Eesistuja Monika Laatsit, liikmed Maret Altnurme ja Virgo Saarmets
Määruse tegemise aeg ja koht
26.03.2018 Tallinn
Haldusasja number
3-17-1212
Haldusasi
MTÜ Eesti Rahvusvaheline Kosmeetikute Ühendus kaebus SA Kutsekoda 16.05.2017 teatele nr 6.4-2, 5a/166 ja 15.05.2017 korraldusele nr 14.1-2/1 Kaebaja – MTÜ Eesti Rahvusvaheline Kosmeetikute Ühendus, volitatud esindaja vandeadvokaat Kersti Kägi Vastustaja – SA Kutsekoda, seaduslik esindaja Tiia Randma, volitatud esindaja vandeadvokaat Indrek Leppik
Menetlusosalised
Menetluse alus ringkonnakohtus
Tallinna Halduskohtu 27.11.2017 määrus MTÜ Eesti Rahvusvaheline Kosmeetikute Ühendus määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Vaidlustatud kohtulahend
RESOLUTSIOON
Jätta MTÜ Eesti Rahvusvaheline Kosmeetikute Ühendus määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 27.11.2017 määruse resolutsiooni p 1 haldusasjas nr 3-17-1212 muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 155 lg 5, § 235 lg-d 1 ja 3).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.SA Kutsekoda omistas MTÜ-le Eesti Rahvusvaheline Kosmeetikute Ühendus küünetehniku kutse andja õigused kehtivusega 11.11.2014 kuni 10.11.2017 ning juuksuri (IV tase), meisterjuuksuri (V tase) ja kosmeetiku (V tase) kutse andja õigused kehtivusega 09.01.2014 kuni 08.01.2019.
2.SA Kutsekoda juhatus algatas 15.05.2017 korraldusega nr 14.1-2/1 haldusjärelevalve MTÜ Eesti Rahvusvaheline Kosmeetikute Ühendus kutse andmise tegevuse üle. SA Kutsekoda
3-17-1212 teavitas 16.05.2017 teatega nr 6.4-2, 5a/166 MTÜ-d Eesti Rahvusvaheline Kosmeetikute Ühendus haldusjärelevalve algatamisest ning kohustas esitama haldusmenetluse läbiviimiseks vajalikud dokumendid hiljemalt 01.06.2017. Haldusjärelevalve toimingute alustamise ajaks oli märgitud 17.05.2017 ning eeldatavaks lõpetamise ajaks 21.06.2017. Haldusmenetluse läbiviimise meetoditena olid teates märgitud kutseeksamite vaatlus, intervjuude läbiviimine ja muul viisil andmete kogumine (nt kirjalik küsitlus), dokumentide analüüsimine, sh kutse andmise rahaliste vahendite kasutamisega seotud dokumendid. Teate kohaselt oli SA-l Kutsekoda põhjendatud kahtlus, et kutse andja tegevuses esineb puudusi, mille tõttu ei ole tagatud kutse andmise õiguspärasus.
3.MTÜ Eesti Rahvusvaheline Kosmeetikute Ühendus esitas 30.05.2017 SA-le Kutsekoda vaide SA Kutsekoda 16.05.2017 teate kehtetuks tunnistamiseks. Vaides oli esitatud taotlus haldusjärelevalve menetluse peatamiseks.
4.SA Kutsekoda tagastas 01.06.2017 MTÜ Eesti Rahvusvaheline Kosmeetikute Ühendus vaide ning jättis rahuldamata taotluse järelevalvemenetluse peatamiseks.
