seega ei ole põhjendatud ja vajalikud menetluskulud summas 2774,4 eur.

12.2.HKMS § 109 lg 6 kohaselt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Menetluskulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel tuleb arvestada läbitöötamist vajavate materjalide mahukust ja asja keerukust, samuti menetluse kestust. Halduskohtus kandis kaebaja kohtukulusid õigusabikulude näol summas 4165,20 eurot. Kulude kandmine on tõendatud (tl 201-202). Kohus leiab, et õigusabikulud sellises summas ei ole põhjendatud ning kohus peab vajalikuks neid vähendada. Kohus on seisukohal, et arvestades kuluarvetes ja neile lisatud dokumentides kajastatud töö sisu ning asja mahtu ning seda, et tegemist ei ole ülemäära keeruka õigusliku vaidlusega, on õigusabi kulu ülepaisutatud. Muuhulgas võtab kohus siinkohal arvesse ka asjaolu, et käesoleva kaebuse sisulise lahenduse toonud õigusliku lahenduse ja selle argumentatsioon on oluliselt lihtsam ja erinev sellest, kui see, mille alusel käeolev kaebus oma lahenduse leidis. Ühtlasi tuleb siinkohal arvestada ka seda, et tühisuse tuvastas käeoleval juhul vastustaja ise. Sellest tulenevalt ei omanud kaebaja kaebuses ja hilisemates seda täiendanud dokumentides esitatud argumendid ja seisukohad tegelikkuses kaebuse lahendamisel tähtsust. Kohus leiab, et kuna kaebajat esindas käesoleval juhul advokaadibüroo, oleks hoolsama ja advokaaditöö kõrgetele kutsestandarditele vastava töö korral oleks pidanud viimane haldusakti õiguspärasuse kontrollimisel teostama ühe esimese sammuna ka selle andnud organi pädevuskontrolli (erinevalt kaebaja väidetest, et keskenduma oleks pidanud ainult subjektiivsete õiguste rikkumisele) ja menetluskulu oleks olnud tunduvalt väiksem. Kohus leiab, et põhjendatud on ka vastustaja vastuväited, mis käsitlevad menetluskulude vähendamise põhjendusi seoses materjalide esmase tutvumise ja kaebuse koostamise üleliigse ajaga jaa seda koos koheselt korrektse kaebuse esitamise nõudega professionaalse õigusabi osutaja poolt, menetluskulude nimekirja koostamisega. Ühtlasi märgib kohus, et õigusliku positsiooni väljatöötamine on kohtuasjades eelkõige kvalifitseeritud õigusabi pakkuva advokaadibüroo ülesanne ja selleks ei ole vaja reeglina pidada eelnevalt nõu kliendiga, vaid kliendiga tuleb arutada juba vähemalt põhimõtteliselt välja töötatud õiguslikku positsiooni. Kohus nõustub siinkohal ka vastustaja seisukohaga, et osaliselt on seetõttu põhjendamatud kulud, mis on seotud kohtu poolt selgelt sisustatud küsimustele vastamisega ja lihtsate õiguslike küsimuste lahendamisega (kohtu poolt lubatud nõude muutmine ja seisukoht vastustaja menetluse lõpetamise taotlusele. Kohus leiab ka, et HKMS § 108 lg 6 analüüsi teostamine ja esitamine nagu kaebaja väidab omas 28.03.2018 vastuses, ei olnud käesolevas kohtuasjas vajalik, sest kohtul on kohustus seaduse rakendamisel nimetatud õiguslikud asjaolud ise välja selgitada. Samuti ei ole tegemist keerulise sisuga sättega, mille sõnastus tekitaks rakendamisel keerulisi probleeme. Kohus märgib, et selle sätte kaebajat puudutava osa rakendamine ei ole eelkõige mitte õigusliku