lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-18-578/2

Muud

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja · 26.03.2018

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number
3-18-578/2
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Muud
Menetlusliik
Erimenetlus
Kuulutamise aeg
26.03.2018
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
846
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TARTU HALDUSKOHUS

Jõhvi kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-18-578

Määruse kuupäev

26. märts 2018

Kohtunik

Karin Jõks

Kohtuasi

M.B.i esialgse õiguskaitse taotlus ja riigi õigusabi taotlus seoses suitsetamise keelamisega Viru Vanglas

Menetlusosalised

Taotleja M.B.

Resolutsioon

1.Jätta esialgse õiguskaitse taotlus läbi vaatamata.
2.Jätta riigi õigusabi taotlus rahuldamata.

Edasikaebamise kord ja muud selgitused

3.Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.
4.Määrus toimetatakse kätte taotlejale.

Asjaolud

1.M.B. esitas 15.03.2018 esialgse õiguskaitse taotluse ja riigi õigusabi taotluse, mis jõudis Tartu Halduskohtusse 21.03.2018. Taotleja palub esialgse õiguskaitse korras tühistada justiitsministri 06.10.2016.a määruse nr 21, millega muudeti vangla sisekorraeeskirja § 641 p 31, tühistada Viru Vangla 24.04.2017.a käskkirja nr 1-1/55, kohustada Viru Vanglat lubama taotlejal osta kauplusest sigarette, väljastama igale jalutuskäigule sigarette ja võimaldama neid suitsetada. Taotleja esitas Viru Vanglale taotluse lubada tal osta kauplusest sigarette, väljastada neid ja võimaldada nende suitsetamist. 15.03.2018 sai ta eitava vastuse ja esitas vaide. Taotleja hinnangul võib suitsetamise keeld olla vastuolus põhiseadusega. Suitsetamine on taotleja enda valik. Taotleja on sõltlane, kellel võivad esineda võõrutusnähud ja närvilisus. Kuna taotleja ei oska end piisavalt kaitsta, palub ta määrata endale riigi õigusabi korras advokaadi. Taotleja palub vabastada teda riigilõivust, kuna tal puudub sissetulek. Kohtu seisukoht

Sarnased lahendid

Muud
  • 13.07.20263-26-2047/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.07.20263-26-1807/9Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.07.20263-26-1865/6Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20262-25-1122/44Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 30.06.20263-26-1873/3Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 29.06.20263-26-1440/13Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
2.Taotleja soovib esialgse õiguskaitse kohaldamist vaidemenetluse ajal (HKMS § 249 lg 2). Taotleja soovib kohtu hinnangul saavutada seda, et ta saaks vaidemenetluse ajal vanglas suitsetada.
3.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 249 lg 1 sätestab, et kohus võib teha määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse

kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Eeltoodud säte lubab kohtul hinnata, kas esialgse õiguskaitse taotluse esitajat ähvardab tagajärg, mille kõrvaldamine põhiasjas tehtava hilisema kohtulahendiga on võimatu või ebamõistlikult raske, ning sellise tagajärje ilmselge puudumise korral saab kohus loobuda taotluse sisulisest lahendamisest. Seda arusaamist toetab kaudselt HKMS § 249 lg 3, mis sätestab, et esialgse õiguskaitse vajaduse äralangemisel jätab kohus taotluse läbi vaatamata. See tähendab, et esialgse õiguskaitse vajadus on üks taotluse lubatavuse eeldusi. Sel juhul saab taotluse jätta läbi vaatamata ka siis, kui esialgse õiguskaitse vajadus puudus taotluse esitajal algusest peale. Ka õiguskirjanduses leitakse, et sarnaselt kaebusega saab esialgse õiguskaitse taotluse puhul eristada taotluse lubatavust ja taotluse põhjendatust. Esialgse õiguskaitse taotlus ei ole muuhulgas lubatav juhul, kui kaebajal ei ole esialgse õiguskaitse vajadust ehk esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisega ei kaasne pöördumatuid tagajärgi. Sel juhul saab taotluse jätta HKMS § 55 lg 2 alusel läbi vaatamata (Halduskohtumenetluse seadustik. Kommenteeritud väljaanne. Koostanud K. Merusk ja I. Pilving. Kirjastus Juura 2013. Lk 686).

