Haridus ja kultuur › Kutseharidus ja kvalifikatsioon

esitatud valedel õiguslikel alustel. Vastustaja palub lõpetada kohtumenetluse HKMS § 153 lg 1 või § 154 alusel. 18.10.2017 kohtunõudes kohus selgitas, et käesoleval juhul ei esine alust menetluse lõpetamiseks HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel, kuna vaidlustatud SA Kutsekoda 16.05.2017 teadet nr 6.4-2, 5a/166 ja 15.05.2017 korraldust nr 14 ei ole kehtetuks tunnistatud. Lisaks märkis kohus, et kuna kaebaja ei ole enam kutse andjaks ning vaidlustatud SA Kutsekoda 16.05.2017 teate nr 6.4-2, 5a/166 ja 15.05.2017 korralduse nr 14 alusel läbiviidava haldusmenetluse tulemusel on koostatud Teeninduse kutsenõukogu 23.08.2017 otsus nr 6.1-7/10, siis on käesolev kohtumenetlus muutunud perspektiivituks ning palus menetlusosalistel esitada oma seisukohad menetluse jätkamise või lõpetamise kohta. 31.10.2017 esitatud seisukohas märgib kaebaja, et halduskohtumenetlus vastustaja haldusaktide tühistamiseks on käesoleval ajal perspektiivitu ja sisutühi. Kaebaja selgitas, et esitas vastustajale 23.10.2017 kompromissettepaneku, millele vastustaja vastas 25.10.2017, et ei soovi haldusjärelevalvet hetkel lõpetada, kuna ei ole välja selgitatud kõik asjas olulist tähtsust omavad asjaolud. Kaebaja jäi seisukohale, et kuivõrd vastustaja tingimus halduskohtumenetluse lõpetamiseks ei ole kaebajale aktsepteeritav, jääb kaebaja praegusel hetkel esitatud kaebuse juurde. Samas kaebuse esitaja leiab, et halduskohtumenetlus on seoses Teeninduse Kutsenõukogu 24.08.2017 otsusega kaebaja kutse andja õiguste kehtetuks tunnistamisega muutunud perspektiivituks, kuna kaebaja ei ole enam järelevalvemenetluse kohustatud subjektiks KutsS § 7 lg 1 p 4 mõttes. 31.10.2017 esitas vastustaja oma seisukohad kohtunõudele. Vastustaja märgib, et nõustub kohtuga ning leiab, et kaebajal ei ole võimalik kaebusega taotletavat eesmärki saavutada. 31.10.2017 esitas kaebaja kohtule taotluse riigilõivu tagastamiseks. Taotluse kohaselt tasus kaebuse esitamisel 06.06.2017 AET-i vahendusel riigilõivu kaebuse esitaja eest Aavik & Partnerid Advokaadibüroo OÜ, kes ekslikult tasus kaebaja eest riigilõivu uuesti järgmisel päeval, so 07.06.2017. Kaebaja märgib, et advokaadibüroo tasus riigilõivu kaks korda, so ettenähtust 45 euro võrra enam.

KOHTU SEISUKOHT

HKMS § 151 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus jätta määrusega kaebuse läbi vaatamata, kui pärast kaebuse menetlusse võtmist ilmnevad käesoleva seadustiku § 121 lõikes 2 sätestatud asjaolud. HKMS § 121 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki. Kohus on seisukohal, et vaidlustatud SA Kutsekoda 16.05.2017 teade nr 6.4-2, 5a/166 ja 15.05.2017 korraldus nr 14 iseenesest ei riku kaebaja õigusi. SA Kutsekoda 16.05.2017 teatega nr 6.4-2, 5a/166 teavitati kaebajat haldusjärelevalve teostamisest kaebaja kutse andmise tegevuse üle. SA Kutsekoda 15.05.2017 korraldusega nr 14 alustati haldusjärelevalvet kaebaja kutse andmise tegevuse üle. Kohus on seisukohal, et kuna kaebaja ei ole enam kutse andjaks ning vaidlustatud SA Kutsekoda 16.05.2017 teate nr 6.4-2, 5a/166 ja 15.05.2017 korralduse nr 14 alusel läbiviidava haldusmenetluse tulemusel on tehtud Teeninduse kutsenõukogu 23.08.2017 otsus nr 6.1-7/10, siis on käesolev kohtumenetlus muutunud perspektiivituks. SA Kutsekoda 16.05.2017 teate nr 6.4-2, 5a/166 ja 15.05.2017 korralduse nr 14 alusel algatatud järelevalvemenetlus on käesoleval ajal peatatud ning see ei riku kaebaja õigusi. Kui järelevalvemenetlust jätkatakse ja selle tulemusel tehakse kaebaja suhtes negatiivne otsus, siis on kaebajal võimalik seda otsust vaidlustada kohtus. Kohus selgitab, et kaebaja õigusi võib mõjutada järelevalve tulemusel tehtud otsus, mitte teade järelevalve alustamise kohta ega korraldus järelevalve alustamiseks.