5.MTÜ Eesti Rahvusvaheline Kosmeetikute Ühendus esitas 06.06.2017 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus tunnistada õigusvastaseks ja tühistada SA Kutsekoda 16.05.2017 teade nr 6.4-2, 5a/166 suulise ja kirjaliku teabe esitamiseks kohustamise kohta, tunnistada õigusvastaseks SA Kutsekoda 15.05.2017 korraldus nr 14.1-2/1 ning lõpetada järelevalvemenetlus. Kaebuses oli esitatud esialgse õiguskaitse taotlus SA Kutsekoda 15.05.2017 korralduse nr 14.1-2/1 täitmise peatamiseks ja SA Kutsekoda esindajate kohustamiseks mitte tegema takistusi kaebaja korraldatavate iluteenindajate eksamite läbiviimisel Ida-Viru Kutsehariduskeskuses. SA Kutsekoda 16.05.2017 teade on kaebaja õigusi riivav ning kaebajale täiendavaid kohustusi kaasa toov haldusakt, mis ei vasta haldusmenetluse seaduses (HMS) sätestatud vormi- ega sisunõuetele. Teatega on kohustatud kaebajat esitama väga lühikese aja jooksul mahukaid dokumente mitme aasta kohta. Teates ei ole märgitud järelevalve algatamise ajendit. Samuti ei olnud teatele lisatud selles viidatud 15.05.2017 korraldust. Haldusjärelevalve algatamine eksamisessiooni alguses toob kaasa segadust nii MTÜ-s kui ka hindajates. Samuti avaldab järelevalvemenetlus negatiivset mõju eksamineeritavatele eksami sooritamise ajal. Haridus- ja Teadusministeeriumi ning SA Kutsekoda vahel sõlmitud halduslepinguga ei ole SA-le Kutsekoda üle antud kutseseaduse (KutS) §-s 23 sätestatud haldusjärelevalve teostaja ülesandeid. Seega puudub SA-l Kutsekoda õigus kaebaja tegevuse üle järelevalve teostamiseks. SA Kutsekoda on ebaõigesti tagastanud kaebaja vaide. Tegelikkuses on vaide kohta sisuline otsus tehtud, mistõttu on SA Kutsekoda 01.06.2017 kirja näol tegemist vaideotsusega.
6.Tallinna Halduskohus jättis 07.06.2017 määrusega kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata ja võttis 16.06.2017 määrusega kaebuse menetlusse.
7.SA Kutsekoda palus jätta kaebus rahuldamata. Kaebajale 16.05.2017 edastatud teade järelevalvemenetluse algatamise kohta ei ole haldusakt, vaid haldusmenetluse algatamiseks vajalik toiming ehk menetlusest teavitamine HMS § 35 lg 1 p-i 2 tähenduses. SA-l Kutsekoda on tulenevalt KutS § 7 lg 1 p-st 4 ning Haridus- ja Teadusministeeriumiga 18.12.2014 sõlmitud halduslepingu p-st 3.2.1. õigus ja pädevus teostada haldusjärelevalvet kutset andvate organite kutse andmise tegevuse üle.
8.SA Kutsekoda Teeninduse Kutsenõukogu tunnistas 23.08.2017 otsusega nr 6.1-7/10 kaebaja õigused küünetehniku, juuksuri IV ja V taseme ning kosmeetiku V taseme kutsete andmiseks KutS § 13 lg 1 p-de 2 ja 5 alusel alates 23.08.2017 kehtetuks. 2(6)
3-17-1212
9.MTÜ Eesti Rahvusvaheline Kosmeetikute Ühendus esitas 26.09.2017 halduskohtule taotluse menetluse lõpetamiseks HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel ning palus kohtul anda enne menetlust lõpetava määruse tegemist tähtaeg menetluskulude nimekirja ja kuludokumentide esitamiseks. Kuna kaebaja ei ole enam kutse andjaks KutS § 10 lg 1 mõttes, ei ole kaebaja enam järelevalvemenetluse kohustatud subjektiks. Sisuliselt on kaebaja eesmärk kohtuväliselt saavutatud. Kaebaja menetluskulud tuleb jätta SA Kutsekoda kanda.
10.SA Kutsekoda nõustus menetluse lõpetamisega, kuid leidis, et menetluse lõpetamise õiguslikuks aluseks saab olla HKMS § 152 lg 1 p 3 või § 154, st kaebajal on võimalik kaebusest loobuda või sõlmida SA-ga Kutsekoda kompromiss. Kaebaja kutse andja õigused on küll tunnistatud kehtetuks, kuid SA-l Kutsekoda on õigus teostada haldusjärelevalvet kutse andja tegevuse üle kutse andmise õiguse kehtetuks tunnistamisele eelnenud perioodil (KutS § 7 lg 1 p 4 koostoimes Haridus- ja Teadusministeeriumi ning SA Kutsekoda vahel sõlmitud 18.12.2014 halduslepingu p-ga 3.1.1). Kaebaja vaidlustatud haldusjärelevalve alustamise teavitust ei ole kehtetuks tunnistatud. SA Kutsekoda õigus teostada haldusjärelevalvet ei lange ära pelgalt seetõttu, et kaebaja kutse andja õigused on tunnistatud kehtetuks. SA-l Kutsekoda on õigus teostada haldusjärelevalvet kaebaja tegevuse üle kutse andjana tegutsemise perioodidel ehk perioodil 09.01.2014 – 23.08.2017 juuksuri IV, juuksuri V taseme ja kosmeetiku V taseme ning perioodil 11.11.2014 – 23.08.2017 küünetehniku kutse andmise osas. Kaebaja ei ole esitanud SA-le Kutsekoda haldusjärelevalve läbiviimiseks vajalikke dokumente ega võimaldanud kutseeksamite vaatlemist. Haldusjärelevalve menetlus on seetõttu peatatud ning kogutud andmete põhjal on koostatud vahekokkuvõte. Menetluse lõpetamisel HKMS § 152 lg 1 p 3 alusel jäävad menetluskulud kaebaja kanda.