4.Taotleja põhjendab esialgse õiguskaitse vajadust sellega, et suitsetamise keelamine põhjustab talle võõrutusnähte ja närvilisust. Tartu Ringkonnakohus on oma lahendites korduvalt leidnud, et suitsetamise keelustamisega ei kaasne pöördumatu tagajärje ohtu. Pöördumatuks tagajärjeks ei ole ringkonnakohtu hinnangul see, et taotluse esitaja ei saa vaidluse ajal suitsetada. Isik võib peale keelu tühistamist uuesti suitsetama hakata, kui ta seda veel soovib. Ringkonnakohtu arvates ei põhjenda ka võõrutusnähtude esinemise võimalikkus õigust jätkata suitsetamist, vaid üksnes õigust saada asjatundlikku ravi. Loobumise kõrvalnähtude ravimiseks on vanglas olemas meditsiinitöötajad, kelle poole on võimalik pöörduda (06.12.2017.a määrus kohtuasjas 3-17-1449, 15.02.2018.a määrus kohtuasjas 3-17-1999). Kuna ringkonnakohtu lahend on halduskohtu kohaldatud esialgse õiguskaitse asjas lõplik (HKMS § 252 lg 7), siis peab kohus õigeks lähtuda taotleja esialgse õiguskaitse vajaduse hindamisel ringkonnakohtu väljakujunenud seisukohtadest.
5.Kohus leiab määruse punktis 4 toodud põhjendustel, et taotlejal puudub esialgse õiguskaitse vajadus. Tegemist ei ole kõrvaldatava puudusega. Kuna täidetud ei ole üks esialgse õiguskaitse taotluse lubatavuse eeldustest, siis puudub vajadus täpsustada taotleja nõudeid või kontrollida muude taotluse lubatavuse eelduste täidetust. Kohus jätab HKMS § 55 lg 2 alusel esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata.
6.Kuna kohus jätab riigi õigusabi taotluse läbi vaatamata, siis puudub vajadus lahendada taotleja taotlust riigilõivust vabastamiseks.
7.Taotleja palus määrata endale riigi õigusabi korras advokaadi. Praeguses menetlusstaadiumis tuleb seda taotlust mõista nii, et taotleja soovib riigi õigusabi kaebuse koostamiseks (vaide rahuldamata jätmise korral) ja praeguses ehk esialgse õiguskaitse menetluses osalemiseks.
8.Kohus jätab riigi õigusabi taotluse rahuldamata riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p 1 alusel, kuna taotleja on praeguses vaidluses ise võimeline oma õigusi kaitsma. Taotleja on koostanud ja esitanud Viru Vanglale taotluse ning pärast selle rahuldamata jätmist vaide. Taotleja koostas ja esitas praeguses kohtuasjas avalduse, milles ta kirjeldas oma seisukohti ja esitas arusaadavalt oma nõuded. See näitab, et taotleja on võimeline iseseisvalt osalema esialgse õiguskaitse menetluses ning vaide rahuldamata jätmisel koostama kaebuse.

Halduskohtumenetluses ei ole esmatähtis see, et isikul oleksid juriidilised teadmised. Piisav on see, kui isik esitab selge nõude ning oma sõnadega kirjeldab fakte ja esitab oma arvamuse. Halduskohtumenetlus toimub uurimispõhimõttel. See tähendab, et kohus võib ka omal initsiatiivil selgitada välja asjaolusid ja koguda tõendeid. Vajadusel kohus suunab ja abistab kohtusse pöördunud isikut. Õigust kohaldab alati kohus, sh selgitab kohus välja kohaldamisele kuuluvad seadusesätted ja võimaliku kohtupraktika.

9.RÕS § 7 lg 1 sätestab riigi õigusabi andmisest keeldumise alused. See tähendab, et eelnimetatud sättes toodud aluse esinemisel ei anta isikule riigi õigusabi ka juhul, kui tal majandusliku seisundi põhjal oleks alus seda saada. Seetõttu ei ole RÕS § 7 lg 1 toodud aluse esinemisel vaja kontrollida taotleja majanduslikku seisundit.

/allkirjastatud digitaalselt/ Karin Jõks Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 29.06.20262-26-8837/8Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 29.06.20262-26-12076/6Tartu Maakohus Tartu kohtumaja