Samuti leiab ka kaebaja, et halduskohtumenetlus on käesoleval ajal perspektiivitu ja sisutühi, kuna kaebaja ei ole enam kutse andjaks. Teeninduse kutsenõukogu 23.08.2017 otsusega nr 6.1-7/10 tunnistati alates 23.08.2017 kehtetuks MTÜ ERKÜ kutse andja õigused küünetehniku kutsete, juuksuri IV ja V taseme ning kosmeetiku V taseme kutsete andmiseks. Kaebuse esitaja märgib, et kuna kaebaja ei ole enam kutse andjaks KutseS § 10 lg 1 mõttes, ei ole ta enam ka algatatud järelevalvemenetluse kohustatud subjektiks ning sisuliselt on kaebaja eesmärk kohtuväliselt saavutatud. Kohus märgib, et käesoleval juhul ei esine alust menetluse lõpetamiseks HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel, kuna vaidlustatud SA Kutsekoda 16.05.2017 teadet nr 6.4-2, 5a/166 ja 15.05.2017 korraldust nr 14 ei ole kehtetuks tunnistatud. Samuti ei ole käesolevat menetlust võimalik lõpetada HKMS § 152 lg 1 p 3 alusel, kuna kaebaja ei ole kaebusest loobunud ega pooled ei ole sõlminud kompromissi. Kohus märgib, et kaebaja ei ole enam kutse andjaks, vaidlustatud SA Kutsekoda 16.05.2017 teate nr 6.4-2, 5a/166 ja 15.05.2017 korralduse nr 14 alusel läbiviidava haldusmenetluse tulemusel on koostatud Teeninduse kutsenõukogu 23.08.2017 otsus nr 6.1-7/10 ning vaidlustatud korralduse alusel algatatud järelevalvemenetlus on käesoleval ajal peatatud. Kohus on seisukohal, et kaebus on muutunud perspektiivituks ning kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki. Kohus jätab kaebuse läbi vaatamata HKMS § 151 lg 2 p 1 ja HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel. HKMS § 108 lg 4 kohaselt kannab kaebuse läbi vaatamata jätmise ja menetluse lõpetamise korral menetluskulud kaebaja, kui käesolevas paragrahvis ei sätestata teisiti. Vastustaja ei ole koos kaebuse läbi vaatamata jätmise taotlusega esitanud menetluskulude hüvitamise taotlust. Seega jäävad menetluskulud poolte endi kanda. HKMS § 104 lg 5 p 2 kohaselt tasutud riigilõiv tagastatakse, kui kohus jätab kaebuse läbi vaatamata, välja arvatud juhul, kui see toimub käesoleva seadustiku § 151 lõike 1 punkti 2 või 3 või lõike 2 alusel. Kuna kohus jätab kaebuse läbi vaatamata HKMS § 151 lg 2 p 1 alusel, siis ei kuulu tasutud riigilõiv tagastamisele. HKMS § 104 lg 5 p 1 kohaselt tasutud riigilõiv tagastatakse enam tasutud osas, kui riigilõivu on tasutud ettenähtust rohkem. HKMS § 104 lg 8 kolmanda lause kohaselt rohkem tasutud riigilõiv tagastatakse isiku nõudel. Kaebaja on tasunud kaebuselt ja esialgse õiguskaitse taotluselt riigilõivu ühel päeval 45 eurot ning järgmisel päeval samuti 45 eurot. HKMS § 104 lg 1 kohaselt kaebuse esitamisel halduskohtule, samuti apellatsioonkaebuse ja määruskaebuse esitamisel ringkonnakohtule ning esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel tasutakse riigilõiv seaduse kohaselt. Kaebuses mitme nõude, sealhulgas alternatiivsete nõuete, esitamisel tasutakse riigilõivu, lähtudes nõudest, mille esitamisel on ette nähtud suurim riigilõiv. Kohus märgib, et käesoleval juhul esitas kaebaja kaebuses kaks nõuet, mille mõlema eest on ette nähtud riigilõiv 15 eurot. Kaebajal tuli tasuda kaebuse eest riigilõivu lähtudes nõudest, mille esitamisel on ette nähtud suurim riigilõiv, milleks oli 15 eurot. Eeltoodust tulenevalt pidi kaebaja kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse esitamise eest kokku tasuma riigilõivu 30 eurot. Seega on kaebaja tasunud riigilõivu 60 eurot ettenähtust rohkem. Kaebaja on esitanud taotluse enam tasutud riigilõivu tagastamiseks. Kuna kaebaja eest on riigilõivu kaebuse esitamisel tasutud ettenähtust rohkem, siis tuleb riigilõivu tagastamise taotlus rahuldada. Kohus tagastab enam tasutud riigilõivu summas 60 eurot Aavik & Partnerid Advokaadibüroo OÜ arveldusarvele EE511010220054319012.

/allkirjastatud digitaalselt/ Elle Kask Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.