11.Tallinna Halduskohus palus 18.10.2017 kohtunõudes esitada pooltel täiendavad seisukohad menetluse jätkamise või lõpetamise kohta. Kohus leidis kohtunõudes, et asjas ei esine HKMS § 152 lg 1 p-s 4 nimetatud alust menetluse lõpetamiseks. Samuti märkis kohus, et kuna kaebaja ei ole enam kutse andjaks ning vaidlustatud SA Kutsekoda 16.05.2017 teate nr 6.4-2, 5a/166 ja 15.05.2017 korralduse nr 14.1-2/1 alusel läbiviidava haldusmenetluse tulemusel on koostatud Teeninduse Kutsenõukogu 23.08.2017 otsus nr 6.1-7/10, on kohtumenetlus muutunud perspektiivituks.
12.MTÜ Eesti Rahvusvaheline Kosmeetikute Ühendus edastas 23.10.2017 SA-le Kutsekoda kompromissettepaneku, mille üheks tingimuseks oli, et SA Kutsekoda lõpetab kaebaja suhtes algatatud järelevalvemenetluse. SA Kutsekoda ei nõustunud 25.10.2017 kirjas kaebaja kompromissettepanekuga ega soovinud järelevalvemenetlust lõpetada, sest kõiki asjas olulist tähtsust omavaid asjaolusid ei olnud veel välja selgitatud.
13.MTÜ Eesti Rahvusvaheline Kosmeetikute Ühendus jäi kohtule 31.10.2017 esitatud seisukohas kaebuse juurde, märkides, et ta ei nõustu vastustaja pakutud viisil menetluse lõpetamisega ning ta ei saa kaebusest loobuda, sest halduskohtusse pöördumise alus ei ole ära langenud. Samas leidis kaebaja, et seoses tema kutse andja õiguste kehtetuks tunnistamisega on kohtumenetlus muutunud perspektiivituks, sest kaebaja ei ole enam järelevalvemenetluse kohustatud subjektiks KutS § 7 lg 1 p 4 mõttes. Tulenevalt Teeninduse Kutsenõukogu 23.08.2017 otsusest nr 6.1-7/10 ei saa enam teostada kaebaja suhtes haldusjärelevalvet. KutS § 7 lg 1 p 4 võimaldab järelevalve teostamist üksnes kutset andva organi kutse andmise tegevuse üle. Seega tuleb haldusjärelevalve igal juhul lõpetada. Isegi kui SA Kutsekoda teeb järelevalvemenetluse käigus kogutud andmete ja vahekokkuvõtte tulemuste kohta kokkuvõtte, ei saa ta teha kaebaja suhtes KutS § 24 lg 2 p-s 4 3(6)
3-17-1212 nimetatud ettepanekut kutsesüsteemi arendamiseks ega KutS § 24 lg 2 p-s 5 nimetatud ettekirjutust või otsust, sest kaebaja ei ole enam kutse andjaks. Seetõttu on kohtumenetlus SA Kutsekoda haldusaktide tühistamiseks perspektiivitu ja sisutühi.
14.SA Kutsekoda nõustus 31.10.2017 seisukohas kohtuga, et kaebus on perspektiivitu ning kaebajal ei ole võimalik saavutada kaebusega taotletavat eesmärki. Kaebaja on vaidlustanud haldusmenetluse toimingu, mille suhtes tal puudub kaebeõigus. Kaebus on olnud alates selle esitamisest perspektiivitu.
