lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-18-323/4

Kohaliku elu küsimused › Kohaliku elu küsimused

HaldusasiJõustunudTallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja · 29.03.2018

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
3-18-323/4
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Kohaliku elu küsimused › Kohaliku elu küsimused
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
29.03.2018
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
989
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Maret Hallikma

Määruse tegemise aeg ja koht

29.03.2018, Tallinn

Haldusasja number

3-18-323

Haldusasi

K.-H. K. kaebus Kuusalu Vallavalitsuselt kahju hüvitamise nõudes.

Menetlusosalised ja nende esindajad

Kaebaja — K.-H. K.

RESOLUTSIOON

Tagastada kaebus.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tallinna Ringkonnakohtule viieteistkümne päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.K.-H. K. esitas Tallinna Halduskohtule 12.02.2018 kaebuse Kuusalu Vallavalitsuselt kahju hüvitamise nõudes summas 10 898 eurot. Ühes kaebusega on kohtule esitatud ka menetlusabi taotlus riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks.
2.Kaebuse kohaselt on kaebajale kahju tekitatud sellega, et Kuusalu Vallavalitsus ei ole aastate jooksul korraldanud veetrassi ehitust Pudisoo külas. Kuusalu valla 2008–2019 lühiajalise investeeringuprogrammi kohaselt nähti ette 2010–2013 ühisveevärgi laiendamine muuhulgas kaebaja kinnistule. Tänaseni ei ole Pudisoo külla ühisveevärki laiendatud. Selle asemel võeti 2016 vastu uus ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni (ÜVK) arengukava, mille rajamise perioodiks määrati 2016–2027 ning millega tühistati varasem ÜVK arengukava. Kaebaja on avaldanud soovi astuda ÜVK piirkonnast välja, kuid need avaldused on jäetud rahuldamata. Samuti ei ole kaebajale antud toetust kaebaja kinnistule puurkaevu rajamiseks. Seetõttu on kaebaja rajanud oma kinnistule seetõttu puurkaevu omal kulul ning see on talle maksma läinud 10 898.00 eurot. Kaebaja soovibki tema kinnistule vee saamisega kantud kulutuste hüvitamist.

Sarnased lahendid

Kohaliku elu küsimused
  • 14.04.20263-26-524/2Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
  • 08.04.20263-25-3258/12Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 04.04.20263-23-505/11Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 30.03.20263-26-101/9Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.03.20263-26-633/3Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 19.02.20263-25-3258/11Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

KOHTU PÕHJENDUSED

3.Leian, et kaebus tuleb tagastada HKMS § 121 lg 2 punkti 1 alusel kuna kaebajal puudub kaebeõigus. Kaebusest nähtub, et hüvitamiskaebus on esitatud põhjusel, et Kuusalu Vallavalitsus ei ole kaebaja poolt soovitud aja jooksul korraldanud ÜVK laiendamist kaebaja kinnistuni, kuigi varasemalt kehtinud ÜVK arengukava alusel oli ette nähtud ÜVK laiendamine muuhulgas ka kaebaja kinnistuni.

3.1 Omavalitsusüksuse ülesanne on korraldada vallas veevarustust ja kanalisatsiooni (kohaliku omavalituse korralduse seaduse § 6 lg 1), ent sellest ei tulene kaebajale subjektiivset õigust nõuda ÜVK laiendamist kindlaks ajaks. ÜVK rajamist ja arendamist reguleerib ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni seadus (ÜVVKS), mille § 4 lg 1 sätestab, et ÜVK rajatakse kohaliku omavalitsuse volikogu kinnitatud ÜVK arengukava alusel. ÜVK arengukava näol on tegemist juhisega haldusorganile, mis omab küll ka haldusevälist mõju (ühisveevärgiga kaetavate alade ja reovee kogumisalade määramine — ÜVVKS § 4 lg 2 p 1), kuid ÜVK arengukava näol ei ole tegemist haldusaktiga, mille alusel tekiks isikul subjektiivset õigust nõuda ÜVK mingi konkreetse aja jooksul või konkreetseks tähtajaks. Arengukava on alusdokument, milles fikseeritakse olemasolev ÜVK olukord ning kirjeldatakse kohaliku omavalitsuse plaane ÜVK edasiseks arendamiseks. ÜVK arendamisel lähtub kohalik omavalitsus seega arengukavas ettenähtud alustest, kuid konkreetsete toimingute tegemine kohaliku omavalitsuse poolt sõltub ÜVK rajamiseks vajalike ressursside olemasolust, kokkulepetest maaomanikega jms. Viitan, et kaebusele lisatud ÜVK arengukava sissejuhatuses on ka märgitud, et: „Kuusalu valla investeeringuvajadus vee- ja kanalisatsioonirajatiste kaasajastamiseks ning arendamiseks ületab oluliselt valla rahalisi võimalusi ning seetõttu on vajalik rekonstruktsiooni- ja ehitustöödeks kasutada jätkuvalt Eesti riiklike ning Euroopa Liidu fondide abi“ (tl 10). 3.2 ÜVK arengukava kehtestatakse 12-ks aastaks ning seejuures näeb seadus ette, et kava tuleb üle vaadata vähemalt kord nelja aasta tagant ning vajadusel korrigeerida (ÜVVKS § 4 lg 2). Seega on kohalikul omavalitsusel seadusest tulenev õigus ja kohustus ÜVK arengukava muuta ja korrigeerida. ÜVK arengukava korrigeerimise õigus on ka mõistetav, sest ebamõistlik oleks eeldada, et kohalik omavalitsus peaks muutumatult kindlaks määrama ÜVK arendamise järgnevaks 12-ks aastaks, kuivõrd sellise aja jooksul võivad ÜVK arendamist mõjutavad asjaolud oluliselt muutuda. 3.3 Ülaltoodust tulenevalt olen seisukohal, et ÜVK arengukava ei ole haldusakt, mis on suunatud isikutele õiguste tekitamisele ja seega ei kaasne sellega usalduse kaitset (haldusmenetluse seaduse § 67). Seetõttu ei ole esialgses arengukavas ettenähtud aja jooksul ÜVK rajamata jätmisega ning ÜVK arengukava muutmisega kaebaja usalduse kaitset rikutud ning kaebajal ei ole sellest tulenevalt õigust pöörduda hüvitamisnõudega kohtu poole.

