Aktsiaseltsi Saku Ait kaebus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti 10.07.2017 otsuse nr 13-29.1/17/1406 tühistamiseks ning taotluse rahuldamiseks kohustamiseks
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Kaebuse esitaja – Aktsiaselts Saku Ait, volitatud esindaja Henno Nurmsalu; Vastustaja – Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet
Resolutsioon
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Jätta kaebaja menetluskulud tema enda kanda.
Edasikaebamise kord
Käesoleva kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul selle avalikult teatavakstegemisest arvates ehk hiljemalt 07.05.2018 (k.a). Kui apellatsioonkaebuses ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil, võidakse see lahendada kirjalikus menetluses.
Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) 10.07.2017 otsusega nr 1329.1/17/1406 jäeti rahuldamata Aktsiaselts Saku Ait poolt esitatud põllumajandusettevõtja tulemuslikkuse parandamise investeeringutoetuse taotlus viitenumbriga 41001700496 põhjusel, et taotleja küsis toetust tegevusele, mis ei vastanud maaeluministri 03.02.2017 määruse nr 14 „Põllumajandusettevõtja tulemuslikkuse parandamise investeeringutoetus“ (määrus nr 14) nõuetele. 02.08.2017 esitas Aktsiaselts Saku Ait nimetatud otsuse peale vaide. PRIA jättis 04.10.2017 otsusega nr 13-29.1/17/1583-3 vaide rahuldamata.
2.08.11.2017 saabus Tartu Halduskohtusse Aktsiaseltsi Saku Ait kaebus PRIA 10.07.2017 otsuse nr 13-29.1/17/1406 tühistamiseks ning taotluse (viitenumber 41001700496) rahuldamiseks kohustamiseks.
Tartu Halduskohus võttis 14.11.2017 määruses kaebuse menetlusse ja tegi vajalikud eelmenetluse toimingud. 06.12.2017 saabus kohtusse vastustaja vastus kaebusele. 14.02.2018 saabusid kohtule kaebuse esitaja täiendused kaebusele ja taotlus kaasata menetlusse Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. 21.03.2018 esitas vastustaja nimetatud taotluse osas oma seisukoha. 04.04.2018 jättis kohus kaebaja taotluse Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi menetlusse kaasamiseks rahuldamata.
KAEBAJA VÄITED
3.Kaebaja ei nõustu vastustaja käsitlusega, et kaebaja poolt kavandatud investeeringud ei vasta ümberehituse mõistele ehitusseadustiku (EhS) tähenduses. Kaebaja on seisukohal, et kuna käesoleval juhul saab kavandatud ehitamise tulemusena ehitis rekonstrueeritud ehk ümberehitatud, mille tulemusel muutub hoone ilmastikukindlaks ning muutuvad ka hoone välisilme, soojapidavus ja hoone tehnilised näitajad, siis tähendab see seda, et tegemist on ehitustegevusega (ümberehitamisega ehk rekonstrueerimisega) EhS mõistes.
VASTUSTAJA VASTUVÄITED
4.Vastustaja palub jätta kaebus rahuldamata. Vastustaja vastuväidete kohaselt ei vasta kaebaja kavandatud ehituslikud investeeringud ümberehitamise mõistele EhS tähenduses ning seetõttu ei ole tegemist PRIA hinnangul ehitamisega, mistõttu ei ole tegemist ka toetatava tegevusega määruse nr 14 mõttes.
KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS
5.Asja materjalidest nähtuvalt taotles kaebaja toetust Nurme teraviljakuivati (ehitusregistri kood 116051225) ehitamiseks (toetussumma 39 003,65 eurot), kolme põllumajandusliku masina ostmiseks (toetusumma 59 140 eurot) ja statsionaarsete kuivati seadmete ostmiseks (toetussumma 135 831,20 eurot). Nurme teraviljakuivati ehituse puhul soovis kaebaja välja vahetada hoone katuse materjali, kuna katus ei pidanud sademeid, renoveerida territooriumi pinnasekatte ning osaliselt välja vahetada piirdeaia.
6.Vaidlus on selles, kas kaebaja poolt näidatud tegevused on käsitletavad ehitamisena EhS mõistes ja kas tegemist on toetatava tegevusega määruse nr 14 mõttes.
7.Kohus ei saa nõustuda kaebaja seisukohaga, et tema poolt kavandatud tegevused olid käsitletavad ümberehitamisena EhS mõttes.
7.1.EhS § 4 lg 3 kohaselt on ehitise ümberehitamine ehk rekonstrueerimine ehitamine, mille käigus olemasoleva ehitise omadused muutuvad oluliselt. Ümberehitamisena ei käsitleta olemasoleva ehitise üksikute osade vahetamist samaväärsete vastu.
Määruse nr 14 § 4 lg 1 p 1 kohaselt on toetatavaks tegevuseks põllumajandusliku tootmishoone või rajatise ehitamine. Määruse nr 14 § 4 lg 3 sätestab, et sama määruse tähenduses on ehitamine ehitise püstitamine, rajamine, paigaldamine, laiendamine või ümberehitamine EhS-s sätestatud tingimustel ja korras.
7.2.Kohus nõustub vastustajaga, et antud juhul oli Nurme teraviljakuivati katuse vahetuse puhul tegemist olemasoleva ehitise osade vahetamisega samaväärse vastu, mida ei ole õige käsitleda rekonstrueerimisena EhS mõistes. Ka kaebuses toodud asjaolud ehitusmaterjalide kvaliteedi ja ehitustegevuse mahu (hindade) osas ei muuda kohtu arvates tegevuse sisu, st vana katuse vahetamist uue katuse vastu või vana pinnasekatte vahetamist uue vastu. Nimetatud kõiki tegevusi võib kohtu hinnangul paigutada ühise nimetaja alla, milleks on osade vahetamine samaväärsetega.
8.Kuigi kaebuses ei ole kaebaja esitanud ühtegi seisukohta oma väidete tõendamiseks piirdeaia parandamise õiguspärasuse kinnitamiseks, asub kohus seisukohale, et piirdeaia parandamine ehk osaline väljavahetamine ei ole samuti määruse nr 14 § 4 lg 1 p 6 alusel abikõlbulik, vaid tegemist on mitteabikõlbuliku tegevusega ja seega ei ole kohtu arvates tegemist ehitamisega EhS mõistes.
9.Kohus märgib, et Aktsiaselts Saku Ait esitas vaidemenetluse käigus ka alternatiivse taotluse. Nimelt juhul, kui PRIA ei rahulda investeeringutoetuse taotlust kogu ulatuses, siis paluti rahuldada taotlus osaliselt, ilma ehitamise osata (toetussumma 39 003,65 eurot). Asja materjalidest nähtuvalt koostas PRIA taotluse menetluse käigus kaebajale kaks järelepärimise kirja (16.05.2017 nr 13-29.1/17/798-1, tl 44 ja 12.06.2017 nr 13-29.1/17/798-6, tl 45), milles tegi ettepaneku toetussumma vähendamiseks mitteabikõlbliku investeeringuobjekti osas, kuna Aktsiaseltsi Saku Ait taotlus sisaldas kulutusi ka abikõlblikele objektidele. Kaebaja vastas mõlemale ettepanekule eitavalt ning ei olnud nõus toetussummade vähendamisega. Arvestades kaebaja eitavat seisukohta taotluse osaliseks rahuldamiseks käitus PRIA kohtu arvates vastavalt kehtivale seadusandlusele. Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 79 lg 6 ütleb üheselt arusaadavalt, et kui taotleja ei ole nõus toetuse summa vähendamisega, tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus, milline ka kaebaja suhtes tehti. Kohtu arvates on sellega kaebaja minetanud taotluse osalise rahuldamise võimaluse, sest toetusmeetmele konkreetses taotlusvoorus määratud eelarvelised vahendid on piiratud ja kuna taotlejate poolt esitatud taotlustes sooviti toetust rohkem kui oli eelarves vahendeid, siis on antud taotlusvoorus rahalised vahendid taotlejatele vastavalt saadud hindepunktidele välja jagatud ning rahaliste vahendite jääk ei võimalda taotlust enam rahuldada. Kaebaja viitab küll Euroopa Komisjoni poolt kogu programmperioodiks eraldatud vahenditele, kuid kohus juhib kaebaja tähelepanu asjaolule, et igaks konkreetseks taotlusvooruks määratakse toetussummad maaeluministeeriumi poolt ning PRIA-l puuduvad vahendid kaebajale toetuse osaliseks määramiseks, kui kaebaja on oma varasemast seisukohast sisuliselt ilma põhjenduseta taganenud. Seega puudub kohtu arvates PRIA otsuse muutmiseks nii õiguslik kui ka põhjuslik alus. Järelikult jätab kohus kaebuse rahuldamata.
10.Vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda.
(allkirjastatud digitaalselt) Maare Aloe kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.