15.Tallinna Halduskohus jättis 27.11.2017 määrusega kaebuse HKMS § 151 lg 2 p 1 ja § 121 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata (resolutsiooni p 1). Menetlust ei ole võimalik lõpetada HKMS § 152 lg 1 p-i 3 või 4 alusel. Kuna kaebaja ei ole enam kutse andjaks ning vaidlustatud SA Kutsekoda 16.05.2017 teate nr 6.4-2, 5a/166 ja 15.05.2017 korralduse nr 14.1-2/1 alusel läbiviidava haldusmenetluse tulemusel on tehtud Teeninduse Kutsenõukogu 23.08.2017 otsus nr 6.1-7/10, on kaebus muutunud perspektiivituks. SA Kutsekoda 16.05.2017 teate ja 15.05.2017 korralduse alusel algatatud järelevalvemenetlus on peatatud ning see ei riku kaebaja õigusi. Kui järelevalvemenetlust jätkatakse ja selle tulemusel tehakse kaebaja suhtes negatiivne otsus, on kaebajal võimalik vaidlustada see otsus kohtus. Kaebaja õigusi võib mõjutada järelevalve tulemusel tehtud otsus, mitte teade järelevalve alustamise kohta ega korraldus järelevalve alustamiseks. Kaebaja leiab ka ise, et kohtumenetlus on perspektiivitu ja sisutühi.
16.MTÜ Eesti Rahvusvaheline Kosmeetikute Ühendus esitas halduskohtu määruse peale 15.12.2017 määruskaebuse. Tallinna Halduskohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
17.MTÜ Eesti Rahvusvaheline Kosmeetikute Ühendus palub määruskaebuses tühistada halduskohtu 27.11.2017 määrus kaebuse läbi vaatamata jätmist puudutavas osas ning saata asi halduskohtule menetluse jätkamiseks. Kaebaja õiguste riive ja intensiivsus on halduskohtu poolt sisuliselt ja õiguslikult läbi kaalumata. Seega ei ole täidetud oluline eeltingimus kaebuse läbi vaatamata jätmiseks. SA Kutsekoda 16.05.2017 teadet nr 6.4-2, 5a/166 tuleb käsitada kohustava sisuga haldusaktina. Kuna teade ei sisaldanud põhjendusi haldusjärelevalve alustamise kohta ega ühtegi SA Kutsekoda 2016. a juhendis „Kutse andmise tagamine ja järelevalve“ toodud alust või ajendit järelevalve alustamise kohta, ei ole teade nõuetekohaselt motiveeritud. Järelevalvemenetluse algatamise põhjuseid ei olnud välja toodud ka SA Kutsekoda juhatuse 15.05.2017 korralduses. Seega ei vasta 16.05.2017 teade ega 15.05.2017 korraldus HMS §-des 55-56 sätestatud haldusakti nõuetele. Haldusjärelevalve alustamine oli sisuliselt väär ka põhjusel, et SA Kutsekoda oli aktsepteerinud kaebaja 2016. a aruande kutse andjana tegutsemise kohta. Halduskohtu määrusest ei selgu, milliste tõendite pinnalt on kohus jõudnud järeldusele, et järelevalvemenetlus on peatatud ning see ei riku kaebaja õigusi. Kuna asjas vaieldakse selle üle, kas järelevalvemenetlus on õiguspäraselt algatatud, tuleb esmalt lahendada küsimus kaebaja õiguste rikkumisest menetluse alustamisel. Alles seejärel saab tõusetuda küsimus sellest, kas järelevalvemenetluse läbiviimine ja kontrolli tulemuste kohta haldusakti koostamine on võimalik. Järelevalvet võib alustada üksnes HMS §-des 54‒56 toodud nõuetele vastava motiveeritud haldusakti alusel, mitte lähtudes haldusorgani suvast.
18.SA Kutsekoda palub jätta määruskaebus rahuldamata. 4(6)
3-17-1212 Kaebaja on 26.09.2017 menetlusdokumendis ise palunud haldusasja menetlus lõpetada, sest ta on juba kaebusega taotletava eesmärgi saavutanud. Menetluse lõpetamine kaebaja taotletud, s.o HKMS § 152 lg 1 p-s 4 sätestatud alusel ei ole võimalik. Asjaolu, et kaebaja ei ole alates 23.08.2017 enam kutse andja, ei tähenda seda, et kaebaja on saavutanud taotletava eesmärgi. Asjaolu, et kaebaja suhtes järelevalvemenetluse läbiviimine võib olla välistatud, ei saa kaasa tuua olukorda, mis on reguleeritud HKMS § 152 lg 1 p-s 4, vaid saaks olla mõjuvaks põhjuseks kaebusest loobumiseks. Kaebus on perspektiivitu, sest sellega ei ole võimalik saavutada taotletavat eesmärki. Järelevalve alustamisega ei ole rikutud kaebaja õigusi ning kaebaja saab vaidlustada üksnes haldusjärelevalve tulemusel tehtavat haldusakti. Haldusjärelevalve alustamisest teavitamine (HMS 35 lg 1 p 2) on menetlustoiming ega saa rikkuda kaebaja õigusi. Kaebaja eesmärk hoida ära tema suhtes negatiivse otsuse tegemist ei ole saavutatav haldusjärelevalve alustamise õigusvastaseks tunnistamisega. Isegi kui eeldada, et vastustaja on rikkunud kaebaja õigusi, puudub kaebajal kaebeõigus ning kaebus tuleb jätta läbi vaatamata HKMS § 151 lg 2 p 1 ja § 121 lg 2 p 1 alusel. Kaebajal puudub HKMS § 45 lg 3 kohaselt kaebeõigus menetlustoimingu vaidlustamiseks. Kaebajal on võimalik vaidlustada tema suhtes järelevalvemenetluse jätkamise tulemusel võimalikult tehtavat negatiivset otsust. Kaebajal puudub HKMS § 45 lg 1 alusel kaebeõigus ka keelamiskaebuse esitamiseks, milleks kaebust saaks teoreetiliselt kvalifitseerida. Puudub mistahes põhjus, miks haldusjärelevalve tulemi hilisem vaidlustamine ei tagaks kaebajale piisavalt efektiivset kaitset.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
19.Määruskaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.
20.Halduskohus on jätnud kaebuse läbi vaatamata, leides, et kaebusega ei ole võimalik saavutada selle eesmärki (HKMS kuni 31.12.2017 kehtinud redaktsiooni § 151 lg 2 p 1 ja § 121 lg 2 p 2). Ringkonnakohus ei pea vajalikuks käsitleda eraldi seda, kas menetlus oleks tulnud lõpetada HKMS § 152 lg 1 p-s 3 või 4 sätestatud alusel. Kaebaja ei väida määruskaebuses, et kohus oleks pidanud menetluse lõpetama ühel nendest alustest. Samuti väljendas kaebaja 31.10.2017 seisukohas selgelt oma tahet jääda kaebuse juurde ja menetlusega jätkata. Kuigi kaebaja pidas edasist kohtumenetlust perspektiivituks, ei saa tema sooviks pidada seda, et SA Kutsekoda jätkab vaatamata tema kutse andja õiguste kehtetuks tunnistamisele tema suhtes algatatud haldusjärelevalve menetlust. Kaebaja on jätkuvalt seisukohal, et tema suhtes järelevalvemenetluse algatamine oli õigusvastane.
21.Kohus leiab, et SA Kutsekoda 15.05.2017 korraldus ja 16.05.2017 teade ei ole haldusaktid, vaid tegemist on menetlustoimingutega. HMS § 35 lg 1 p 2 kohaselt algab haldusmenetlus muu hulgas menetlusosalise teavitamisega menetlusest. Ka juhul, kui tehakse konkreetne otsus menetluse algatamise kohta, ei ole tegemist haldusaktiga, vaid haldusorganisisese töökorraldusliku otsusega, mis otseselt ei mõjuta isikute õigusi või kohustusi (vt ka A. Aedmaa jt, Haldusmenetluse käsiraamat. Tartu Ülikooli Kirjastus, 2004, Tartu, lk 127). Seega on menetluse algatamine ja ka menetluse käigus tõendite kogumine üldjuhul suunatud menetluse tulemusel haldusakti andmisele ega oma iseseisvat regulatiivset mõju. Menetlustoiming on kohtus iseseisvalt vaidlustav, kui ta riivab menetlusosalise või menetlusvälise isiku õigusi sõltumata menetluse lõppresultaadist (nt menetluse otstarbeks äridokumentide äravõtmine, teisele menetlusosalisele konfidentsiaalse teabe avaldamine vms). Sellisel juhul rakendub menetlustoimingu suhtes erandina sisuliselt sama õiguslik režiim, mis lõplike toimingute puhul, sest riive tõttu on neil isiku õiguste jaoks osaliselt lõplik, mitte ainult menetluslik iseloom (A. Aedmaa jt, Haldusmenetluse käsiraamat. Tartu Ülikooli Kirjastus, 2004, Tartu, lk 471).
5(6)
3-17-1212
22.HKMS § 45 lg 3 kohaselt võib menetlustoimingu peale ilma haldusakti või lõpliku toimingu vaidlustamiseta esitada kaebuse, kui see rikub kaebaja mittemenetluslikke õigusi, sõltumata haldusaktist või lõplikust toimingust, või kui menetlustoimingu õigusvastasus tingiks vältimatult kaebaja õigusi rikkuva haldusakti andmise või lõpliku toimingu tegemise. Praeguse vaidluse asjaoludel ei saa välistada, et kaebajal oli kaebuse esitamise ajal järelevalvemenetluse raames tehtud menetlustoimingute (menetluse alustamine, teates märgitud järelevalvetoimingute tegemine) vaidlustamiseks kaebeõigus HKMS § 45 lg 3 alusel. Kaebusele lisatud dokumentidest nähtub, et järelevalvemenetluse algatamine mõjutas kaebaja edasist tegevust negatiivselt juba järelevalvemenetluse ajal. Näiteks on mitmed kaebaja moodustatud kutsekomisjoni liikmed teavitanud kaebajat pärast tema suhtes järelevalvemenetluse algatamisest teadasaamist soovist mitte osaleda tulevastel kutseeksamitel hindamiskomisjoni töös. Samuti teavitas Tallinna Tööstushariduskeskus kaebajat 29.05.2017 kirjaga, et loobub tulenevalt õpilaste ühisest otsusest juunis toimuma pidanud kutseeksami sooritamisest, tuues põhjusena välja „kutseeksami ümber toimuva“ ning pidades asjaolude selguse huvides paremaks korraldada kutseeksami asemel koolieksam. Eeltoodust nähtub, et järelevalvemenetluse algatamine ja selle raames järelevalvetoimingute tegemine omas kaebajale tema õigusi piiravat mõju juba menetluse ajal ehk sõltumata menetluse lõpptulemusest.
23.Arvestades kohtumenetluse kestel muutunud olukorda seoses sellega, et kaebaja kutse andja õigused tunnistati Teeninduse Kutsenõukogu 23.08.2017 otsusega kehtetuks, ei oleks aga ka HKMS § 45 lg 3 alusel menetlustoimingu vaidlustamisega võimalik saavutada kaebuse eesmärke. HKMS kuni 31.12.2017 kehtinud redaktsiooni § 151 lg 2 p 1 ja § 121 lg 2 p 2 alusel võis kohus jätta määrusega kaebuse läbi vaatamata, kui pärast kaebuse menetlusse võtmist ilmnes, et kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki.
24.Kaebuse väidetest nähtub, et kaebaja sooviks kaebuse esitamisel on olnud saavutada olukord, kus tema suhtes algatatud järelevalvemenetlus lõpetatakse ning tal võimaldatakse takistusteta jätkata tegutsemist kutse andjana (sh viia segamatult läbi iluteenindajate eksameid). Olukorras, kus kaebaja kutse andja õigused on tunnistatud KutS § 13 lg 1 p-de 2 ja 5 alusel kehtetuks, ei ole kaebusega enam võimalik seda eesmärki saavutada ning ka võimaliku kaebuse rahuldamise korral ei oleks kaebajal võimalik kutse andjana edasi tegutseda. Lisaks on vastustaja ringkonnakohut teavitanud, et lõpetas 20.03.2018 korraldusega nr 1-3/8 kaebaja suhtes algatatud haldusjärelevalvemenetluse. Ka sel põhjusel ei oleks järelevalvemenetluse alustamisel tehtud menetlustoimingute õiguspärasuse hindamine ja kaebuse menetlusega jätkamine enam eesmärgipärane ega kaebaja õiguste kaitseks vajalik. Kaebaja ei ole halduskohtule esitatud menetlusdokumentides ega määruskaebuses väljendanud huvi järelevalvemenetluse läbiviimise õigusvastasuse tuvastamiseks eesmärgiga esitada hiljem kahju hüvitamise nõue ega ole välja toonud muid põhjendatud huve tuvastamiskaebusega menetluse jätkamiseks, seega neid aspekte ringkonnakohus ei analüüsi (vrd Riigikohtu 01.11.2015 otsus nr 3-3-1-22-15, p 15).
25.Eeltoodust tulenevalt on halduskohus jätnud kaebuse lõppjäreldusena õigesti läbi vaatamata. Määruskaebus jääb rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 27.11.2017 määruse resolutsiooni p 1 muutmata.
(allkirjastatud digitaalselt)
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.