4.Kaebus on ka ilmselgelt perspektiivitu. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist. Viidatud sättest tuleneb seega, et kahju nõude rahuldamise eeldusteks on: 1) avaliku võimu kandja õigusvastane tegevus; 2) kaebaja subjektiivsete õiguste rikkumine; 3) kahju tekkimine ning 4) põhjuslik seos haldusorgani õigusvastase tegevuse ja kahju vahel. Lisaks on isikul õigus tekkinud kahju hüvitamist nõuda juhul kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada RVastS §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. Kui vähemalt üks nimetatud eeldustest ei ole täidetud, ei ole kaebajal õigust kahju hüvitamist nõuda ning kaebus jääks sel juhul rahuldamata. Praegusel juhul ei nähtu kaebuse asjaoludest Kuusalu Vallavalitsuse poolset õigusvastast tegevust juba eelpooltoodud põhjustel. ÜVVKS näeb ette kohalikule omavalitsusele õiguse ja kohustuse ÜVK arengukava üle vaadata ning vajadusel ka korrigeerida ning vastustaja sellekohast tegevust ei saa lugeda õigusvastaseks. Samuti puudub kaebajal subjektiivne õigus nõuda ÜVK arengukava alusel ÜVK rajamist konkreetse aja jooksul. Seega puudub alus kaebaja kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks, kuna ei ole täidetud selle rahuldamise eeldused, eeskätt kohaliku omavalitsuse tegevuse õigusvastasus ja isiku subjektiivsete õiguste rikkumine. Seega kuulub kaebus tagastamisele ka HKMS § 121 lg 2 punkti 2 alusel.
5.Lisaks eeltoodule viitan, et kaebaja on sarnase kahju hüvitamise nõudega ka varasemalt kohtu poole pöördunud. Haldusasjas nr 3-16-2585 selgitas kohus kaebajale, et kohalikul omavalitsusel ei ole kohustust rahastada vallaelaniku kinnistule puurkaevu rajamist. Kohus selgitas, et olukorras, kus ÜVK trassi ei ole vallaelaniku kinnistuni ehitatud, on viimasel õigus nõuda vallalt oma kinnistule rajatava puurkaevu asukoha kooskõlastamist. Seda on kaebaja vallalt taotlenud ning vald on kaebaja sellekohase taotluse rahuldanud. Kaebajale kuuluvale kinnistule joogivee saamiseks tehnorajatiste rajamine või kaevu tegemine valla kohustuste hulka ei kuulu. See on üksnes kaebaja õigus, mida vald finantseerima

ei pea (Tallinna Halduskohtu 09.01.2017 määrus haldusasjas nr 3-16-2585). Tallinna Halduskohtu seisukohtadega on nõustunud ka Tallinna Ringkonnakohus (Tallinna Ringkonnakohtu 21.02.2017 määrus haldusasjas nr 3-16-2585, p 14).

4.Eeltoodud põhjendustel leian, et kaebus tuleb tagastada HKMS § 121 lg 2 punktide 1 ja 2 alusel, kuivõrd kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda kaebuses kirjeldatud asjaoludel kahju hüvitamist ning kaebus on ka õiguslikult perspektiivitu. Kaebuse eesmärki ei ole eespooltoodud põhjustel võimalik saavutada ühegi muu HKMS § 37 lg-s 2 nimetatud nõudega. Kaebuse tagastamise tõttu jätan läbi vaatamata ka kõik muud kaebusega seotud menetluslikud avaldused ja taotlused, sh esitatud menetlusabi taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks. (allkirjastatud digitaalselt) Maret Hallikma kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 13.02.20263-26-410/2Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
  • 09.02.20263-24-2237/25Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium