Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.
Muud selgitused
Määrus ja selle tõlge vene keelde toimetatakse kätte kaebajale.
Vangla
kohustamiseks
osutada
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tartu Halduskohtusse saabus 21. augustil 2017 D.G.i kaebus ning 8. septembril 2017 kaebuse täiendus. Kaebaja selgitas, et ta viibib Jõhvi arestimajas. Kaebaja sõnul ei tagatud talle arstiabi, ehkki ta oli selle saamiseks esitanud mitmeid avaldusi. Kaebaja taotles arestimaja kohustamist tagada talle järgmised tervishoiuteenused: 1) perearst T.V. poolt aprillis määratud protseduuride tegemine (gastroskoopia, uriini-, rooja- ja vereproovide andmine); 2) maoseinte kolonoskoopia või punktsiooni tegemine ning 3) hambaarsti vastuvõtt.
Tartu Halduskohtusse saabus 7. novembril 2017 kaebaja taotlus menetluse lõpetamiseks. Kaebaja soovis menetluse lõpetamist, sest ta viidi 6. novembril 2017 haiglasse, kus tehti gastroskoopia ja mao punktsioon. Kohtu sekkumise tõttu on kaebaja probleemid lahenenud.
3.Kohus jättis 1. detsembri 2017. a määrusega menetluse lõpetamise taotluse käiguta ning andis kaebajale selgituste ja kaebusest loobumise avalduse esitamiseks tähtaja.
4.Kaebaja esitas 6. detsembril 2017 kohtule vastuse, milles selgitas, et ta viidi arestimajast Viru Vanglasse. Vanglas käis kaebaja 6. detsembril 2017 perearsti vastuvõtul, kes ütles talle, et kõiki uuringuid hakatakse tegema siis, kui kaebaja on süüdimõistetu. Kaebaja hinnangul võib
3-17-1732 see juhtuda aasta pärast või 2019. aastal. Kaebaja väljendas soovi saada järgmisi tervishoiuteenuseid: 1) hambaarsti vastuvõtt; 2) vereproovi andmine seoses kilpnäärmega; 3) uriini- ja roojaproovide andmine ning 4) kolonoskoopia.
5.Kohus küsis 19. detsembri 2017. a kohtunõudega Viru Vanglalt, kas kaebaja on vanglale esitanud pöördumisi, milles on avaldanud soovi tervishoiuteenuste (uriini-, rooja- ja vereproovide andmine seoses maovähiga; kolonoskoopia; vereproovi andmine seoses kilpnäärmega ning hambaarsti vastuvõtt valust lahtisaamiseks ja hammaste raviks) saamiseks. Samuti palus kohus selgitada, kas kaebajale on vanglas keeldutud eelmainitud tervishoiuteenuste kohesest osutamisest.
6.Viru Vangla selgitas 2. jaanuari 2018. a vastuses kohtunõudele, et kaebaja ei ole vanglale esitanud kirjalikke pöördumisi kohtunõudes märgitud tervishoiuteenuste saamiseks. Samuti selgitas vangla, et kaebaja viibis 6. detsembril 2017 üldarsti vastuvõtul, kes määras kaebajale vajalikud analüüsid. Kaebaja on registreeritud hambaarsti vastuvõtule, mis toimub 12. aprillil 2018. Kaebaja ei ole hambavalu üle kurtnud. Koos vastusega esitas Viru Vangla väljavõtte kaebaja tervisekaardist. Selle põhjal - määrati kaebajale vereanalüüs seoses kilpnäärme talitluse häirega, analüüs tehti, kaebajale selgitati selle tulemust ja kaebaja saab ravi (ravilood 200, 205, 206, 208); - on kaebaja öelnud arstile, et tal võib olla soolevähk (mitte maovähk), kaebajale on seoses sellega tehtud uuringud, kolonoskoopia tegemine on kaalumisel (ravilood 200, 202, 205, 206); - on kaebaja viibinud korduvalt meditsiinitöötaja vastuvõtul, kuid ei ole kaevanud hambavalu.
KOHTU SEISUKOHT
7.Kaebaja esitas algselt kaebuse Politsei- ja Piirivalveameti (Jõhvi arestimaja) vastu. Ettevalmistava menetluse kestel (enne kaebuse menetlusse võtmise otsustamist) viidi kaebaja vahistatuna Viru Vanglasse. Kaebaja teatas, et ta ei soovi enam esitada nõudeid PPA vastu (tl 25) ja soovib esitada nõudeid Viru Vanglale (tl 32). Kohus mõistab kaebust nii, et see on esitatud Viru Vangla vastu.
8.Kaebaja esitatud dokumentidest kogumis saab kohus aru nii, et kaebaja soovis kohe saada järgmisi tervishoiuteenuseid: 1) uriini-, rooja- ja vereproovide andmine seoses võimaliku vähiga; 2) kolonoskoopia; 3) vereproovi andmine seoses kilpnäärmega ning 4) hambaarsti vastuvõtt valust lahtisaamiseks ja hammaste raviks.
9.Mainitud tervishoiuteenuste saamiseks tuli kaebajal esitada vanglale kirjalik taotlus. Viru Vangla teatas 2. jaanuaril 2018 kohtule, et kaebaja ei ole vanglale esitanud kirjalikke pöördumisi käesoleva määruse punktis 8 nimetatud tervishoiuteenuste saamiseks. Kuna kaebaja ei ole kirjalikku taotlust esitanud, ei ole vangla pidanud ka kirjalikult põhjendama, kas ja miks ta keeldub kõnealuste tervishoiuteenuste kohesest osutamisest. Kohus ei loe vangla 2. jaanuari
3-17-1732 2018. a vastusest või sellele lisatud tervisekaardist välja, et vangla oleks kaebaja soovitud tervishoiuteenuste osutamisest keeldunud. Juhul kui vangla ka on sellest keeldunud, tuleb kohtul praegu kaebus siiski igal juhul tagastada. Kohus selgitab oma seisukohta alljärgnevalt.
10.Kui vangla meditsiinitöötaja keeldus meditsiinilisel põhjusel kaebajale soovitud tervishoiuteenuste osutamisest või kaebaja suunamisest mõne teise meditsiinitöötaja juurde soovitud tervishoiuteenuste saamiseks (näiteks arsti hinnangul kaebaja vastavat uuringut ei vaja), on tegemist vaidlusega, mille lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. Halduskohtul tuleb selline kaebus tagastada halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lõike 1 punkti 1 alusel. Halduskohtu pädevuses on avalik-õiguslike vaidluste ehk vangla kui kinnipidamisasutuse tegevuse peale esitatud kaebuste lahendamine (HKMS § 4 lg 1). Kui kaebajal on etteheiteid vangla poolt talle osutatud tervishoiuteenusele (kaebaja läbivaatamine, diagnoosi määramine, ravimine, nõustamine või muul viisil tervishoiuteenuse osutamine arsti poolt), siis tuleb kaebajal esitada hagi maakohtule. Tervishoiuteenuse osutamine on võlaõiguslik suhe ning vangla arsti sisuline tegevus ei allu halduskohtu kontrollile.
11.Kui vangla meditsiinitöötaja või muu vanglateenistuja keeldub mittemeditsiinilisel põhjusel kaebaja soovitud tervishoiuteenuste osutamisest või kaebaja suunamisest mõne teise meditsiinitöötaja juurde soovitud tervishoiuteenuste saamiseks (näiteks kaebaja ei pääse meditsiinitöötaja vastuvõtule), on tegemist avalik-õigusliku vaidlusega, mille lahendamine on halduskohtu pädevuses. Et halduskohus saaks sellist kaebust lahendada, peab kaebaja olema eelnevalt vanglas läbinud kohustusliku vaidemenetluse (vangistusseaduse § 11 lõige 5). See tähendab, et kaebaja pidi esitama vanglale taotluse ja keelduva vastuse korral esitama vanglale vaide. Kui vangla vaide tagastab, osaliselt rahuldab, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätab, tekib kaebajal õigus pöörduda halduskohtusse. Kuna kaebaja ei ole kirjalikku taotlust ega seega ka vaiet vanglale esitanud, on tal läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus. Kui kohustuslik kohtueelne menetlus on läbimata, tuleb kohtul kaebus tagastada HKMS § 121 lõike 1 punkti 4 alusel.
12.Kohus selgitab, et kaebuse tagastamine ei võta õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud (HKMS § 43 lõige 2). Kaebuse tagastamise tõttu ei võta kohus seisukohta riigilõivust vabastamise taotluse osas.
(allkirjastatud digitaalselt) Karin Jõks kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.